Sa oled siin

Reinsalu: korruptsiooni parema tõkestamise ideedepakett tuleb ellu viia

Inimesed hämaruses kätt surumas

14.06.2017. Justiitsministri juhitavas korruptsiooniennetamise nõukogus tutvustati täna kolme korruptsiooniteemalist uuringut, mis kaardistavad peamisi korruptsiooniriske ja annavad soovitusi edaspidiseks. 

Audiitorfirma Ernst&Young tutvustas Eesti korruptsioonivastase strateegia mõjuanalüüsi, Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus hariduse valdkonna korruptsiooniriske ning riigikontroll korruptsioonivastase seaduse rakendamist kohalikes omavalitsustes.

Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on esitletud uuringutes toodud korruptsiooni tõkestamise ideed süsteemne alus paremaks korruptsioonitõrjeks nii riigis kui kohalikes omavalitsustes. „Nüüd on tähtis asuda nende ideede süsteemse rakendamise faasi.“

Audiitorfirma Ernst&Young soovitab riigil korruptsiooni vähendamiseks seada juriidiliste isikute karistus raskete korruptsioonikuritegude eest sõltuvusse ettevõtte käibe suurusest; luua riigiasutustes ja riigi äriühingutes ametikoht isikule, kes seisaks ärieetika ja ausa äritegevuse eest ning kehtestada ka meditsiinitehnikat pakkuvate ettevõtete ja tervishoiutöötajate vahelise koostöö ja toetuste avalikustamise reeglid sarnaselt ravimitootjatele sätestatutega. Korruptsiooni ennetamiseks soovitatakse suurema fookuse seadmist laste ja noortega seotud tegevustele ning võtta kasutusele täiendavad võimalused vihje andjatele, mis tagaksid võimaluse organisatsiooni võimalikest huvide konfliktidest või pettustest anonüümselt teavitada.

Audiitorfirma vahehinnang Eesti korruptsioonivastase strateegia osas tõi välja, et võrreldes 2010. aastaga on märkimisväärselt vähenenud Eesti elanike, ettevõtjate ja ametnike osakaal, kes hüpoteetilises olukorras käituks korruptiivselt; suurenenud on inimeste teadmised korruptsioonist ja riik on ellu viinud hulga meetmeid, mis tagavad tõhusalt avaliku sektori otsuste ja tegevuste parema läbipaistvuse.

Samas tõi audiitorfirma esile mitmeid kitsaskohti ärikorruptsiooni ja tervishoiukorruptsiooniga tegelemisel, pakkudes soovitusi olukorra parandamiseks.

E&Y nentis, et kui 2010. aastal oli hüpoteetilises olukorras korruptiivselt käituvaid ettevõtjaid 35 protsenti küsitletutest, siis 2016. aastal 19 protsenti. Ligi 80 protsenti firmadest on juurutanud juhised, kuidas vältida ettevõtete-vahelisi ebaausaid kokkuleppeid, kuidas käituda ametnike ja poliitikute ebakohase käitumise ning huvide konflikti korral. Samas ei pea viis protsenti ettevõtjaid endiselt altkäemaksu korruptsiooniks.

Audiitorfirma soovitab muuta riigi- ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtidele kohustuslikuks korruptsiooniteadlikkuse e-kursuse. E-kursuse levitamise ja kohustuslikuks muutmise võiks algatada riigi äriühingute nimetamiskomitee näiteks kandideerimisprotsessi ühe osana.

Ühtlasi soovitab audiitorfirma riigil kaaluda äriregistri teabesüsteemi tasuta teenusena pakkumist, kuna äriühingutega seotud isikute, tegelike kasusaajate, seotud osapoolte jms andmete laiem kättesaadavus võimaldaks äritegevuses suuremat läbipaistvust.

Veel soovitab audiitorfirma riigi äriühingute börsile viimise ettevalmistava protsessi osana läbi viia äririskide, sh korruptsiooniriskide hindamise. See tagaks muu hulgas ettevõtete suurema usaldusväärsuse, kuna potentsiaalsetele investoritele antakse teavet mitte üksnes firma finantsnäitajatest, vaid ka tegevuse ja juhtimispraktika läbipaistvusest. Ka peaks riik võtma E&Y soovitusel riigi ja omavalitsuse osalusega äriühingutes kasutusele rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standardi altkäemaksuvastase juhtimissüsteemi osas.

Audiitorfirma soovitab luua riigiasutustes ja riigi äriühingutes spetsiaalse ametikoha isikule, kes seisaks ärieetika ja ausa äritegevuse eest. Selline ametikoht võimaldaks süstemaatiliselt tegeleda sellega, et organisatsiooniga seotud isikud käituks eetiliselt ja õiguskuulekalt.

Ühtlasi soovitab E&Y muuta juriidiliste isikute karistamist rasketes korruptsioonikuritegudes süüdimõistmisel, seades rahalise karistuse sõltuvusse ettevõtte käibe suurusest ehk määrates karistuseks teatud protsendi käibest. 

Tervishoiukorruptsiooni osas toob audiitorfirma välja, et 2013. aasta uuringu järgi pidas 24 protsenti Eesti elanikest tervishoiusüsteemi korrumpeerunuks. E&Y nendib, et kui ravimitootjate osas on riigis koodeks, mis reguleerib põhjalikult, millistel tingimustel võib ravimitootja sponsoreerida tervishoiutöötajat ja sätestab, et toetused tuleb kord aastas avalikustada, siis meditsiinitehnika osas selline koodeks puudub. 

Audiitorfirma soovitab koostada koodeks ka meditsiinitehnika ettevõtete ja tervishoiutöötajate koostöö kohta, mis kirjeldab muu hulgas üritusi ja külalislahkust, kingitusi, sponsoreerimist ja konsultantide kasutamist. Ühtlasi tuleks sisse viia kord, kus meditsiinitehnika ettevõtted avalikustavad tervishoiutöötajate sponsoreerimise toetused vähemalt kord aastas.

Ühtlasi soovitab audiitorfirma tervisevaldkonna hangete osas ka alla riigihanke piirmäära jäävate hangete avalikustamist, mis võimaldaks enamatel tarnijatel esitada oma pakkumus. Selline muudatus vajaks tehnilise lahenduse (registri) loomist ja kehtestatud korrast kinnipidamise kontrolli kehtestamist. Riigil soovitatakse ka soodustada erinevate organisatsioonide ühishankeid (näiteks haiglatevahelised ühishanked) või võimaldada tsentraliseerida ühetaoliseid ja standardseid hankeid.

Korruptsiooni ennetuses on oluline roll kommunikatsioonitegevustel. E&Y peab vajalikuks töötada välja valdkondlik kommunikatsioonistrateegia ja tegevusplaan süsteemsete teavitustegevuste läbiviimiseks. Oluline on suurema fookuse seadmine laste ja noortega seotud tegevustele: teemakohaste õppematerjalide edasiarendamine ja kasutamise julgustamine, noorte kaasamine aruteludesse ja väitlusklubide ettevõtmistesse.  Samuti soovitatakse tõsta avalikkuse teadlikkust korruptsiooni raporteerimisest ning pöörata senisest rohkem tähelepanu vihjete kogumise süsteemi loomisele ja olemasolevate kanalite laiendamisele.

Audiitorfirma Ernst&Young Baltic AS viis Eesti korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 vahehindamise läbi vahemikus 2016. aasta augustist kuni 2017. aasta märtsini. Vahehindamise eesmärk oli analüüsida strateegiat ja teha soovitusi. Riigikantselei ja justiitsministeeriumi tellitud vahehindamist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi haldusvõimekuse meetmest "Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine".

Transparency Internationali korruptsiooniindeksi järgi on Eesti võrreldes 2012. aastaga tõusnud riikide võrdluses 32. kohalt 22. kohale, mis tähendab, et Eestis on korruptsioon levinud teiste riikidega võrreldes keskmisest vähem.

Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 vahehindamine 

Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013-2020 on Eesti korruptsioonivastase võitluse raamdokument, mis sätestab järgmiste aastate eesmärgid. Strateegia koostamist ja elluviimist koordineerib justiitsministeerium.