Jutiitsministeeriumi uudiste RSS voog

Inventuur t�i v�lja vead narkolao pidamisel

Thu, 29 Jul 2010 00:00:00 +0300

„Selge on see, et senine laoarvestus oli sedav�rd ohtliku aine osas t�iesti ebapiisav juba aastaid,“ s�nas EKEI direktor �llar Lanno. „Alates narkolao loomises Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskuse (KEKK) juurde 1997. aastal, on suur hulk dokumentatsiooni vigane – eksitud on ekspertiisiakti numbrite ja aastatega, narkoaine kogustega ning nende s�ilitamise ja h�vitamise andmetega.“

�le k�mne aasta toimunud protsess ja puudulik dokumentatsioon muutis omakorda v�ga keeruliseks laoseisu hindamise. „Nii oletati esialgses raportis, mille andmed ka meedias ennatlikult avaldati, et narkootilise aine puuduj��k v�iks olla 91,08 kg. �nneks v�ime t�na kindlalt �elda, et see ei vasta t�ele – algandmete �lekontrollimisel ja ekspertidega t�psustamisel selgus, et tegelikult ei suudeta seletust leida seitsme kilogrammi narkootilise aine asukohale,“ �tles Lanno.

Ta lisas, et kuna selle 13 aasta jooksul, mil narkootiliste ja ps�hhotroopsete ainete ladu tegutsenud on, ei ole teadaolevalt teostatud seal �htegi inventuuri, siis on juba l�hteandmed, mille alusel laoseisu hinnati igal juhul kaheldavad.

„K�ige ehedam n�ide korralagedusest on vast see, et kuigi viimane narkootiliste ainete h�vitamine toimus KEKK-is 2006. aastal ning sellest tulenevalt ei tohiks meil paberite j�rgi laos olla varasemast ajast p�rinevaid aineid, tuvastati inventuuri k�igus ometigi k�mneid narkopakke, mis kannavad 2005. v�i isegi varasema aasta dateeringut,“ selgitas EKEI juht.

Lisaks on laoseisu hindamisel oluliseks probleemiks narkootilise aine riknemisest v�i pakendite lekkimisest tekitatud kahjud. „N�iteks said osad keldriruumid 2004. ja 2006. aastal olulisi veekahjustusi, samuti on aastate jooksul ilmnenud mitmeid lekkeid kanistritest, mis sisaldavad vedelaid narkootikumide tootmise l�hteaineid – kui suured need kaod t�pselt on ei tea keegi, kuna neid ei dokumenteeritud,“ lisas Lanno.

Inventuuri tulemuste tutvustamisel taunis EKEI n�ukogu esimees siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort samuti korratust nii olulises valdkonnas ning r�hutas administratiivkontrolli meetmete t�hustamise vajadust EKEIs. „N�ukogu on seisukohal, et tsiviilk�ibes keelatud asit�endite antud viisil s�ilitamine ei ole otstarbekas ning peale konfiskeeritu fikseerimist ja ekspertiiside teostamist tuleb �lej��nud osa koheselt h�vitada.“

T�naseks p�evaks on EKEI juba soetanud uue laoarvestuse eri tarkvara, kus andmete sisestamine on personaliseeritud, andmete muutmine ja kustutamine lihtsalt j�litav ning k�iki tegevusi logitakse. „Lisaks oleme juurutanud mitmeid uusi juhiseid t��korralduse parandamiseks ning tuletanud t��tajatele meelde ka olemasolevatest reeglitest kinnipidamise vajalikkust,“ r�hutas Lanno.

Justiitsministeerium on EKEIs l�bi viimas siseauditit, selgitamaks v�lja, milline on t��tajate administratiivne vastutus ebat�psuste tekkimisel narkootiliste ja ps�hhotroopsete ainete laos. Viiteid tahtlikule narkootilise aine omastamisele v�i muule kuritegelikule tegevusele inventuur ei tuvastanud.

EKEI otsustas narkootiliste ja ps�hhotroopsete ainete lao inventuuri vajaduse 2009. aasta detsembris ning esitas palve inventuuris osalemiseks ka Kaitsepolitseiametile. Aasta alguses moodustas EKEI direktor komisjoni, mis alustas 4. jaanuaril 2010 inventuuri l�biviimist. Inventuur oli v�ga mahukas ning algandmed vajasid korduvaid �lekontrollimisi kaasuva dokumentatsiooniga v�rdlemisel. Inventuuri l�ppraport valmis 26. juulil ning seda arutati 27. juulil toimunud EKEI n�ukogu koosolekul. 29. juulil tutvustas EKEI n�ukogu esimees Erkki Koort inventuuri tulemusi justiitsminister Rein Langile.

2008. aastal �hinesid siseministeeriumi haldusalas olev KEKK ja justiitsministeeriumi hallatav Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisib�roo (EKEB) ning loodi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), mis kuulub justiitsministeeriumi haldusalasse. �hendasutuse tekkimisel anti ka KEKK-i hallatav narkootiliste ja ps�hhotroopsete ainete ladu �le EKEI-le.

T�psem informatsioon narkolao ning selle inventuuri kohta: http://www.ekei.ee/50956

Lugupidamisega
Diana K�mmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

Eeln�u muudab riigi poolt tekitatud kahju h�vitamise korda

Tue, 27 Jul 2010 00:00:00 +0300

Justiitsministeeriumi avaliku �iguse talituse juhataja Illimar P�rnam�gi s�nul ei ole t�nane �igusem�istmise k�igus �igusp�raselt tekitatud kahju h�vitamise s�steem eesm�rgip�rane, kuna ei arvesta kahju kannataja reaalse sissetulekuga.

„N�iteks juhul kui isik on eeluuritavana vanglas viibinud ja hiljem �igeks m�istetud, makstakse talle saamata j��nud tulu eest h�vitist 1015 krooni p�eva kohta, olenemata sellest, kas isikul tegelikult mingit tulu saamata j�i v�i mitte,“ selgitas P�rnam�gi.

Eeln�u j�rgi h�vitatakse isikule, aga 145 krooni mittevaralist kahju ning t�endatud saamata j��nud tulu. „N�iteks keskmist palka teeniv inimene saab sel juhul h�vitist 545 krooni p�eva kohta. Samas, kui isikul �ldse sissetulekud puuduvad, siis ei saa ta standardina suuremat h�vitist kui 145 krooni. V�rdluseks – Saksamaal on vastav summa 11 eurot,“ t�psustas P�rnam�gi.

Eeln�u n�eb lisaks uuendusena ette, et kahju h�vitamist saab n�uda ka juhul kui menetluse k�igus on alusetult kohaldatud m�nda muud piirangut. „Kui seni sai h�vitist n�uda vaid alusetu vabaduse v�tmise puhul, siis muudatuse kohaselt saab isik n�uda h�vitist, ka n�iteks siis kui talle on tekitatud kahju seoses ametikohalt k�rvaldamisega v�i vara arestimisega,“ �tles P�rnam�gi.

Ta r�hutas lisaks, et viimaste n�idete puhul tegu on �igusp�rase kahjuga, mida paljudes riikides �ldse ei h�vitada, sest nende osas kehtib nn avalik-�iguslik talumiskohustus. „Tegelikult puudub paljudes riikides terviklik riigivastutuse seadus sootuks ning selliseid juhtumeid reguleeritakse pigem kasuistliku kohtupraktikaga.“

�htlasi loobutakse eeln�uga juriidiliste isikute mittevaralise kahju h�vitamise piirangust. „Eeln�u kohaselt on nii f��silisel kui ka juriidilisel isikul v�rdne �igus n�uda avaliku v�imu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju h�vitamist,“ s�nas P�rnam�gi.

Lisaks luuakse eeln�uga alus selleks, et Eesti saaks taotleda kahju h�vitamist, mis on tekkinud rahvusvahelise kriminaalmenetluse raames.

„Peale eeltoodu on uue tervikteksti loomise tinginud vajadus liita riigivastutuse seadus riigi poolt alusetult vabaduse v�tmisega tekitatud kahju h�vitamise seadusega ning �htlustada riigivastutuse regulatsioon uue halduskohtumenetluse seadustikuga, mis on hetkel Riigikogus,“ lisas P�rnam�gi

Eeln�u ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.

Lugupidamisega
Diana K�mmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

Varguste sagenemine on t�stnud kuritegude �ldarvu

Thu, 22 Jul 2010 00:00:00 +0300

Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja anal��si talituse n�uniku Andri Ahvena s�nul v�henes kuritegude arv kokku 101 kuriteoliigis ning kasvas 75 puhul. „Oluliselt v�hem on t�navu registreeritud n�iteks enamlevinud v�givallakuritegusid. Avaliku korra raskeid rikkumisi oli veerandi ning kehalist v��rkohtlemist seitsme protsendi v�rra v�hem kui m��dunud aastal.“

Lisaks kahanes r��vimiste arv umbes neljandiku v�rra. „R��vimiste arv v�henes m�rgatavalt enamikus maakondades, kusjuures relva v�i maskiga toime pandud r��vimiste arv langes lausa poole v�rra ning kasiinor��ve ei ole sel aastal registreeritud mitte �htegi,“ kinnitas Ahven.

Suurima kasvuga kuriteoliik oli vargus. „Eesk�tt sagenesid kaubandusettev�tetest toime pandud vargused – neid pandi toime 12 protsendi v�rra enam kui 2009 esimesel poolaastal. Reaalsuses t�hendab see, et iga neljas vargus on t�navu aset leidnud kaupluses,“ �tles Ahven. „S�idukitest toime pandud varguste arv kasvas seitse protsenti, kuid eluruumist toime pandud varguste arv v�henes samas mahus.“

S�stemaatiliste varguste arv suurenes viiendiku v�rra. „Seega panid v�hemalt 16 protsenti vargustest t�navu toime isikud, keda oli varasemalt juba kaks v�i isegi rohkem korda varguse eest karistatud,“ s�nas n�unik.

Oma osa kuritegude �ldarvu kasvu andsid ka liikluskuriteod, mida registreeriti esimesel poolaastal mullusega v�rreldes �heksa protsenti enam.

„See statistika on siiski eksitav,“ r�hutas Ahven. „Enamiku liikluskuritegudest moodustavad joobes juhtimised, kuid seadusemuudatusest tulenevalt ei ole 2009 ja 2010 esimese kuue kuu joobes s�idukijuhtimisega seotud kuritegude andmed v�rreldavad.“

„T�psema pildi saame siis, kui vaatleme nimetatud perioodidel joobes s�idukijuhtimisega seotud kuritegusid koos v��rtegudega – siis n�eme, et tegelikult on joobes juhtimisega seotud s��teod peaaegu poole v�rra hoopis langenud,“ lisas Ahven.

Keskmiselt registreeriti esimesel poolaastal Eestis 10 000 elaniku kohta 178 kuritegu. Enam kui 40 protsenti kuritegudest registreeriti Tallinnas.

„Pealinnas on kuritegude arv 10 000 elaniku kohta k�ige k�rgem – 249 kuritegu. Tallinnale j�rgnevad Ida-Virumaa ja suured linnad nagu Narva, Tartu, P�rnu, Kohtla-J�rve, kus registreeritud kuritegude arv 10 000 elaniku kohta j�i vahemikku 166–221,“ s�nas Ahven.

T�psem info: www.just.ee/kriminaalstatistika

Lugupidamisega
Diana K�mmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

Euroopa e-�iguskeskkonna portaali videotutvustus

Tue, 20 Jul 2010 00:00:00 +0300

#link1#

#file1#

Justiitsministrid avasid uue Euroopa �igusportaali

Fri, 16 Jul 2010 00:00:00 +0300

Justiitsminister Rein Langi s�nul n�uavad EL p�hivabadused, milleks on inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine, liikmesriikidelt ka selliste s�steemide loomist, mille abil EL kodanikud ja firmad saaksid ��p�evaringselt neile vajalikku informatsiooni k�igi liikmesriikide �iguss�steemide ja regulatsioonide kohta.

„M�istlik on sellised s�steemid luua koost��s ning t�na avatud portaal on alles esimene katse sellist s�steemi luua,“ �tles Lang.

„L�hiaastatel tuleb meil k�vasti pingutada, et portaalist saaks igap�evane t��riist neile, kes vajavad oma tegevuses teavet liikmesriikide �iguse kohta. Eesti on panustanud ja panustab ka edaspidi portaali arendamisse.“

Justiitsministeeriumi n�uniku Jaana Sahki s�nul on Euroopa e-�iguskeskkonna portaal oma esimeses versiooni infoveeb. „See t�hendab, et igal liikmesriigil on oma lehek�ljed, kus tutvustatakse liikmesriigi �iguss�steemi, �iguselukutseid, menetlusi ja muud sellist,“ selgitas Sahk.

Tulevikus soovitakse portaali kokku koguda k�ikide EL liikmesriikide �igusinformatsioon ning luua �ks keskkond, kust nii �iguspraktikud kui ka kodanikud saaksid kiiret ja ajakohast informatsiooni teiste liikmesriikide �iguss�steemide ning �igusasutuste kohta.

„Samuti on tulevikueesm�rgiks erinevate teenuste loomine portaali,“ �tles Sahk. „N�iteks soovitakse luua otsingud, mis v�imaldavad otsida informatsiooni teatud valdkonnas eri liikmesriikide erinevatest andmebaasidest. Siin v�ib n�iteks tuua otsingu, millega saaks otsida advokaate teistest liikmesriikidest v�i v�imaluse saada l�bi �he otsingu vasteid erinevate liikmesriikide �riregistritest v�i maksej�uetuse registritest v�i kinnistusraamatutest.“

Oluline osa portaalis on ka piiri�lese videokonverentsi v�imaluste tutvustus, samuti on v�lja t��tatud mitmeid juhendmaterjale liikmesriikidele, et julgustada liikmesriikide �iguspraktikuid enam kasutama kaugkohtuistungi pidamise v�imalust l�bi videokonverentsi s�steemide piiri�lestes menetlustes. Kaugkohtuistungi pidamist v�imaldav videokonverentsi komplekt on olemas k�ikidel Eesti kohtutel.

Kaugkohtuistungite n�ol on tegemist istungiga, kus kohtust kaugel, n�iteks v�lismaal v�i kinnipidamisasutuses, viibivad osapooled on kaasatud kohtuasja arutamisesse video�henduse vahendusel. Selline s�steemi muudab kohtumenetluse tunduvalt kiiremaks, mugavamaks, turvalisemaks ja odavamaks.

Sahki s�nul on portaali k�ige olulisemaks kasuteguriks v�imalus leida vajalikku informatsiooni erinevate liikmesriikide kohta �hest kohast, mis lihtsustab oluliselt juurdep��su teabele ning aitab kaasa piiri�leste menetluste lihtsamaks ning selgemaks muutumisele.

Eesti osaleb ka portaali tutvustusvideos oma piiri�lese videokonverentsilahendusega, mida filmiti Tallinnas 2009. a s�gisel.

Portaali saavad k�lastada k�ik soovijad ning see asub aadressil https://e-justice.europa.eu/.

Lugupidamisega

Valdek Laur
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784

Valdek.laur@just.ee

EN k�berkuritegevuse vastast komiteed hakkab juhtima Eesti ekspert

Mon, 5 Jul 2010 00:00:00 +0300

Markko K�nnapu valiti komitee presidendiks t�htajaga kaks aastat, seni tegutses K�nnapu komitee asepresidendina.

Komitee loodi 2006.aastal ning sinna kuuluvad riigid, kes on konventsiooni ratifitseerinud v�i sellega �hinenud. Samuti v�ivad komitee istungitel osaleda vaatlejariigid ning erinevad rahvusvahelised organisatsioonid.

Komitee peamiseks �lesandeks on anal��sida arvutikuritegevusvastase konventsiooni rakendamist, samuti rakendamisega kaasnevaid probleeme ning nende lahendamiseks v�imalikke konventsiooni muudatusi. Samuti vahetab komitee oma liikmete vahel teavet oluliste �iguslike, poliitiliste v�i tehnoloogiliste arengute kohta arvutikuritegevuse valdkonnas.

Markko K�nnapu t��tab justiitsministeeriumis alates 2005.aastast, olles enne t��tanud ka siseministeeriumis ja politseis. Justiitsministeeriumis on K�nnapu osalenud erinevate kriminaalmenetlust ja karistus�igust puudutavate eeln�ude, sealhulgas arvutikuritegude ja identiteedivarguse eeln�ude v�ljat��tamisel.

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
Valdek.laur@just.ee

Kinnistustoimiku dokumentidega n��d v�imalik tutvuda ka veebis

Mon, 5 Jul 2010 00:00:00 +0300

T�naseks on registrite ja infos�steemide keskusel valminud kaks uut e-kinnistusraamatu infos�steemi arendust – kinnistustoimikute digitaliseerimise rakendus ning kinnistusraamatu ja maakatastri liidestuste t�iendused.

Esimene rakendus v�imaldab alustada kogu kinnistusosakondade paberarhiivi digitaliseerimist. See t�hendab, et edaspidi on v�imalik l�bi kinnistusraamatu p�ringus�steemi v�i kinnistu omanikel lisaks l�bi kodanikuportaali tellida paberkandjal dokumentide muutmist elektrooniliseks ja nendega kodunt lahkumata tutvuda.

Dokumentidega, mis on juba elektroonilised, saavad omanikud tutvuda eelnimetatud v�imalusi kasutades digitaliseerimistellimust esitamata.

Teised isikud peavad dokumentidega tutvumiseks esitama tutvumistellimuse, t�endades oma �igustatud huvi. Elektroonilise kinnistusraamatu ja kinnistustoimiku koosseisu kuuluvate dokumentidega on endiselt v�imalus tutvuda kinnistusosakonnas kohapeal kasutades selleks spetsiaalseid arvuteid ja alates 1. augustist ka notarib�roos. Kes ei soovi kasutada tutvumiseks arvutit, saab tutvuda elektroonilise kinnistusraamatu v�ljatr�kiga.

Kinnistusraamatu ja maakatastri liidestuste t�iendamine tagab, et kogu kinnistusraamatu pidamiseks vajalik plaani- ja kaardimaterjal j�uab edaspidi kinnistusosakonda infos�steemide vahelise elektroonilise andmevahetuse kaudu, mis t�hendab, et neid ei ole vaja enam tulevikus paberkandjal kinnistusosakonnale esitada.

Projektid on rahastatud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kinnistusraamatu p�ringus�steem asub siin: kinnistusraamat.rik.ee ning kodanikuportaal siin: www.eesti.ee.

T�psemat infot tutvumistellimuse esitamise kohta leiab aadressil: http://www.just.ee/4267.

#pict1#

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
Valdek.laur@just.ee

Riigi kahjuks tehtud kohtulahendite arv on v�henenud

Thu, 1 Jul 2010 00:00:00 +0300

Justiitsministeeriumi j�relevalve ja �igusteeninduse talituse n�uniku Gunnar Vaikmaa s�nul on peaaegu k�ikidel ministeeriumitel v�henenud j�ustunud lahendiga l�ppenud kohtuasjade arv nii tsiviilkohtu-, kriminaal- kui ka halduskohtumenetluses ning ka enamiku maavalitsuste osas on j�ustunud lahendiga kohtuasjade �ldarv langenud.

„Tsiviilasjades tehti m��dunud aastal riigi kasuks 105 lahendit ning riigi kahjuks 11 lahendit. Halduskohtumenetluses, aga riigi kasuks 325 ja kahjuks114 kohtulahendit,“ s�nas Vaikmaa. „Riigi kasuks m�isteti seejuures k�igis kohtuliikides v�lja kokku ligi 160 miljonit krooni ning riigi kahjuks veidi �le 24 miljoni.“

Enamik 2009. aastal riigi kahjuks tehtud kohtulahendeid p�rinevad nagu ka varasemalt halduskohtumenetlusest. „Kaebuste rahuldamise peamisteks p�hjusteks on endiselt nii haldusorganite menetluslikud eksimused haldusakti v�ljaandmisel kui ka materiaal�igusnormide eba�ige t�lgendamine ja kohaldamine“ �tles n�unik.

Kuna riigi kahjuks tehti lahend vaid 11 tsiviilasjas, ei saa siin kaotamise p�hjuste kohta �ldistusi teha. Kriminaalasjades rahuldati k�ik riigi kui kannatanu poolt esitatud tsiviilhagid.

Vaikmaa s�nul peaks riigi edasiseks eesm�rgiks olema p�hjendatud kaebuste hulga v�henemine. „On ilmne, et kohtuvaidlusi ei ole v�imalik t�ielikult v�ltida ja riik ei ole kunagi kaitstud ka pahatahtlike kaebuste eest, mis raiskavad meie ressursse. Kuid me peame tegema omaltpoolt k�ik selleks, et v�hendada p�hjuseid riigi vastu kohtusse p��rdumiseks.“

Vaikmaa lisas ka, et vaatamata riigi kasuks tehtud positiivsete kohtulahendite osakaalule ja riigi kasuks v�ljam�istetud summadele ei saa lugeda 2009. aastal riigi kohtus esindamist siiski edukaks. „Riigi jaoks muidu k�llaltki edukale aastale heidab varju nn Sylvesteri kohtuasja kaotamine, mille t�ttu tekkis riigile oluline kahju – kokku ca 192 miljonit krooni.“

„Lisaks ei saa pidada m�istlikuks olukorda, kus kohtus on vaidlus Eesti Vabariigi ja t�ielikult riigile kuuluva juriidilise isiku vahel, mille kestel on kulutanud menetlusosalised �igusabile �le 2 miljoni krooni. Nn Eesti Raudtee kohtuasja puhul on tegemist p�hjendamatu riigi ressursside kulutamisega,“ �tles Vaikmaa.

Justiitsminister tutvustas anal��si „Riigi esindamine kohtus 2009. aastal“ t�nasel Vabariigi Valitsuse istungil. Anal��siga saate tutvuda siin: http://www.just.ee/50708

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
Valdek.laur@just.ee

Majandusaasta aruanded on esitanud �le 60% �ri�hingutest

Thu, 1 Jul 2010 00:00:00 +0300

Oma majandusaasta aruanded olid t�na hommikuks esitanud 56 431 �ri�hingut kokku 93 402 �ri�hingust. Eelmisel aastal olid vastavad n�itajad 48 859 t�htaegselt esitatud aruannet kokku 83 405 �ri�hingust. Lisaks on hetkel s�steemis valmis, aga registrile esitamata, 7455 aruannet.

MT�dest, kes sel aastal peavad esimest korda aruanded mittetulundus�hingute ja sihtasutuste registrile esitama, on oma aruanded esitanud 13 477. Kokku oodatakse 27 631 MT� aruandeid. S�steemis valmis, aga veel esitamata on, 3212 aruannet.

Nagu eelnevatelgi aastatel laekus enim aruandeid just juunikuu viimastel p�evadel, n�iteks kolme viimase p�evaga on oma aruanded esitanud ligi 23 378 �ri�hingut.

Registrite ja infos�steemide keskuse asedirektor Piret Meelinnu s�nul sujus aruannete esitamine tehniliste t�rgeteta.

„Kuna s�steem v�imaldab korraga ettev�tjaportaalis toimetada kuni 20 000 kasutajal, siis ei tekkinud kordagi ka mingit �lekoormust, sest sellist hulka kasutajaid ei olnud s�steemis kordagi korraga sees,“ �tles Meelind. „RIK oli ja on valmis vajadusel ka suuremat paralleelsete kasutajate hulka v�imaldama, kuid sel aastal sellist vajadust ei tekkinud.“

Meelind prognoosis �htlasi, et t�en�oliselt laekub aruandeid veel �sna palju ka sel ja j�rgmisel n�dalal. „Nagu �eldud, esitas ka eelmisel aastal vaid ligi 60% �ri�hingutest aruande t�htajaks ning kogemus n�itab, et juuli esimestel n�dalatel toimub veel aktiivne aruannete esitamine.“

Justiitsministeeriumi n�unik Kadri-Catre Kasak �tles, et kuigi seaduse j�rgi saab aruannete esitamisega hilinejaid trahvida, siis sel aastal esimese asjana trahvi ei tehta, vaid saadetakse meeldetuletus.

„Sel aastal ongi plaanis hilinejate puhul esimese asjana saata meeldetuletus aruande esitamise kohutuse kohta, mitte kohe trahvima hakata. Ja nagu �eldud, arvestame niikuinii sellega, et juulikuu esimene n�dal on veel �sna tihe aruannete esitamise aeg,“ s�nas Kasak.

Samas r�hutas Kasak, et nagu varasemad aastad on n�idanud, siis on tihti hilinemise p�hjuseks lihtsalt teadmatus v�i hooletus. „N�iteks on peamiseks aruande esitamata j�tmise p�hjuseks see, et firmad ei tea, et aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandusaastal mingit majandustegevust toimunud ei ole.“

L�petuseks toonitas Kasak, et majandusaasta aruannete esitamine ei ole mitte t��tu kohustus riigi ees, vaid sellel on oluline avalikustamisfunktsioon kolmandate isikute ees. Avalikud ja k�ttesaadavad aruanded annavad avalikkusele, v�imalikele klientidele ja potentsiaalsetele partneritele, samuti ka v�lausaldajatele �levaate sellest, kuidas �hingul tegelikult l�heb. K�ik aruanded on kasutajatele ilma vahet��tluseta ka kiiresti k�ttesaadavad.

E-�riregistri ettev�tjaportaal asub aadressil: https://ettevotjaportaal.rik.ee

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
Valdek.laur@just.ee

Homme j�ustub uus perekonnaseadus

Wed, 30 Jun 2010 00:00:00 +0300

T�htsamaid muudatusi on uues seaduses kolm: abikaasade varaliste suhete t�psem korraldus, hooldus�iguse uuendamine laste ja vanemate suhetes ning eestkostes�steemi parandamine.

Uue perekonnaseadusega kaasnevatest peamistest muudatustest saate �levaate siit: http://www.just.ee/50645

Lisaks saavad alates homsest abielu s�lmida ja lahutada ka notarid.

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
Valdek.laur@just.ee

Korruptsiooniga kokku puutunud inimeste arv on v�henenud

Tue, 29 Jun 2010 00:00:00 +0300

Uuringu �he autori, justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja anal��si talituse juhataja Mari-Liis S��di s�nul oli uuringu „Korruptsioon Eestis 2010“ eesm�rgiks uurida, kas ja kui palju on muutunud inimeste teadlikkus, hoiakud ja kokkupuude korruptsiooniga v�rreldes aastaga 2006.

„Selline uuring viidi Eestis esmakordselt l�bi 2004.aastal ning seej�rel taas 2006.aastal ning nagu varasematelgi kordadel, uurisime kolme sihtr�hma, kelleks olid elanikud, ettev�tjad ja avaliku sektori t��tajad,“ selgitas S��t.

S��di s�nul keskenduti sarnaselt eelmistele uuringutele kolmele p�hik�simusele. K�igepealt uuriti inimeste eetilisi hoiakuid, sealhulgas n�iteks seda, mida inimesed �ldse korruptsiooniks peavad ja mil m��ral seda hukka m�istavad. Teiseks uuriti seda, kui suureks probleemiks korruptsiooni �ldse peetakse ning kolmandaks isikute endi kokkupuudet korruptsiooniga.

„Positiivsena v�ib v�lja tuua, et elanike hoiakud seoses korruptsiooniga on paranenud – kui 2006.aastal oli h�poteetilises situatsioonis ametnikele valmis meelehead pakkuma tervelt 44% elanikest, siis sel aastal oli seda valmis tegema 34% k�sitletutest,“ �tles S��t. „Samuti on muutunud suhtumine kinkimisse.“

Uuringu tulemuste kohaselt arvatakse, et korruptsiooni on n��d v�hem kui viis aastat tagasi, samuti on v�henenud isiklikult korruptsiooniga kokku puutunud elanike arv. N�iteks kui 2006.aastal oli meelehead k�situd 15% ettev�tjatelt, siis n��d oli see arv 10%. Kui 2006.aastal oli 8% elanikest maksnud ametnikele peale v�i toonud kingituse, siis n��d oli neid 4%. Samuti on v�hem neid, kes ise otseselt m�ne muu korruptsiooniga kokku puutunud: n��d 11% elanikest (5 aastat tagasi 14%) ning 19% ettev�tjatest (varem 20%).

Ametnikele on viimase aasta jooksul meelehead maksnud 4% elanikest. Altk�emaksu on k�situd 18% inimestelt ning seda k�ige enam s�idukite tehno�levaatusel (11%) ja arstidega suheldes (9%).

S��di s�nul on m�lema valdkonna puhul huvitav see, et kummalgi juhul pole tegemist ametnike korruptsiooniga, vaid n�iteks tehno�levaatuse puhul on tegemist era�iguslike juriidilise isikutega. „Riik teeb nende �le k�ll j�relevalvet, aga sisuliselt tegutsevad ikkagi eraettev�tjad,“ t�psustas S��t.

Viimase aasta jooksul on meelehead soovitud 10% ettev�tjatest. Ka ettev�tjad on altk�emaksu k�simisega enim kokku puutunud s�idukite tehno�levaatusel (5%). Samuti on neilt altk�emaksu eeldatud riigihangetel (4%). Meelehead on maksnud 3% ettev�tjatest.

„�he t�helepanekuna v�ib v�lja tuua ka selle, et uuringu tulemuste kohaselt on avaliku sektori t��tajad teistega v�rreldes korruptsiooni suhtes teadlikumad ning taunivamad,“ �tles S��t. „Samuti eristuvad v�ikeettev�tete juhid, kes peavad korruptsiooni rohkem levinuks kui teised ning on ka ise sellega rohkem kokku puutunud, olles samas korruptsiooni suhtes ka sallivama hoiakuga.“

Oluline on silmas pidada, et korruptsiooni ja altk�emaksu puhul on uuringus tegemist �ldistavate sotsiaalsete terminitega, mitte aga kitsalt juriidilise m�istega.

Uuringuga saate tutvuda siin: http://www.korruptsioon.ee/9380

Kokkuv�tet uuringust saate lugeda siit:
http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50640/Korruptsiooniuuringu+kokkuv%F5te.pdf

Pressikonverentsi slaidid asuvad siin:
http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50649/Korruptsioon+Eestis+2010.+Esitlus.pdf

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
Valdek.laur@just.ee

�lehomme on majandusaasta aruannete esitamise t�htaeg!

Mon, 28 Jun 2010 00:00:00 +0300

T�naseks on �ri�hingud esitanud 38 450 aruannet ehk 35% k�igist aruannetest. Eelmisel aastal samal ajal oli esitatud 29 584 �ri�hingu aruannet, mis toona moodustas kogumahust samuti 35%. Mittetulundus�hingud on t�naseks esitanud 7120 aruannet ehk 27% k�igist aruannetest.

Lisaks on praeguseks hetkeks s�steemi sisestatud, kuid registrile veel mitte edastatud 16 978 �ri�hingu aruannet ja 6097 mittetulundus�hingu aruannet.

Erinevalt varasematest aastatest peavad ka mittetulundus�hingud t�navu oma majandusaasta aruanded esitama mittetulundus�hingute ja sihtasutuste registrile – varem esitasid nemad aruanded maksu- ja tolliametile.

Samuti on k�esoleval aastal muutunud nii majandusaasta aruande koostamise kui ka esitamise kord – nimelt tuleb sel aastal aruanne esitada registrile elektrooniliselt e-�riregistri ettev�tjaportaalis ning esitatud aruanne peab vastama kehtestatud vormin�uetele.

�riregistri ettev�tjaportaali saab siseneda ID-kaardiga, mobiil-ID-ga v�i internetipanga kaudu. Need, kes ei soovi ise aruannet ettev�tjaportaali sisestada, saavad selleks volitada oma raamatupidaja. Samuti saab portaali kaudu anda juurdep��su�iguse audiitorile, kes saab vormistada raamatupidamise aastaaruande kohta vandeaudiitori aruande otse portaalis.

Kui aga aruande esitamisel kerkivad �les mitte tehnilise esitamisega vaid aruande uue vormiga seotud k�simused, siis nendele saab vastuse just selleks otstarbeks loodud n�ustamisfoorumist. Lingid n�ustamisfoorumisse leiab justiitsministeeriumi ja registrite ja infos�steemide keskuse kodulehelt.

Aruandekohuslased, kes ei soovi aruannet koostada ja esitada ettev�tjaportaalis, saavad k�esoleval aastal aruande registrile esitada ka notari kaudu. Aruande esitamine notari kaudu maksab 400 krooni, millele lisandub k�ibemaks.

E-�riregistri ettev�tjaportaal asub aadressil: https://ettevotjaportaal.rik.ee
N�ustamisfoorum asub aadressil: https://ajaveeb.just.ee/e-aruandlus/foorum/
Ettev�tete majandusaasta aruandeid saate otsida ja vaadata aadressil: https://ariregister.rik.ee

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
Valdek.laur@just.ee

J�ustub uus perekonnaseadus

Tue, 29 Jun 2010 00:00:00 +0300

1. juulil j�ustuv uus perekonnaseadus (PKS) lahendab senise seaduse rakendamisel kerkinud probleeme ja toob selguse k�simustesse, mis on siiani olnud puudulikult s�testatud v�i �ldse k�sitlemata. T�htsamaid muudatusi on kolm: abikaasade varaliste suhete t�psem korraldus, hooldus�iguse uuendamine laste ja vanemate suhetes ning eestkostes�steemi parandamine. Hoolduse k�simusi uus seadus ei k�sitle, see teema viiakse tervenisti �le sotsiaalhoolekande seadusesse.

Vara

Praegu kohaldub abikaasadele automaatselt vara�hisus, st k�ik abielu kestel omandatu loetakse abikaasade �hisvaraks, mida lahutuse korral peab �kshaaval jagama hakkama. Teine v�imalus on varalahusus: abikaasad s�lmivad abieluvaralepingu, milles m��ratakse konkreetselt, mis kellelegi kuulub. Need kaks varasuhet ei hakka uues seaduses senisega v�rreldes kuigiv�rd erinema.

Uuendus on see, et n��dsest saavad paarid abiellumisavaldust tehes ise valida neile sobiva varasuhte ning kahe nimetatud varasuhte k�rval on veel kolmas: juurdekasvu tasaarvestus (kui abiellujad valikut ei tee, kehtib vara�hisus). Varasuhete kohta saate t�psema �levaate siit.

Enne 1. juulit 2010 s�lmitud abielude puhul midagi ei muutu ja kehtima j��b vara�hisus. Kes soovib �le minna juurdekasvu tasaarvestamise suhtele, saab seda teha aasta jooksul lihtsustatud korras. Selleks tuleb esitada �hine avaldus abieluvararegistri pidajale.

Elatis

Uus seadus suurendab v�imalusi saada teiselt abikaasalt �lalpidamist ka p�rast lahutust. Elatise suurust m��rates arvestatakse, et lahutatud abikaasa elustandard j��ks samasuguseks nagu abielu jooksul. Lahutatud abikaasa saab �lalpidamist n�uda, kui ta hooldab kuni kolmeaastast last, on k�rges vanuses v�i halva tervisega. �lal tuleb pidada ka naist 8 n�dalat enne ja 12 n�dalat p�rast s�nnitust, olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus v�i mitte.

Lapsed ja hooldus�igus

Senine perekonnaseadus reguleeris lapse ja vanema �igussuhteid v�ga �ldiselt. Seadus n�gi ette vanema �ldise kohustustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kaitsta tema �igusi ja huve. Sellega seaduse regulatsioon suuresti ka piirdus. Puudusid vanema �iguste teostamist t�psustavad s�tted ja v�imalus vanema �iguste teostamist vanemate vahel jagada, nagu ka s�tted, mille alusel saanuks kohtunik lahendada vanemate lahkhelisid lapse kasvatamise asjus.

Probleemiks ongi olnud see, et vanema �igused kuulusid m�lemale vanemale. K�ik �igused, sh lapse esindamise �iguse s�ilitas ka see vanem, kes polnud last aastaid n�inudki. Neid �igusi sai piirata ainult eriti r�nkade eksimuste korral.

Teine murekoht oli t�husa kontrolli puudumine vanemate tegevuse �le. Vanem pidi olulisemate tehingute tegemiseks saama eestkosteasutuse ehk omavalitsuse n�usoleku. Kuid omavalitsuse sotsiaalt��tajal, kes selliste asjadega tegeles, pole erialast haridust, mis lubaks hinnata majanduslikke ja juriidilisi riske, mis on seotud n�iteks miljoneid kroone maksva kinnisasja v��randamisega, tehingutega lapse v��rtpaberikontol, lapse nimel p�randist loobumise ja laenu v�tmisega.

Samuti oli �hel vanemal peagu v�imatu leida kohtulikku kaitset vanema vastu, kes tegutses lapse huvide vastu. Ja ka eestkosteasutus sekkus alles siis, kui ohus oli juba lapse elu v�i tervis. K�ik muud probleemid olid sisuliselt lahenduseta.

Kirjeldatud keerdk�simuste lahendamiseks v�etigi uue seadusega kasutusele maailmas laialt levinud vanema hooldus�igus.

Vanema hooldus�igus kuulub �ldjuhul m�lemale vanemale, kuid seda saab m��rata ka ainult �hele (nt vanemate lahuselu korral), samuti on v�imalik seda piirata (nt lapsest lahus elaval vanemal s�ilib isikuhooldus�igus, kuid pole �igust k�sutada lapse vara). Lapse igap�evaelu asju otsustab see vanem, kes last tegelikult kasvatab.

Uue seaduse j�rgi annab n�usoleku olulisemateks lapse varaga tehtavate tehinguteks mitte enam sotsiaalt��taja, vaid kohus. Nii on lapse vara s�ilimine paremini tagatud. Peale selle sisaldab uus seadus ettekirjutusi, kuidas paigutada lapsele kuuluv raha, mida lapse �lalpidamiseks vaja ei ole: see tuleb hoiustada krediidiasutuses vanema varast eraldi ja sinna juurde tuleb lasta teha m�rge, et konto k�sutamiseks on vaja n�usolekut.

Eestkoste

Lapsele, kellel ei ole vanemaid v�i kes on muul viisil j��nud eestkosteta, ja inimesele, kelle teov�ime on vaimuhaiguse, n�rgam�istuslikkuse vms t�ttu piiratud, v�ib kohus m��rata eestkostja, otsustades �htlasi, millised �igused inimesele alles j��vad.

Eestkostja on eestkostetava esindaja ja tema tegevusest s�ltub paljuski eestkostetava olukord. Sellep�rast on t�htis ka kontroll eestkostjate tegevuse �le. Enamasti on eestkostjaks pereliige, kuid m�nel juhul ka v��ras inimene.

Vana seaduse kohaselt valvas eestkostja �le j�rele eestkosteasutus – tavaliselt omavalitsuse sotsiaalosakond v�i -talitus. Kuid sageli polnud konkreetset eestkostjat m��ratud, vaid tema �lesandeid t�itis seesama omavalitsuse sotsiaalosakond v�i -talitus ise. Seega pidi ta korraga olema eestkostja ning ka eestkostja ehk iseenda kontrollija. Loomulikult ei saanud selline olukord j�tkuda.

Uue seaduse j�rgi valvavad eestkostjate j�rele kohtud. Kuid teatud juhtudel peavad omavalitsused ikka t�itma eestkostja �lesandeid ning esitama kohtule eestkoste seadmiseks vajalikku teavet. Kui omavalitsus saab teada eestkostet vajavast inimesest, tekivad tal kohe eestkostja kohustused. See t�hendab, et eraldi kohtum��rust ei tarvitse oodata, ehkki kohut tuleb olukorrast viivitamata teavitada. Kui aga kohus saab teada eestkostet vajavast inimesest, ei tohi ta j��da ootama eestkosteasutuse ettepanekut, vaid peab ise algatama eestkoste seadmise.

Uus seadus v�imaldab m��rata eestkostjaks ka m�ningaid juriidilisi isikuid ning hoolitseb paremini selle eest, et eestkostetava ja eestkostja huvid ei satuks vastuollu.

Samuti saab nimetada erieestkostja selliste tehingute tegemiseks, mida eestkostja huvide konflikti t�ttu teha ei saa: n�iteks soovib eestkostja teha tehingut eestkostetavaga (osta eestkostetavale kuuluva auto vms) v�i p�randab vanaisa lapselapsele v��rtpabereid, kuid testamendis m��rab, et v��rtpaberiportfelli eest ei tohi hoolitseda hasartm�ngus�ltlasest �ksikvanem, vaid seda v�ib teha heade erialaste teadmistega ja v�ga k�rgete k�lbeliste omadustega advokaat.

Lapsendamine

Ka on uues perekonnaseaduses palju t�psemalt ja selgemini reguleeritud lapsendamise valdkond. Muu hulgas on olemas lapsendamise saladust puudutavad normid ja ka rahvusvahelist lapsendamist puudutavad s�tted. Varasemast detailsemalt on kirjas see, kuidas antakse lapsendamise menetluses vajalikke n�usolekuid ning milliseid toiminguid peab lapsendamist korraldav maavalitsus tegema.

Miks on vaja piirata tehinguid lapse v��rtpaberikontol

Wed, 2 Jun 2010 00:00:00 +0300

Senises arutelus uue perekonnaseaduse ja laste v��rtpaberikonto teemal on domineerinud kaks vildakav�itu v�i v�hemalt ebapiisavat l�htekohta.

Esiteks v�ib kriitikute arvamustest v�lja lugeda, justkui ei saakski enam lapse kontol tehinguid teha v�i v�hemalt peab selleks iga kord kohtult luba k�sima. See ei ole nii. Lapsevanemad saavad edaspidigi teha b�rsihaide kombel tehinguid minutite ja kas v�i sekundite jooksul.

Seadus �tleb selge s�naga, et p�hjendatud juhtudel v�ib vanemale anda �ldise n�usoleku teha k�iki v�i teatud liiki v��rtpaberitehinguid. Selgitate kohtunikule �ks kord �ra, et olete vilunud investor – ja kogu v��rtpaberiturg on teie ees ja lapse r��muks valla, ilma et peaks enam luba k�sima v�i riigil�ivu maksma.

Investeerimisv�imekus pole laialt levinud

Paraku moodustavad investeerimis- ja v��rtpaberikogemusega inimesed v�gagi v�ikese osa Eesti elanikest. Seadus aga on tehtud k�iki elanikke silmas pidades. Kui palju on lapsevanemaid, kel on k�llaldaselt teadmisi v��rtpaberitehingute kohta ja oskus alati kaalutletud investeerimisotsuseid teha? T�en�oliselt tunnistavad kriitikudki, et mitte kuigi palju rohkem kui need paar tuhat, kes juba ongi lapsele v��rtpaberikonto avanud (ja ka edaspidi sellega soovi korral toimetada saavad).

Ei maksa unustada, et alles hiljaaegu kajastas ajakirjandus ridamisi juhtumeid perekondadest, kes olid end paljude v�ga ebasoodsate kiirlaenudega l�hki laenanud. Kui juba majanduslikult niiv�rd lihtne tehing nagu laenuv�tmine p�hjustab �hiskonnas t�sise probleemi, siis tuleb igal juhul v�listada v�imalus, et j�rjekordse b�rsibuumi ajal tormaksid v��rtpaberitega kauplema tuhanded lapsevanemad, kellel v�ivad k�ll olla parimad kavatsused, kuid olematud teadmised. Siit j�uamegi teise probleemini.

Laps ei pruugi saada vara ainult emalt-isalt

Praegu r��gitakse �ksnes juhtumitest, kuidas lapsevanem avab lapsele konto, et sinna oma raha eest v��rtpabereid ostma hakata. Kuid pole hoopiski haruldane, et lapsed omandavad vara ka kinkimise ja p�rimise teel. Kui vanem hakkab sel moel saadud raha eest v��rtpaberitega kauplema, v�ib v��r v�i ekslik investeerimisotsus m�jutada lapse varalist olukorda v�ga tugevasti.

Kui selliseid otsuseid koguneb n�iteks vanaisa p�randatud ja ema-isa hallatavas suures v��rtpaberiportfellis mitmeid, siis v�ib laps t�iskasvanuks saades avastada t�hja portfelli. Seet�ttu tuleb investeerimisotsuste puhul l�htuda v�hima riski printsiibist: k�ik tehingud, mis v�ivad oluliselt m�jutada lapse varalist olukorda, peavad olema nii palju kui v�imalik seadusega kaitstud.

V��rtpaberite juures tuleb arvestada sellegagi, et nendega v�ib k�ia kaasas vajadus teatud viisil tegutseda: n�iteks aktsiate puhul osaleda �ldkoosolekul, otsustada n�ustumine v�i mitten�ustumine �lev�tmispakkumistega, dividendide maksmise korral v�ib tekkida kohustus tasuda tulumaksu, mille rikkumine m�jutab last v�ga tugevalt jne.

Kokkuv�ttes on veidi ootamatu, et lapse v��rtpaberite �mber on selline k�ra t�usnud. Samal moel on piiratud tehingud lapse nimel oleva kinnisvaraga, kuid k�ik on rahul: lapse vara vajab ju kaitset. Kui n�iteks vanaisa p�randas oma lapselapsele maja, siis peavad vanemad saama eestkosteasutuselt ehk omavalitsuselt n�usoleku, kui nad tahavad selle majaga tehinguid teha (m��a, pantida vms). Miks peaks olukord olema teistsugune teise lapse puhul, kellele vanaisa p�randas toeka aktsiaportfelli? Lapselapse vara v��rib m�lemal juhul �hesugust kaitset.

Lapse vara peab olema kaitstud

Tue, 1 Jun 2010 00:00:00 +0300

31. mai PM Online tsiteeris Tallinna b�rsi juhatuse liikme Kaidi Ruusalepa s�nu veebip�evikus, et 1. juulil j�ustuv uus perekonnaseadus p�rssivat lapsevanemate v�imalusi lapse tulevikku kindlustada, sest n��d on vaja kohtuniku luba lapse v��rtpaberikonto tehinguteks.

Vaidlusalust s�tet – kohtu n�usolekut v��rtpaberite omandamiseks ja v��randamiseks (� 188 lg 1 p 8) – on vaja selleks, et tagada lapse vara s�ilimine tema t�isealiseks saamiseni. Seda ei tohi ohustada vanemate eba�nnestunud v�i oskamatud investeerimisotsused, mis j�tavad lapse ilma p�randatud v�i kingitud varast.

Kaidi Ruusalepp vaatab teemat b�rsispetsialisti pilguga, ent tasub meenutada ikka ja j�lle tekkivaid b�rsibuume ja -krahhe, mil aktsiaturul tegutsevad k�ige aktiivsemalt n-� juuksurid ja taksojuhid. Neil aegadel p��ritavad – ja paraku ka kaotavad – b�rsil raha needki, kel pole v��rtpaberitest mingeid teadmisi. Kui vanem tahab b�rsil riskida, v�ib ta seda teha, kuid mitte lapse rahaga. Laps ei saa kontrollida, kui otstarbekalt ja majanduslikult p�hjendatult vanemad tema varaga �mber k�ivad, ja seet�ttu peab seaduses piirangud kehtestama.

Liiati ei v�lista uus seadus vanemate v��rtpaberitehinguid. Selleks on vaja kohtu n�usolekut kontrollimaks, kas vanemal on k�llalt majandusteadmisi. Seadus �tleb, et p�hjendatud juhtudel v�ib vanemale anda �ldise n�usoleku teha k�iki v�i teatud liiki v��rtpaberitehinguid (� 188 lg 2).

Praegu on tehingutes lapse varaga mitmel juhul esikohal lapsevanema, mitte lapse huvid. N�iteks paigutatakse vara lapse nimel omandatud v��rtpaberitesse, et v�ltida v�lausaldajate n�uete rahuldamist. V�i kantakse tulumaksukohustuse optimeerimisel v��rtpaberid �le lapsele ja kasutatakse nii lapsele kuuluvat tulumaksuvabastust. Kusjuures m�lemal juhul s�ilitab t�iskasvanu ikkagi sisuliselt omaniku positsiooni ehk lapse huvidega pole neil juhtudel mingit pistmist.

K�simus pole selles, kas riik usaldab lapsevanemaid v�i mitte, nagu arvab Kaidi Ruusalepp – vanematel on k�ik v�imalused lastele kooliraha koguda v�i muul eesm�rgil nende tulevikku kindlustada, sest vanema enda tehinguteks ei ole kohtu luba vaja. Kuid riik peab usalduse k�rval tagama ka k�igi �iguste kaitse. Seadusi ei saa luua ainult inimeste �ilsamate loomuomaduste p�hjal ja uskudes �ksnes inimeste parimaid kavatsusi. Sestap tulebki v�listada k�ik v�imalused, et t�iskasvanu saaks lapse huve kahjustada.

Ministeerium kuulutas v�lja konkursi kohtunikukohtadele

Thu, 17 Jun 2010 00:00:00 +0300

„Viru maakohus vajab kolme uut kohtunikku, kuna kaks sealset kohtunikku suunduvad tuleval aastal t��le Harju maakohtusse ning �ks l�heb pensionile,“ selgitas justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik.

Konkursil osalemiseks tuleb esitada kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet, Eesti kodakondsust t�endava dokumendi koopia ja haridust t�endava dokumendi koopia vastavalt kohtute seadusele (� 47 lg 1 p 1). Dokumendid peab esitama Riigikohtu esimehele �he kuu jooksul p�rast konkursiteate avaldamist Ametlikes Teadaannetes.

Dokumendid tuleb saata m�rgus�naga “Kohtuniku konkurss” Riigikohtu aadressil Lossi 17, 50093 Tartu v�i elektrooniliselt aadressil info@riigikohus.ee. T�iendavat informatsiooni konkursi ja kandideerimiseks n�utavate dokumentide kohta on v�imalik saada telefonil 730 9002.

Kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeedi leiate Riigikohtu veebilehelt.

Lugupidamisega
Diana K�mmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

�riregistris olevad dokumendid saab n��d lihtsamini k�tte

Tue, 15 Jun 2010 00:00:00 +0300

Registrite ja infos�steemide keskuse kohturegistrite osakonna juhataja Ingmar Vali s�nul saab ettev�tja n��d k�igil oma �riregistris hoitavatel dokumentidel silma peal hoida ettev�tjaportaali ja eesti.ee kaudu.

„K�ik elektroonilised dokumendid saab ettev�tja k�tte otse e-�riregistri portaalist. Seal kuvatakse talle ka loetelu paberarhiivis olevatest dokumentidest, mis annab selge �levaate, milliseid dokumente ettev�tja kohta registris peetakse,“ selgitas Vali.

Kui varasemalt pidid registriosakonnad saatma k�ttetoimetatavaid teated t�hitud postiga, siis n��d on v�imalus edastada neid ka eesti.ee e-posti aadressile. „Riigiportaali meilile tulnud kirjad tuleb suunata endale sobivale e-posti aadressile ja nii on v�imalik ka registriosakonnast saadetud teadetega pidevalt kursis olla,“ �tles Vali.

Ta lisas, et Eesti.ee l�puga e-posti aadressi saab registreerida endale ka e-�riregistri ettev�tjaportaali kaudu. „T�nase p�eva seisuga on juba ligikaudu 8000 ettev�tjat eesti.ee postiaadressi kasutusele v�tnud.“

Samuti saab k�iki registriosakonna poolt saadetud teateid n�ha e-�riregistri ettev�tjaportaalis. „See tagab selle, et k�ik teated on ilusasti saajale kohaletoimetatud ja alles hoitud,“ kinnitas Vali.

Uus lahendus, mis v�imaldab ettev�tjal n�ha k�iki endaga seotud �riregistris hoitavaid elektroonilisi dokumente e-�riregistri portaalis ning suunata registriosakonna saadetud teated oma eesti.ee e-posti aadressile, sai teoks t�nu Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondile. lT lahenduse loomist rahastati �riregistri dokumendihalduse parendamise projekti raames.

Registrite ja infos�steemide keskuse loodud e-�riregistri ettev�tjaportaal on lihtne ja kiire viis ettev�tte loomiseks, ettev�tte andmete muutmiseks ja majandusaasta aruannete esitamiseks �riregistrile. E-�riregistri ettev�tjaportaal v�imaldab esitada kohtu registriosakonnale dokumente elektrooniliselt ilma notari juures k�imata.

Ettev�tjaportaal asub aadressil: https://ettevotjaportaal.rik.ee
Riigiportaal asub aadressil: http://www.eesti.ee

Lugupidamisega
Diana K�mmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

Rahvusvahelise lapser��vi juhtumid on aastatega sagenenud

Tue, 8 Jun 2010 00:00:00 +0300

Justiitsministeeriumi rahvusvahelise �igusabi talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja s�nul on rahvusvahelise lapser��viga tegu juhul, kui �ks vanem on teise n�usolekuta asunud lapsega elama v�lismaale. Need juhtumid eeldavad tihti nii k�lastus�iguse kui ka hooldusk�simuse lahendamist.

„Eesti on �hinenud 1980. aasta Haagi rahvusvahelise lapser��vi konventsiooniga. Selle konventsiooni toel saab lapsevanem, kes pole andnud n�usolekut laps riigist �ra viia, taotleda lapse tagasitoomist,“ selgitas Laurendt-Hanioja.

Konventsiooni eesm�rk on tuua laps tagasi selleks, et kohus saaks arutada tema hooldus�igust ja elukohta puudutavaid k�simusi. „Lapse tagastamine ei t�henda, et laps v�etakse sellelt vanemalt �ra, kes ta teise riiki viis. Lapsevanem naaseb koos lapsega alalise elukoha riiki ja alles sealne kohus m��rab kindlaks hooldus�iguse,“ kinnitas Laurendt-Hanioja.

Tema s�nul t��tab justiitsministeerium siin abistaja ja vahendaja rollis. „Kui laps on Eestist minema viidud, saadame meie vanema avalduse alusel lapse tagastamise taotluse vastavasse riiki, kuid selle, kas laps tagastatakse v�i mitte, otsustab sealne kohus. Vastupidises olukorras – kui teine riik taotleb Eestilt lapse tagastamist – kontrollib justiitsministeerium taotluse �igsust ja p��ab saavutada seda, et laps ja vanem p��rduksid tagasi senise elukoha riiki, ning kui see ei anna tulemust, edastab materjalid kohtule.“

Laurendt-Hanioja lisas, et teiste riikide taotluste korral p��rdub ministeerium ka kohaliku lastekaitset��taja poole, et selgitada v�lja lapse olukord ja saavutada lapse vabatahtlik tagasiviimine. „Selline rahumeelne lahendus traumeerib k�iki osalisi kindlasti k�ige v�hem, kuid veel parem oleks lahendada lapse hooldus�iguse ja k�lastus�iguse k�simused enne lapsega lahkumist.“

M��dunud aastal taotles justiitsministeerium kolme lapse tagasitoomist Suurbritanniast, kaht last k�siti tagasi Rootsist ja Soomest ning �ht Hispaaniast ja Saksamaalt. Eestisse saabus samal ajal kahe lapse tagastamise taotlus Suurbritanniast.

Laurendt-Hanioja s�nul on aastatepikkused kogemused n�idanud, et pooltel sellistel juhtumitel p��rdub lapsega riigist lahkunud vanem tagasi alalise elukoha riiki, et hooldusk�simus lahendada.

Selleks et riikidevahelist koost��d lapser��vik�simustes veelgi parandada, korraldab justiitsministeerium koost��s Norra kolleegidega 10.–11. juunil Eestis seminari, kus osalevad kohtunikud ja rahvusvaheliste lapser��vi juhtumitega tegelevad keskasutused P�hja- ja Baltimaadest. Seminari rahastab P�hjamaade Ministrite N�ukogu.

„Seminar on oluline riikide kogemuste vahetamiseks sellel j�rjest aktuaalsemaks muutuval teemal, samuti p�devate asutuste kontaktide loomiseks,“ s�nas Laurendt-Hanioja ning lisas, et Eestis ei ole sellisel tasemel lapser��vi teemalist kohtumist varem toimunud.

Rahvusvahelise �igusabi 2009. aasta statistikaga saab tutvuda siin.

Lugupidamisega
Diana K�mmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

Majandusaasta aruannete t�htaeg juba kuu aja p�rast

Wed, 2 Jun 2010 00:00:00 +0300

Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku s�nul on k�esoleval aastal muutunud nii majandusaasta aruande koostamise kui ka esitamise kord. „Sel aastal tuleb aruanne esitada registrile elektrooniliselt e-�riregistri ettev�tjaportaalis ning esitatud aruanne peab vastama kehtestatud vormin�uetele.“

Erinevalt varasematest aastatest peavad mittetulundus�hingud t�navu oma majandusaasta aruanded esitama mittetulundus�hingute ja sihtasutuste registrile – varem esitasid nemad aruanded maksu- ja tolliametile.

�riregistri ettev�tjaportaali saab siseneda ID-kaardiga, mobiil-ID-ga v�i internetipanga kaudu. „Need, kes ei soovi ise aruannet ettev�tjaportaali sisestada, saavad selleks volitada oma raamatupidaja. Samuti saab portaali kaudu anda juurdep��su�iguse audiitorile, kes saab vormistada raamatupidamise aastaaruande kohta vandeaudiitori aruande otse portaalis,“ �tles Aavik.

Aruande esitajad, kes uut s�steemi kasutades h�tta j��vad ning ei leia oma k�simustele vastust juhendmaterjalidest, saavad abi registrite ja infos�steemide keskuse infotelefonilt 669 6609, mis on avatud t��p�evadel kella �heksast viieni. „Kui aga aruande esitamisel kerkivad �les mitte tehnilise esitamisega vaid aruande uue vormiga seotud k�simused, siis nendele saab vastuse just selleks otstarbeks loodud n�ustamisfoorumist,“ s�nas asekantsler.

Foorumis vastatakse k�simustele kuni aruande esitamise perioodi l�puni ehk 30. juunini. „Kuna registrite ja infos�steemide keskus ja justiitsministeerium ei anna raamatupidamisn�u, siis tehakse raamatupidamisalastele foorumik�simustele vastamiseks koost��d audiitor�hingutega,“ selgitas Aavik. „Lingid n�ustamisfoorumisse leiab justiitsministeeriumi ja registrite ja infos�steemide keskuse kodulehelt.“

Samuti on avatud registrite ja infos�steemide keskuses �ppeklass, kus �petatakse aruande esitamist ettev�tjaportaali kaudu. Vajadusel aidatakse aruanne registrile kohapeal �ra esitada. Koolitustele saab registreeruda registrite ja infos�steemide keskuse kodulehel.

„On r��m n�ha, et skeptikute ennustused ei ole osutunud t�eks ning uus majandusaasta aruannete esitamise s�steem on aruannete esitamist soodustanud, mitte aeglustanud,“ lisas Aavik. „Kui m��dunud aastal oli meile 31. mai seisuga esitatud 9304 aruannet ehk 11 protsenti k�igist aruannetest, siis k�esoleva n�dala seisuga on laekunud juba 14 774 aruannet ehk 12 protsenti kogumahust.“

�riregistri ettev�tjaportaal asub aadressil: https://ettevotjaportaal.rik.ee
N�ustamisfoorum asub aadressil: https://ajaveeb.just.ee/e-aruandlus/foorum/
Ettev�tete majandusaasta aruandeid saate otsida ja vaadata aadressil: https://ariregister.rik.ee

Lugupidamisega
Diana K�mmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee