13.02.2017. Justiitsministeerium edastas arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetlusseadustiku revisjoni väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on säästa nii menetlusosaliste kui ka -asutuste ressursse, tagades samal ajal inimeste põhiõiguste kaitse.
„Seni suurim reform Eesti kriminaalmenetluses toimus 2004. aastal, kui jõustus praegu kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ning tunnistati kehtetuks kriminaalmenetluse koodeks. See seadustik on juba kahel korral läbinud suured põhimõttelised muudatused ning lisaks on tehtud mitukümmend üksikute probleemide lahendamiseks vajalikku täiendust,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.
Suurematest muudatustest saab välja tuua, et 2011. aastal täiendati seadustikku võistleva kohtumenetluse osaga ning 2016. aastal jõustusid muudatused, millega parandati isikute põhiõiguste- ja vabaduste kaitset kriminaalmenetluse läbiviimisel.
„Kõigi nende muudatuste tulemusel on seaduse tekst paratamatult muutunud hüplikuks ning kohati ebasüsteemseks. Samuti on viimase kümne aasta jooksul muutunud infotehnoloogilised võimalused, mida kehtiv seadus suurel määral arvesse ei võta. Senine praktika on näidanud, et mitmed seni tehtud valikutest ei pruugi enam asjakohased ja otstarbekad olla, vaid neid tuleks uuesti hinnata ning vajadusel muuta,“ selgitas Reinsalu.
Minister rõhutas, et sellega on võimalik vältida menetluses tarbetut bürokraatiat ning säästa nii menetlusosaliste kui ka -asutuste ressursse, tagades samal ajal isikute põhiõiguste kaitse.
Nende probleemide lahendamiseks algataski justiitsministeerium 2016. aasta alguses kriminaalmenetluse revisjoni, mille tarbeks loodi komisjon, kuhu kuuluvad riigikohtu, õiguskantsleri kantselei, advokatuuri, prokuratuuri ja siseministeeriumi esindajad.
Praegu on tegemist revisjoni esimese etapiga, mis on planeeritud kestma kuni 2017. aasta teise pooleni ning millega on kavas ellu viia need revisjoni käigus väljapakutavad muudatused, mis ei nõua süsteemseid muudatusi ja ümberkorraldusi seadustiku tekstis, vaid on vajalikud kriminaalmenetluse kuluefektiivsuse saavutamiseks ning on võimalik ellu viia olemasoleva seadustiku raames väheste muudatuste tegemisega.
Väljatöötamiskavatsuses on käsitletud selliseid teemasid nagu üleminek digitaliseeritud kriminaalmenetlusele, digitaalsete tõendite kasutamise võimaluste laiendamine, eeluurimiskohtunike süsteemi muutmine ning tõendite vormistamisel dubleerimise vältimine.
Eelnõu väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. Arvamusi selle kohta ootab justiitsministeerium kuni 9. märtsini.
Kriminaalmenetlusõiguse revisjoni viiakse läbi Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Õiguse revisjon“ raames.