Justiitsminister Kristen Michali sõnul on kohtunikuabi ameti tekkimise põhjuseks 1995. aastal  jõustunud äriseadustik, millega otsustati äriregistri pidamine anda kohtutele. „Äriseadustiku jõustumisega pandi registrile suur vastutus, mis eeldas registripidaja juriidilist asjatundlikkust ja sõltumatut positsiooni. Samuti nähti kohtunike järelevalve all oleva registri loomises võimalust vähendada võimalike kohtuvaidluste arvu ja hoida kokku halduskuludelt,“ lisas minister.

Ministri sõnul otsustasid alguses registrikannete tegemise üle kohtunikud, kuid juba 1996. aastal muudeti taas registrite pidamist reguleerivaid seadusi, millega loodi nii  toonastes kinnistusametites kui ka registriosakondades kohtunikuabide ametikohad.“Esimene kohtunikuabi eksam toimus 1997. aasta jaanuaris, mille tulemusena nimetas tolleaegne justiitsminister Paul Varul sama aasta 3. veebruaril ametisse esimesed 41 kohtunikuabi,“ lausus Michal.

Täna on kohtunikuabisid ametis 63. Nendest 32 kinnistusosakonnas, 20 registriosakonnas ja 4 maksekäsuosakonnas. 7 kohtunikuabi on ametis maakohtute õigusteenistuses.

Kohtunikuabide ülesanded ja vastutusvaldkonnad sõltuvad sellest, millises osakonnas kohtunikuabi ametis on. Näiteks nii kinnistuosakonna kui ka registriosakonna kohtunikuabid lahendavad osakonda saadetud isikute avaldusi ja teevad avalduse õiguspärasuse korral kandeid kohtulikesse registritesse, nagu näiteks kinnistusraamatusse, äriregistrisse või pärimisregistrisse. Samas jälle maksekäsuosakonnas viivad kohtunikuabid läbi maksekäsu kiirmenetlusi, mis kujutavad endast lihtsustatud korda rahaliste nõuete maksmapanekuks. Õigusteenistuses lahendavad kohtunikuabid aga laia ringi tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid asju nagu näiteks riigi õigusabi ja menetlusabi asjad.

Justiitsministri sõnul on kohtunikuabidest tänaseks kujunenud oma valdkonna spetsialistid, kes on nii kohtusüsteemis kui ka väljaspool väga hinnatud. „Kohtunikeabide töö annab ühest küljest kohtunikele võimaluse enam keskenduda oma töö sisule kui teisest küljest tagab nende töö kvaliteet Eestis olulistes registrites olevate andmete kõrge kvaliteedi, mis on oluline paljudele inimestele. Kindlasti tahan  tänada kõiki kohtunikuabi ametit pidanud inimesi ning soovida tänastele kohtunikeabidele jõudu oma igapäevases töös, sest selle töö kvaliteedist sõltub palju,“ sõnas Kristen Michal

Selleks, et tähistada kohtunikuabi institutsiooni 15. aastapäeva, korraldatakse 30.03.2012 konverents, kus astuvad esinejatena üles need isikud, kes on aegade jooksul kohtunikuabide tegemistega seotud olnud (Viljar Peep, Villu Kõve, Rein Tiivel jt), osaleb ka Euroopa Kohtunikuabide Ühingu esindaja.  

Justiitsminister Kristen Michal sõnas, et rahvusvahelise kogemuse põhjal on seksuaalkurjategijate puhul uute kuritegude ärahoidmisel nimelt keemilist kastreerimist võimaldav kompleksravi parimaid tulemusi andnud.

„Selle eelnõuga tahame eelkõige ära hoida just laste vastu toime pandud seksuaalkuritegusid, sest uuringud näitavad, et sellistel kurjategijatel on tihti vaimse tervisega seotud probleemid, mis taoliste tegude toimepanemist põhjustavad. See tähendab, et peale oma karistuse ärakandmist on suur tõenäosus, et nad võivad sooritada uusi kuritegusid,“ ütles Michal.

Justiitsminister selgitas, et seadusemuudatusega saaks kohtud seada sellise 18-kuulise kuni 3-aastase ravikuuri läbimise ka eelduseks ennetähtaegsele vabanemisele ja kui see ravi jääb ükskõik mis põhjusel pooleli, siis tuleb isikul tagasi vanglasse karistust  kandma minna.

„Kompleksravi kasutamisel kurjategija ennetähtaegse vabastamise eeldusena või vangistuse osalisel asendamisel kompleksraviga võib ravi kesta ajaliselt isegi kauem kui reaalne vanglakaristus,“ sõnas Michal.

Seksuaalkurjategijate ravi kohaldamine hakkaks toimima sarnaselt narkomaanide sõltuvusraviga, kus tingimuseks on süüdimõistetu enda nõusolek ja ravi minimaalseks pikkuseks on 18 kuud, kuna lühem raviperiood ei anna soovitud tulemusi. Kui süüdimõistetu jätab ravi pooleli, pööratakse täitmisele talle mõistetud vanglakaristus.

Ravi kohaldamise otsustab kohus, kes vastava ettepaneku tegemisel kaalub nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, aga samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua ravi kohaldamine.

Lastevastaste seksuaalkuritegude ennetamine on üks kriminaalpoliitilisi prioriteete, mida on väljendatud mitmes strateegilises dokumendis, näiteks 2005. aastal siseministri ja justiitsministri poolt vastu võetud Laulasmaa deklaratsioonis, kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2018 ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud vägivalla vähendamise arengukavas aastateks 2010–2014.

Eelnõu valmimisse andsid muuhulgas oma panuse Eesti Psühhiaatrite Selts ja sotsiaalministeerium. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Riigiprokuratuur, Eesti Advokatuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts, Tervise Arengu Instituut, Eesti Lastekaitse Liit, Tartu Laste Tugikeskus ja Eesti Seksuaaltervise Liit.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul peab jälitustoimingute puhul olema tagatud ka tõhus kontroll nende teostamise ja põhjendatuse üle, et igaühe õigused ja vabadused oleksid kaitstud.

„Selle eelnõu puhul oli meie eesmärgiks tagada jälitustoimingute läbiviimise tingimuste vastavus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ning põhiseadusega. Lisaks lahendada ka praktikas esilekerkinud probleeme ja ajakohastada kogu jälitustegevuse regulatsiooni,“ ütles Michal.

Justiitsminister rõhutas, et kuna tegemist on olulise põhiõiguste riivega, siis peab seaduses ettenähtud regulatsioon olema eriti täpne.

„Muuhulgas nähakse eelnõus ette kehtiva õigusega võrreldes täpsemad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning piiritletakse inimeste ring, kelle suhtes võib jälitustoiminguid teha. Näiteks kirjeldasime esmakordselt konkreetse kuritegude loetelu, mille puhul on võimalik koguda jälitustoimingutega andmeid – kehtivas seaduses on jälitustoimingute lubatavus sõltuvuses kuriteo eest ette nähtud karistuse määraga, mis ei pruugi alati olla parim lahendus. Võrreldes täna kehtiva seadusega on eelnõu järgi jälitustoiminguid võimaldavate kuritegude loetelu lühem ja selgem,“ rääkis Michal. 

Oluliseks muudatuseks on justiitsministri sõnul ka see, et kui täna võib kiireloomulistel juhtudel kohtu luba nõudva jälitustoimingu tegemiseks loa anda prokuratuur, siis eelnõu kohaselt saab ka edasilükkamatul juhul luba anda ainult kohus. „Selliseid lube on küll varasematel aastatel olnud vaid 4-5, kuid nende väljaandmise viis on tekitanud avalikkuses muret põhiõiguste kaitse osas ja seetõttu hakkavadki edaspidi neid andma kohtunikud,“ sõnas Michal.

Õiguskantsleri ettepanekut arvestades täpsustatakse ka jälitustoimingust teavitamata jätmise aluseid ja tõhustatakse selle üle toimuvat järelevalvet. Samuti luuakse jälitustegevusega seonduvalt selgem edasikaebamise kord. Eelnõuga piiratakse ka jälitustoimingute ringi ning sealt jäetakse välja sellised tegevused, mis oma olemuselt jälitustoimingud ei ole.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes põhjalik jälitustegevuse regulatsiooni analüüs, mille viis läbi laiapõhjaline töögrupp. Töögrupis osalesid lisaks justiitsministeeriumi ametnikele riigikohtu, Tartu Ülikooli, andmekaitseinspektsiooni, prokuratuuri, advokatuuri, siseministeeriumi, õiguskantsleri ja riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjoni esindajad

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on  Eesti teiste Euroopa riikidega võrreldes selle näitaja poolest sarnane T¹ehhi ja Portugaliga, kuid jääb veel maha Skandinaavia maadest, kus hirmu tundvaid elanikke on veel vähem - 9-15%.  

“Inimeste osakaal, kes tunnevad ennast turvaliselt pimedal ajal oma kodukandis üksi käies  on aastate lõikes tõusnud - 72% inimestest tundis ennast turvaliselt eelmisel aastal, kui samas näiteks 1993 oli see protsent kõigest 51. Loodan, et tuntav varavastaste kuritegude aga ka röövimiste arvu langus eelmisel aastal annab elanikele kindlust veelgi juurde, ning see võiks viia turvatunde kasvuni. Tuleb heaks pidada turvatunde püsimist ning selle kasvu aastate jooksul, kuid meie eesmärgiks võiks olla heas mõttes igav ja turvaline Põhjamaa riik ja sinna on veel minna,“ lisas minister.

Ministri sõnul ei saa turvatunde puudumise analüüsimisel lähtuda ainult  inimeste hirmust kuriteoohvriks langemise ees, vaid turvatunnet vähendab Eestis näiteks ka see kui palju elanike puutub reaalselt kokku narkomaanide ja alkoholi joobes inimestega. Piirkondades, kus selliseid kokkupuuteid palju on, on ka hirm suurem. „Analüüsi tulemusel saab öelda, et kõige turvalisemalt tunnevad ennast inimesed kes elavad Lõuna- ja Lääne-Eestis ning kõige madalam on inimeste turvatunne aga Virumaa elanike hulgas. Rääkides turvatundest, kui üsna ebamäärasest kriteeriumist, tuleb siiski rõhutada, et turvatunde puudumine mõjutab ka inimeste käitumist, näiteks välditakse teatud kellaaegadel välja käimist,“ ütles Michal.

„Kui aga vaadata inimeste arvamusi kuritegevusega kokkupuute kohta tulevikus, siis kõige tõenäolisemaks peavad Eesti elanikud käesoleval aastal kokkupuutumist pettuste ja kelmustega – seda peab tõenäoliseks 45% Eesti elanikest,“ ütles Michal ning täiendas:“ Varguse ohvriks langemist peab tõenäoliseks 41% elanikest, oma koju sissemurdmist kardab 27% ning vägivalla ohvriks langemist 21% vastanutest.“

Michali sõnul võib kuriteoohvriteuuringutest lähtuvalt öelda, et elanike hinnangud ohvrikslangemise ohtude kohta on erinevate kuritegude toimepanemise tõenäosuse osas adekvaatsed – ka ohvriuuringute järgi on kõige puutuvad inimesed reaalselt kõige enam kokku pettustega, vähem on neid, kes on puutunud kokku vargustega.“ Samas tuleb ikkagi tunnistada, et ohte hinnatakse ettevaatusest suuremaks, kui on tegelikkuses reaalsed kokkupuuted vastavate sündmustega. Näiteks kui pettuse riski peab tõenäoliseks 45% inimestest, siis aasta jooksul langeb ise pettuse ohvriks 12% elanikest,“ lõpetas justiitsminister.

Andmed koguti 2011. aasta detsembris Turu-uuringute Asi poolt, küsitledes 1000 inimest.

Justiitsministeeriumi kogutud kriminaalstatistika on leitav aadressil www.just.ee/kriminaalstatistika

Justiitsminister Kristen Michali sõnul vaadati eelnõu koostamise käigus üle kogu tänane lõivustamise süsteem ning analüüsiti laiemalt ka võimalusi kohtumenetluse kiirendamiseks. Täna kooskõlastusringile minev eelnõu käsitlebki peaosas tema sõnul just riigilõive alandavaid sätteid ning seda osa kohtumenetluse kiirendamisest, mille osas oli olemas ka laiem konsensus kohtunikkonnaga.

„Vaatasime kõik lõivud ükshaaval üle ja lihtsustasime ka lõivude arvestamise süsteemi. Selle tulemusel alanevad lõivud erinevalt ja arvestataval määral. Uued lõivud hakkavad kava kohaselt kehtima käesoleva aasta 1. juulist. Riigilõivude alandamise eesmärk on muuta õigusele juurdepääsu lihtsamaks, sellele lisaks suurendame sel aastal märgatavalt ka inimestele antavat õigusabi ning vähekindlustatud ja erivajadustega inimestele antavat tasuta õigusnõu mahte,“ ütles Michal.

Näiteks kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks aga maksta ainult 45 eurot juhul, kui seda teha läbi maksekäsu kiirmenetluse, 150 eurot juhul, kui esitada hagiavaldus elektrooniliselt ja 200 eurot juhul, kui esitada hagiavaldus paberil. Vaidluses 100 000 eurose korteri omandi üle on riigilõiv täna 6 391 eurot, eelnõu kohaselt aga 1000 eurot elektroonilise ja 1200 eurot paberil avalduse puhul.

„Kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, siis on eelnõu kohaselt siiski ka neil võimalik sama soodsat lõivu maksta kui elektroonilise avalduse puhul – näiteks võib selliseks põhjuseks olla puue või see, et inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge vanuse tõttu arvuti kasutamist nõuda. Ka võib kohus soodsamat määra omal algatusel lubada,“ rääkis minister.

Kõige soodsam aga on Michali sõnul esitada edaspidi rahaliste nõuete osas avaldus maksekäsumenetlusse, mis on lihtsustatud kirjalik kohtumenetlus ja võimaldab inimestel kõige kiiremini saada võlga välja mõistvat kohtulahendit. „See on kõige mugavam inimesele endale ja aitab kiirendada ka kohtute tööd. Et seda menetluse liiki veelgi rohkem soodustada, on eelnõus ette nähtud, et isegi kui teine pool vastu vaidleb ja vaidlus peab minema kiirmenetlusest üle hagimenetlusse, ei pea inimene erinevalt tänasest riigilõivu juurde maksma ning saab oma vaidluse seega lahendada kõige soodsama võimaliku lõivuga. See on kindlasti oluline põhimõte.“

Justiitsminister märkis, et kuna kõik lõivud vaadati süsteemselt üle ja korrigeeriti vastavalt, siis mõnel juhul lõivud ka tõusid.

„Valdav ja läbiv on lõivude alanemine, kuid ausalt tuleb ka öelda, et üksikutel juhtudel võib lõiv ka tõusta – näiteks halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse esitamisel, kus lõiv tõuseb tänaselt 12,78 eurolt 15 eurole ehk pisut vähem kui 3 eurot. Samal ajal korrigeerisime muud halduskohtumenetluse lõivud soodsamaks.  Tsiviilkohtumenetluses tõuseb hagi tagamise taotluse esitamine 28,78 eurolt 50 eurole, samas jälle muutub hagi esitamine paljudel juhtudel kordades soodsamaks. Viidatud lõivu kallinemise juhtumitel olid lõivud asja tegeliku läbivaatamise mahtu arvestades põhjendamatult madalad. Kindlasti saab veel konstrueerida näiteid, kus mõnel juhul lõiv tõuseb, kuid tegu on siiski üksikjuhtumitega, valdav on lõivude alanemine,“ selgitas Michal.

Riigilõiv võib näiteks teatud juhtudel tõusta kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Täna saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks.

Lisaks lõivude alandamisele sisaldab eelnõu ka muudatusi, mis aitavad kohtutel kohtumenetlust kiiremini läbi viia ning aitavad ära hoida menetluse venitamisi.

„Eelnõuga tõhustatakse näiteks dokumentide kättetoimetamist puudutavaid sätteid, kuna tänane kättetoimetamise regulatsioon põhjustab hulgaliselt probleeme. Esimese astme kohtutes on hinnanguliselt kättetoimetamise staadiumi kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest, mis tähendab, et menetlus seisab kuni dokumendid on kostjani toimetatud. Tänane süsteem aga võimaldab pahatahtlikel menetlusosalistel sellega seoses kohtuasju venitada, koormab kohtuid ja põhjustab lisakulutusi neile, kes kohtusse on läinud õigust otsima,“ sõnas minister.

Eelnõu teeb tänase süsteemi tõhustamiseks mitmed ettepanekud. Näiteks hakatakse juriidiliste isikute puhul tänasega võrreldes rohkem tuginema äriregistris registreeritud aadressi- ja sideandmetele ning kui juriidiline isik sealt posti kätte ei saa, siis võib kohus teha lihtsamalt avaliku kättetoimetamise. Teise näitena võib tuua muudatuse, mille kohaselt peab menetlusosaline, kellele on korra juba tema suhtes käiv kohtumenetlus teatavaks tehtud, ise oma aadressi- ja sideandmete muutmisest või ka oma pikemast ärasõidust kohut teavitama, sest vastasel korral kohus loeb viimasele teadaolevale aadressile saadetud kohtudokumendid kättetoimetatuks.

Michal tõdes, et eelnõust eraldati selle kiirema vastuvõtmise huvides paljud kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mille osas kohtunikkond soovis täiendavat tööd teha. „Hea õigusloome tava kohaselt jätkame nende arutamist eraldi, sest kohtumenetluse kiirendamine on jätkuvalt meie prioriteediks ja venivad menetlused kujutavad endast samamoodi põhiõiguste riivet. Aga kuna riigilõivude alandamisega on kiirem, siis eraldasime need kaks arutelu ja kindlasti tänan kõiki kohtunikke ning asjaosalisi, kes on selle eelnõu sündi panustanud,“ ütles justiitsminister.

Kohtumenetluse riigilõive alandav eelnõu on plaanitud jõustuma 1. juulil 2012.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin:https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b5d15d83-b5db-4122-a92f-02b07ddf8886

Ülevaade muutuvatest lõivudest: 

KEHTIVAD riigilõivumäärad	ASJA HIND või NÕUDE SUURUS (kuni kaasaarvatud)	EELNÕU Maksekäsu-menetluse läbimise kaudu hagiavalduse esitamisel 3%, min 45 eurot	EELNÕU Riigilõiv avalduse elektroonilisel esitamisel AET-i kaudu	EELNÕU Riigilõiv avalduse esitamisel muul seadusega lubatud viisil ehk PABERIL
63,91–76,69	350	45	60	75
89,47–102,25	500	45	75	100
115,04–191,73	750	45	100	125
255,64	1 000	45	125	175
319,55	1 500	45	150	200
383,46–479,33	2 000	60	175	225
479,33	2 500	75	200	250
479,33	3 000	90	225	275
543,24	3 500	105	250	300
543,24	4 000	120	275	325
543,24	4 500	135	300	350
639,11	5 000	150	325	400
639,11	6 000	180	350	425
798,89	7 000	210	375	450
958,67	8 000	240	400	475
958,67	9 000	270	425	500
1 118	10 000	300	450	550
1 278	12 500	-	500	600
1 438–1 597	15 000	-	550	650
1 757	17 500	-	600	700
1 917–2 236	20 000	-	650	750
2 556	25 000	-	750	900
2 876–4 154	50 000	-	850	1 000
4 473–5 432	75 000	-	950	1 100
6 391	100 000	-	1 000	1 200
7 349	150 000	-	1 300	1 500
8 308–9 267	200 000	-	1 600	1 800
10 225	250 000	-	1 900	2 100
11 184 – 14 060	350 000	-	2 500	2 700
15 338 – 16 617	500 000	-	3 200	3 400
17 895 – 19 173	639 116	Elektrooniliselt AET-i kaudu  3200 eurot + 0,25%; paberil 3 400 eurot + 0,25%
3% kuni 95 867	>500 000

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on kohtumise üks tähelepanuväärsem punkt kriminaalkaristuste ühtlustamise vajaduste arutelu.

„Euroopa Liidu aluslepingutega on antud võimalus luua ühtne karistusõiguslik reeglistik raskete piiriüleste kuritegude kriminaaliseerimiseks. Sellisteks kuritegudeks on muuhulgas näiteks terrorism, inimkaubandus, rahapesu jt. Eesti toetab selliste kuritegude puhul miinimumkaristuste ühtlustamist, kuna see jätab riikidele piisava vabaduse ning võimaluse täpsed karistusmäärad sätestada oma karistusõiguse kohaselt,“ ütles minister.

Justiitsministri sõnul ei pea Eesti täna kohaseks karistusmäärade ühtlustamist kõigi ülejäänud kuritegude puhul, kuid ka siin võib miinimumkaristuse määra sissetoomine teatud juhtudel siiski lisaväärtust anda.

„Miinimumkaristuse kokkuleppimine kuritegude puhul, mis ei ole määratletud raskete ja piiriülestena, aitab vältida olukorda, kus ühes liikmesriigis on tegu oluliselt leebemalt karistatav kui teises, või siis ei ole teatud osas üldse karistatav. Miinimumkaristuste ühtlustamise lisaväärtust EL tasandil selliste kuritegude puhul tuleb aga igakordselt eraldi hinnata. Ka meil Eestis on täna käimas tunnustatud õigusteadlase prof Jaan Sootaki juhtimisel laiapõhjalises töörühmas Eesti karistusõiguse revisjon, mille tulemust me veel sel aastal ilmselt hinnata saame, “ sõnas Michal.

Teiste oluliste teemadena arutatakse Taanis toimuval justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel Kopenhaagenis kohtualluvuse määratlemise reegleid tsiviil- ja kaubandusasjades ning süüdimõistetute üleandmist riikide vahel ja meetmeid nende taasühiskonnastamiseks. 

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on e-äriregistri edasiarendus registrikaardi ingliskeelse versiooni võimaldamisega järjekordne samm Eesti ettevõtluskeskkonna parandamisel. „Üha globaliseeruvas ettevõtluskeskkonnas on Eesti riigil soov olla oma ettevõtjatele toeks suhtlemisel välisturgudega ning see täiendus on üks väike samm sellel teel,“ lisas minister.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori Mehis Sihvarti sõnul võimaldab loodud funktsionaalsus ettevõtjatel nüüd oluliselt kiiremini tõlgitud registrikaardi koopia kätte saada ja vajadusel riigist väljapoole ¬- asutustele, äripartneritele ja potentsiaalsetele investoritele saata. „Senini tuli inglise keelse registrikaardi saamiseks alati pöörduda vandetõlgi poole, mis võttis aega ja tähendas lisakulutusi,“ täpsustas Sihvart

Ettevõtja ingliskeelne registrikaart tõlgitakse keskkonna poolt automaatselt, seetõttu võib mõningatel juhtudel kaart sisaldada ka tõlkimata tekstiosi (nt tekstid, mis puudutavad ühinemist, jagunemist või esindusõiguse erisusi), mis kuvatakse ka edaspidi eesti keeles. Juhul kui ingliskeelne registrikaart sisaldab tõlkimata tekstiridu, teavitatakse sellest kasutajat registrikaardi avamisel kaardi päises ning soovitatakse vajadusel pöörduda teksti tõlkimiseks vandetõlgi poole.

Inglise keeles on e-äriregistri keskkonnast võimalik kätte saada nii b-osa, a-osa, kui ka mittetulundusühingute- ja sihtasutuste ingliskeelsed registrikaardid . Samuti on võimalik välismaalastel otse äriregistri teabesüsteemist inglise keelseid registrikaarte vaadata.

Lisaks kehtivate kaardiandmete väljatrükile on e-äriregistrist võimalik inglise keeles näha ka kaardiandmete ajaloo väljatrükki.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt hallatav E-äriregistri teabesüsteem on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, mis koosneb äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest.

E-äriregistri teabesüsteemist saab teha päringuid juriidilise isiku kehtivate/kehtetute andmete kohta.
E-äriregistri teabesüsteemi andmeid omavad ja kinnitavad Maakohtute registriosakonnad.

E-äriregister asub aadressil http://ariregister.rik.ee

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on esmatasandi õigusnõustamine vähekindlustatud inimestele üks justiitsministeeriumi selle aasta prioriteete, mis kajastub ka ministeeriumi eelarves.

„Tänavu eraldatakse tasuta õigusnõustamiseks MTÜdele 85 000 eurot, mida on ligi kolm korda rohkem kui varasematel aastatel. Eraldi tähelepanu pöörame sel aastal inimestele, kel pole võimalust või soovi õigusnõu interneti teel otsida. Seega loodan väga, et huvi konkursil osalemiseks on suur,“ ütles Michal.

Minister selgitas, et kuigi kokku toetatakse õigusabi andjate tegevust 85 000 euroga, antakse see summa välja kolmes erinevas osas.

„40 000 eurot on mõeldud n-ö isiklikuks näost-näkku õigusnõustamise korraldamiseks, kusjuures edukas taotleja peab olema võimeline õigusabi osutama nii Tallinnas kui Tartus, võimalusel muidugi veel mõnes Eesti linnas. 15 000 eurot eraldatakse õigusabi osutamiseks erivajadustega või püsiva tervisekahjustusega inimestele ning 30 000 eurot õigusabiportaali www.juristaitab.ee haldamiseks,“ rääkis Michal.

Justiitsministeeriumi ja Eesti juristide liidu koostöös loodud ning eelmisel aastal edukalt käivitunud õigusabiportaalis www.juristaitab.ee annavad õiguseksperdid kiiresti ja tasuta nõu nii üldistes kui ka konkreetsete küsimustes. Õigusveebi haldaja peab hakkama ette valmistama ja kaasajastama kõiki www.juristaitab.ee lehel olevaid õigustekste ning vastama küsimustele, mida inimesed veebilehe foorumis esitavad.

Justiitsministri sõnul peab ta tõenäoliseks, et kui majandusseis võimaldab, saab tulevikus vähekindlustatud inimestele pakutavat õigusnõustamist veelgi edasi laiendada. „Esmatasandi õigusnõu ei tohiks aga segamini ajada riigi õigusabiga, mille raames osutavad advokaadid riigi kulul näiteks kohtueelses või kohtumenetlustes inimesele õigusteenust. Samas eraldatakse ka riigi õigusabile sel aastal rohkem raha kui varem – kokku enam kui 3,8 miljonit eurot.“

Taotluste hindamiseks moodustatakse eraldi komisjon, kuhu kuuluvad justiitsministeeriumi ja advokatuuri esindajad.

Taotlused toetuste eraldamiseks tuleb esitada justiitsministeeriumile hiljemalt käesoleva aasta 16. veebruariks.

Täpsemat infot konkursi kohta leiate aadressilt http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=56230/2012.++aastal+%F5igusabi+andmiseks+toetuse+taotlemine.pdf

Lepingu näidis asub aadressil http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=56231/Eraldise+kasutamise+lepingu+eritingimused.pdf ning lepingu üldtingimused on leitavad aadressilt http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=55730/Eraldise+kasutamise+lepingute+%FCldtingimused+%28alates+14.11.2011%29.pdf

Justiitsminister Kristen Michali sõnul puudutab eelnõu väga paljusid inimesi, kuna muudab korteriomandiga seotud küsimused igaühele selgemaks ja lihtsamaks.

„Täna on inimesed tihti probleemi ees, et korteriomandiga seonduvas seaduserägastikus on igapäevaelus keeruline orienteeruda. Eelnõu kaotab tänase segase olukorra seoses erinevate korteriomandi valitsemise vormidega ning muudab korteriühistu tegevuse läbipaistvamaks andes igale korteriomanikule juurdepääsu oma korteriühistu pangandmetele,“ selgitas Michal.

Minister ütles, et tänaseks on eelnõu kohta oma arvamust avaldanud vaid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. „Aega oma arvamuste ja ettepanekute esitamiseks on veel nädala lõpuni ja loodan, et võimalikult paljud asjast huvitatud osapooled näitavad aktiivsust üles,“ avaldas Michal lootust.

Eelnõuga asendatakse aastaks 2016 tänased korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud küsimused.

Eelnõu kohaselt muutub täna juba tegutsevate korteriühistute liikmete jaoks selle valitsemine läbipaistvamaks, kuid ei nõua juba hästi toimivatelt korteriühistutelt suuri muudatusi. Muudatused viiakse läbi nende majade puhul, mille majandamine toimub praegu korteriomanike ühisuse vormis.

Seaduseelnõu kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Nende majade puhul, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut pole ning mille majandamine toimub korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise seaduse alusel korteriühistu.

Eelnõuga antakse ka igale korteriomanikule juurdepääs korteriühistu pangaandmetele, mis muudab korteriühistu tegevuse läbipaistvaks.

Et muudatused puudutavad laia ringi inimesi – ca 21 000 korteriomandi esemeks olevat kinnisasja ning ca 470 000 korteriomandit, siis on täna eelnõu koostajad planeerinud selle reformi ettevalmistamiseks aastaid ning uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse planeeritav jõustumisaeg oleks 1. jaanuar 2016. Lisaks kavatsetakse muudatuste tutvustamisel teha ministri sõnul koostööd erialaliitudega ning selle tutvustamiseks kohtuda lähiajal riigikogu korteriühistute toetusrühmaga.

Eelnõu arutati selle väljatöötamisele eelnevalt ka huvigruppidega, kes pidasid taolist reformi põhimõtteliselt vajalikuks. Teiste hulgas räägiti läbi Eesti Omanike Keskliiduga, Eesti Korteriühistute Liiduga, Eesti Juristide Liiduga, Eesti Pangaliiduga ja Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liiduga.

Kooskõlastusringile saadetud eelnõule oodatakse kõigi asjast huvitatute märkusi 27. jaanuariks 2012.

Eelnõuga on võimalik tutvuda siin: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e96e2173-df5a-4536-bcd1-d88050ebde67

Justiitsminister Kristen Michali sõnul võimaldavad Riigi Teataja uuendused õigusteabele kiiremini ja mugavamalt ligi pääseda ning uuenenud Riigi Teatajasse luuakse jõustunud kohtulahendite ja kohtuistungite toimumise teabe otsing. „Riigi Teatajas  tehakse kättesaadavaks kohtuotsuste kokkuvõtteid ja erinevad õigusuudised ning kevadeks lisandub õigusaktide eelnõude otsing, mille abil saab leida nii menetluses olevate eelnõude kui ka juba vastuvõetud õigusaktide menetluskäiku,“ ütles Michal.

Michali sõnul on muutus õigusteabe kättesaadavuse osas märgatav, kui seni pidi asjast huvitatu otsima kohtulahendeid ühest ja näiteks kohtuistungite toimumise teavet teisest kohast, siis nüüd on kõik see kättesaadav ühelt riigi enimkasutatavalt veebilehelt. „Lisaks saab uuenenud Riigi Teatajast vaadata ka kohtuotsuste lühikokkuvõtteid ning lugeda tulevikus erinevaid õigusuudiseid – selline praktiline lahendus muudab elu mugavamaks õppuritest õigusevaldkonnas töötajateni ja teeb ka mitte õigusvaldkonna asjatundjatele õigusteabe lihtsamalt leitavaks,“ ütles Michal.

Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla sõnul  hakkab Riigi Teataja ühe olulise osana koondama varasemalt Digesta all tuntud infosüsteemi võimalusi, mida seni oli võimalik juurde pääseda tasu eest. „Riigi Teatajas on kogu õigusteave ja selle tellimine tasuta.  Kasutajad saavad vaadata ning otsida kohtulahendite kokkuvõtteid, sealhulgas Euroopa Inimõiguste kohtu lahendite kohta, kohtu- ja seadusuudiseid ning muid õigusuudiseid. Lisaks on „Minu RT“ kasutajatel võimalus tellida e-postile uute kirjete avaldamisel teavitusi.“ Lisas Heinla.

Riigi Teataja lehele koondatakse kohtulahendite otsingud erinevatelt veebilehekülgedelt, nii et edaspidi on võimalik sealt leida jõustunud maa- ja ringkonnakohtu lahendeid ning eraldi Riigikohtu veebilehel olevaid lahendeid.

Iga seaduse ajakohase tervikteksti juurde lisanduvad ka nimekirjad selle rakendusmäärustest.

Üheks lisanduseks Riigi Teataja lehel on kohtuistungite aegade ja kohtade otsing ning viited Riigikohtu menetlustaotluse läbivaatamise otsingule ja Riigikohtu istungiaegade otsingule.

Riigi Teataja võrguväljaande arendamine jätkub ka tulevikus. Alates 2012. aastast avaldatakse Riigi Teatajas järk-järgult kõikide kohalike omavalitsusüksuste määrused ning 2013. Aastal muutub nende avaldamine kohustuslikuks. Lisaks on kavas tulevikus luua ajakohaste tõlgete otsingud, siduda õigusaktid kohtuotsustega ja palju muud.

Vaata täpsemalt www.riigiteataja.ee.

Justiitsminister Kristen Michal avaldas kohtunikele tänu arvamuse andmise eest ministeeriumi ettevalmistatud eelnõu tööversioonile ning märkis, et eelnõu kiire menetlemise huvides eraldatakse sealt need kohtu menetluskorraldust puudutavad muudatused, mille osas kohtunikkond avaldas oma sisukohtades valmisolekut ja vajadust täiendavalt tööd teha.

„Kohtunike esitatud arvamuse põhjal oli selge, et mitu eelnõu praeguses tööversioonis olevat suuremat muudatust, mis aitaks kohtumenetlust kiirendada, võivad põhjustada ajamahukaid vaidlusi. Et oleme hea õigusloome põhimõtete eestvedajad ja justiitsministeeriumi huvi on vähendada kohtulõive nii kiiresti kui võimalik, siis otsustasime need muudatused eelnõust eraldada ja neid eraldi käsitleda, et kõik osapooled saaksid olulised küsimused piisavalt läbi arutada. Usun, et asjade ärategemine mitte tugevama positsioonilt vaid arutledes on väärtus, mida Eestis võiks rohkem olla ja mille valitsus hea õigusloome põhimõtteid kinnitades ka enda jaoks olulise põhimõttena sõnastas,“ ütles Michal.

Michal rõhutas, et mitmed kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mis kohtutelt saadud tagasiside põhjal aitaksid menetlust kiirendada ja tõhustada tänase menetluskorralduse aluseid oluliselt muutmata, jäävad praegusesse eelnõusse siiski sisse. „Näiteks jäävad eelnõusse kärbitud kujul mitmed dokumentide kättetoimetamist tõhustavad sätted, kuna tänane kättetoimetamise regulatsioon põhjustab hulgaliselt probleeme. Samuti  jäävad sisse mitmed muudatused, mis aitavad kohtutel piirata menetluse venitamist.“

Justiitsminister rõhutas, et kohtumenetluse kiirendamine on ministeeriumi jaoks endiselt väga oluline eesmärk, kuna venivad protsessid riivavad samamoodi inimeste põhiõigusi, nagu kõrged lõivudki.

„Samas kavatseb justiitsministeerium olla hea õigusloome tava järgimise osas eeskujuks ka kohtumenetluse kiirendamise jaoks vajalike regulatsioonide loomise osas. Kuna ka kohtunikkond pidas menetlusökonoomikat oma arvamustes tähtsaks, siis jätkame selle kallal eraldi arutelu ja tööd ning ootame kohtunikelt aktiivset panust. Ja lähtudes Eesti vanasõnast „meest sõnast …“, kavatseme kasutada kohtunike panust ka kiirema ja ladusama kohtupidamise eesmärgi saavutamiseks,“ ütles Michal.

Justiitsministeerium kavatseb eelnõu valitsusse saata juba lähinädalail. Riigilõivude alanemine on plaanis käesoleva aasta 1. juulist.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul kaasnes kuritegude üldarvu vähenemisega eelmisel aastal ka muutus kuritegevuse struktuuris, kus varavastaste kuritegude osakaal vähenes, samas kui liikluskuritegusid ja vägivallajuhtumeid tuli juurde.

„On positiivne, et varguste arv vähenes 20%, omavoliliste sissetungide arv 22% ja röövimiste arv 12%. Samuti väärib esiletõstmist, et kuritegevuse lahendamise määr tõusus üle mitme aasta taas üle 50%. Negatiivse poole pealt võib aga välja tuua kehalise väärkohtlemise juhtumite arvu suurenemise 11% ning liikluskuritegude kasvu 10% võrra,“ ütles Michal.

Kelmuste registreerimine vähenes eelmisel aastal 43%, samas kasvas ligi kolmandiku võrra arvutikelmuste registreerimine, mis näitab, et need kuriteod liiguvad üha enam internetti. Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta oli jätkuvalt suurim Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kuritegude arv vähenes kaheteistkümnes maakonnas, kasvas vähesel määral kahes ning jäi 2010. aastaga samale tasemele ühes maakonnas. Kõige enam langes kuritegude arv eelmisel aastal Läänemaal, kus registreeriti 26% võrra vähem kuritegusid.

Justiitsminister lisas, et registreeritud kuritegude statistika kõrval kinnitavad olukorra paranemist ka elanikkonna küsitluse andmed. „Detsembris läbi viidud küsitluse kohaselt püsib Eesti elanike turvatunne stabiilselt kõrgel tasemel juba kolmandat aastat, mis on raskete aegade kohta kindlasti hea tulemus. Samuti kinnitas küsitlus kuriteoohvrite osakaalu vähenemist. Seega võiks loota, et nii varguste kui röövimiste langus eelmisel aastal annavad elanikele kindlust veelgi juurde,“ sõnas Michal.

Justiitsministeeriumi tellitud ning Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud küsitlus näitas, et 72% Eesti elanikest tunneb end oma kodukandis pimedal ajal julgelt. Küsitlus näitas ka, et vargustega puutub aastas kokku 3-5% elanikest ning vägivallakuritegudega 1-3%.

Riigi peaprokurör Norman Aas sõnul toimus 2011. aastal selge edasiminek kriminaalsel teel saadud tulu tuvastamises ja arestimises, mille tõestuseks on kurjategijatelt konfiskeeritud 3,5 miljonit eurot.

„Jätkuvalt pööratakse suurt tähelepanu ka alaealiste-vastaste raskete seksuaalkuritegude avastamisele. Seejuures pannakse üha rohkem rõhku võimalike kurjategijate leidmisele internetiportaalidest,“ ütles riigi peaprokurör.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi sõnul on tõsine trend kuritegevuse kolimisel internetti. Seetõttu pöörab politsei suurt tähelepanu küberkuritegevusele. „Samas peavad inimesed ise tajuma ja tähelepanu pöörama nendele ohtudele, mis küberruumis valitsevad. Eriti hoolikas tuleb nende riskide hindamisel ja ärahoidmisel olla lastega,“ märkis Küüt.

Küüt toonitas, et absoluutne nulltolerants on politseil perevägivalla osas. „Politsei sekkub ja kaitseb kindlasti neid, kes lähisuhetes on nõrgemad ja satuvad vägivalla ohvriks, olgugi, et niisugust vägivallatsemist inimesed sageli kuriteoks ei peagi,“ kinnitas PPA peadirektor. 

Tänase pressikonverentsi materjalid ning 2011. aasta kuritegevuse ülevaate leiate aadressilt http://www.just.ee/56150

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uue vandetõlgi lisandumine pidulik sündmus, kuna vandetõlke on Eestis kõigest 29 ning eelmisel aastal andis vande ainult kaks uut vandetõlki.“Vandetõlgi amet on inimeste jaoks oluline, sest erinevalt notarist kinnitab vandetõlk dokumendi tõlke sisulist õigsust ning kuna vandetõlk vastutab tõlke õigsuse eest, siis võib inimene alati kindel olla, et dokument on tõlgitud korrektselt,“ lisas minister.

Ministri sõnul on alati mõistlik tõlke kinnitamist vajava dokumendi tõlkimisel kasutada vandetõlgi teenuseid, kuna see garanteerib tõlke kõrge kvaliteedi ja sisulise õigsuse. „Kui notar kinnitab ametitoimingu korras tõlkija allkirja õigsust, siis ei kontrolli ta tõlke sisu, vaid kinnitab, et tõlke on teinud talle tuntud pädev tõlk,“ täpsustas Michal.

Vandetõlgid on avalik–õigusliku ameti kandjad, kes võivad notari asemel kinnitada tõlke õigsust ja ärakirja õigsust. Vandetõlkide ülesanne on eelkõige juriidilise sisuga dokumentide tõlkimine ja tõlke õigsuse kinnitamine. Sellega saab tagada inimestele ametlike dokumentide tõlgete kvaliteedi ja usaldusväärsuse.

Vandetõlgi poolt tõlke kinnitamine omaenda allkirja ning ametipitsatiga tähendab, et tõlk on täielikult vastutav tõlke sisu ja korrektsuse eest.

Vandetõlgid teevad aasta jooksul kokku ligikaudu 10 000 tõlke õigsuse kinnitamistoimingut. Lisaks on 1. jaanuarist 2011.aastast vandetõlkidele antud vastutusrikas roll Eesti seaduste tõlkimisel inglise keelde.

Esimesed vandetõlgid nimetas justiitsminister ametisse 23. jaanuaril 2003. aastal.

Infot vandetõlkide kohta ja nende kontaktandmed leiab justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/34277

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on täna esimese lugemise läbinud eelnõu kujul tegemist  verstapostiga karistusseadustiku täienemisel, millega saab muudetud üks oluline kitsaskoht. „Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad paremini ja selgemalt kaitsta ohvrite õigusi ning tehtud täiendused viivad Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu ning USA inimkaubandust käsitlevate õigusaktidega,“ lisas minister.

Ministri sõnul muudetakse eelnõuga hetkel kehtivat orjastamise koosseisu nii, et selles sisalduv orjuse mõiste oleks eristatav sunnitud töö ja muu tegevuse mõistest, mis ei kujuta endast orjust, vaid sellega sarnast praktikat rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste mõistes. „Prostitutsioonile sundimine on kaetud orjastamise mõistega ning seda on ka alandava kohustuse või kuriteo täitmisele sundimine. Lapse müümise koosseis ühendatakse orjastamise koosseisuga,“ ütles Michal

„Teiseks täiendatakse seadustikku kolme paragrahviga, mis hõlmavad kõiki rahvusvaheliselt hukkamõistetud inimkaubanduse kuriteo liike – inimkaubandust seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, inimkaubandust orjastamise eesmärgil (ilma seksuaalse ärakasutamise eesmärgita) ning inimkaubandust elundi eemaldamise eesmärgil,“ täiendas justiitsminister.

Eelnõu karmistab seniseid karistusmäärasid, muutes nad kohati isegi karmimaks, kui nõuab inimkaubanduse direktiiv. Näiteks seksuaalse ärakasutamise või elundi eemaldamise eest inimkaubanduse eesmärgil on eelnõus ette nähtud vangistus kuni seitse aastat, samal ajal kui direktiiv näeb ette viis aastat. Inimkaubanduse eest on võimalik karistada kuni 15 aasta pikkuse vangistusega.

Eelnõu valmis välisministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, prokuratuuri, MTÜ Eluliin, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ja Eesti Naiste Varjupaikade Liidu koostööna.

Täna Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu on käinud koguni kahel kooskõlastusringil, ning oma arvamust avaldasid ka mitmete vabatahtlike organisatsioonide esindajad.

Koostatud eelnõuga pälvis justiitsministeerium ka Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2011. aasta Valge Lindi auhinna

Teadaolevalt kinnistuportaalile tehtud ründe tagajärjel mingeid kahjustavaid tagajärgi ei tekkinud ning registrite ja infosüsteemide keskus on teinud politseile ründe kohta avalduse.

Registrite ja infosüsteemide keskuse direktori Mehis Sihvarti sõnul on igasugune rünne riiklike infosüsteemide vastu üheselt taunitav ning tegemist on pahatahtliku aktiga. „RIK teeb endast kõik oleneva, et tulevikus saaksid sellised ründed veelgi kiirema reageeringu osaks,“ ütles Sihvart.

RIK paneb kõigile mobiil-ID kasutajatele südamele, et enne oma PIN-ide sisestamist peab veenduma, et PINi sisestamise protsessi on algatanud inimene ise ning et sõnumiga saadetud kontrollkood on sama, mis portaalis näidatakse.

Kinnistuportaal on veebipõhine infosüsteem, mis võimaldab koostada kui ka esitada kinnistamisavaldusi ja jälgida esitatud avalduste menetlusinfot reaalajas. Lisaks kinnistamisavaldustele saavad portaali kasutajad soovi korral koostada ja esitada määruskaebuseid tehtud kandemääruste peale, anda kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajalikke nõusolekuid ning volitada isikuid kinnistamisavalduse esitamiseks. Kinnistuportaal on mõeldud kasutamiseks kõigile, kellel on vaja esitada kinnistamisavaldus, ilma notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut lisamata.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on kohtunikukandidaadi koht väärtuslik võimalus igale juristile, kelle eesmärk on kunagi saada kohtunikuks. „Kohtunikukandidaadiks olemine annab soovijale hea praktilise ettevalmistuse kohtunikutööks ning loob samas eelduse vabade kohtunikekohtade täitmiseks juba kohtuniku tööks sobivate inimestega. Kaheaastane ettevalmistus ning erinevates kohtuastmetes ettevalmistustöö tegemine peaks andma ka soovijatele selge ülevaate, mis on kohtuniku töö ning mida ühiskond temalt ootab. Kohtusüsteemile annab see omakorda ülevaate, kas inimene sobib õigusemõistja tööd tegema,“ märkis justiitsminister.

Kohtunikukandidaadid läbivad kaheaastase ettevalmistusteenistuse, mille eesmärgiks on vajalike teadmiste omandamine ning isiku kohtunikuametisse sobivuse väljaselgitamine. Ettevalmistusteenistuse ajal kaasatakse kohtunikukandidaadid erinevate kohtuastmete kohtuasjade ettevalmistamisse ning nende ettevalmistusteenistus lõpeb kohtunikueksamiga.

Konkursil on osalema oodatud kohtunikuks saada soovivad ja kohtunikele esitatavatele nõuetele vastavad (kohtute seaduse § 47) isikud.  

Konkursil osalemiseks tuleb saata avaldus, Eesti kodakondsust tõendava dokumendi koopia, haridust tõendava dokumendi ja hinnetelehe koopia ning kohtunikukandidaadiks kandideerija isikuandmete ankeet justiitsministeeriumi aadressile Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn või elektronposti teel aadressile info@just.ee (ankeet kättesaadav Riigikohtu kodulehel www.nc.ee).

Dokumendid tuleb esitada 2. veebruariks 2012 justiitsministri nimele ning need peavad olema varustatud märgusõnaga “Kohtunikukandidaadi konkurss”.

Detailsem ettevalmistusteenistuse kirjeldus on sätestatud kohtute seaduse paragrahvides 61-69.

Täiendavat informatsiooni konkursi ja kandideerimiseks nõutavate dokumentide kohta on võimalik saada Justiitsministeeriumist telefonil 680 3117 või Riigikohtu kodulehelt aadressil www.nc.ee (kohas: kohtunikueksamikomisjon/komisjoni  töökorraldus/kohtunikueksami komisjoni töökord).

Justiitsminister Kristen Michali sõnul oli lõppev aasta uute ettevõtjate osas edukas ning kindlasti aitas uute äride tekkimisele kaasa ka 2011. aasta algusest loodud võimalus asutada osaühing ilma sissemakseta. „Aasta jooksul registreeriti ilma sissemakseta  8023 osaühingut ehk 61 % kõigist registreeritud osaühingutest. Uute äriühingute registreerimisel oli edukaim 2011. aasta jaanuar, kui alustas 1790 ettevõtjat,“ ütles Michal.

Ministri sõnul oli lõppenud aasta igati edukas ka vabaühenduste loomisel, kuna aasta jooksul lisandus juurde 1567 ühendust, millest 1526 olid mittetulundusühingud, 39 sihtasutused ning loodi ka 2 hooneühistut. “Vabaühenduste loomisel oli edukaim kuu märts, kui loodi 168 uut ühendust ning aasta lõppedes oli mitteärilisi ühendusi registris kokku 33 490,“ täpsustas justiitsminister.

Piirkondlikult on äriühinguid enim registreeritud Harjumaal ja Tallinnas (89 656). Harjumaale ja Tallinnale järgneb Tartu maakond 32 683 registreeritud ettevõtjaga ning kolmandal kohal ettevõtjate arvult asetseb Pärnumaa 23 989 ettevõtjaga.

Tegevusaladest on enim ettevõtjaid tegelemas jae- ja hulgikaubandusega (31 102). Ettevõtjate arvukuselt järgmine valdkond on e-äriregistri andmetel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (20 083)  ning suuruselt kolmas on põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 16 982 ettevõtjaga.

2011. aasta jooksul sai äriregistris tasuta osaühingu osakapitali või aktsiaseltsi aktsiakapitali eurodesse konverteerida ning seda võimalust kasutas kokku 36 522 ettevõtjat. 2012. aasta alguseks oli äriregistris kapital eurodes märgitud  41,6% osaühingutest ning 38% aktsiaseltsidest. Kapitali eurodesse konverteerimiste hulk kasvas aasta viimastel kuudel kordades. Kui oktoobris konverteeris kapitali eurodesse ringi 3165, siis novembris juba 5389 ning detsembris koguni 9829 ettevõtjat.

2011. aastal kustutati 8320 äriühingut ning 127vabaühendust. E-äriregistri andmetel kustutati enim äriühinguid oktoobris, kui registrist kadus 2087 ettevõtjat, kellest 1681 oli jätnud mitme aasta majandusaasta aruanded esitamata ning kustutati seetõttu. Enim vabaühendusi kustutati detsembris (18).

Kuigi miinimumkapitali nõue säilib, ei pea ettevõtlusega alustada sooviv inimene seda enam enne ühingu äriregistrisse kandmist tasuma. Osakapital tuleb sisse maksta siis, kui see on ette nähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund.

e-Äriregistri teabesüsteem on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, mis koosneb äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest.

Uue seadustiku loomine oli justiitsministri sõnul tingitud asjaolust, et alates sajandivahetusest on haldusasjade arv järjest suurenenud. Sellest tulenevalt lihtsustakse mitmeid seni tarbetud vormi-ja sisunõudeid kaebuste esitamisele ning lihtsustub kaebuste muutmine.

"Pidevalt on tõusnud nii haldusasjade arv, nende maht ning sisuline keerukus. Uue seadustiku koostamisel on arvestatud kohtupraktikat ja seadustik annab lahendused olukordadele, mis seni põhjustasid kas segadust või kohtuasjade venimist. Ühe näitena lihtsustub vangide kaebuste menetlemine. Vangide kaebused on läbi aja moodustanud suure osa halduskohtu asjadest. Edaspidi on võimalik nende kaebuste lihtsam ja kiirem menetlemine lihtmenetluses, see säästab kohtu ressurssi olulisemaks, kuid tagab ka vangide kaebustele kvaliteetse kohtuliku kontrolli," märkis justiitsminister Kristen Michal

Suure osa halduskohtumenetluse asjadest on läbi aastate moodustanud vangide kaebused. Ehkki enamasti ei ole nende kaebuste puhul tegu eriti intensiivse õiguste riivega, on siiski tähtis tagada nende kaebuste kvaliteetne kohtulik kontroll. Selliste kaebuste puhuks on uue menetlusliigina ette nähtud lihtmenetlus. Lihtmenetluses ei pea korraldama kohtuistungit ning poolte seisukohad on võimalik ära kuulata ka elektrooniliselt või näiteks telefoni teel.

Uus halduskohtumenetluse seadustik toob sisse kiirmenetluse ka riigihangete vaidlustes.

"Oluliseks muutuseks on veel ka kohtu volituste suurendamine asjade läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, mis võimaldab istungit pidada ilma ilmumata jätnud menetlusosalisteta.  Näiteks peavad keskkonna- ja ehitusasjades halduskohtud olema praktikas valmis lahendama ka selliseid asju, kus menetlusosalisi on sadu. Mida enam on menetlusosalisi, seda suurem on ka tõenäosus, et neist mõni ei saa istungile ilmuda, ja seda raskem on neile dokumente kätte toimetada. Ka paljude osalistega kohtuasjad vajavad sisukaid lahendeid mitte loovust menetlusosaliste tagaotsimisel," sõnas justiitsminister Kristen Michal

Uue seadustiku kohaselt saab edaspidi taotleda esialgset õiguskaitset juba vaidemenetluse ajal ning samuti laienesid kohtu volitused esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Uus seadustik soodustab senisest enam asjade lahendamist kokkuleppel ning selle nimel asutakse sisse viima spetsiaalset lepitusmenetlust kompromissi saavutamiseks.

Selle aasta 1.jaanuarist jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku valmistas ette justiitsministeeriumi loodud töörühm kuhu olid kaasatud nii Tallinna kui Tartu ringkonnakohtu kohtunikud ning riigikohtu nõunik.

Halduskohtumenetluse seadustik on leitav aadressilt: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011007

Lõppeval aastal teostati instituudis 4600 kriminalistika, 2400 kohtupsühhiaatria ja 2300 kohtuarstlikku ekspertiisi. Neile lisandub ligikaudu 6000 uuringut, millest märkimisväärse osa moodustavad narkojoobes juhtimisel tabatud isikud.

Instituudi direktori Üllar Lanno sõnul tuleb tunnustada kõiki tänaseid töötajaid märgatavalt tõusnud panuse eest menetlejate päringutele vastamisel. „Samuti väärib esiletõstmist justiitsministeeriumi tulevikku suunatud otsust suurendada juba järgmisest aastast märgatavalt DNA ekspertiiside rahastust, mille tulemusel kiireneb olulisel määral kogu kohtueelse uurimise protsess.“

Instituudi arengust tervikuna võib eraldi esile tuua eurotsooniga liitumisest tuleneva „mündiekspertiisi” tekkimise, mille teostamiseks tuli aasta alguses soetada ka eriaparatuur. Kogu eurovõltsingute statistika ja näidistega saab tutvuda siit: http://www.ekei.ee/53133 .

Teine oluline arengusamm oli seotud inimese virtuaalse uurimise tehnoloogia kasutuselevõtuga, mida Euroopas omab kõigest 5 kohtuekspertiisi asutust. Selle tehnoloogiaga on aasta jooksul teostatud umbes10% kõigist inimese uurimisele suunatud ekspertiisidest. Tegemist on elavale või surnud kannatanule tehtavast ekspertiisist, millega antakse esmakordselt kohtuarstiteadusele võimaluse uurida inimest 3D kujutise abil.

Lisaks sõlmiti sama tehnoloogia põhjal koostöökokkulepe Hollandi kohtuekspertiisi instituudiga, kus nimetatud uue tehnoloogia abil alustatakse teadusprojekti surmaaja kindlakstegemiseks inimese sees jätkuvate protsesside ja koemuutuste abil.

Kolmas suurem areng on seotud küberkuritegevuse uurimise tõhustamisega, kus FBI Cyber Division personali EKEI visiidi tulemusel tihenenud koostööga paranes digitaalsete tõendite uurimise kvaliteet. Hea koostöö sai kinnituse novembris toimunud ühisoperatsioonil, mille käigus tabati Eestist juhitud globaalne küberkurjategijate võrgustik. Küberkuritegevuse valdkonnas saab heaks saavutuseks lugeda ka EKEI, TTÜ ja PPA ühisprojektina saadud Euroopa Komisjoni välisrahastust Küberkuritegevuse Uurimise Akadeemilise koolitus- ja kompetentsikeskuse rajamiseks, mille raames hakatakse tehnilise väljaõppe koolitustega tegelema juba järgmisel aastal.

Digitaalmeetoditega tõendite uurimisvõimalusi on olulisel määral laiendanud kuulide- ja padrunikestade automatiseeritud võrdlussüsteem, mille tulemusel on analüüsile kuluv aeg oluliselt vähenenud. Digitaalsetest seadmetest hankis instituut menetlusasutustega koostöös uue 3D kaamera sündmuskoha salvestamiseks, millega tekkis uus kvalitatiivne tase kuriteo sündmuskoha uurimises.

Kohtuekspertiisis tervikuna on uus suund mikrojälgede uuringud. Näiteks sai lõppeval aastal soetatud Eesti-©veitsi välisabi projektina skänneeriv elektronmikroskoop, mis oma tasemelt kuulub maailma tippude hulka. Näiteks on võetud mikroskoop metalliosakeste uurimisele lisaks kasutusele ka printerite ja kirjutusvahenditega jäetud jälgede uurimiseks.

Aasta lõpus on instituudis toimunud töö põhiliselt tehnilise valmisoleku loomisega üleminekuks üleeuroopalise DNA ja sõrmejälgede registri paremale kasutusele. Peale üleminekut võrreldakse kurjategijate DNA ja sõrmejälgede andmeid Euroopa Liidu liikmesriikide registritest kord ööpäevas. Selline üleeuroopaline koostöö võimaldab otsida leitud DNA või sõrmejälgede omanikku kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Ilma ühegi märkuseta kooskõlastati 10 eelnõu, märkusi tehti 78-le esitatud eelnõule, kooskõlastamata jäeti 24 eelnõu. 112 kooskõlastuse hulgas on ka sama eelnõu korduvkooskõlastused.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul jääb ilmselt järgmisest aastast hea õigusloome põhimõtete rakendumisel korduvaid probleeme ja mittekooskõlastamisi vähemaks, kuna põhimõttelisemad küsimused lahendataks edaspidi juba õigusloome varasemas etapis.

„Järgmisest aastast hakkab kehtima hea õigusloome eeskiri, mis muudab eelnõude koostamise tänasega võrreldes avatumaks ja suurendab kaasamise rolli juba seadust planeerides. Seadused peavad muutuma inimestele arusaadavamaks ja sellest tulenevalt ka paremini toimivaks. Kui vaadata, et ühel aastal on töös üle saja uue seaduse ja otsuse, siis seda on üsna palju, et ennast kõigega pidevalt kursis hoida, rääkimata siis kaasalöömisest uute seaduste tegemisel. Järgnevatel aastatel hakkame valitsuse poolt tegema igal aastal ka ülevaadet riigikogule, kuidas seadusloome vastab hea õigusloome põhimõtetele. See annab avalikkusele palju selgema ülevaate, kuidas ja milliseid uusi reegleid meie elus luuakse,“ ütles Kristen Michal.

Õigusloome koordineerimine valitsuse tasandil on justiitsministeeriumi üks seadusest tulenevaid ülesandeid. Hea õigusloome eeskiri rakendab riigikogu otsusega heaks kiidetud õiguspoliitika arengusuundi aastani 2018.

Hea õigusloome põhimõtete järgi algab seaduse loomine väljatöötamiskavatsusest, milles muu hulgas kirjeldatakse lahendatavat probleemi ja uue seaduse võimalikke mõjusid. Väljatöötamiskavatsus saadetakse erinevatele osapooltele arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks. Kui seejärel asutakse seaduse eelnõu koostama, tuleb kaasnevate mõjude kohta teha põhjalikum analüüs ning vajaduse korral pärast seaduse jõustumist hinnata, kas seatud eesmärk saavutati. Hea õigusloome põhimõtete järgmine muudab seadusloomet avatumaks, kaasates huvirühmi juba varem seadusloomesse ning tõstab seaduste kvaliteeti, kuna eesmärgi saavutamise siht peab olema täpselt läbi analüüsitud ning kirjeldatav.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul tugevdatakse eelnõuga kriminaalhooldusametniku järelevalverolli selle üle, kuidas kriminaalhooldusalused täidavad neile kohtu poolt pandud kohustusi.

„Kui inimene vabastatakse tingimisi karistusest või vabastatakse ennetähtaegselt vanglast, võib kohus sõltuvalt kuriteo asjaoludest või süüdimõistetu isikust määrata käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu. Kehtiv õigus on aga selles osas, et kuidas sellise kohustuse täitmist täpselt kontrollida, üsna üldsõnaline. Eelnõuga muudetakse kontroll keelu järgimise ühe tõhusamaks, mis peaks vähendama võimalusi uute kuritegude toimepanekuks,“ selgitas Michal.

Eelnõuga laiendatakse ka vanglateenistuse ametnike politseile ametiabi andmise võimalusi. Täna on ametiabi korras võimalus vanglateenistusest kasutada vaid relvastatud üksust, kuid põhjendatud on selle võimaluse laiendamine ka teistele vanglaametnikele ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikele vastavalt nende võimetele ja erialastele oskustele.

"Selle muudatusega tõhustatakse halduskoostööd ja laiendatakse vanglateenistuse ja politsei koostöö võimalusi. Tulevikus on ametiasutuste koostöö kindlasti targem suund kui ettekujutus piiramatutest võimalustest avalikku sektorit suurendada. Sellist võimalust maksumaksja meile ei võimalda ja seetõttu on erinevate asutuste omavaheline ladus koostöö võtmeküsimus, kuidas Eesti avalik teenistus püsib heal tasemel," märkis justiitsminister Michal.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga kinnipeetava isiklike ja kinnipeetavale keelatud asjade regulatsiooni ning lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste keelamise aluste väljatoomist. Samuti muudetakse konkreetsemaks ja põhjalikumaks vanglateenistuse ametniku tausta- ja tervisekontroll.

Valitsusele hea õigusloome eeskirja esitanud justiitsminister Kristen Michali sõnul aitab eelnõu muuta viisi, kuidas Eestis seadusi tehakse, nii et need oleks kvaliteetsemad ja kõigile arusaadavamad.

"Aastaks 2014 soovime jõuda selleni, et kõik ministeeriumid arvestavad ja täidavad neid põhimõtteid. Uute reeglite kohaselt on esimeseks sammuks probleemi, võimalike lahenduste  ja nendega kaasnevate oluliste mõjude kaardistamine, mis pannakse kirja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusse. Alles seejärel asutakse eelnõu kirjutamise juurde ja hiljem tehakse uuendusena ka eelnõu tegelike mõjude järelanalüüs.

Kõik see kõlab küll lihtsalt ja loogiliselt, kuid juba täna on ütlejaid, kes räägivad, et seadusi nii teha on kallis, keeruline ja aeglasem kui ilma nende mõju analüüsimata. Valitsuse otsus on aga selge sõnum - veel kallim on teha halbu seadusi, mis pole ühiskonnas mõistetavad ega oma soovitud mõju. Kehvade seaduste ümbertegemine pole mitte ainult piinlik vaid ka kallis, seetõttu loodan ka avalikkuse tuge, kui mõni seadus valmib kvaliteedi ja põhjalikkuse huvides edaspidi aeglasemalt," rõhutas Michal.

Täna valitsuses kinnitatud "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" viib ellu riigikogu selle aasta kevadel kinnitatud alusdokumendi „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ põhimõtteid.

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
valdek.laur@just.ee

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on jõustunud kohtulahendid täna seaduse kohaselt avalikud, mistõttu puudub mõistlik põhjendus nende samade otsuste andmetele juurdepääsu piiramiseks karistusregistris.

„Seaduse järgi ei ole jõustunud lahendid väärteo- ja kriminaalmenetluses delikaatsed isikuandmed ning nende avaldamise kohustus tuleneb selgelt seadusest. Seega ei ole ka kuidagi põhjendatud tänane olukord, et jõustunud kohtuotsus on avalik, kuid juurdepääs sellele avalikule teabele karistusregistris aga enam mitte. Registri avalikkusel on ka oluline kuriteoennetuse moment – näiteks saavad lapsevanemad lihtsamalt kontrollida oma lapsega kokkupuutuvate inimeste tausta,“ rääkis Michal.

Minister rõhutas samas, et mitte kogu karistusregistri info ei muutu piiramatult avalikuks ja andmed alaealiste kohta, arhiiviandmed ning väärteokaristused, mis on väiksemad kui 200 eurot, on endiselt juurdepääsupiiranguga. 

„Andmeid alaealiste isikute kohta väljastatakse ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras, samuti kehtivad endiselt juurdepääsupiirangud karistusregistri arhiiviandmetele, millele on veelgi piiratum juurdepääs. Samuti ei muutu avalikuks ühekordsed väärteokaristused, mis on väiksemad kui 50 trahviühikut,“ selgitas Michal.

1.jaanuarist tuuakse karistusregister siseministeeriumi juurest justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Selle põhjuseks on asjaolu, et erinevalt varasemast ei ole karistusregister enam eraldi infosüsteem, vaid e-toimiku süsteemi üks osa, mida haldab justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus.

Registrite ja infosüsteemide keskuse direktori Mehis Sihvarti sõnul luuakse karistusregistri avalikele andmetele võimalus elektrooniliseks juurdepääsuks e-toimiku süsteemi kaudu.

„Enda kohta käivat infot saab inimene küsida läbi avaliku e-toimiku piiramatult ja tasuta. Samuti saavad pärida lapsevanemad tasuta oma alaealiste laste kohta käivat infot. Kui andmeid soovitakse saada kirja või e-posti teel, siis on isikul õigus saada enda kohta ja seaduslikul esindajal alaealise kohta andmeid tasuta üks kord aastas. Iga järgmise järelepärimise puhul tuleb tasuda riigilõiv summas 3.19 eurot. Teisele isikule, näiteks tööandjale, on võimalik teha volitus enda andmete tasuta pärimiseks,“ selgitas Sihvart.

Teise inimese kohta saab päringut esitada vaid siis, kui on teada inimese täielik nimi ning isikukood. Sellise päringu esitamine on tasuline – läbi avaliku e-toimiku süsteemi saab ühe päringu hinnaks kuni 4 eurot.

Päringuid saab teha ainult ühekaupa, mis tähendab, et välistatud on masspäringute tegemine või otsingute tegemine mingi paragrahvi alusel. Iga päringu kohta jääb ka jälg, seega saab iga inimene vaadata, kes tema andmeid karistusregistrist vaadanud on.

Sihvart lisas, et seoses registri ülevõtmisega viidi läbi ka põhjalik karistusregistri andmete audit. „Kuna auditi tulemusel selgus, et suur osa andmeid vajavad siiski käsitsi ülekontrollimist ja n-ö automaatne andmete ülekandmine pole võimalik, siis tuleb vähemalt järgmisel aastal arvestada sellega, et oma päringule kohest vastust ei pruugi saada. Et vältida olukorda, kus näiteks kogemata väljastatakse info mõne süüteo kohta, mis peaks olema juba arhiivi kantud, kontrollitakse enne väljastamist kõik andmed käsitsi üle,“ rääkis Sihvart.

Kogu siseministeeriumilt ülevõetav registri andmestik loodetakse põhjalikult üle vaadata ja korda teha aasta jooksul. Selleks eraldatakse RIKile justiitsministeeriumi eelarvest ligi 200 000 eurot lisaraha, andmete kontrollimise ja korrastamisega hakkab tegelema igapäevaselt kuni 20 inimest.

Päringute tegemine:

Karistusregistri päringuid saab edaspidi tellida e-toimikust http://www.e-toimik.ee/
E-toimikusse saab sisse logida ID-kaardiga ja teha päringuid nii iseenda kui ka teiste isikute kohta. Päringu tegemisel teise isiku kohta on vajalik teada isiku ees- ja perenime ning isikukoodi. E-toimiku kaudu info pärimine on mugavam, kindlam ja turvalisem kui e-posti või posti kasutades.

Karistusregistrist info pärimisel  paberkandjal või e-postiga on soovitatav kasutada päringuvormi, mis on kättesaadav registrite ja infosüsteemide keskuse kodulehelt (www.rik.ee)

Päringuvormi kasutamisel võib kindel olla, et kõik vajalikud andmed päringusoovi menetlemiseks on esitatud ja karistusregister saab päringu tulemused väljastada.

Kirjalikud päringud tuleb edaspidi edastada järgmisel aadressil:

Adressaat: Karistusregistri osakond, Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Aadress: Lõkke 4, 19081, Tallinn, Eesti

Päringud E-posti vahendusel edastada: paring@karistusregister.ee

Tööandjad, kes on kohustatud kontrollima töövõtjate tausta karistusregistrist, saavad esitada päringu e-toimiku vahendusel http://www.e-toimik.ee/ .

Selleks, et tööandjal oleks võimalik antud päringut tasuta teha, peab töövõtja e-toimiku süsteemis volitama tööandja esindajat (näiteks personalitöötajat) tema kohta päringut tegema. Volitus võimaldab tööandjal saada töövõtja kohta rohkem andmeid kui tasulise päringuga.

Tööandjad, kes ei ole kohustatud kontrollima töövõtjate tausta, kuid soovivad seda teha, saavad samuti esitada päringuid e-toimiku vahendusel. Sellised päringud on oma olemuselt samasugused teiste isikute kohta tehtavate päringutega ning neile kohaldatakse elektroonilise päringu tasu.

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
valdek.laur@just.ee

Justiitsminister Kristen Michal:

„Lõppevast aastast rääkides on sümboolne, et justiitsministeeriumi aasta projektiks 2011 oli just „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“. See muudab viisi, kuidas tulevikus seadusi tehakse. Hea õigusloome põhimõtetest tulenevalt peab seaduse väljatöötamisele eelnema selle analüüs ning mõjude hindamine. Vaid niimoodi on võimalik koostada kvaliteetseid seadusi, mis on valminud huvirühmasid kaasates, mida on tutvustatud avalikkusele ja mis kõige olulisem – mis on koostatud põhjaliku analüüsi tulemusel. See on ka üks justiitsministeeriumi järgmiste aastate prioriteetidest ning aastal 2014 peaks sellisel viisil tegutsema kõik seadusi ettevalmistavad riigiasutused.

2011. aasta teiseks oluliseks märksõnaks on vaieldamatult avaliku teenistuse reform, mida on oodatud üle kümne aasta. Uus eelnõu, mis muudab avaliku teenistuse tänapäevasemaks ja dünaamilisemaks, on saadetud kooskõlastusringile. Hea partnerlus valitsuskoalitsioonis annab mulle alust loota, et see riigikogu poolt 2012. aasta jooksul ka vastu võetakse.  Uue seaduse järgi muutuvad avalikus teenistuses palgad läbipaistvaks ning hüved võrreldavaks erasektoris pakutavatega. Uus seadus avab avaliku teenistuse ning loob ametnikele võimaluse enam liikuda ning arendada ennast erinevates valdkondades.

Märkimist väärib ka korruptsiooniga võitlemise vallas tehtud töö. Uus korruptsioonivastane eelnõu, mis juba teistkordset kooskõlastusringi läbib, muudab avaliku sektori tegevuse tänasega võrreldes läbipaistvamaks ja majandushuvide deklareerimise oluliselt tõhusamaks. IT-riigile kohaselt liiguvad deklaratsioonide andmed ka veebi, kus nad on avalikkusele kättesaadavad. Lisaks peavad ametiisikud deklareerima üle kahe kuu nende käsituses oleva vara, mis on oluline muudatus. Avalikkuse kontrollil on aga, nagu me hästi teame, korruptsiooni ennetamisel ja selle avastamisel oluline roll.

Ja kindlasti ei saa jätta mainimata üht justiitsministeeriumi olulisimat prioriteeti nii sel kui järgneval aastal – kohtumenetluse kiirendamist ja lõivude alandamist. Vastav eelnõu on juba kohtunikkonnale arvamuse avaldamiseks saadetud ning aasta alguses saame sellele kohtunike hinnangu. Igatahes arvestame justiitsministeeriumis sellega, et järgmise aasta juulikuust muutuvad kohtulõivud oluliselt madalamaks. See arvestus on juba sisse kirjutatud ka järgmise aasta eelarvesse.

Loomulikult võib lisaks sellele nimetada veel mitmeid teemasid, mis on lõppeval aastal tekitanud avalikkuses nii suuremat kui väiksemat tähelepanu ja aktiivset arutelu – olgu selleks siis inimkaubanduse koosseisu loomine, keemilist kastreerimist võimaldav eelnõu, plaan hakata 2012. aastal välja töötama kooseluseaduse eelnõu või pahatahtlike elatisvõlgnike pitsitamise küsimused.

Tahan tänada kõiki meie haldusala inimesi töise ja eduka aasta eest ning pidada meeles kõiki meie partnereid ka teistes ministeeriumites, ettevõtlusorganisatsioonides, vabakonnas ja ajakirjanduses. Soovin omalt poolt kõigile rahulikku jõuluaega ning loodan, et mida aasta edasi, seda vähem peab seaduse ja sunnijõuga tagama seda , mida võiks tagada ühistegevuse, kultuuri ja tavadega kogukonnas.“

Kokkuvõte Justiitsministeeriumi 2011 olulisematest tegevustest ja saavutustest:

Hea õigusloome põhimõtted
Justiitsministeerium on võtnud endale südameasjaks seadusloome hea tava järgimise ja eriti just selles osas, mis puudutab eelnõudele eelnevat analüüsi ning nende valmimisse ka ekspertide ja huvigruppide kaasamist. Käesoleva aasta üks olulisi teetähiseid oligi riigikogu poolt vastu võetud „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“, mis ühtlasi valiti ka justiitsministeeriumi aasta projektiks. Hea seadusloome põhimõtete juurutamisele praktikas aitab kaasa ka valminud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, mille valitsus sel nädalal arutab.

Olulisemad reformid ja suuremahulisemad muudatused 
Seadusloome osas väärib äramärkimist kindlasti detsembris kooskõlastusringile saadetud uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Tegu on struktuurse reformiga, mida on Eestis oodatud pea kümme aastat. Eelnõuga kitsendatakse ametnike ringi, luuakse selge ja õiglane palgasüsteem, tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele ning kaasajastatakse avalik teenistus.

Novembris saadeti kooskõlastusringile ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu mille eesmärgiks on asendada aastaks 2016 tänased korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse. Eelnõu kaotab praeguse segase olukorra seoses erinevate korteriomandi valitsemise vormidega ja  muudab korteriühistu tegevust liikmetele läbipaistvamaks, andes igale korteriomanikule juurdepääsu oma korteriühistu pangandmetele.

Valmimas on ka uus ehitus- ja planeerimise seadustiku eelnõu, millega koondatakse muuhulgas täna paljudes eri seadustes laiali olev regulatsioon ühte seadusesse. Selle eesmärgiks on vähendada tarbetut regulatsioonidest tulenevat koormust kodanikele, sealhulgas ka ehitajatele ja arendajatele. Samas tuleb senisest enam kaitsta ka avalikku huvi, mis seisneb eeskätt üldiseid huve arvestava ning inimsõbraliku elukeskkonna planeerimises ning väljaarendamises.

Seksuaalkurjategijate ja inimkaubanduse vastane tegevus:
Oktoobri valmis seksuaalkurjategijate laiendatud ravi, sealhulgas keemilist kastreerimist võimaldav eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on võimaldada pedofiilide puhul karistussüsteemi osana ka kompleksravi, et vähendada ohtu uute seksuaalkuritegude toimepanekuks ning seeläbi ennetada seksuaalkuritegude ohvriks sattumist.

Esimesel detsembril kiitis valitsus heaks eelnõu, millega luuakse karistusseadustikku inimkaubanduse koosseis. Justiitsministeeriumi analüüsi ning ekspertide soovituste tulemusel saab karistusseadustikku kirja varem meie seadusest puudunud inimkaubanduse koosseis. Muudatuse eesmärgiks on muuta inimkaubanduse ja ärakasutamise vastane võitlus tõhusamaks. Inimkaubanduse koosseisu lisamise eest karistusseadustikku pälvis Justiitsministeerium Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2011. aasta Valge Lindi auhinna, mis on tunnustuseks naistevastase vägivalla vastases võitluses.

Korruptsioonivastane tegevus:
Kriminaalpoliitika valdkonnas on oluliseks märksõnaks ka korruptsioonivastane võitlus. Novembris saadeti teisele kooskõlastusringile muudetud korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis suurendab avaliku sektori läbipaistvust ning tõhustab huvide deklareerimise süsteemi. IT-riigile kohaselt liiguvad deklaratsioonide andmed ka veebi, kus nad avalikkusele kättesaadavad. Lisaks peavad ametiisikud deklareerima juba üle 2 kuu nende käsituses oleva vara, mis on oluline muudatus. Eelnõu jõuab valitsusse järgmise aasta alguses ja seejärel riigikogu ette.

Rahandusministeeriumiga koostöös valmis huvide konflikti käsiraamat, mille eesmärgiks on aidata nii ametnikel kui nendega suhtlevatel inimestel ära tunda võimalikke huvide konflikti olukordi ja anda soovitusi nende lahendamiseks - http://huvidekonflikt.just.ee/ Antud käsiraamat on oluline just seetõttu, et tihti on korruptiivse käitumise põhjuseks teadmatus selle kohta, milline käitumine on lubatav ja eetiline ja milline mitte. Uuest käsiraamatust saavad kõik osapooled leida infot ning ka ise n-ö elava raamatu vormis uusi küsimusi püstitada, millele lisanduvad siis perioodiliselt omakorda vastuseid ja hinnanguid.

Novembris valmis ka justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös Eesti esimene tervishoiusektori korruptsiooni käsitlev uuring „Tervishoiusüsteemi pettused ja korruptsiooniriskid“. Põhjalikumalt analüüsiti nelja valdkonda, milleks olid mitteametlike tasude maksmine tervishoiutöötajatele, ravimi- ja meditsiiniseadmete hanked, ravi rahastamine ja lepingute sõlmimine haigekassaga ning kohtusse esitatava tervisetõendi alusel istungile mitteilmumine.

Põhiõiguste kaitseks
Põhiõiguste kaitseks on justiitsministeeriumis kogunenud laiapõhjaline töörühm välja töötanud ja kooskõlastusringile saatnud jälitustegevust täpsemalt reguleeriva seaduseelnõu. Uus eelnõu kehtestab jälitustegevusele täpsemad tingimused ning loetleb kuriteod ning piiritleb isikute ringi, kelle puhul on jälitustegevus lubatud.

Käimas on ka karistusõiguse revisjon, mille raames analüüsib ekspertidest koosnev töögrupp meie karistusõigust tervikuna ning teeb vajadusel ettepanekuid dekriminaliseerimise või kriminaliseerimise osas. Töörühma juhib TÜ kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja sinna on kaasatud lisaks justiitsministeeriumi esindajatele ka näiteks TÜ õppejõud, kohtunikud, advokaadid ja Riigikohtu nõunikud.

Õigusabi ja -nõu parem kättesaadavus:
Isikute õiguste parem kaitse ja vähekindlustatud inimestele esmase õigusabi suurendamine on põhilised rõhuasetused ka justiitsministeeriumi 2012. aasta eelarves, mille riigikogu äsja vastu võttis. Kui seni on näiteks tsiviil- ja haldusvaidlustes riigi õigusabi antud vaid viiel protsendil asjadest, siis tuleval aastal on see osakaal veerand kõigist menetlustest.

2012 aastal eraldatakse täiendavalt raha esmasele tasuta õigusnõustamisele, mis on suunatud vähekindlustatud inimeste paremale kaitsmisele. Selleks on eelarves selle aastaga võrreldes kolm korda rohkem raha.

Õigusteadlikkuse suurendamise ja tasuta õigusnõu osas väärib märkimist jaanuaris käivitunud justiitsministeeriumi ja Juristide Liidu koostöös loodud tasuta õigusabiportaal www.juristaitab.ee, mille eesmärgiks on aidata inimestel leida vastuseid igapäevaelus ette tulevatele õiguslikele küsimustele. Lisaks leiab portaalis kasulikke dokumendivormide näidiseid ja linke teistele õigusvaldkonna veebilehtedele.

Septembrist alates on  aadressil eik.just.ee esmakordselt kõigile tasuta kättesaadavad Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite eestikeelsed kokkuvõtted, mis aitavad suurendada inimese teadlikkust oma põhiõigustest ning oskust neid kaitsta. Euroopa Inimõiguste Kohtu poole saab inimene pöörduda juhul, kui koduriigi siseriiklikud võimalused oma õiguste kaitseks kohtus on ammendatud. Viimastel aastatel on EIK teinud ligi 2000 lahendit aastas.

Koostöös Eesti Advokatuuriga andis justiitsministeerium Tartu Ülikooli juuratudengitele esmakordselt välja stipendiumid, mille eesmärgiks on aidata kaasa advokaatide ja kohtunike järelkasvule ning parandada kvaliteetse õigusteenuse kättesaadavust Ida Virumaal. See on üks osa valitsuse tegevuskavast Ida Virumaal.

Madalamad riigilõivud ja kiirem kohtupidamine
Valmimas on riigilõivusid alandav ja kohtumenetlust kiirendav seadusemuudatuste pakett. See on justiitsministeeriumi oluline prioriteet – kohtumenetluse kiirendamine ja riigilõivude alandamine on ka koalitsioonileppe üks olulisi osasid. Muudatuste tulemusel muutuks õigusemõistmine kodanikele kiiremaks ja odavamaks. Täna on eelnõu kohtunikonna hinnata ning juba järgmise aasta alguses saab sellega edasi liikuda. Riigilõivude alanemine on plaanitud 2012. aasta juulist.

1.septembrist jõustusid kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mille eesmärgiks on kiirendada kohtumenetlust ja tagada paremini isikute põhiõiguste kaitse. Samuti peaks tulevikus vähenema riigi kulutused ühe kriminaalasja lahendamisele. Tänu muudatustele muutub kriminaalmenetlus kvaliteetsemaks, tõhusamaks ja kiiremaks, samas väheneb bürokraatia, suureneb õigusselgus ning sellest tulenevalt ka kriminaalmenetluse usaldusväärsus.

Uued investeeringud vanglatesse ja õigusemõistmisesse:
Oluliseks saavutuseks vanglate reformi lõpuleviimisel oli vaidluse lahenemine uue Tallinna Vangla ehitamise üle Maardusse, mille tulemusel sai riik tagasi seni seal tehtud kulutused ja kompensatsiooni, ettevõtjad aga saavad kohtuvaidluste asemel jätkata oma põhitegevusega. Tänaseks on Rae vallavolikogu algatanud detailplaneeringu menetluse ning loodetavasti järgmise aasta keskpaigaks võiks see valmis saada.

Töötingimuste parandamise osas väärib äramärkimist veebruaris pidulikult avatud Jõhvi uus justiitshoone, kus kohtute, prokuratuuri ja kriminaalhooldusosakonna töötajate käsutuses on ligi 4000 ruutmeetrit netopinda ja selles asuvad seitse kohtusaali, arhiiviruum ja konverentsisaal ning kabinetid.

Septembris pandi nurgakivi ka Jõgeva kohtu- ja politseihoonele, kus enam kui 2000 ruutmeetri suuruse netopinnaga hoones saavad omale kaasaegsed tööruumid kohus, kinnistusamet, kodakondsus- ja migratsioonibüroo Jõgeva teenindus, kriminaalhooldus, politsei ja arestimajaga.

Kaasaegsed IT lahendused ettevõtjatele:
Edukalt käivitus uus bürokraatiat vähendav elektrooniline kinnistuportaal, mis on  mugavaks ja kiireks tööriistaks kinnistamisavalduste koostamisel ja esitamisel või lihtsalt esitatud avalduste menetlusinfo jälgimisel reaalajas. Portaal on saanud kasutajatelt nii positiivset tagasisidet kui konstruktiivseid ettepanekuid portaali edasiarenduseks, mida plaanitakse kindlasti ka kasutada.

Registrite ja infosüsteemide keskuse poolt ettevõtjatele loodud e-aruandluskeskkond valiti Ülemaailmsel e-lahenduste konkursil „World Summit Award 2011“ enam kui 460 projekti seast oma kategooria parimaks lahenduseks.

RIKi loodud majandusaasta aruannete esitamise keskkond kuulutati aga konkursil „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2011“ parimaks ettevõtluskeskkonna parandamise projektiks. See võit tagab pääsu Euroopa ettevõtlusauhindade konkursile. Auhinnatud keskkond on üsna ainulaadne, kuna 99% ettevõtjatest koostavad ja esitavad oma aruande selle keskkonna kaudu.

Oktoobris võttis riigikogu vastu äriseadustiku muudatused, mis lihtsustasid äriühingute aruandlus- ja dokumenteerimisnõudeid ühinemiste või jagunemiste korral, vähendades ettevõtjate halduskoormust. Uuenenud äriseadustik aitab läbi ühingute halduskoormuse vähendamise oluliselt kaasa ettevõtjate konkurentsivõime paranemisele, kuna vähenevad aruandlus- ja dokumenteerimisnõuded ning jääb rohkem aega pühenduda põhitegevusele.

Täitemenetluse tõhustamine:
Täitemenetluse vallas tegeleb ministeerium aktiivselt pahatahtlike võlgnike küsimusega, eriti selles osas, mis puudutab elatisvõlgnikke. Justiitsministeeriumi üleskutse peale laekus mitmeid mõtteid ja ettepanekuid teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt selle kohta, kuidas vähendada võimalusi hiilida kõrvale näiteks elatisnõuete maksmisest ümbrikupalkade maksmise abil. Nende ettepanekute analüüs praegu käib.

Detsembris kiitis valitsus heaks seaduseelnõu, millega hakatakse edaspidi kohtutäituritele avalik-õiguslikke nõudeid jagama nende töö edukuse alusel, motiveerides sedasi täitureid tõhusamalt tööle. Muudatustega luuakse süsteem, mille kohaselt koostatakse kohtutäiturite paremusjärjestus lõpetatud avalik-õiguslike nõuete alusel. Vastavalt nõuete lõpetamise protsendile saab iga täitur paremusjärjestuses kindla koha, millest sõltub talle jaotatavate avalik-õiguslike nõuete hulk.

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
valdek.laur@just.ee

Surnukeha leiti rippumas silmuses kambri tualettruumis, tema juurest leiti hüvastijätukiri. 

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
valdek.laur@just.ee

Justiitsminister Kristen Michal ütles, et suure osa eelnõust moodustab riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri regulatsiooni muutmine eesmärgiga kaitsta paremini isikute õigusi ning kohtupsühhiaatriaekspertiiside osas tullakse vastu arstide soovitusele pikendada isiku kinnisesse asutusse paigutamisel esialgse õiguskaitse kohaldamise maksimaalset aega 14 päevalt kuni 40 päevani. Isikute tervisliku seisundi jälgimine pikema aja jooksul aitab senisest paremini anda adekvaatne hinnang patsiendi tervislikule seisundile ning otsustada vajaduse üle paigutada isik kinnisesse asutusse pikemaks ajaks.

„Täna on registreid puudutav regulatsioon killustatud ja laiali erinevates seadustes, mis teeb sellest ülevaate saamise raskeks. Kuna aga registrid sisaldavad delikaatseid isikuandmeid, on selge ja üheselt arusaadava reeglistiku olemasolu väga vajalik – näiteks millised andmed registritesse kantakse, kuidas andmeid töödeldakse ning millistel alustel ja mis tähtaegade jooksul toimub andmete registritest kustutamine,“ selgitas Michal.

Michal lisas, et kuna Eesti plaanib üle minna sõrmejälgede ja DNA andmete automatiseeritud andmevahetusele teiste EL riikidega, on registrite täpsem reguleerimine vajalik ka rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. 

„Lisaks ajakohastame eelnõuga ekspertiiside hinnakirja – mitmete ekspertiiside puhul minnakse ekspertiisipõhiselt hinnalt üle objektipõhisele hinnale. Näiteks kui täna maksab dokumendiekspertiis 246 eurot, siis eelnõuga kehtestatakse dokumendiekspertiisi hinnaks 77 eurot ühe dokumendi kohta ja ekspertiisi koguhind sõltub sellest, kui mitmele dokumendile oli vaja ekspertiisi teha. Selline jaotus võimaldab arvestada ekspertiisitasusid õiglasemalt kui praegu, kuna lähtub reaalselt tehtud töö mahust,“ ütles Michal. 

Eelnõuga sätestatakse ka tänasega võrreldes täpsemalt see, mis alusel isikut kriminaalmenetluses daktüloskopeeritakse või temalt DNA proov võetakse.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul puudutab eelnõus eraldi muudatuste pakett kohtupsühhiaatriaekspertiisi valdkonda.

„Muudatuste eesmärgiks on tagada, et inimesele kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemine kinnisesse asutusse paigutamise menetluses oleks senisest rohkem kooskõlas meditsiinilise praktikaga. Selleks pikendatakse eelnõuga isiku kinnisesse asutusse paigutamise maksimaalselt tähtaega esialgse õiguskaitse raames seniselt 14 päevast 40 päevani,“ ütles Siitam-Nyiri.

Asekantsleri sõnul on arstid ja eksperdid korduvalt tähelepanu juhtinud asjaolule, et psühhoosis isiku paranemine seisundini, kus isiku ohtlikkus taanduks ning ta suudaks oma ravi jätkuvuse kohta iseseisvat tahet avaldada, ei toimu üldjuhul 14 päeva jooksul, sest kasutatavad ravimid avaldavad mõju alles ligikaudu kuuenädalase ravitsükli järel.

„Samas peab täna kohus tegema otsustuse selle kohta, kas inimese pikemaajalisem paigutamine kinnisesse asutusse on vajalik,  juba kahe nädalaga. See aga tähendab, et teatud juhtudel ei pruugi ravimid selle ajaga veel üldse olla mõjumagi hakanud. Arstide sõnul on alles pärast ravikuuri täielikku läbimist võimalik hinnata, kas isiku psüühiline häire oli ajutise iseloomuga või on tema puhul siiski vajalik tahtest olenematu ravi kohaldamine pikema perioodi vältel. Selle perioodi pikendamine annab arstide hinnangul parema võimaluse hinnata inimese tegelikku seisundit. Tänane periood jääb selleks kahjuks liiga lühikeseks,“ selgitas Siitam-Nyiri. „Tulenevalt täna kehtivast lühikesest kahenädalasest maksimaalsest  tähtajast koormatakse asjatult ekspertiiside tegemisega neid patsiente, kes tuleb vahetult enne või pärast kahenädalase tähtaja möödumist haiglast vabastada.“

Siitam-Nyiri rõhutas ühtlasi, et vaatamata muudatusele tähtaja osas ei muutu kohtu roll menetluses – isiku kinnisesse asutusse paigutamise otsustamine on jätkuvalt kohtu pädevuses. „Rõhutan veel, et 40 päeva on vaid pikim võimalik periood ning vastavalt igale konkreetsele juhtumile on loomulikult võimalik ka edaspidi määrata esialgseks õiguskaitseks oluliselt lühem periood. Samuti on jätkuvalt tagatud isiku kinnisest asutusest vabastamine kohe, kui kinnisesse asutusse paigutamise ja tahtest olenematu ravi kohaldamise tingimused on ära langenud.“

Eelnõuga on võimalik tutvuda aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a20beb9-8319-4a9d-98e8-41f79bca0c83

Justiitsminister Kristen Michali sõnul võetakse edaspidi kohtutäituritele nõuete jagamise aluseks nende senise tegevuse tulemuslikkus ning aktiivsus. „Avalik-õiguslikud nõuded, milleks on näiteks trahvid, sunniraha ja maksuhalduri ettekirjutused, on ju tegelikult võlg Eesti riigile ning maksumaksja huvides on, et neile võlgu oldav nõutaks sisse. Iga kokkuhoidlik peremees või perenaine käituks samamoodi – kes ikkagi teeb oma tööd paremini, sellele usaldatakse rohkem teha,“ lisas Michal.

Justiitsministri sõnul anti näiteks eelmisel aastal täituritele menetlusse 105 245 avalik-õiguslikku nõuet kogusummas ligi 83,5 miljonit eurot ning riigi huvi on, et need nõuded saaks võimalikult edukalt täidetud. „Seadusemuudatusega hakkame hindama nõuete täitmise edukust ja selle alusel hakkab tulevikus täitur, kes tulemuslikumalt tööd teeb, saama ka rohkem nõudeid. Oleme juba varem muutnud avalike nõuete jagamist selliseks, et ei oleks võimalik korruptiivselt kellegi eelistamine nõuete saamisel, uus muudatus on samm edasi maksumaksja nõuete tõhusaks sissenõudmiseks,“ ütles minister.

Muudatustega luuakse süsteem, mille kohaselt koostatakse kohtutäiturite paremusjärjestus lõpetatud avalik-õiguslike nõuete alusel. Vastavalt nõuete lõpetamise protsendile saab iga täitur paremusjärjestuses kindla koha, millest sõltub talle jaotatavate avalik-õiguslike nõuete hulk.

Avalik-õiguslikest nõuetest 50% jaotatakse paremusjärjestuse alusel ja 50% võrdselt tööpiirkonna täiturite vahel. Paremusjärjestus koostatakse iga kohtupiirkonna kohta eraldi igaks aastaks.

Nõuete jagamise kriteeriumid töötati välja justiitsministeeriumi ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja koostöös. Muudatuse jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2013.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda loodi 2010. aasta 1. jaanuaril, reaalset tööd alustati sama aasta märtsis. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kuhu kuuluvad kõik kohtutäiturid, ja kutsekogu, kuhu kuuluvad kõik pankrotihaldurid. Eestis tegutseb täna 47 kohtutäiturit.

EKEI direktori Üllar Lanno sõnul tunnustatakse teenetemärgiga instituudi töötajaid kauaaegse laitmatu tööpanuse eest ning erandkorras asutuseväliseid inimesi nende silmapaistvate teenete eest instituudile või kohtuekspertiisivaldkonnas tervikuna.

“Rein Lang on parim kavaler kandmaks EKEI teenetemärki jäägitu panuse eest Kohtuekspertiisi tänasesse arengusse. Tema justiitsministriks oleku ajal tekkis maailmas ainulaadne ühendatud ekspertiisiasutus, rajati kaasaegne hoone terves regioonis, loodi küberkuritegevuse uurimise uus tase koos väga hea koostööga nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikidega ning loodi Eesti ekspertide ja Hiina kolleegide vaheline koostöö.“ ütles Üllar Lanno.

2008. aasta algusest välja antavat EKEI teenetemärki on statuudi alusel väljastatud järgnevatele isikutele:

2008 - Ülo Põldsam (EKEI) - kauaaegse laitmatu tööpanuse eest (50 a kohtuekspert)

2008 - Silvia Männikus (EKEI) - silmapaistvate teenete eest kohtuekspertiisivaldkonnas (54 a kohtuarst)

2009 - Meelis Toomet (EKEI) - kauaaegse laitmatu tööpanuse ning tehnoloogia arendamise eest

2009 - Ingvar Kopp (Rootsi Kohtuekspertiisi Labor) - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kvaliteedi ja tehnoloogia arendamisele kaasaaitamise eest

2009 - Martin Hirvoja (Justiitsministeerium) - olulise panuse eest kohtuekspertiisivaldkonna arendamisel

2011 - Ilona Arusoo (EKEI) - kauaaegse laitmatu töö eest liiklusekspertiisi valdkonnas

2011 - Maja Nova¾ilova (EKEI) - kauaaegse laitmatu tööpanuse eest Ida-Eesti kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas

2011 - Rein Lang (Kultuuriministeerium) - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi loomise, uue EKEI hoone ehitamise ja ekspertiisi eluvaldkonna lisarahastuse eest

2011 - Hendrik Kaing (Põhja-Ringkonnaprokuratuur) - kahe ekspertiisiasutuse ühendamise ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arendamisele kaasaaitamise eest

Justiitsminister Kristen Michal avaldas heameelt selle üle, et analüüsist selgub, et õiguskaitseasutused suhtuvad perevägivalla juhtumite lahendamisse tõsiselt ning on sel aastal teinud ka veel täiendavaid samme, et vägivallajuhtumid ei jääks tähelepanuta.

“Justiitsministeeriumi analüüsist selgub, et 93% juhtumitest alustatakse menetlus ja neist omakorda 69% juhtumitest jõutakse kas kohtuotsuseni või menetlus lõpetatakse nii, et kahtlustatav kannab rahalisi kohustusi, teeb ühiskondlikult kasulikku tööd või allub teistele käitumist mõjutavatele kohustustele. Selleks võivad näiteks olla kohustus hoiduda vägivallast ja käituda viisakalt, kohustus mitte tarvitada narkootikume ja alkoholi ning kohustus tasuda rahalised kulud ning osaleda teraapias. See on parem tulemus kui analüüsile eelnevalt olukorda hindasime, kuid kindlasti saab see minna veelgi paremaks. Viimasel aastal on nii politsei kui prokuratuur selleks märgatavaid samme astunud ning loodan, et kui teeme järgmisel aastal kordusuuringu, on seda ka juba näha,“ märkis Michal.

„Meie varasemad ohvriuuringud näitavad ka seda, et paljudest juhtumitest jäetakse ka teatamata või ei anta tunnistusi oma lähedaste vastu, kes on vägivallatsejad. Usun, et analüüsist selguvad numbrid ütlevad selgelt, et vägivald on vastuvõetamatu ja kui see aset leiab, siis suhtuvad nii politsei kui prokuratuur asja tõsiselt. Kindlasti on suur osa ka ühiskonna hoiakutel – kui me näeme kedagi hädas, on iga inimese kohustus teda aidata või sellest anda märku neile kes seda suudavad,“ lisas Michal.

Esmakordselt läbiviidud analüüsi käigus vaadeldi kokku ligi 600 kehalise väärkohtlemise juhtumit 2010. aastast.

Analüüsi ühe läbiviija, justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Laidi Surva sõnul läheb perevägivalla juhtumi lahendamiseks kohtueelses menetluses aega keskmiselt neli kuud, millele kohtumenetlus lisab poolteist kuud. 

Kuigi kõik perevägivalla juhtumid ei jõua kohtusse, näitas Surva sõnul analüüs, et vägivallatseja tegu ei jää tagajärjeta.

Analüüsi kohaselt on levinuimad karistus- ja mõjutusviisid, mida perevägivallajuhtumite puhul prokuratuur ja kohus rakendavad, rahaline karistus, tingimisi vangistus, üldkasulik töö ja lepitusmenetlusega määratud kohustused. 

Vaadeldud juhtumitest 23% puhul menetlus üks aasta peale alustamist alles kestis, 19% puhul määras karistuse kohus, 34% puhul määras oportuniteedi, sealhulgas lepitusmenetluse tulemusena, kohustuse prokuratuur ning 24% puhul menetlus lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Surva sõnas, et kohtusse jõuavad eelkõige keerulisemad ning korduvad juhtumid, esmakordsete vägivallategude toimepanijaile rakendatakse sageli kohtuväliselt menetluse lõpetamisel muid mõjutusmeetmeid, nagu rahalise kohustuse või üldkasuliku töö määramine. Teistest menetlusliikidest eristub lepitusmenetlus, kus vägivallatseja mõjutamisel on kõige suurem roll kannatanul, kes saab kaasa rääkida kohustustes mida vägivallatseja peab täitma hakkama. Paljusid kohustusi, mida kahtlustatavale saab panna lepitusmenetluse raames, ei saa panna muudel juhtudel. „Lepitusmenetlust saab kasutada ainult kannatanu soovil ja tingimusel, et vägivallatseja on valmis kuriteo tagajärgi heastama,“ selgitas Surva.

Keskmine määratud vangistuse pikkus oli 7 kuud, sh on arvestatud nii tingimisi kui ka reaalseid vangistusi. Keskmine reaalse vangistuse pikkus vaadeldud perioodil oli 10 kuud. Tingimisi vangistuse korral oli keskmine katseaja pikkus 25 kuud.

Keskmine kohtu poolt määratud rahalise karistuse summa oli 534 eurot. Kõige suurem rahaline karistus vaadeldud perioodil oli 1972 eurot.

Analüüs koos joonistega on kättesaadav aadressil: http://www.just.ee/vagivald

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on jälitustoimingute puhul tegemist olulise põhiõiguste riivega, mistõttu seaduses ettenähtud regulatsioon peab olema eriti täpne ning peab olema tagatud tõhus kontroll, et isikute õigused ja vabadused oleksid kaitstud.

„Eelnõu valmis väga esindusliku töögrupi analüüsi tulemusel ning selle eesmärgiks on lisaks praktikas esilekerkinud probleemide lahendamisele ja jälitustegevuse regulatsiooni ajakohastamisele tagada ka selle vastavus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ning põhiseadusega. Muuhulgas nähakse eelnõus ette kehtiva õigusega võrreldes täpsemad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning piiritletakse isikute ring, kelle suhtes võib teha jälitustoiminguid,“ ütles Michal.

Minister selgitas, et eelnõu näeb esmakordselt ette konkreetse kuritegude loetelu, mille puhul on võimalik koguda jälitustoimingutega andmeid ning võrreldes kehtiva õigusega piiratakse töörühma ettepanekul selliste kuritegude hulka.

„Oluliseks muudatuseks on ka see, et kui täna võib kiireloomulistel juhtudel kohtu luba nõudva jälitustoimingu tegemiseks loa anda prokuratuur, siis eelnõu kohaselt saab ka edasilükkamatul juhul luba anda ainult kohus. Tegu on olulise muudatusega viisis, kuidas edasilükkamatuid jälitustoimingu lube välja antakse. Neid ei ole küll palju – eelmistel aastatel 4-5 luba, kuid nende väljaandmise viis on tekitanud avalikkuses muret põhiõiguste kaitse osas ja seetõttu hakkavadki edaspidi neid andma kohtunikud. See nõuab ka töökorralduse muudatust, sest näiteks lapseröövi või pantvangistamise puhul aeg väga kriitiline tegur,“ sõnas Michal.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri täiendas, et õiguskantsleri ettepanekut arvestades täpsustatakse ka jälitustoimingust teavitamata jätmise aluseid ja tõhustatakse selle üle toimuvat järelevalvet. „Samuti luuakse jälitustegevusega seonduvalt selgem edasikaebamise kord.“

Asekantsler lisas, et eelnõuga piiratakse ka jälitustoimingute ringi ning sealt jäetakse välja sellised tegevused, mis oma olemuselt jälitustoimingud ei ole.

„Näiteks kõneeristuste ja omanikupäringute kohta luuakse seadusesse eraldi menetlustoiming, kuna tegemist on andmetega, mis täna on teatud juhtudel ka niisama avalikult kättesaadavad – nagu näiteks isiku telefoninumber. Oluline on aga rõhutada, et selliste päringute puhul jääksid endiselt kehtima põhimõtted, et ilma käimasoleva menetluseta neid päringuid teha ei tohi ning need alluvad järelevalvele,“ ütles Siitam-Nyiri.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes põhjalik jälitustegevuse regulatsiooni analüüs, mille viis läbi laiapõhjaline töögrupp. Töögrupis osalesid lisaks justiitsministeeriumi ametnikele riigikohtu, Tartu Ülikooli, andmekaitseinspektsiooni, prokuratuuri, advokatuuri, siseministeeriumi, õiguskantsleri ja riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjoni esindajad.

Eelnõuga saab tutvuda aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/24f4c31e-48f9-4b8f-9924-4059122583e6

Michal rõhutas justiitsministeeriumi poolt korraldataval 19. õiguskeelepäeval toimunud avakõnes seaduste selguse tähtsust ning soovi, et sama keelt kasutaksid nii õigusloojad kui inimesed, kes selle õiguse järgi käituma peavad. „Kuna seaduste keele arusaadavusest sõltub suurel määral see, kui palju saavad kodanikud oma õigusi kasutada, siis tuleb lakkamatult ja tähelepanelikult jälgida, et seaduste keel ei kujuneks ühe tsunfti erialakeeleks, kõrvalseisjale läbimatuks slängiks,“ ütles minister.

„Mida selgem on seadus, seda mõjusam see on. Seda paremini saavad ka kodanikud oma õigusi kasutada ning seda toimivam on ühiskond. See tähendab, et seaduste selguse nõue peab olema igale õigusloojale enesestmõistetav. Paraku pole see alati nii olnud – ja seetõttu on eriti hea meel tõdeda, et selgusenõue on nüüd must-valgel kirjas ka nii väärikas dokumendis nagu õiguspoliitika arengusuunad. Mul on hea meel, et seda põhimõtet toetavad paljud ja Teenusmajanduse Koda korraldas selle tähtsustamiseks sel aastal esmakordselt parima ja halvima seaduse valimise,“ ütles Michal.

Justiitsminister lisas, et kuna iga seadus on kodanike ühine asi, siis on selge, et arukas on seda ka ühiselt ette valmistada. „Mida varem ja enam arutatakse loodavaid seadusi huvirühmadega, seda selgem on ka loodava õiguse mõjukus. Kokkuvõttes lihtsustab kaasamine seadusloome protsessi, isegi kui seadus ei vasta iga huvirühma ootustele, sest ühiskonnas on erinevaid vaateid, on seaduse mõju selgem.“

Lõpetuseks sõnas Michal, et head seadust ei ole keeruline teha, kui seaduse tegemisele eelnevad arutelu, analüüs ja kaasamine. “Ma loodan, et 25.õiguskeele päeval  on meil keeruline aru saada, miks seda kõike juba varem ei tehtud. Sest nagu selleks ajaks on selgunud: omavahel rääkimine ei ole keeruline.“

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Tel: 620 8238
GSM: 534 26784

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uut ja tänapäevasemat avalikku teenistust loovat raamistikku oodatud juba kümme aastat. Uus seadus annaks avalikus teenistuses olevale inimesele selgema ja läbipaistvama palgasüsteemi, looks rotatsioonivõimalused ning soodustaks avaliku teenistuse sisest ja välist avatust. Neil kes on täna ametnikustaatuses ja tulevikus oleks töölepinguga tööl, saaks olema suurem vabadus leppida kokku lepingutingimustes, mis neile sobivad.

 "Struktuurset avaliku teenistuse reformi on oodatud pikalt ja heameel on öelda, et oleme koalitsiooni ühised põhimõtted eelnõuks kirjutanud. Praktikas ei täida kehtiv seadus kahjuks eesmärke, et avalik teenistus oleks avatud, dünaamiliselt arenev ning pakuks võimalusi ennast Eesti Vabariigi teenistuses olles teostada. Näiteks ei ole praeguses seaduses ette nähtud ametnike karjäärisüsteem kunagi päriselt rakendunud, palgakorraldus on läbipaistmatu ning paljud soodustused asendavad tegelikult konkurentsivõimelist ja selget palgasüsteemi. Ka tuleb avaliku teenistuse seaduses arvesse võtta uue töölepingu seaduse põhimõtteid, et mõlemad sektorid oleks sarnaselt konkurentsivõimelised ja avatud,“ selgitas Michal.

Ministri sõnul vähendatakse eelnõuga ametniku staatusega ametnike arvu. „Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta, mistõttu pole põhjendatud, et neile laienevad samasugused piirangud ja soodustused, mis on ette nähtud just ametnikele. Eelnõu määratlebki ametnikena need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad. Need, kes ei teosta avalikku võimu, teevad ametiasutusele tööd töölepingulises suhtes. Sellised isikud on näiteks raamatupidajad, personalitöötajad, hankespetsialistid, haldustöötajad ja infotehnoloogid. Oluline on aga rõhutada, et see ei tähenda kindlasti seda, nagu teeksid töölepinguga töötajad kuidagi vähem tähtsat tööd, lihtsalt on tööliigid erinevad ja sellest tulenevalt ei pea neile kehtima ka ametnikuks olemise piirid,“ sõnas justiitsminister.

Üks tänase avaliku teenistuse probleeme on ka aegunud ja ebaselge palgakorraldus, kus selleks, et ametnikule vähegi arvestatavat palka maksta, tuleb keerulisi arvutussüsteeme kasutada, samuti makstakse palju lisatasusid ja toetusi.

„Eelnõu kohaselt hakkab ametipalk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus. Põhipalgale võib kalendriaasta jooksul juurde maksta teatud juhtudel ka muutuvpalka, kuid selle maksmisele on kehtestatud piirmäär 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Muutuvpalk ei saa siiski varjatud lisatasuks, kuna piiriks on näiteks maksimaalselt 5% kogu palgafondist,“ kinnitas Michal. „Samuti kaotatakse praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetus, koondamishüvitisi vähendatakse aga tänaselt maksimaalselt kümnelt kuult sarnaselt töölepinguseaduse põhimõtetele.“

Eelnõu järgi täidetakse edaspidi eelistatuna vabad ametikohad täna laialt levinud majasisese edutamise asemel konkursside teel, et tagada kõigile võrdne ligipääs nii ametnike kui töölepinguliste töötajate ametikohtadele. Samuti loobutakse suletud karjäärisüsteemi iseloomustavatest soodustustest, nagu lisapuhkus teenistusstaa¾i eest ja teenistusstaa¾i alusel suurenev pension ning tööandja eluruum või selle hüvitus. Uuendusena näeb eelnõu ette võimaluse ametniku kokkuleppeliseks üleviimiseks teise ametiasutusse ehk rotatsioonipõhimõtte, mille eesmärgiks on suurendada ametnike pädevust ja motivatsiooni ning suurendada koostööd ametiasutuste vahel.

Lisaks asendab eelnõu tänase bürokraatliku atesteerimissüsteemi paindlikuma arendus- ja hindamissüsteemiga ning määrab avaliku teenistuse eest vastutavaks asutuseks rahandusministeeriumi. Rahandusminister peab muu hulgas andma kord aastas riigikogu ees aru ametiasutuste ametnike ja töötajate palkadest ning avaliku teenistuse arengusuundadest.

Eelnõu näeb ette isikule, kes seaduse jõustumise hetkel on avalikus teenistuses, teatud soodustingimuste säilimise (näiteks säilib riikliku vanaduspensioni suurendus koos võimalusega staa¾i juurde teenida veel 5 aastat, väljateenitud staa¾i eest antav lisapuhkus säilitatakse  kaheks aastaks). Isikule, kellele makstakse seaduse jõustumise ajal riiklikku vanaduspensioni suurendust, jätkatakse selle maksmist. Isikul, kellel on seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaa¾ vanaduspensioni suurendamiseks, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust.

Eelnõuga saab tutvuda siin.

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Tel: 620 8238
GSM: 534 26784

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on hea meel näha, et sel aastal on juba 11 kuuga registreeritud 16546 ettevõtet, mis on ligikaudu 4500 võrra rohkem, kui terve eelmise aasta jooksul kokku. „Lõppev aasta on olnud märkimisväärne uute ettevõtete registreerimisel. Aastaga on registreeritud koguni kolmandiku võrra rohkem ettevõtteid kui eelmisel aastal,“ lisas minister.

Michali sõnul on lisaks meestele ettevõtluses järjest aktiivsemad ka naised, tuues näiteks fakti, et ligikaudu 40 tuhande osaühingu juhatusse kuulub naine ning 14 tuhat naist on otsustanud ettevõtlusega tegeleda läbi füüsilisest isikust ettevõtja staatuse. „Protsentuaalselt on neljandik ja 40% muljet avaldavad numbrid aga kui vaadata reaalseid arve, siis umbes 40 tuhat osaühingu juhatuse naisliiget ja 14 tuhat füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevat naist on kokku soliidne hulk ettevõtlikke naisi,“ lisas minister.

Pankrotistunud ettevõtjaid on käesoleva aasta 11 kuuga poole võrra vähem kui tervel eelmisel aastal. Kui eelmisel aastal pankrotistus e-äriregistri andmetel terve aasta jooksul 482 ettevõtjat siis tänavu 11 kuuga on see number 238.

Kustutatud on äriregistrist selle aasta 11 kuuga 7739 äriühingut, mis on 862 võrra rohkem, kui eelmisel aastal, kusjuures ainuüksi oktoobris kustutati kokku 2087 ettevõtjat, kellest 1681 oli jätnud mitme aasta majandusaasta aruanded esitamata ning kustutati seetõttu

Välisosalusega äriühinguid on hetkel äriregistris ligikaudu 14 tuhat, millest ligikaudu 12 tuhande puhul kuulub välismaalastele üle poole osalusest.