Täna kogunes esimest korda justiitsministri õigusloome nõukoda, kelle ülesandeks on anda ministrile nõu seaduste ületootmise vähendamiseks ja Eesti õiguspoliitika arengu küsimustes üldisemalt. Nõukoja esimeheks nimetati vandeadvokaat Jüri Raidla.
„Nõukoja üldine seisukoht oli, et seadusega tuleks reguleerida vaid neid valdkondi ja küsimusi, mille puhul tõepoolest muud võimalust ei ole. Seejuures on oluline saavutada muutus väärtushinnangutes,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Samuti toodi nõukojas välja, et õigusloome vähendamiseks tuleb teha reaalseid samme, näiteks analüüsida mõned aastad pärast seaduse jõustumist, kas see reaalselt toimib. Analüüsi tuleks kaasata lisaks juristidele kindlasti need, keda seadus reaalselt puudutab.
„Vohava õigusloomega pole võimalik võidelda vaid õigusloomega. Selleks peab toimuma nihe poliitilises kultuuris ja retoorikas. Seaduste vastuvõtmine ei tohi toimida seadusevastaselt,“ märkis nõukoja esimees Jüri Raidla.
Nõukoja ülesannete hulka kuulub omapoolsete seisukohtade esitamine justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste läbi arutamine ja nende suhtes seisukoha võtmine ning omapoolsete soovituste andmine hea õigusloome tava järgimiseks.
Nõukoja esimeheks nimetati vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad veel vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, juristide liidu esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp.
Nõukoda hakkab kogunema vastavalt vajadusele. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium.