Viie riigi justiitsministrid tegid Slovakkias toimunud üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide kuritegude ohvrite mälestamispäeval ühisavalduse, milles kutsusid üles ühiselt uurima kommunismikuritegusid.
Iga aasta 23. augustil mälestavad Euroopa Liidu riigid kogu Euroopas totalitarismiohvreid. Sellel aastal toimub ELi ministrite koosolek ja ajalookonverents Slovakkia pealinnas Bratislavas. Eelmisel aastal toimus sarnane üritus Tallinnas, mälestustseremoonia sai teoks Vabadussõja võidusamba jalamil ja ajalookonverents Okupatsioonide muuseumis.
Oma ühisavalduses mõistsid Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia justiitsminister hukka riigid, kes ülistavad kommunistlikku minevikku ja nende režiimide kuritegusid. Ühisavalduses tuntakse muret nende riikide pärast, kes aktiivselt ning tahtlikult osalevad ekstremismi ja vihakuritegude õhutamisel Euroopas, nii interneti vahendusel kui ka läbi äärmuslike erakondade kaudu. Avaldatakse muret, et osa riike on ametlikul tasemel ülistanud Nõukogude Liitu ning selle juhte. Ühisavalduses leitakse, et selline tegevus ei saa olla vastuvõetav eelkõige ohvrite nimel, kes läbi vägivalla kaotasid elu või kannatasid kommunistlike režiimide terrori all.
Viie riigi ministrid leiavad, et ELi riikidel lasub kohustus mõista ühiselt kommunismikuriteod hukka. „Kui Euroopa tervikuna ja üksikute riikidena ei tegele selle küsimusega ega väljenda selget hoiakut kohutavate kuritegude ja laiaulatusliku terrori suhtes, mida see totalitaarne režiim toime pani, siis seisame mineviku küsimustes silmitsi naiivsuse ja mõistmatusega. See viib ebamõistlike poliitiliste käikudeni, mis ohustavad Euroopa rahu ja terviklikkust."
Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia justiitsministri ühisavaldus üleeuroopalisel kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeval 23. augustil 2016
23. augustil 1939 allkirjastasid Nõukogude Venemaa ja Natsi-Saksamaa välisministrid Molotov ja Ribbentrop kahe riigi huvipiirkondi määrava protokolli, mille tagajärjeks olid mõrvad, terror ja miljonite süütute inimeste kohutav hukk.
Õnneks lagunes Natsi-Saksamaa režiim 1945. aastal. Natsikurjategijaid ja -kuritegusid on põhjalikult uuritud ning vastutavad isikud on kohtulikult ja karmilt karistada saanud.
Nõukogude Liit kestis veel ligi pool sajandit – ja sama kaua oli pool Euroopat anastatud. Raudne eesriie rebiti maha alles 1989. aastal. 1991. aastal Nõukogude Liit lagunes, okupeeritud riigid said taas vabaks ja sõltumatuks ning hiljem ka Euroopa Liidu ja NATO liikmeteks.
Kõik totalitaarsete režiimide kuriteod tuleb võrdselt hukka mõista, nagu tuleb ka välja juurida karistamatustunne neis, kes olid nende kuritegudega seotud. Selleks et vältida niisuguste jõleduste kordumist, on vaja anda seda teadmist edasi praegustele ja tulevastele põlvkondadele.
Meil on moraalne kohustus teha oma hääl kuuldavaks nende inimeste nimel, kelle elu totalitaarne režiim kriminaalselt ja äärmise terrori abil läbi lõikas. Euroopa on üles ehitatud ja tugineb õiglusele ning meie vastutame selle elluviimise eest.
Oleme sügavalt mures nende riikide tegevuse pärast, kes on aktiivselt seotud ekstremismi ja vihakuritegude soodustamisega Euroopas nii interneti kui ka äärmusparteide abil. Peame ühiselt seisma selliste tegude vastu.
Samuti oleme sügavalt mures asjaolu pärast, et mõned riigid ülistavad ametlikult Nõukogude Liitu ja totalitaarse režiimi juhte. See on vastuvõetamatu, pidades eriti silmas mõrvatud ja terrorirežiimi all kannatanud ohvreid.
Seetõttu näeme otsest vajadust mõista kommunismi kuriteod hukka. Kui Euroopa tervikuna ja üksikute riikidena ei tegele selle küsimusega ega väljenda selget hoiakut kohutavate kuritegude ja laiaulatusliku terrori suhtes, mida see totalitaarne režiim toime pani, siis seisame mineviku küsimustes silmitsi naiivsuse ja mõistmatusega. See viib ebamõistlike poliitiliste käikudeni, mis ohustavad Euroopa rahu ja terviklikkust.
Euroopa riigid peavad tegema sel teemal koostööd. Me peame mäletame neid ulatuslikke kuritegusid.
Eesti Justiitsministeerium
Läti Justiitsministeerium
Leedu Justiitsministeerium
Poola Justiitsministeerium
Rumeenia Justiitsministeerium