2012. aasta esimese nelja kuu andmetel jäi registreeritud kuritegude üldarv möödunud aasta tasemele. Registreeriti 12 973 kuritegu, mis on 20 kuritegu (0,1%) enam kui 2011. aasta samal perioodil.

Baromeetri kohaselt on võrreldes 2011. aastaga kasvanud kehalise väärkohtlemise juhtumite, kelmuste ning liikluskuritegude arv. Vähenenud varguste ja röövimiste arv.

"Positiivne on, et 2011. aastal märkimisväärselt kasvanud tapmiste ja mõrvade arv käesoleval aastal tõusu jätkanud ei ole vaid on eelmisest aastast pisut väiksem. Nelja kuuga on registreeritud neid 31, mis on kahe võrra vähem kui mullu samal ajal. Vähenenud on ka raskete tervisekahjustuste tekitamine, mida on käesoleval aastal registreeritud 17 korral. Eelmise aastaga võrreldes on juhtumite arv vähenenud 11 võrra, "sõnas justiitsminister Kristen Michal.  

Varavastaseid kuritegusid registreeriti nelja kuuga 7125, mis on 3% vähem kui 2011. aastal. Suurima osa vara vastu suunatud kuritegude arvu vähenemisest annab varguste arvu langus.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on varguste arv vähenenud eelkõige sõidukitest toimepandud varguste osas. „Nelja kuu statistikast paistab silma ka varguste registreerimise vähenemine Ida-Virumaal, eriti Kiviõlis, Kohta-järvel ning Jõhvis,“ lisas minister.

Röövimiste arv, mis aasta esimestel kuudel kasvu näitas, on nelja kuu statistika kohaselt mullusega samale tasemele langenud. Jaanuarist aprillini registreeriti 146 röövimist, mis on nelja võrra vähem kui 2011. aastal. „Röövimiste arvu püsimine eelmise aasta tasemel on väga hea märk, kuna mäletatavasti oli 2011. aastal röövimiste arv viimase kümnendi madalaimal tasemel,“ ütles Michal.

Kelmusi registreeriti nelja kuuga kokku 629 ning ka nende kuritegude arv püsib eelmise aasta näitaja tasemel. Jätkuvalt kasvab kelmuste hulgas arvuti teel toimepandud kuritegude osakaal.

Vägivallakuritegudest on 2012. aastal kõige enam kasvanud kehalise väärkohtlemise juhtumite arv. Jaanuarist aprillini registreeriti Eestis 1692 kehalise väärkohtlemise juhtumit, mida on 17% enam kui aasta tagasi.

Justiitsministri sõnul nähtub ohvriuuringutest, et politsei poole ei pöördu kõik vägivallaohvrid, mistõttu on keeruline ka täpselt hinnata registreeritud kuritegude arvu muutuse põhjuseid. „Eestis on vägivallakuriteod kahjuks eelkõige seotud alkoholitarbimisega. Kui alkoholitarbimise kultuuris midagi märkimisväärselt ei muutu, siis jääb ka vägivallatase kõrgemaks kui sooviksime. Teiselt poolt oleme koos politsei ja prokuratuuriga pingutanud viimase aasta jooksul selle nimel, et vägivallaohvreid koheldaks kriminaalmenetluses hästi ning võrdselt igal pool Eestis. Usun, et see selge sõnum on parandanud ka vägivallast teavitamist, mis omakorda avaldub ka kergemate isikuvastaste kuritegude suuremas registreerimisarvus,“ selgitas minister.

Liikluskuritegude arv kasvas võrreldes 2011. aastaga 13%, kokku registreeriti 1082 liikluskuritegu, millest 95% moodustasid joobes juhtimise kuriteod. „See, et olukord liikluses on käesoleval aastal halvenenud, paistab silma nii süütegude kui ka õnnetuste statistikas. Nii teiste riikide, kui ka meie endi varasem kogemus näitab, et lihtsaid lahendusi selles valdkonnas ei ole. Kindlasti on oluline liikluses valitsevale olukorrale pidevat tähelepanu pöörata ning pikemas plaanis on ilmselt reageerimisest tõhusam ennetustegevus parema liikluskultuuri loomisel,“ märkis Kristen Michal.

2008. aasta esimese nelja kuuga registreeriti 16164 kuritegu, 2009. aastal 14419, 2010. aastal 14830, 2011. aastal 12953 ning 2012. aastal 12973 kuritegu. Kuritegude arv kasvas nelja kuuga 73 ning kahanes 79 kuriteoliigi puhul.

Kuritegevuse baromeetri leiab aadressilt www.just.ee/baromeeter

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on Eestile tunnustuseks konverents, millega arutatakse läbi kohtuekspertiisi ühe olulise valdkonna arengu sõlmprobleemid. „Sellise hulga tippekspertide kogunemine Tartusse näitab Eesti olulist rolli Euroopa sündmuskohatöö ja ekspertarvamuse tuleviku kujunemisel ning räägib selget keelt eestlaste erialaste oskuste ning suurürituste korraldamise kvaliteedist,“ lausus Michal.

Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktori Üllar Lanno andmetel keskendub seekordne aastakonverents sündmuspaigalt leitud hukkunutelt tõendite kogumisele ning sündmuskoha digitaalsele uurimisele ja salvestamisele. „Kohtueksperdina on hea näha, et tehnoloogia astub suurte sammudega meile appi. Konverentsil esitletakse näiteks tehnoloogiaid, millega õnnestub sündmuskoht 3D kujul vähese ajaga arvutisse salvestada, et seda seal siis piiramatu ajalimiidiga erinevate detailide osas edasi uurida,“ ütles Lanno.

„Sündmuskohal on kõige olulisem koguda võimalikult kiiresti seal olevat infot, et vältida tõendite hävinemist ilmastiku või mõne muu mõjuri tõttu ning siin tulebki appi tehnoloogia, mis võimaldab kõik tõendid mõne hetkega talletada. Tehnoloogia on juba mõned aastad olnud eksperdile abiks, kuid välistada ei saa ka seda, et mõne aasta pärast on ekspert tehnoloogiale abiks,“ sõnas EKEI direktor.

Aastakonverentsil tutvustatakse ekspertidele näiteks sündmuskoha 3D salvestamist võimaldavat tehnoloogiat FARO Focus 3D (www.faro.com) aga ka tulevikku vaatavat sündmuskoha uurimise tehnoloogiat CSI the Hague (www.csithehague.com ).

Aastakonverentsil osalejaid võõrustab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga. Sündmuskoha Euroopa töörühm on üks 16-st ENFSI regulaarsest töörühmast.

EKEI on ENFSI liige 1998 aastast. ENFSI liikmeskond koosneb hetkel 63 laborist esindades 36 Euroopa riiki.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul näitab registri statistika, et eelmise aasta algusest jõustunud muudatus, millega saab osaühingut registreerida ka ilma sissemakseta, on olnud vajalik ning praktiline. „Selle aasta esimese nelja kuuga on ilma sissemakseta registreeritud 66% osaühingutest, mis näitab selget vajadust sellise võimaluse järele. Kui siia lisada veel fakt, et enam kui 85% kõigist uutest ettevõtetest on asutatud elektrooniliselt ettevõtjaportaalis, kodust lahkumata, saab hinnata Eestis ettevõtlusega alustamist väga lihtsaks ning takistustevabaks,“ lausus justiitsminister.

Juriidiliste isikute registreerimisel oli aktiivseim kuu aprill, kui loodi 1731 uut ettevõtjat ning populaarsemad põhitegevusalad on elamute ja mitteeluhoonete ehitus, ärinõustamine ja spetsialiseerimata hulgikaubandus. Füüsilisest isikust ettevõtjaid registreeriti enim jaanuaris.

Üldtasemelt püsib juriidiliste isikute registreerimine eelmise aasta tasemel.

Mittetulundusühinguid ja sihtasutusi registreeriti esimese nelja kuuga kokku 598.

Registrist on kustutatud esimese nelja kuuga 3554 ettevõtjat, millest 2218 olid osaühingud, 138 aktsiaseltsid ning 174 füüsilisest isikust ettevõtjad. Valdava osa ettevõtjate registrist kustutamise põhjuseks on majandusaasta aruande esitamata jätmine.

e-äriregistri teabesüsteem on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, mis koosneb äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest.

Lisaks uute ettevõtete asutamiste ja tegevusalade infole kajastab e-äriregistri statistika veel ka kustutamisi, likvideerimisi ja pankrottide arve. E-äriregistri statistikaga saavad kõik tutvuda meie veebilehel  www.rik.ee/e-ariregister/statistika

Justiitsminister Kristen Michal ütles täna Riigikogus eelnõud tutvustades, et seaduse muudatus tehti eestkostjate ja kohtute bürokraatiat vähendamiseks. „Perekonnaseaduse kehtiv sõnastus võimaldab grammatilise tõlgendamise korral mõista seadust selliselt, justkui peaksid eestkostjad tõendama ükshaaval ja ostutšekkide abil muu hulgas ka eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi. See aga ei ole olnud kunagi seaduse mõte. Märtsi alguses kutsusime probleemi tõustes erinevad osapooled arutelule ning täna mul on heameel selle ühise arutelu tulemusel sündinud muudatusi eelnõuna Riigikogus tutvustada. Põhjendamatu bürokraatia kaob ning väheneb nii eestkostjate kui kohtute koormus. Kontroll jääb vaid nendeks juhtumiteks, kus on tegemist suuremat kulutustega või on tekkinud küsimusi eestkoste kvaliteedis,“ lausus Michal.

Ministri sõnul on eelnõuga aruande esitamise korda täpsustatud selliselt, et igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära ainult igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus, kuid seda tõendavaid dokumente lisama ei pea. „Seadusemuudatuse mõte on, et kohus peaks eestkostja tegevuse üle põhjalikumat järelevalvet teostama üksnes igapäevakulutusi ületava vara osas või juhul, kui on kahtlusi eestkoste kvaliteedis,“ sõnas justiitsminister ning lisas: „See põhimõte jäi kõlama ka kohtumiselt puuetega isikute ja nende vanemate esindusorganisatsioonidega – põhjalikum kontroll eestkostetavate kaitseks on põhjendatud siis, kui on probleeme eestkostetava esmavajaduste rahuldamisega või kahtlusi igapäevakulutusi ületavate varade kasutuse osas.“

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks õiguskantslerile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Tallinna Tugikeskusele „Juks“, Päevakeskusele Käo, Eesti Juristide Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Maakohtutele, Ringkonnakohtutele ning Riigikohtule, kes valdavas enamuses olid nõus eelnõu eesmärkide ja eelnõus toodud muudatustega.

Michali sõnul on Eesti kui väikse riigi valik olnud olla maailmas aktiivne ning otsida sõpru, keda aidata ja kellele toetuda, kui saatus peaks pöörduma keerulisemaks.

„Eesti Vabariigi tulevik sõltub paljudest faktoritest. Esikohale tuleb ilmselt seada need inimesed, kes elavad, hingavad ja toimetavad oma igapäevaelu eesti keeles ja tarbivad ning loovad eesti kultuuri. Selliseid inimesi saab vast vaid Eestist. Eesti keelt kõnelevaid lapsi Hong Kongist ei telli. Kõike muud võib sealt ilmselt saada. Kui selle mõttekäiguga edasi minna, siis näen, et iga Eesti riigimehe ülesanne on tagada Eesti edasikestmine, et oleks neid, kes Eesti keeles, kultuuris ja vaimus edasi lähevad. Ja alles seejärel tulevad muud küsimused. Nagu ka näiteks küsimus vahenditest,“ rääkis justiitsminister.

Michal tõdes, et vahend on ka raha ja selle stabiilsuse tagamine, nagu ka selleks vajalike otsuste tegemine. „Sellega on vast kõik nõus, ehk isegi need, kes ESMi mõnd detaili kaheldavaks peavad, et samme, mis tagavad euro püsimise, on vaja. Et need sammud on Eesti riigi huvides. Et euro püsimine tagab Eesti majandusliku stabiilsuse. Ja on Eesti Vabariigi huvides, nagu Eesti keele, kultuuri ja majanduse huvides, et meie raha püsib tugevana ja püsti. Sest teist raha meil ei ole.“

Justiitsminister ütles, et ESMi puutuv on suur otsus ja kindlasti võib eeldada Riigikogus sisulist arutelu.

„Suurte otsuste puhul on alati küsimus, kas võtta hoiak, et „oleks teadnud, et sa tuled, oleks kodust ära läinud“ või teha, mida peetakse pikas plaanis õigeks. Ja ma loodan, et seda ei ole mitte kunagi vaja, aga me vast ei ole unustanud, et oleme vennaskonnas nimega NATO. Kui väljuda hetkeks finantsmaailma raamest, siis NATO artikkel 5 tähendab, et ühel hetkel, täiesti ilma oma otsuseta oleme osalised sõjas või konfliktis. Sõda aga ei ole enam 8% SKPst. See on midagi märksa enamat – see on ellujäämine. Nagu tagab seesama vennaskond ja sinna panustamine selle, et meie taevas on lennukid meid kaitsmas. Me ei ole üksi,“ sõnas minister.

„Seega julgen öelda, et põhiseaduse mõte ega vaim ei ole kunagi olnud tagada Eesti üksijäämine ja see, et Riigikogu ei saa vastu võtta otsuseid, mis tagavad meie oma raha stabiilsuse. Kindlasti käib põhiseaduse mõtte ja vaimuga kokku see, et selles võib kahelda ja kõike võib vaidlustada. See on vaba maa, vaba rahva ja vaba mõtte tagamine. Nagu ka viis tagada õigeid otsuseid. Küll ei saa olla põhiseadus äraspidine vahend poliitiliste valikute tegemiseks,“ nentis Michal.

Justiitsminister rõhutas, et valitsus ei ole seda otsust teinud kergelt ja kaalumata ning tegemist on põhimõttelise suuna jätkamisega – „mitte kunagi enam üksi“. „Selle suuna eesmärk on selge – Eesti iseseisvuse, keele, kultuuri ja põhiseadusliku korra tagamine eurotsooni püsimise kaudu.“

Justiitsminister Kristen Michali ettekannet saab täies mahus lugeda aadressil http://www.just.ee/56693

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on tasuta õigusnõu saamise tihedus linnade lõikes küll erinev, kuid vähemalt kord kuus saab juristidelt nõu igas mainitud linnas. „ Konkursiga püüdsime luua olukorra, kus suurema inimeste arvuga piirkonnas oleks ka tasuta õigusnõu kättesaamine tihedam. Näiteks Tallinnas ja Tartus saab nõu vähemalt korda nädalas ning Jõhvis kuni kolm korda kuus,“ lausus minister.

„Õigusteenuste büroo sihtasutus nõustab näiteks Tallinnas inimesi igapäevaselt. Eesti Juristide Liit aga Õigusapteegi nime all igal teisipäeval ja neljapäeval Tallinnas, igal kolmapäeval Tartus ning iga kuu teisel neljapäeval Jõhvis. Nendele lisanduvad täpsetel kuupäevadel nõustamispäevad, mille toimumisajad ja kohad on leitavad Justiitsministeeriumi kodulehelt,“ ütles Michal.

Sel aastal on õigusnõu andmise korraldamisel erilist tähelepanu justiitsministri sõnul pööratud ka puuetega inimestele, kes ei saa minna eelpool välja toodud kohtadesse juriidilist nõu saama.“ Selleks, et ka puudega inimesed saaksid oma juriidilistele küsimustele vastused on Eesti Kurtide Liit asunud õigusabi andma Tallinnas kahel korra ning Rakveres, Tartus ja Pärnus ühel korral kuus. Seal aidatakse juriidilistes küsimustes kõiki puuetega inimesi,“ sõnas minister.

Lisaks antakse sel aastal eraldi tasuta juriidilist nõu erivajadustega või püsiva tervisekahjustusega inimestele ning seda tehakse 17. mail Tartus ning 11. oktoobril Kohtla-Järvel.

Samuti jätkab oma tuntud headuses paljudele juba abiks olnud õigusnõustamise keskkond www.juristaitab.ee, mida sel aastal veab SA Õigusteenuste büroo.

Käesoleval aastal on näost-näkku aga ka interneti kaudu õigusnõustamise korraldamiseks eraldatud 85 000 eurot. Vähekindlustatud inimestele suunatud õigusenõustamisele mõeldud summad olid Justiitsministeeriumi eelarves 2012 aastal suurima kasvu teinud eelarvekulutus.

Tasuta õigusabi andmise kuupäevad, kohad ja kellaajad on leitavad justiitsministeeriumi kodulehelt aadressil http://www.just.ee/106

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on oluline, et ühtses Euroopa Liidus saaks vähese vaevaga piiriüleselt ka oma õigusi kaitsta. „Inimesed saavad Euroopas üha rohkem vabalt liikuda ning asju ajada. Samamoodi peavad lihtsustuma ka võimalused oma õiguste kaitseks kohtus. Näiteks, kui üks Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on jäänud võlgu või tekitanud muud kahju mõnele Eesti inimesele või ettevõttele, peab saama teda panna võimalikult vähese vaevaga ja bürokraatliku takistuseta seda võlga tasuma või kahju hüvitama. Siin tulebki appi e-CODEX projektiga saadud lahendus,“ ütles Michal.

„Hetkel on oma õiguste kaitsmine mõnes teises Euroopa Liidu riigis keeruline, kulukas ja paljudele üle jõu käiv ettevõtmine, kuid juba 2013. aastal peaks eurooplastele avanema Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis uus teenus, mille kaudu saavad inimesed edaspidi lihtsamalt ja kiiremini oma õigusi kaitsta teiste liikmesriikide kohtutes. Uue teenuse käivitudes saavad nad selle keskkonna kaudu pöörduda oma nõuetega teise liikmesriigi kohtusse, saades esitada nii nõude, kui muud materjalid elektrooniliselt,“ lausus minister.

Eesti panustab sellesse projekti piiriülese elektroonilise allkirja lahenduse arendamise juhtimisega, sest Eesti digiallkirja lahendus on juba hästi käivitunud ning võimaldab nüüd oma kogemusi jagada ka üleeuroopalises projektis.

Neljapäeval alanud üldkogul annavad tööpakettide juhid (sh Eesti) ülevaate juba tehtud tööst ja järgmistest sammudest ning tutvustatavad projektipartneritele e-CODEXi teenuste prooviperioodi  ettevalmistusi ja sellele esitatavaid nõudeid. 2013. aastal võimaldatakse esmast keskkonda kasutada kõigil Euroopa Liidu riikide kodanikel ning seda kasutavate liikmesriikide kohtutel.

Projekti tulemusena saavad ka Eesti kodanikud esitada elektroonilisi piiriüleseid avaldusi Euroopa maksekäsumenetluses ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlustes.

Üldkogul osalevad kõik projekti partnerid ehk esindajad Eestist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Tšehhist, Ungarist, Maltalt, Kreekast, Portugalist, Hollandist, Belgiast, Rumeeniast, Austriast, Hispaaniast, Türgist ja Euroopa Liidu Notarite Ühingust ning Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogust.

e-CODEX on Euroopa Komisjoni poolt kaasfinantseeritav projekt, millega Euroopa Liit on võtnud endale eesmärgiks arendada välja koostalitusvõime erinevate justiitsorganite vahel Euroopas ning parendada kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu nii Euroopa Liidu, kui ka erinevate liikmesriikide õigusinformatsioonile ja elektroonilistele õigusteenustele.

Üldkogu võõrustajaks on Justiitsministeerium, kes korraldab kohtumist koos registrite ja infosüsteemide keskusega.

„Valitsuse otsus toetada justiitsministeeriumi haldusalas vanglate osakonna ehk esimese keskasutuse üleviimist Ida-Virumaale on väga tervitatav. See näitab, et Ida-Viru tegevuskava pole vaid tühi paber, aga reaalsed tegevused, mida ka ellu viiakse,“ sõnas Michal.

„Praeguse plaani kohaselt toimub kolimine juba järgmisel aastal, seega tuleb aegsasti ettevalmistusi tegema hakata. Kindlasti on tähtis, et meil on Jõhviga positiivsed kogemused ja loodame, et saame pakkuda töötajatele head töötingimused koos konkurentsivõimelise töötasuga. Vanglate osakonna kolimine Ida-Virumaale aitab kaasa piirkonna tööhõivele. Kindlasti me üksi väga suurt mõju ei oma, aga kui meie eeskuju järgivad ka teised asutused, pole miski võimatu. Eesti riigi kohaloleku suurendamisest Ida-Virumaal on räägitud ja kirjutatud küll, nüüd on oluline, et sõnadele järgnevad ka teod,“ märkis Kristen Michal.

Valitsus otsustas täna toetada plaani viia justiitsministeeriumi vanglate osakond Jõhvi. Osakonna kolimise eesmärk lähtub valitsuse Ida-Viru tegevuskavast, mille kohaselt on riigiasutuste viimine sinna piirkonda üks olulistest sammudest.

Justiitsministeeriumi valitsemisala asutustest paiknevad regioonis Viru Ringkonnaprokuratuur, Viru Maakohus ja Viru Vangla, samuti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisiosakond. Viimase aja sealse piirkonna suurim riiklik investeering tehti 2008. aastal, mil avati justiitsministeeriumi haldusalas 443 töötajaga Viru vangla.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on rahvusvahelise õigusabi maht viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud, kui 2008. aastal vahendati 1998 taotlust, siis kolm aastat hiljem on see arv juba rohkem kui tuhande taotluse võrra suurem. „ Rahvusvahelise koostöö kasvu taga on ühelt poolt inimeste liikumine ühest riigist teise ning kindlasti ka nende teadlikkuse suurenemine.  Kui kriminaalasjades suurenes aastaga taotluste arv 18%, siis tsiviilasjades koguni 36% ning selles valdkonnas annavadki suurima tõusu perekonna ja lastega seotud asjad, nagu näiteks elatise või laste tagasitoomise ja suhtlusõiguse tagamise menetlused,“ lausus minister.

„Kriminaalasjade kohtueelses menetluses on näiteks suurenenud prokuratuuride õigusabitaotluste arv nii Eesti poolt esitatud, kui ka Eestile esitatud taotluste osas. Samuti on suurenenud videokonverentsi teel tunnistajate ülekuulamise taotluste arv ning tõusuteel on ka loovutamismenetluste hulk, mis erineb teistest õigusabivaldkondadest eelisjärjekorra ja väga kiiret menetlemist vajavate juhtumite poolest,“ ütles Michal.

Tsiviilasjadest on justiitsministri sõnul põhiliselt suurenenud kohtuotsuste tunnustamiseks edastatud taotluste arv, millest põhilise osa moodustavad taotlused elatiseotsuste tunnustamiseks. „Lisaks on suurenenud ka juhtumite arv, kus üks vanem on lahkunud lapsega senisest elukohariigist teise lapsevanema teadmata ning siis taotleb lapsest ilma jäänud vanem tema tagasitoomist koju. Lisandunud on ka taotlused lapsega suhtlemise korra määramiseks erinevatest riikidest pärit lastevanemate vahel. Selliste taotluste kasvu taga on ilmselgelt inimeste teadlikkuse tõus, võimalustest oma õigusi rahvusvaheliselt kaitsta,“ sõnas Michal.

Eesti kohtud on viimase 11 aasta jooksul otsustanud välismaale tagasi saata vaid 3 last, kuigi kohtus on arutlusel olnud 23 taotlust. Nendest kolmest lapsest vaid ühe tagasiviimine on tänaseks realiseerunud, kuivõrd ühe puhul jõudsid lapsevanemad kohtuvälisele kompromissile, milles lepiti kokku lapse Eestis elamine ning teise lapse puhul on Euroopa Inimõiguste Kohus kuni oma lahendi tegemiseni keelanud ajutiselt lapse tagasiviimise.

Justiitsministeeriumi vahendusel toimus eelmisel aastal enim õigusabi alast suhtlust Venemaa, Soome ja Ukrainaga. Kõige rohkem taotlusi on Eesti saanud Venemaalt, samas kui ise on Eesti esitanud enim taotlusi Soomele. Näiteks on Soome saanud Eestilt enim elatisotsuste tunnustamise taotlusi, samuti on Soomele esitatud kõige rohkem taotlusi lapse tagasitoomiseks.

Justiitsministeerium tegeleb läbi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse õigusabitaotluste vahendamisega nii kriminaal- kui tsiviilasjades, mille aluseks on Eesti Vabariigi kohustus täita rahvusvaheliste konventsioonide ning lepingute ja kokkulepetega võetud ülesandeid. Näiteks vahendatakse kohtueelses menetluses õigusabitaotlusi; perekonnaseisu- ja pärimisasju; elatisasju ning muid võlgnevustega seotud teemasid; toimitakse keskasutusena isikute loovutamise ja väljaandmise menetlustes ning vangistusega karistatud isikute üleandmise menetlustes; samuti laste tagasiviimist- ja hooldusõigust käsitlevates asjades.

Ülevaade rahvusvahelisest koostööst asub aadressil http://www.kohus.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=56681/Rahvusvahelise+%F5igusabi+statistika+2011.pdf

Justiitsminister Kristen Michali sõnul muudab kasutusele võetud lahendus piltlikult öeldes Euroopat väiksemaks ja läbipaistvamaks ning vähendab kurjategijate võimalusi varjata oma tegusid piiri taga. „Näiteks, kui ühe liikmesriigi kodanik mõistetakse süüdi teises Euroopa Liidu riigis, siis kantakse talle mõistetud karistus lisaks kohalikule registrile ka tema koduriigi karistusregistrisse. Samuti toimib üleeuroopaline koostöö ka teistpidi, kui isik on sattunud mõnes Euroopa Liidu riigis kohtu alla, siis saab kohus teha päringu tema koduriigi karistusregistrisse ning võtta otsuse tegemisel arvesse ka seal olevaid varasemaid kuritegusid,“ ütles minister.

„Selline läbipaistvus ning avatus muudab kurjategijate elu Euroopa Liidus raskemaks ning vähendab võimalusi kurjategijal riigist riiki liikudes oma jälgi peita. Selline üleeuroopaline infosüsteem võimaldab kohtutel teha otsuseid suurema hulga info põhjal ning parandab sedasi ka oluliselt õigusemõistmise kvaliteeti,“ lausus Michal

7. aprillil 2009 jõustus Euroopa Liidu Nõukogu otsus 2009/316/JHA, millega loodi alus Euroopa karistusregistrite infosüsteemile (Ingl. keeles ECRIS – European Criminal Records Information System). Kolme aasta jooksul arendati Euroopa Komisjoni eestvedamisel valmis infosüsteem, mis käivitus reedel 27. aprillil.

Reedel kell 11 oli ECRISes andmeid vahetamas juba Austria, Tšehhi, Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia, Iirimaa, Luksemburg, Läti, Holland, Poola ja Eesti. Esimesed päringud saabusid Eestisse Hispaaniast.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul peetakse korruptsiooni Eestis vähem probleemiks, kui Euroopas keskmiselt. „Uuringu andmetel peab korruptsiooni suureks probleemiks 72% Eesti elanikest, samas kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 74%. Korruptsiooni tasemest rääkides saab väita, et korruptsiooni tase on Eestis stabiilne - 36% Eesti elanikest arvas, et see on viimase kolme aasta jooksul jäänud samaks (EL 35%). Vastanutest neljandiku  hinnangul on see kasvanud (EL 47%),“ lausus minister.

Väitega, et Eesti riigiasutustes eksisteerib korruptsiooni nõustus 76% vastanutest. Kohaliku ning regionaalse tasandi osas oli nõustujate osakaal pisut madalam – vastavalt 70% ja 69%.

Poliitikute seas peeti korruptsiooni eelõige levinuks riigitasemel. Altkäemaksu andmist ja võtmist ning võimupositsiooni kuritarvitamist isikliku kasu saamiseks riikliku tasandi poliitikute seas pidas levinuks 50% vastanutest (El 57%). Kohalikul ja regionaalsel tasandil peeti seda natuke vähem levinuks – vastavalt 46% (EL 46%) ja 42% (EL 48%). Enimlevinuks peetakse altkäemaksu andmist ja võtmist ning võimupositsiooni kuritarvitamist ehituslube väljastavate ametnike (53%) ning riigihangete kohta otsuseid tegevate ametnike seas (52%).

Ministri sõnul on ehituslubadega seotud korruptsiooniriski vähendamisega juba algust tehtud, nimelt on alustatud uue planeerimisseaduse eelnõu koostamist.“ See eelnõu muudab kohalike omavalitsuste otsustusõiguse selgemaks ning inimese jaoks muutub oluliselt arusaadavamaks ehituse ja planeerimisega seotud lubade saamine. See kõik peaks tulevikus vähendama ehitamisega seotud võimalikke korruptsiooniriske, mille tulemusel paraneb ka inimeste korruptsioonitaju selles valdkonnas,“ ütles justiitsminister.

Uuringu andmetel on Eesti elanikel otseseid kokkupuuteid korruptsiooniga sama palju kui varem, kuid vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 5% Eesti elanikest väitis end olevat viimase 12 kuu jooksul puutunud otseselt kokku korruptsiooniga, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt oli altkäemaksu küsitud või eeldatud selle maksmist 8% elanikelt.

Paranenud on elanike hinnangud valitsuse korruptsioonivastasele tööle, olles üks kõrgeimad Euroopa Liidus. Nii arvabki 32% Eesti elanikest, et valitsuse pingutused korruptsiooniga võitlemisel on efektiivsed ning selle hinnanguga on Eesti Euroopa tasandil paremuselt viies. Eestist kõrgem on osakaal vaid Taanis (49%), Soomes (39%), Luksemburgis (36%) ja Rootsis (33%).

Ministri sõnul jätkub valitsuse tegevus korruptsioonivastases töös. „Riigikogus on juba läbinud esimese lugemise uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis muudab avaliku sektori korruptsiooni ennetamise sisulisemaks ja paindlikumaks. Näiteks lisab ja täpsustab eelnõu varade hulka, mida ametnikud deklareerima peavad ning muudab ka kõrgemate ametnike deklaratsioonide sisu elektroonilises registris avalikkusele kättesaadavaks,“ sõnas Michal.

Samuti tuli uuringust välja Eesti elanike kõrge hinnang õiguskaitseasutuste tööle korruptsiooni ennetamisel, olles peaaegu Euroopa Liidu kõrgeim. Uuringust väitel vastas 43% Eesti elanikest nõustuvalt väitele, et Eestis on piisaval arvul edukaid süüdistusi hoidmaks ära korruptsioonijuhtumeid. Selliste vastanute osakaal oli kõrgeim ainult Soomes, kus selliselt vastajaid oli 44%. Samas oli Eestis kõige väiksem nende inimeste osakaal, kes väitega ei nõustunud (43%).

Üks uuringust selgunud hinnang, mis jäi Euroopa Liidu keskmisele alla, puudutas erakondade rahastamise läbipaistvust. Seda peab ebapiisavaks 77% Eesti elanikest (EL 68%) ning piisavaks 14% (EL 22%).

Justiitsminister Kristen Michali sõnul jäi politsei tööga rahule 80% küsitluses osalenutest ning prokuratuuriga 84% ja kohtuga 76% vastanuist. “Positiivse hinnangu põhjusena toodi eeskätt välja politsei ja prokuratuuri operatiivsust, professionaalsust ja head suhtumist ning üldiselt leiti, et riigi esindaja suhtub juhtumi lahendamisse tõsiselt ja on inimesele piisavalt selgitanud tema õigusi ja kohustusi. Samuti arvasid vastanud, et menetleja võtab tema ütlusi arvesse,“ ütles justiitsminister.

„Hinnangud politsei, prokuratuuri ja kohtu tööle on üsna kõrged. Kui vaadelda kokkuvõtvalt rahuolematuse allikaid, siis eeskätt oli tegu kas ajalise venimisega, tundega, et neisse suhtutakse ebaõiglaselt või peetakse neid endid süüdlasteks nendega juhtunus. Selline tagasiside on kahtlemata kasulik igale organisatsioonile ning üldiste heade hinnangute taustal saab politsei, prokuratuur ja kohtud seda infot kasutada oma töös paremaks muutumiseks ning inimestega suhtlemisel õige viisi valikul. Üldist head meelestatust õigussüsteemi suhtes näitab kõige paremini asjaolu, et kolmveerand uuringus osalenutest pöörduks sarnase juhtumi esinemisel uuesti õiguskaitseasutuste poole ning 61% vastanuist usub, et süüdlane sai õiglase karistuse," märkis minister Michal.

Uuringus toodi politsei osas näiteks välja muljet, et juhtumiga ei ole piisavalt tegeletud, kurjategijaid ei ole tabatud või nad ei ole saanud õiglast karistust. Pea veerandis vastanuist tekitas politseiuurijaga suhtlemine tunde nagu nad oleks ise kurjategijad ning sama paljud tundsid, et politsei arvates on inimene ise juhtunus süüdi. Prokuratuuri puhul toodi probleemidena välja menetluse aeglust ning prokuröri huvipuudust või negatiivset suhtumist kannatanusse. Kohtule negatiivse hinnangu andnud rõhutasid põhjusena eeskätt protsessi ajakulu, sealhulgas kohtuistungi edasilükkamist süüaluse mitteilmumise tõttu, aga ka kohtuniku negatiivset suhtumist kannatanusse.

Samuti selgus ministri sõnul uuringust, et pisut enam kui pooled vastanutest pole enda hinnangul piisavalt kursis oma süüasja menetlemisega, kusjuures neist omakorda pooled tunnistasid, et peamiseks põhjuseks on nende endi huvipuudus. „Viiendik uuringus osalenutest tõi esile, et nad ei ole süüteoasja menetlemisega kursis seetõttu, et ei tea, kelle poole info saamiseks pöörduda või nad pole palutud infot saanud ning siin oli mitte-eestlaste teadlikkus madalam kui eestlastel,“ lausus Michal.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhataja kohusetäitja Kerly Espenberg toob murekohana esile inimeste madalat teadlikkust menetlusega seotud kulude hüvitamise, ohvriabiteenuse ja riigipoolse tasuta õigusabi võimaluste osas. „Ligi kolmveerand uuringus osalenutest ei olnud teadlikud võimalusest taotleda ütluste andmisega tekkivate kulude, nagu näiteks istungile ilmumisega seotud kulude katmist ning 3% vastanutest on kuluhüvitist taotlenud,“ kõneles Espenberg.

Riigipoolse tasuta õigusabi saamise võimalusest oli teadlik 53% kannatanutest ning samale tasemele jäi ka kannatanute teadlikkus ohvriabi teenusest, olles keskmisest kõrgem ainult isikuvastaste süütegude kannatanute osas.

Veerand kahjunõuet taotlenud vastanuist tõi kahjuhüvitamise protsessi probleemina välja näiteks bürokraatia, protsessi venimise, või kahjutekitaja võimetuse kahju hüvitada.

Uuring viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames ning selles osales 242 inimest, kellel oli otsene kokkupuude politsei, prokuratuuri või kohtuga.

Küsitlus viidi läbi politseiprefektuurides, prokuratuuris ja kohtutes.

Ministeerium kavatseb käesoleval aastal koostada kannatanute ja tunnistajate teadlikkuse tõstmiseks infomaterjalid.

Uuring on leitav aadressil http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=56671/Kannatanud+ja+tunnistajad+s%FC%FCteomenetluses.pdf

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on 2011. aasta esimese kvartaliga võrreldes sel aastal kuritegevuse üldnumber jäänud pea samale tasemele ning varguste arv on sealjuures vähenenud 4%. „Kuritegevuse üldarv on jäänud eelmise aastaga pea samale tasemele, vahe on selle aasta kahjuks 32 juhtumi võrra, kui üldsuunana on see hea trend kui meenutada, et 2011 aastal langes kuritegevuse tase tuntavalt. Negatiivsena võib välja tuua, et isikuvastaste kuritegude üldarv on kasvanud 15,1%, mis suurenes valdavalt kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise juhtumite arvel. Siiski võib selle taustal pidada positiivseks, et raskete isikuvastaste kuritegude ehk tapmiste, mõrvade ja raskete tervisekahjustuste tekitamiste arv on eelmise aastaga 49 juhtumilt langenud 34 juhtumile,“ lausus minister.

Minister tõi välja, et muutuma on hakanud ka röövimiste tase, mis 2011. aastaga võrreldes on käesoleva aasta alguses kuu-kuult tasandunud. Kui jaanuaris oli röövimiste kasvuprotsent 29 ning jaanuaris ja veebruaris kokku 14%, siis esimese kolme kuu näitaja on langenud juba 11 protsendini. Seega röövimiste arv püsib aastate võrdluses 2011. aastal saavutatud madalaima taseme lähedal

Vähenenud on varguste arv, mis langes 2011. aasta sama perioodiga võrreldes absoluutarvult kõigist kuritegudest enim – 180 kuriteo võrra. Mõnevõrra on eelmise aastaga võrreldes kasvanud sõidukivarguste arv, kuid samas sõidukitest toime pandud varguste arvu osas on toimunud langus. Küll ei ole muutusi eluruumidest ja kaubandusettevõtetest toimepandud varguste arvus.

Ministri sõnul saab ühe täiendava positiivselt silma paistva trendina välja tuua kelmuste jätkuva vähenemise 20% võrra, millel on tegelikult ka teine pool. „Nimelt liiguvad petuskeemid järjest enam internetti ning see on ka üks valdkond, mida tuleb negatiivse poole pealt välja tuua. Arvutikelmuste osakaal on kasvanud 98%, olles mullusega võrreldes peaaegu kahekordistunud. Nendest kuritegudest 78 pandi toime Harjumaal, 41 Pärnumaal, 31 Tartumaal ning 11 Ida-Virumaal; ülejäänud maakondades jäi registreeritud arvutikelmuste arv alla viie,“ ütles Michal.

2008. aasta esimeses kvartalis pandi toime 12081 kuritegu, 2009. aastal 10646, 2010. aastal 10424 ja 2011 aasta esimeses kvartalis 9538 kuritegu. Selle aasta esimeses kvartalis pandi toime kokku 9570 kuritegu.

Justiitsministri sõnul on kohtuniku amet kahtlemata õigusvaldkonna ametitest üks kaalukamaid ning sellele tasemele jõudmine peaks olema iga juristi soov.“Konkursi eesmärk ongi leida kohtuniku ametisse heatasemeline jurist, kes täidaks kõik kohtunikule esitatavad kõrged nõudmised ning täiendaks väärikalt Eesti kohtunike rivi. Sel aastal oleme juba otsinud kandidaate viie kohtunikukoha täitmiseks ning algava konkursiga otsime kuuendat. Piisav hulk tasemel kohtunikke tagab selle, et kohtusüsteemile esitatavad ootused saavad täidetud – inimene või ettevõtja saab heal tasemel ja mõistliku ajaga oma õigustele kaitse või vaidlusele lahenduse,“ lausu Michal.

Avaldus kohtuniku konkursil osalemiseks, kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet (saadaval Riigikohtu kodulehel aadressil www.riigikohus.ee), Eesti kodakondsust tõendava dokumendi koopia, haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia tuleb esitada Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded („Kohtute seaduse“ § 47, § 53 lg 3). Kohtuniku konkursil osalemise dokumendid esitatakse märgusõna “Kohtuniku konkurss” all Riigikohtu aadressil Lossi 17, 50093 Tartu või elektrooniliselt aadressil info@riigikohus.ee. Täiendavat informatsiooni kohtunikukohtade konkursi ja kandideerimiseks nõutavate dokumentide kohta on võimalik saada Riigikohtu telefonil 730 9035.

Reeglina nimetatakse kohtunikuks isik, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ning sooritanud kohtunikueksami. Kohtuniku ettevalmistusteenistust ei pea läbima isik, kes on vahetult enne eksami sooritamist töötanud kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina, samuti kohtunik, kui tema ametist vabastamisest ei ole möödunud rohkem kui 10 aastat. Esimese astme kohtuniku ametipalk on 2666 eurot kuus ja teise astme kohtuniku ametipalk 2999 eurot kuus.

Detailsemad kohtunikule esitatavad nõuded ning ametisse asumise kirjeldus on „Kohtute seaduse“ paragrahvides 47-56.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul tõi aruanne välja nii möödunud aastat iseloomustavad statistika­näitajad, uuringu­tulemused kui ka olulisemad tegevused vägivalla vähendamisel.

Arengukava ühe olulise teema – perevägivalla – puhul analüüsiti eelmisel aastal ministri sõnul esmakordselt menetlus- ja karistuspraktikat. Selgus, et politsei alustab menetluse valdava enamiku (93%) perevägivalla kriminaal­asjade korral ja aasta jooksul lahendini jõudnud kriminaalasjadest jõudis kohtuotsuseni ca 40%.

„Kohtu poolt karistati vägivallatsejat kõige sagedamini tingimisi vangistusega (53%). Sellele järgnesid vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (20%), rahalised karistused (14%) ja reaalne vangistus (13%). Analüüs näitas, et reaalne vangistus mõisteti keskmiselt 10 kuuks, üld­kasulikku tööd määrati keskmiselt 248 tundi ning rahalise karistuse keskmine suurus oli 534 eurot,“ täpsustas Michal.

„Seksuaalkuritegude osas tõi aruanne välja, et 2011. aastal registreeriti 233 laste vastu toime pandud seksuaalkuritegu, mis võrreldes 2010. aastaga on 14% rohkem. Lastevastastest seksuaalkuritegudest kasvasid kaks korda lastepornoga ja ligi kolm korda lapseealise seksuaalse ahvatlemisega seotud kuritegude arv. Kokku veidi enam kui veerand lasteavastatustest kuritegudest oli eelmisel aastal seotud laste­pornoga ning peagu sama palju lapseealise seksuaalse ahvatlemisega“ ütles minister.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul näitab statistika, et alaealiste vägivallakuriteod moodustavad alaealiste kogukuritegevusest märksa suurema osa kui vägivallakuriteod üldiselt registreeritud kogukuritegevusest. „Murekohaks on vägivallaintsidentide sagedane esinemine kooli läheduses, näiteks leidsid pooled kehalise väärkohtlemise juhtumid aset laste- ja/ või õppeasutuste territooriumil, ent see on iseloomulik ka teistele riikidele,“ ütles Michal.

Eelmisel aastal jõustunud kriminaalmenetlusseadustiku muudatused aitasid kaasa alaealistega seotud menetluste lapsesõbralikumaks muutmisele. Näiteks kaitstakse lapsi uurimisprotsessis korduva ülekuulamise eest, et nad ei peaks põhjuseta juhtunut uuesti üle elama.

Vägivalla vähendamise arengukava käesoleva aasta tegevusi tutvustades tõi minister välja, et sel aastal jätkub seksuaalkurjategijate ravi võimaldava eelnõu menetlemine Riigikogus ning sotsiaalministeerium hakkab välja töötama uut lastekaitse seadust ning haridus- ja teadusministeerium uut alaealiste mõjutusvahendite seadust.

„Alustasime sel aastal ka Euroopa Liidu laste seksuaalse väärkohtlemise ja lasteporno vastane direktiivi ülevõtmiseks alustame sel aastal mõjude analüüsi kui eelnõu ettevalmistamisega. Lisaks töötame välja infomaterjalid, kuidas kohelda kriminaalmenetluses vägivallakuritegude lapsohvreid võimalikult vähe korduvaid kannatusi põhjustades,“ lõpetas justiitsminister.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on pärast 2010. aasta 1. juulit, kui kehtima hakkas uus perekonnaseadus, kasvanud oluliselt abieluvararegistrisse tehtavate kannete hulk ja nüüd on halduskoormuse vähendamiseks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks ainuõige lahendus muuta register elektrooniliseks. „Paljud abiellujad kasutavad võimalust valida juba abielu sõlmimisel varasuhe, mille kohta tehakse abieluvararegistrisse kanne. See on tekitanud olukorra, kus 2005. aastal tehti registrisse 504 kannet ning 2010. aastal tehti kandeid juba 1555. Eelmisel aastal kasvas kannete arv 2507 kandeni ning see on juba oluline halduskoormuse kasv,“ sõnas minister.

„Eelnõu loob eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutuselevõtuks ning kindlasti lihtsustab see abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumist. Samuti väheneb eelnõuga perekonnaseisuametnike töökoormus abieluvararegistri pidajaga suhtlemisel, mis 2010. aastast alates on märgatavalt suurenenud,“ täpsustas Michal.

Abieluvararegister üks riigi põhiregistritest, kuhu kantakse andmed abikaasade poolt valitud varasuhete, nende muutmise ja lõppemise kohta. Abieluvarasuhte saab määrata kas varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususena. Varaühisuse korral kuulub vara võrdsetes osades mõlemale osapoolele ning enamiku tehinguid peavad nad tegema ühiselt. Vara juurdekasvu tasaarvestus annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, säilitades majanduslikult nõrgemale abikaasale siiski ka selged tagatised, nagu näiteks perekonna ühise eluaseme kaitse. Varalahususe puhul on mõlemad pooled teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud, puuduvad ühised õigused vara suhtes ning varaga tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut.

Abieluvararegistrisse tehakse kanne juhul, kui valitakse vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhe või kui abikaasad sõlmivad abieluvaralepingu.

Praegu peetakse abieluvararegistrit paberil, mistõttu on esitatud kandeavalduste menetlemine aeganõudev ja registrikaardile väljatrükkide tegemine ebamugav ning paberarhiivi maht üha suureneb.

Abieluvararegistri andmetega tutvumiseks tuleb praegu pöörduda kinnistusosakonna poole, registrikaardile kantud andmetega ei ole võimalik tutvuda veebilahenduse kaudu.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul  on eelnõu eesmärgiks muuta riigilõive vähendades lihtsamaks ja kättesaadavamaks inimeste juurdepääs õigusemõistmisele. „Inimeste jaoks muutub kohtumenetlus ka kiiremaks, kuna muudetakse kohtudokumentide kättetoimetamise korda. Nimelt on üheks peamiseks  kohtuasjade venimise põhjuseks just menetlusdokumentide kättetoimetamine. Täna on näiteks esimese astme kohtutes pidevalt kättetoimetamise staadiumis seismas hinnanguliselt kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest. Seepärast soovimegi luua kohtutele lisavõimalusi dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks,“ ütles minister.

„Eelnõu kohaselt saaks kohus saata teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta ka internetist leitud telefoninumbrile või elektronpostiaadressile, samuti sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto lehele. Tulevikus peaks see kindlasti hõlbustama seadusekuulekate inimeste elu, kes saavad endale tulnud teavituse kiiremini ja mugavamalt kätte, kui nad pole parajast oma postiaadressil ning samas tegema kibedamaks elu neil, kes hoiavad kohtust teadlikult eemale aga on kuskil mujal tegelikult aktiivsed ja kättesaadavad,“ lausus Michal.

Riigilõivude osas vaadati aga ministri sõnul eelnõu ettevalmistamise käigus üle kõik lõivud ja selle tulemusel alanevad riigilõivud arvestataval määral ning lihtsustub ka lõivude arvestamise süsteem. 

„Eelnõu kohaselt vähenevad riigilõivud märgatavalt. Näiteks kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks aga maksta ainult 45 eurot, eeldusel, et seda tehakse maksekäsu kiirmenetlusena. Samas kui võlga soovitakse ikkagi välja nõuda üldmenetluses, siis hagiavaldust elektrooniliselt esitades on sellise võlasumma korral riigilõiv 150 eurot ning 200 eurot juhul, kui hagiavaldus esitatakse paberil,“ tõi Michal näite.

Samas lisas minister, et kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, on eelnõu kohaselt siiski ka temal võimalik elektroonilise avaldusega sama soodsat lõivu maksta – näiteks olukorras, kus inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge ea tõttu arvuti kasutamist nõuda või tal puuduvad oskused ja võimalused arvutit kasutada.

Kuna kõik lõivud vaadati süsteemselt üle ja korrigeeriti vastavalt, siis üksikutel juhtudel lõivud ka tõusid. „Näiteks võivad riigilõivud tõusta teatud juhtudel kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Täna saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks,“ lausus justiitsminister.

Ministri sõnul on eelnõu Hea Õigusloome põhimõtete vaimus põhjalikult läbi arutatud ja muudetud koostöös kohtunikkonnaga ning seda toetab ka Eesti Kohtunike Ühing. „Eelnõu kiirema vastuvõtmise huvides eraldati esialgsest versioonist paljud kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mille osas kohtunikkond soovis täiendavalt panustada ja neid arutada. Justiitsministeerium jätkab Hea Õigusloome põhimõtete kohaselt nende arutamist eraldi, kuna kohtumenetluse kiirendamine on jätkuvalt ministeeriumi prioriteediks ja oluline avalikkuse ootus ka kohtusüsteemile,“ ütles Kristen Michal.

Erinevalt kohtulõivude alandamisest, mis on planeeritud jõustuma juba 1. juulist sel aastal, jõustuvad dokumentide kättetoimetamist puudutavad muudatused eelnõu kohaselt 1. jaanuarist 2013.

Riigikogus uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu tutvustanud justiitsminister Kristen Michal sõnas, et korruptsiooni esineb nii avalikus kui erasektoris ning üldisemalt võiks seda kokku võtta võimu või positsiooni kuritarvitamisena erahuvides, üldise huvi ja teiste isikute õiguse vastaselt. Samuti ei pea korruptsioon alati olema varalise tulemusega, see võib olla näiteks ka ebaausa eelise või soodustuse saamine kasvõi haridusele või ravivõimalustele juurepääsul.

„Kindlasti tasub mõista, et korruptsiooni on keeruline uurida. Tegu on keeruka peitkuritegevusega, mille ühe juhtumi avastamiseks ja lahtiharutamiseks võib minna palju inimeste töötunde aastate vältel. Kõik me mõistame, et korruptsiooni negatiivsest mõjust hoolimata ei ole sellel tihti otsest ohvrit – maksumaksja raha või inimeste laiem huvi ei tule kaebama. Nagu ei jää sellest kuriteost pea kunagi ka maksumaksja raha maha lebama või ei tule avalikkuse ette mõne afääri osaline kaebama, et see tundub ebaeetiline,“ lausus minister.

Ministri sõnul on Eesti valinud korruptsiooni ennetamisel paljuski euroopaliku ja põhjamaise tee. „Üldisemalt on kaks põhimõttelist valikut. Esimene on ennetav, kahjusid ära hoidev, avalikkusele toetuv ja ausat ühiskonda järjekindlalt loov tee. Teine on suunatud pigem karmile politseilisele kontrollile ja tugevatele meetmetele ning eeldab selleks suurt sisejulgeoleku ressursi kasutamist. Eesti, nagu ütlesin, valis esimese tee - euroopaliku ja põhjamaise,“ ütles Michal.

„Deklareerimise kohustuse filosoofiline mõte on ju tegelikult anda signaal – hea deklarant, Sa oled otsustaja, tee oma otsuseid ausalt ning avalikusta oma huvid, et ka teised võiksid olla veendunud, et sa näid aus ja oled aus. Lõpuks on alati ka võimalik, kui tekib avalikkusel põhjendatud kahtlus, teda kontrollida tavapäraste menetlustega,“ ütles justiitsminister ja lisas: “Ennetamine ongi kõige tõhusam ja kuluefektiivsem meede nii korruptsiooni, kuritegevuse üldisemalt kui ka kasvõi tervisehädade vastu võitlemisel. Alternatiiv on alati tegeleda vaid nö. järelnoppimisega ja küsida iga sellise juhtumi puhul, et huvitav, miks nii läks.“.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul määrab uus korruptsioonivastane seadus täpsemalt deklareerimiskohustusega inimesed ja deklaratsioonide sisu ning 2014. aastast alates muutub elektroonilise registri tõttu lihtsamaks ja kiiremaks ka huvide deklareerimine. „Uue seadusega muutub eeltäidetud deklaratsioonide täitmine deklareerijatele mugavamaks ning samas ka avalikkusele lihtsamini jälgitavaks. Varade deklareerimisel muutub edaspidi näiteks deklareeritavaks ka vara, mis on deklareerija kasutuses üle kahe kuu aastas nagu ka kõik mittemajanduslikud asjaolud, mis võivad sisaldada korruptsiooniohtu,“ ütles minister ja jätkas: „Sellisteks mittemajanduslikeks huvideks võivad olla nii kõrvaltegevus, millel võib olla seos tema järelvalvatava valdkonnaga, aga näiteks ka seos mõne huvigrupiga.“.

Justiitsminister ütles eelnõud iseloomustades, et tegemist on väga põhjalikult, Hea Õigusloome põhimõtete vaimus läbi arutatud eelnõuga, mis läbis kooskõlastusringi kokku kolm korda ning selle tulemusel korrigeeriti oluliselt näiteks deklarantide ringi, deklaratsioonide kontrollimise õigusi ja muudeti seda, kuidas tuleb käituda ametiisikule pakutud soodustustega. „Mul on hea meel, et meie partnerid ja kolleegid selle eelnõu ettevalmistamisel nii aktiivselt kaasa mõtlesid ja selle lõplikku versiooni oma panuse andsid – tõhus võitlus korruptsiooniga on üks selle valitsuse prioriteete,“ sõnas Michal.

Uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu koostamisel on kasutatud mitmete riikide praktikat ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhendites ja uurimustes esitatud soovitusi, kohandades neid Eesti situatsioonile. Erinevad korruptsiooniteemalised uuringud ning ka näiteks ametnike huvidekonflikti ennetamiseks vajalik käsiraamat on leitav aadressilt www.korruptsioon.ee

Justiitsminister Kristen Michali sõnul näitas veebruaris avaldatud korruptsiooniteemaline Eurobaromeetri uuring, et enimlevinud korruptsioonivaldkonnaks peavad inimesed ehituslubade väljastamist. „Kui 53% vastanutest leiab, et selle tegevusega kaasneb suurim korruptsioonirisk avalikus sektoris, siis on ilmselgelt vaja valdkonna korraldus üle vaadata ning seda me nüüd tegemas olemegi. Praegu on ehituse ja planeerimisega seotud lubade taotlemisel üheks suuremaks probleemiks ebamäärasus. Avalikule võimule on jäetud lai otsustusõigus ning tekkinud on olukord, kus inimene ei saa täpselt aru, mida ta positiivse otsuse saamiseks tegema peab. Määramatus ja ebaselged otsustuskriteeriumid loovad soodsa pinnase ka korruptsiooniriskide tekkeks, “ lausus minister.

Ministri sõnul hakkab edaspidi lubade menetlemine liikuma erinevate kooskõlastajate vahel elektroonilise registri kaudu ja automaatselt ning kaob ära vajadus, et inimene peaks ise selleks dokumentidega ringi käima.

„Täna on levinud praktika, et huvitatud isik käib ise selleks, et tagada taotluse kiirem menetlus, erinevate kohaliku omavalitsuse asutuste juures kooskõlastusi küsimas. Edaspidi saavad sellised protsessid ette selged raamid ning iga inimene saab jälgida, millises etapis tema menetlus on. Selleks anname menetlejale ette selgemad põhimõtted ja konkreetsed piirid, millele tuginedes peab planeeringu menetleja otsuse tegema ning selgeks saab ka millal menetleja võib jätta planeeringu algatamata või planeerimismenetluse lõpetada,“ ütles Michal.

Ministri sõnul saab sellega protsess selgelt kirjeldatud ning siis saab ka taotleja aru, mida tema taotlusega tehakse ja see muudab inimese ning ettevõtjate jaoks protsessi mugavamaks. Omavalitsused saavad kasu sellest, kui planeerimis- ja ehitusprotsess on selgemalt kujundatud ning seeläbi vähenevad võimalikud riskid avaliku võimu ning erahuvide kokkupuutekohas.

Michali sõnul soovitakse riigi tasandil korruptsiooniriski vähendada sellega, et üks ja sama haldusorgan ei korraldaks riigihanget, annaks endale välja ehitus- ja kasutusloa ning kõige lõpuks ei teostaks enda üle ise järelevalvet. „Näiteks puudutab muudatus teede ehituse valdkonda, kus on tehtud ettepanek hanke-ja lubade menetlus ning järelevalvefunktsioonid lahutada, andes viimased näiteks Tehnilise Järelevalve Ametile,“ lõpetas minister.

Justiitsministeerium on alustanud uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõude arutelusid, millega soovitakse saada erinevate huvigruppide ettepanekuid ning tagasisidet valminud eelnõule. Eelnõud peaks koostöös huvigruppidega valmima 2013. aasta alguseks ning need saadetakse seejärel uuesti kooskõlastamiseks huvigruppidele ja teistele ministeeriumitele. Planeerimis- ja ehitusseadustiku eelnõu saadeti arvamuse andmiseks üle 60-le huvirühmale, erialaliidule ja asjasse puutuvale organisatsioonile.

Eelnõu on kõigile huvilistele leitav aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6aa1c8d5-39c5-43dc-a16a-24a11f807031

Justiitsminister Kristen Michal tõi advokatuuri üldkogul välja fakti, et eelmisel aastal kasvas riigi õigusabi osutavate advokaatide arv 178 advokaadini, olles aasta varem veel 150. „Siiski ei ole kasvanud selle osakaalu protsent advokatuuri liikmetest, kuna kasvanud on ka liikmete arv. Kui protsentides väljenduda, siis kui üle-eelmisel aastal oli õigusabi osutajate osakaal 21%, siis eelmisel aastal kasvas ta 22 protsendini kõigist advokatuuri liikmetest. Loodetavasti otsustab tulevikus veelgi enam advokaate osutada riigi õigusabi,“ lausus Michal.

„Suurenenud vajadus on suurendanud ka riigipoolset eraldist, mis sel aastal kitsaste eelarvetingimuste kiuste on üle 850 000 euro võrra suurem, kui aasta varem. Samas oleme otsinud advokatuuriga koos ka võimalusi selle raha paremaks kasutamiseks ning advokatuur tegi ettepaneku, et tsiviil- ja haldusasjades määraks kohus riigi õigusabi algul üksnes selleks, et advokaat analüüsiks asja perspektiivikust.“ ütles minister ja lisas: “Kui advokaat on koostanud õigusliku hinnangu, siis saab kohus otsustada, kas määrata riigi õigusabi asja lõpuni või lõpetada selle osutamine. Selline lahendus perspektiivikus hindamisel peaks looma olukorra, et maksumaksja raha õigusabi andmisel kasutataks võimalikult otstarbekalt.“.

Veel tõi minister kõnes välja eelmisel aastal advokatuuriga koostöös algatatud Ida-Viru stipendium, mille 2011. aasta suvel said kaks esimest stipendiaati. „Projekt on esialgu kavandatud viieks aastaks, kuid selle õnnestumise korral ei ole välistatud, et jätkame sellega. Käesoleval aastal ühineb projektiga ka prokuratuur ja see võimaldab maksta stipendiumi juba kolmele inimesele,“ ütles justiitsminister.

Seadustest rääkides tõi Kristen Michal oma kõnes välja jälitustegevuse õiguskorralduse, millest ta kõneles ka eelmisel üldkogul. „Nüüdseks on kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu esitatud riigikogule ning seda menetletakse õiguskomisjonis. Muudatuste eesmärk on viia jälitustegevuse õiguskorraldus vastavusse Euroopa inimõiguste kohtu nõuete ja põhiseadusega, arvestades samal ajal ka õiguskaitseasutuste vajadusi kuritegude avastamisel ja tõkestamisel ning tõendite kogumisel kriminaalmenetluses,“ lausus minister ning kinnitas: „Usun, et see vastab ka sellele milline on advokaatide ootus Eesti õiguskorra arengusuundadest.“

Sel aastal suurenes riigi õigusabiks kasutatav summa justiitsministeeriumi eelarves ligi veerandi, ehk üle 850 000 euro võrra ning on sel aastal kokku ligi 3,8 miljonit eurot. Õigusabi kohtutes osutab advokatuur, kes selle raha otstarbeka ja sihipärase kasutamise osas ka oma ettepanekuid esitab. Lisaks advokatuuri poolt osutatavale õigusabile toetab justiitsministeerium ka tasuta esmast õigusnõustamist, mis on suunatud näost näkku nõustamiseks vähekindlustatud inimestele ning erivajadustega inimestele. Justiitsministeeriumi partneriks tasuta esmase õigusnõu andmisel on SA Õigusteenuste büroo ja Juristide Liit, kes annab õigusnõu Õigusapteekide nimetuse all.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul ostab järjest rohkem inimesi tooteid ja teenuseid interneti vahendusel või kataloogist, puutumata otseselt kokku müüjaga. Samuti suureneb ministri sõnul kaubanduse osakaal, mis toimub väljas pool kaupleja äriruume, näiteks ukselt-uksele ning siin on tarbija õiguste aga ka teadlikkuse kasv väga positiivne. „Kuna sellisel viisil lepingute sõlmimise osakaal on viimase viieteistkümne aasta jooksul oluliselt kasvanud ning suur osa lepingutest sõlmitakse just internetis, peeti Euroopa Liidu tasandil vajalikuks viia tarbija õigused kooskõlla reaalse eluga. Selleks võetigi Euroopa Liidus eelmise aasta lõpus vastu direktiiv, mis uuendab seni kehtinud reegleid kaugmüügi ehk interneti- või kataloogikaubanduse aga ka ukselt-uksele müügi valdkonnas,“ lisas minister.

„Tavalisele inimesele tähenda see, et ta saab parema kaitse peidetud kulude vastu. Nimelt suurendatakse oluliselt kaupleja lepingueelset teavitamiskohustust ja seetõttu muutub läbipaistvamaks ka toote või teenuse tegelik hind. Lisaks muutub turvalisemaks ostu eest tasumine. Keelustatakse näiteks ka lisatasud erinevat moodi ülekannete tegemise võimaldamise eest. Varjatud kulude probleemiga on kokku puutunud kahjuks palju inimesed kes ostavad kaupa läbi interneti,“ lausus Michal.

Samuti kindlustatakse justiitsministri sõnul kauba tagastamiseks paremad võimalused. „Kui näiteks täna võib kauba tagastamisel raha tagasi saamine venida 30 päevani, siis tulevikus hakkavad asjad kiiremini käima ning ostja saab oma raha tagasi maksimaalselt kahe nädalaga. Samuti on juba kauba ostmisel teada see, kuidas saaks juhul, kui see toode ikkagi ei sobi, selle lihtsalt tagastada,“ tõi minister näiteid muutustest.

Kuigi vastav direktiiv ühtlustab kaugmüügi ja ukselt-uksele müügi reeglid terviklikult üle Euroopa, on üksikud küsimused jäetud siiski ka liikmesriigi enda otsustada. Näiteks saab ukselt-uksele müüki reguleerides liikmesriik ise otsustada, kas ta rakendab piirsummat või mitte ning millisest summast alates on kauplejal kohustus tarbijat enne lepingu sõlmimist põhjalikult informeerida ning millisest summast alates tekib tarbijal õigus lepingust taganeda.

Kuna muudatused on praktilised ning igat tarbijat puudutavad, siis kutsub justiitsministeerium üles tarbijaid ja kauplejaid esindavaid organisatsioone üles esitama oma arvamusi käesoleva aasta 18. aprilliks aadressile info@just.ee 

Oma arvamust on kutsutud esitama näiteks Eesti advokatuur, Eesti juristide liit, Tartu ülikooli õigusteaduskond, Tallinna ülikooli õigusakadeemia, riigikohus, Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus, Harju maakohus, Pärnu maakohus, Tartu maakohus, Viru maakohus jpt.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul muutub uue planeerimisseadusega inimestele lihtsamaks ehitusele eelnev paberimajandus, mis täna võib võtta suure osa inimese ajast ja energiast, mis uue kodu loomiseks kulub. „Täna näeb planeerimisseadus ette, et üksikelamu ehitamiseks on vajalik koostada detailplaneering, mille saamiseks võib kuluda rohkem kui aasta ning hulgaliselt raha. Kui sellele järgneb omakorda ehitus- ja kasutusloa menetlus, siis toob see inimesele kaasa suure aja ja ressursikulu,“ ütles minister.

„Piltlikult öeldes, kui täna näiteks detailplaneeringu puudumisel hakkab noor pere, peale lapse sündi kohe maja ehitamiseks vajalikke pabereid koostama, saavad nad uude majja kolitud alles siis, kui laps hakkab juba kooli minema. Tulevikus aga võiks olemasoleva hoonestuse vahele jäävat üksikelamut ehitada detailplaneeringut koostamata. Selle muudatuse eesmärk ongi anda inimestele võimalus asuda oma maad vastavalt soovile kasutama, ootamata selleks aastaid kooskõlastust,“ lausus minister ja lisas: „Kuna kohustused ja võimalused peavad olema tasakaalus, siis tuleb lihtsama võimaluse saamisel järgida olemasolevat hoonestuslaadi ning kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut.“

Samuti on ministri sõnul detailplaneeringu koostamise kohustusest vabastatud olemasoleva maja laiendamine, kui see jääb alla ühe kolmandiku maja olemasolevast mahust. „Näiteks lihtsustub nii majade energia- ja keskkonnasäästlikumaks muutmise, mis võimaldab lihtsamalt paigaldada hoonele päikesepaneele või renoveerida maja soojustamise käigus ka fassaad. Samuti ei ole kohustust planeerida ajutisi ehitisi, nagu on soojakud või ajutised telgid,“ sõnas minister.

„Lisaks saame seadusemuudatusega kiiremaks muuta ka ehitusprojekti menetlemise. Kui ehitusprojekt on valmis, saab selle tulevikus kohalikule omavalitsusele esitada ehitisregistri kaudu elektrooniliselt, mis välistab olukorra, et isik peab ise, ehitusprojekt kaenlas, jooksma erinevate haldusorganite vahel ning ootama viimaste kooskõlastusi,“ ütles Michal.

Selleks luuakse kohalikule omavalitsusele elektrooniline menetluskeskkond, kus dokumendid liiguvad automaatselt ametiasutuste vahel ning seal ei tohiks vaidluste puudumisel ehitusloa saamiseks minna kaugem kui 20-tööpäeva.

Justiitsministeerium on alustanud uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõude arutelusid, millega soovitakse saada erinevate huvigruppide ettepanekuid ning tagasisidet valminud eelnõule. Eelnõud peaks koostöös huvigruppidega valmima 2013 aasta alguseks  ning need saadetakse seejärel uuesti kooskõlastamiseks huvigruppidele ja teistele ministeeriumitele.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktor Üllar Lanno sõnul on 6. aprillil 1938 alguse saanud ning II maailmasõja järel varjusurmas olnud instituut täna kompetentsem ja tugevam kui kunagi varem. „Märtsi alguses ühena esimestest instituutidest Euroopas küberkuritegude tõendamiseks akrediteeringu saanuna võime uhked olla oma arengu ning professionaalsuse üle. Kohtuekspertiisi valdkonnas käib kompetentsus mööda võrgustikke ning EKEI on rahvusvahelises koostöös tugev partner,“ lausus Lanno

1.jaanuaril 2008 Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo ja kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ühendamisega taasloodud Eesti kohtuekspertiisi instituut on liikunud edasi pikkade sammudega ning suurim samm sai astutud eelmise aasta alguses uue kohtuekspertiisi maja avamisega. „Uue majaga paranesid oluliselt töötingimused ning täna on EKEI pädevuses teha üle 40 erineva ekspertiisiliigi, kusjuures eelmisel aastal tegime enam kui 9400 erineva valdkonna ekspertiisi ja uuringut“ ütles direktor.

„Eile tähistasime kohtuekspertiisi aastapäeva tulevikku vaatava konverentsiga „Jäljed 2020“, mille põhirõhk oli valdkonna elektroonilisel arengul. Ettekande tegid näiteks 3D tõendite valdkonna eestvedaja Euroopas  Jurrien Bijhold Hollandi kohtuekspertiisi instituudist, hääle ja isikusamasuse tuvastamise prof. Paul Foulkes Yorki ülikoolist, GPS seadmeid ja mobiilsidetehnoloogiat uuriva üksuse ekspert Dan Jackson FBI krüptoloogia ja elektroonilise analüüsi osakonnast, kohtuhambaarst dr. Marina Vabele-Antokola  Läti kohtumeditsiini keskusest, Hillar Aarelaid  CERT Eesti harust ning kolleeg Vardo Saarik Eesti kohtuekspertiisi instituudist,“ sõnas Lanno lõpetuseks

Eesti kohtuekspertiisi instituudi tegevuse põhieesmärk on kohtuekspertiiside tegemine menetlusasjades vastavalt pädevusele, ekspertiisivaldkondade arendustegevus, politseiasutuste ekspertiisialane koolitamine ja nõustamine instituudi ülesannetega seonduvates küsimustes ning riiklike andmekogude ja registrite valdamine.

Pikemalt saab EKEI kohta lugeda kodulehelt aadressil www.ekei.ee

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uut ja tänapäevasemat avalikku teenistust loovat raamistikku oodatud juba üle kümme aasta. „Dekaad ja enam ootamist on pikk aeg, suurendades oluliselt tänase päeva tähtsust. Avaliku teenistuse reform on haridusreformi kõrval valitsuse üks kahest suuremast reformist ning usume, et see 2001. aastal alustatud protsess saab nüüd lõpu,“ lausus Michal.

Ministri hinnangul muudab uus avaliku teenistuse seadus tänast olukorda oluliselt läbipaistvamaks, kuna avaliku teenistuse hüved muutuvad erasektoriga sarnasemaks, ametnike palgad saavad avalikuks, selgemaks ja arusaadavamaks ning seeläbi ka paremini erasektoriga võrreldavaks. „Suurte reformide puhul on vaidluskohti alati, kuid siiski oleme jõudnud enamike osas neist partneritega ühise arusaamiseni. Üks emotsionaalsemaid neist oli küsimus, kas avaliku sektori palgad peaks olema avalikud ja selles küsimuses saime nii teiste ministrite, kui mõlema koalitsioonierakonna toetuse. Palkade avalikkus ja selgem palgasüsteem on minu jaoks selle eelnõu suur väärtus,“ ütles minister.

„Tehtud muudatustest positiivseim on aga kindlasti seaduse muutumine peresõbralikumaks. Eelnõu annab parema kaitse lapsevanemale, kuna ei võimalda tulevikus koondada vanemaid, kes kasvatavad alla 3 aastast last ning eelisõigus ametisse jäämisel on alla 7 aastast last kasvatavail vanemail,“ lausus Michal.

Minister peab oluliseks ka ametniku mõiste täpsustumist seaduses. „Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta, mistõttu pole põhjendatud, et neile laienevad samasugused piirangud ja soodustused, mis on ette nähtud just ametnikele. Eelnõu määratlebki ametnikena need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad. Need, kes ei teosta avalikku võimu, teevad ametiasutusele edaspidi tööd töölepingulises suhtes. Hinnanguliselt väheneb ametnike staatuses olevate inimeste arv 28 000-lt ca 5000-7000 võrra, sest igas asutuses tuleb üle vaadata täpsem jaotus. Tulevikus saab ka tõhusamalt teostada avalikku võimu toetavaid tugiteenuseid ja see annab ilmselt enam ressurssi põhitegevuseks või muuks oluliseks,“ sõnas justiitsminister.

Lisaks muudetakse Michali sõnul erasektoriga sarnasemaks ametnike sotsiaalsed tagatised. „Nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul kaob ära ametnike teenistusstaažist tulenev lisapuhkus, ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti muudetakse koondamist puudutavat regulatsiooni (nii koondamisest etteteatamise tähtajad kui ka koondamishüvitised ühtlustatakse töölepinguseadusega), analoogselt töölepinguseadusele jääb suurem sotsiaalne kaitse neile, kes on kauem teenistuses olnud. Need, kes saavad seaduse jõustumise ajal väljateenitud aastate eest pensionisuurendust, saavad seda ka edasi ning veel viie aasta jooksul on võimalik staaži koguda. Hindasime seadust koostades, et ka üleminek uuele töökorraldusele oleks sujuv ja kõigile oleks piisav aeg oma elukorraldust vastavalt ka seada,“ ütles justiitsminister

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on plaanis täpsustada aruande esitamise korda selliselt, et igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära ainult igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus, kuid seda tõendavaid dokumente lisama ei pea. „Kehtiva perekonnaseaduse mõte ei ole kunagi olnud kohustada ausat ja kohusetundlikku eestkostjat koguma igapäevakulutuste tõendamiseks ostutšekke, et neid siis kohtule esitada. Perekonnaseaduse muudatuse eelnõuga sõnastatakse aruandluse kord ümber ning selgelt ja konkreetselt saab kirja, et igapäevaste ülalpidamiskulude tšekke koguma ei pea,“ lausu minister.

„Seadusemuudatuse mõte on, et kohus peaks eestkostja tegevuse üle põhjalikumat järelevalvet teostama üksnes igapäevakulutusi ületava vara osas või juhul, kui on kahtlusi piiratud teovõimega isiku eestkoste kvaliteedis. See põhimõte jäi kõlama ka kohtumiselt puuetega isikute ja nende vanemate esindusorganisatsioonidega – põhjalikum kontroll eestkostetavate kaitseks on põhjendatud siis, kui on probleeme eestkostetava esmavajaduste rahuldamisega või kahtlusi igapäevakulutusi ületavate varade kasutuse osas. Ootame nüüd kõigi osapoolte arvamusi, kas sõnastatud osapooltega koostöös sündinud seadusemuudatus on kõigile selge ning vastuvõetav ning täidab oma eesmärki,“ ütles Michal

Perekonnaseaduse muudatuse said kooskõlastamiseks kõik ministeeriumid ning arvamuse avaldamiseks Õiguskantsler, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tallinna Tugikeskus Juks, Päevakeskus Käo, Eesti Juristide Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Advokatuur, kõik kohtud ning Notarite Koda. Arvamused palutakse esitada 9. aprilliks 2012

Kristen Michali sõnul on käesoleval aastal interneti kaudu aga ka nö näost-näkku õigusnõustamise korraldamiseks eraldatud 85 000 eurot. „Suurem osa sellest rahast kulubki erinevate abivajajate vahetuks nõustamiseks. Näiteks hakkavad käesoleval aastal Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Rakveres ja

Võrus õigusnõustamist läbi viima SA Õigusteenuste büroo ja MTÜ Eesti Juristide Liit. Juristide Liit on juba laialt teada andnud, et avab koostöös justiitsministeeriumiga Õigusapteekide nime kandvad õigusnõu andmise punktid. Leian, et riigi ning erinevate ühingute ja sihtasutuste koostöö on õigusnõustamise valdkonnas väga vajalik, sest vajadus tasuta esmase õigusnõu järele on selgelt olemas. Väga tihti on vaja küsida nõu just lihtsamates vaidlustes ning sellistes küsimustes, kus advokaati võtta või kohtusse pöörduda oleks ennatlik ja piisab asjatundlikust ülevaatest, millised on inimese jaoks edasised valikud oma huvide kaitseks,“ ütles minister.

„Kuna on palju selliseid erivajadustega inimesi, kes ei saa minna tavalisele õigusnõustamisele või otsida ise nõuandeid internetist, siis toetame õigusnõustamist erivajadustega või püsiva tervisekahjustusega inimestele. Seda hakkab sel aastal korraldama MTÜ Eesti Kurtide Liit ning nõu hakatakse andma Tallinnas, Tartus ja Pärnus,“ ütles minister.

Lisaks on raha eraldatud ka MTÜ Eesti Kutsehaigete Liidu õigusalaste koolitus - ja nõustamispäevade korraldamiseks kutsehaigetele Tartus ja Pärnus ning juriidiliste nõustamispäevade korraldamiseks Kohtla-Järvel ja Tartus.

„Paljudele abiks olnud õigusnõustamise keskkond www.juristaitab.ee jätkab ka sel aastal oma tuntud headuses. Sel aastal veab seda keskkonda SA Õigusteenuste büroo,“ ütles Michal.

Ministri sõnul sai kohtumine kokku kutsutud selleks, et kuulda Eesti tootjate ja kaupmeeste arvamusi Euroopa ühtse müügiõiguse mõjust neile ning pakkuda ministeeriumi poolset nägemust selle rakendumise osas. „On selge, et piiriülese kaubandusega seotud probleemid on kõige teravamad just väikeriikide ettevõtjate ja tarbijate jaoks, loodame sellest kasu eelkõige Eesti ja teiste Euroopa Liidu väikeriikide jaoks. Tarbijatele tähendavad erinevad õigusruumid väiksemat valikut ja kallemaid kaupu, ettevõtjatele kulusid ja suuremat töömahtu – need probleemid laheneks Euroopa ühise müügiõigusega,“ ütles minister

Ministri sõnul on määruse eesmärgiks ühtlustada siseturu toimimist ja kõrvaldada takistused piirüleseks kauplemiseks, mis tulenevad liikmesriikide erinevast lepinguõigusest. „Ettevõtja, kes soovib oma tegevust laiendada ja hakata kaupu pakkuma teises liikmesriigis asuvale tarbijale, põrkub koheselt näiteks küsimusele, millised on tarbijate õigused selles riigis. Sisuliselt peaks ettevõtja siis looma eraldi lepingud kõigi erinevate liikmesriikide tarbijate jaoks ning see tähendaks suurt hulka tööd ja veel suuremaid kulusid õigusabile. Väikesed turud kaotavad seetõttu kaubavalikus ja ettevõtjad peavad rohkem kulutama igale uuele turule minemiseks ja õiguskeskkonna uurimiseks. Kindlasti on tähtis ka see, et see on võimalus ettevõtjatele ja tarbijatele – mitte kohustus,“ ütles Michal.

„Võib eeldada, et kõige valusamini mõjutavad sellised kulutused just eelkõige väikeettevõtjaid, kes sooviksid näiteks internetipõhises kaubanduses pakkuda tooteid Euroopa Liidu üleselt. Kindlasti oleks ettevõtja jaoks kõige mugavam, kui ta ei peaks lisaks oma põhitegevusele tundma muret õiguslike probleemide üle, kui ta asub oma kaupu teises liikmesriigis pakkuma,“ ütles minister.

Tarbija poolt vaadates mõjutavad ministri sõnul sellised piirangud ka nende olukorda. „Kindlasti väheneb selle tulemusena tarbijale pakutavate kaupade hulk, seda nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt ning pea alati tähendab väiksem pakkumine ka kõrgemat hinda,“ lausus justiitsminister.

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on kindlasti ka teisi tegureid, mis piiravad Eesti tarbijatele kaupu ja teenuseid müümast, kuid kindlasti kõrvaldaks ühine müügiõigus mõned neist. „Oleks ju lihtsam ettevõtjatel omavahel asju ajada, kui nad saaksid lähtuda mõlemale poole tuttavast regulatsioonist, ega peaks kohanduma ainult ühele osapoolele tuttavale õigusele,“ sõnas Merilai

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist Marko Udras ütles kohtumisel, et Kaubanduskoda on oma liikmete arvamust ühtse müügiõiguse ning laiemalt siseturu edukat toimimist takistavate tegurite kohta uurinud mitmel korral. Ühe olulisema probleemina on alati välja toodud liikmesriigiti kohati oluliselt erinevaid regulatsioone ja nõudeid, millega enda kurssi viimine tähendab ettevõtjale olulist kulu. „Küsides ettevõtjatelt, kas lepinguõiguse põhimõtted vajaksid Euroopa Liidus suuremat ühtlustamist, leidsid ligemalt 2/3 vastanutest, et ühtlustamine on vajalik,“ märkis Udras.

Lepinguõiguse ühtlustamine Euroopa Liidu tasandil on olnud viimastel aastatel Eesti jaoks üks peamisi prioriteete tsiviilõiguse vallas ning Eesti väikeriigina tunnetab, et riikide lepinguõiguste erinevused on olulised takistused just väiksemate ettevõtjate tegevusele ja kahjustavad kõige teravamalt väiksemate riikide tarbijaid. Seetõttu on Euroopa Komisjoni algatus luua ühtlustatud müügiõigus Eesti hinnangul äärmiselt teretulnud ning Eesti toetab seda aktiivselt.

Kohtumisest võtsid osa nii ettevõtjate kui tarbijate esindajad ning õiguspraktikuid. Arutelule olid teiste seas esindatud näiteks Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete  Assotsiatsioon, Kaupmeeste Liit,  Tarbijakaitse Amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Tartu Ülikool, Advokatuur jne.

Justiitsminister Kristen Michal tervitas notarite aastakoosoleku kõnes notareid, kui kõige vanima katkematult eksisteerinud õiguselukutse esindajaid. „Juba üle kahe tuhande aasta tagasi tekkinud notariamet olevat ainus, mis toimis ka Rooma riigi lagunemisele järgnenud kõige hämaramatel keskaja sajanditel. Eesti notariaat pole küll päris nii vana, aga on ometi jõudnud üle elada nii töisemaid aegu kui aegu kus tööd on vähem,“ lausus minister alustuseks.

Minister tõi kõnes notariametit väärtustades esile Euroopas oleva kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi, mida tulevikus soovitakse kohaldada ka notaritele, kuna paljudes liikmesriikides osutavad notarid rohkesti advokaatide pakutavaga sarnaseid õigusteenuseid. „Eesti toetab seda mõtet, kuna see annab notaritele võimaluse pakkuda teenust teistes liikmesriikides, mis tähendab seda, et tunnustatakse notarite pika ja kiiduväärt notarikarjääri jooksul omandatud teadmisi ja kogemusi,“ ütles Michal

Notarite töö ning pädevuse teemal jätkates tõi minister esile plaani täiustada õigusvaldkonna kutsetesse ja ametitesse astumise õiguskorraldust, mis reguleerib liikumist õiguskutsete ja ­ametite vahel. „Kui täna sooviks notar asuda tööle näiteks kohtunikuna, siis praeguse regulatsiooni kohaselt peab ta üldjuhul läbima pika kohtuniku kandidaaditeenistuse ja juba selleks ajaks lahkuma notariametist. Me valmistame ette eelnõu, mis reguleerib eelkõige advokaadi ja kohtuniku ametisse asumist ning notaritele võib see anda võimaluse saada kohtunikuks läbi mõistlikumalt korraldatud ettevalmistussüsteemi,“ ütles minister.

Tulevikust konkreetsemalt rääkides tõi justiitsminister välja 1. jaanuari 2014, kui notarid saavad juurde uusi õigusi ja kohustusi jõustuva majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega seoses.“ See seadus koondab majandustegevuse piirangute üldreeglid ja kehtestab ühtse kontaktpunkti põhimõtte isikute ja riigi suhtluses, millega notaritest saab elektroonilise teabevärava www.eesti.ee kõrval täiendav võimalus ühest kohast kõigi avalike teenuseid osutavate riigiasutustega suhelda,“ lausus justiitsminister.

Kuna notarite töö on suures osas seotud erinevate registritega tõi minister Michal elektroonilisele abieluvararegistrile ülemineku, mille andmetega saab tulevikus tutvuda nii kinnistusosakonnas, notaribüroos kui ka veebilehe kaudu.  „Eelnõuga ei anta küll notaritele õigust teha abieluvararegistrisse kandeid, kuid abieluvararegistri arendamine jätkub ning tahame koostöös notarite koja ja siseministeeriumiga analüüsida mitmesuguseid võimalusi: näiteks võimalus, et notarid esitavad kandeavaldusi E-notari või pereregistri vahendusel otse abieluvararegistrisse; või teevad notarid ja perekonnaseisuametnikud abieluvararegistrisse kande abiellumisel valitud varasuhete kohta,“ lausus justiitsminister.

Kõne lõpus avaldas minister tunnustust aktiivse rahvusvahelise koostöö eest.“ Esindate Eesti notariaati edukalt rahvusvahelisel tasandil, teete mitmete riikidega tihedat koostööd, osalete aktiivselt konverentsidel ja olete eeskuju paljudele arenevatele riikidele, kes alles loovad notariaati. Meil endil on küllaga põhjust uhkust tunda, kui tutvustame teistele oma notariaati selle tehniliste lahenduste ja õiguskorraldusega,“ lõpetas Kristen Michal

Justiitsministri kõne täistekst on leitav aadressil http://www.just.ee/56573

Michal rääkis, et viieteistkümne tegevusaasta jooksul on kohtunikuabide tegevuses palju muutunud, kusjuures silmatorkavaimaks muudatuseks on olnud paberregistrite asendumine elektroonilistega, mis on andnud kohtunikuabidele võimaluse keskenduda rohkem sisulisele tööle.

Justiitsministri sõnul on kohtunikuabidest kujunenud väga hinnatud spetsialistid nii kohtusüsteemis kui ka väljaspool seda ning nende tööl on olnud positiivne mõju ka õigusemõistmisele, kuna tänu neile on kohtunikud saanud rohkem just sellele keskenduda.

“Kohtunikuabide korralik töö tagab hästitoimivad registrid, mille tähtsus nii Eesti ärikeskkonnale kui ka meie kõigi igapäevaelule on vägagi märkimisväärne, isegi kui selle töö tegijad tihti varju jäävad. Nii et liialdamata võib öelda, et need viisteist aastat on olnud väga tegusad ja edukad,” ütles Michal

Minister kinnitas ühtlasi, et kohtunikuabide institutsioon jääb kestma ning kohtunikuabisid ei ole kavas kohtujuristidega asendada. “Kohtunikuabidel on väga oluline roll, et tagada osakondade töö ja registrite kvaliteet ning registriinfo õigsus – ja seetõttu ei oleks kohtunikuabi institutsiooni ärakaotamine üheski mõttes mõistlik ega otstarbekas."

Michal tõdes, et hoidmaks kvaliteetset tööd tegevaid spetsialiste kohtusüsteemis, on vaja kindlustada konkurentsivõimeline palk, mis on ka justiitsministeeriumi tähtis eesmärk.

"Võin täna öelda, et kohtunikuabide palgatase vaadatakse üle koos teiste kohtuametnike palkadega, mida tuleb samuti tõsta. Ma ei luba enneolematut, kestlikku ja järsku palgatõusu. Küll ütlen, et kohtuametnike palgataotlus on justiitsministeeriumi 2013.aasta palgataotlustest esimene. Selle realiseerumine sõltub sellest, kuidas Eestil ja tema peamistel kaubanduspartneritel läheb. Seega, hoiame majandusele pöialt ning teeme kõik, et majanduses võimalikult hästi läheks. Siis laekub ka enam makse ja meil on, mille üle rahandusministeeriumiga läbi rääkida," sõnas minister.

Kohtunikuabi amet tekkis 1995. aastal  jõustunud äriseadustiku tulemusel, millega otsustati äriregistri pidamine anda kohtutele. Äriseadustiku jõustumisega pandi registrile suur vastutus, mis eeldas registripidaja juriidilist asjatundlikkust ja sõltumatut positsiooni. Samuti nähti kohtunike järelevalve all oleva registri loomises võimalust vähendada võimalike kohtuvaidluste arvu ja hoida kokku halduskuludelt.

Alguses otsustasid registrikannete tegemise üle kohtunikud, kuid juba 1996. aastal muudeti taas registrite pidamist reguleerivaid seadusi, millega loodi nii  toonastes kinnistusametites kui ka registriosakondades kohtunikuabide ametikohad. Esimene kohtunikuabi eksam toimus 1997. aasta jaanuaris, mille tulemusena nimetas tolleaegne justiitsminister Paul Varul sama aasta 3. veebruaril ametisse esimesed 41 kohtunikuabi.

Täna on kohtunikuabisid ametis 63. Nendest 32 kinnistusosakonnas, 20 registriosakonnas ja 4 maksekäsuosakonnas. 7 kohtunikuabi on ametis maakohtute õigusteenistuses.

Kohtunikuabide ülesanded ja vastutusvaldkonnad sõltuvad sellest, millises osakonnas kohtunikuabi ametis on. Näiteks nii kinnistuosakonna kui ka registriosakonna kohtunikuabid lahendavad osakonda saadetud isikute avaldusi ja teevad avalduse õiguspärasuse korral kandeid kohtulikesse registritesse, nagu näiteks kinnistusraamatusse, äriregistrisse või pärimisregistrisse. Samas jälle maksekäsuosakonnas viivad kohtunikuabid läbi maksekäsu kiirmenetlusi, mis kujutavad endast lihtsustatud korda rahaliste nõuete maksmapanekuks. Õigusteenistuses lahendavad kohtunikuabid aga laia ringi tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid asju nagu näiteks riigi õigusabi ja menetlusabi asjad.

Justiitsministri kõne täistekst on leitav aadressil http://www.just.ee/56567

Justiitsminister Kristen Michal ütles, et eelnõu üheks peamiseks eesmärgiks on kaitsta paremini isikute õigusi, mistõttu muudetakse kehtivat riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri regulatsiooni.

„Täna on registreid puudutav regulatsioon laiali erinevates seadustes, mis teeb sellest ülevaate saamise raskeks. Kuna aga registrid sisaldavad delikaatseid isikuandmeid, on selge ja üheselt arusaadava reeglistiku olemasolu väga vajalik – näiteks millised andmed registritesse kantakse, kuidas andmeid töödeldakse ning millistel alustel ja mis tähtaegade jooksul toimub andmete registritest kustutamine,“ selgitas Michal.

Michal lisas, et kuna Eesti plaanib üle minna sõrmejälgede ja DNA andmete automatiseeritud andmevahetusele teiste EL riikidega, on registrite täpsem reguleerimine vajalik ka rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

Lisaks pikendab eelnõu, vastu tulles arstide soovitusele, isiku kinnisesse asutusse paigutamisel esialgse õiguskaitse kohaldamise maksimaalset aega 14 päevalt kuni 40 päevani. Nimelt võimaldab arstide ja ekspertide sõnul inimese tervisliku seisundi jälgimine pikema aja jooksul anda paremini adekvaatse hinnangu patsiendi tervislikule seisundile ning otsustada vajaduse üle paigutada ta kinnisesse asutusse pikemaks ajaks.

„Arstid ja eksperdid on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et psühhoosis isiku paranemine seisundini, kus tema ohtlikkus taanduks ning ta suudaks oma ravi jätkuvuse kohta iseseisvat tahet avaldada, ei toimu üldjuhul 14 päeva jooksul, sest kasutatavad ravimid avaldavad mõju alles ligikaudu kuuenädalase ravitsükli järel. Samas peab täna kohus tegema otsustuse selle kohta, kas inimese pikemaajalisem paigutamine kinnisesse asutusse on vajalik,  juba kahe nädalaga. See aga tähendab, et teatud juhtudel ei pruugi ravimid selle ajaga veel üldse olla mõjumagi hakanud,“ sõnas justiitsminister.

Arstide sõnul on alles pärast ravikuuri täielikku läbimist võimalik hinnata, kas isiku psüühiline häire oli ajutise iseloomuga või on tema puhul siiski vajalik tahtest olenematu ravi kohaldamine pikema perioodi vältel. Selle perioodi pikendamine annab arstide hinnangul parema võimaluse hinnata inimese tegelikku seisundit. Tänane periood jääb selleks liiga lühikeseks ning sellest tulenevalt koormatakse täna asjatult ekspertiiside tegemisega neid patsiente, kes tuleb vahetult enne või pärast kahenädalase tähtaja möödumist haiglast vabastada.

Kohtu roll menetluses ei muutu – isiku kinnisesse asutusse paigutamise otsustamine on jätkuvalt kohtu pädevuses. Samuti on ka muudatuse kohaselt 40 päeva vaid pikim võimalik periood ning vastavalt igale konkreetsele juhtumile on ka edaspidi võimalik määrata esialgseks õiguskaitseks oluliselt lühem periood. Samuti on jätkuvalt tagatud isiku kinnisest asutusest vabastamine kohe, kui kinnisesse asutusse paigutamise ja tahtest olenematu ravi kohaldamise tingimused on ära langenud.

Eelnõuga sätestatakse ka tänasega võrreldes täpsemalt see, mis alusel isikut kriminaalmenetluses daktüloskopeeritakse või temalt DNA proov võetakse.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uus majandusaasta aruannete esitamise keskkond muutnud aruannete esitamise oluliselt lihtsamaks ning äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused pääsevad tänu sellele ka andmete mitmekordselt esitamise kohustusest.

„Rahandusministeerium viis läbi uuringu, et teha selgeks, kas ja kui palju on aruandekohuslaste töö maht ja kulud seoses uue keskkonna kasutuselevõtuga muutunud. Uuring näitas, et majandusaasta aruande esitamisele kulus ettevõtetel 2010. aastal võrreldes 2008. aastaga ligi 30% vähem aega. Arvestuslik rahaline kokkuhoid aruande esitamisel oli aga 2010. aastal võrreldes 2008. aastaga ettevõtjate jaoks enam kui 4,6 miljonit eurot,“ ütles Michal.

Minister lisas, et e-aruandluskeskkond on lihtsustanud enam kui 120 tuhande ettevõtja jaoks aruande koostamist ja registrile esitamist. „Ettevõtjad saavad täita majandusaasta aruande koostamise portaalis etteantud vorme ning ei pea enam nuputama, mis ridu ja kuidas majandusaasta aruannetesse kirjutada. See vähendab vigu registrile esitatavates aruannetes, vähendades samas bürokraatiat ja riigi halduskoormust. Vähenenud on ka dubleeriv andmete küsimine ning esitatavad andmed on koheselt kõigile kättesaadavad ja paremini töödeldavad.“

Keskkond on saanud positiivset tagasisidet ka kasutajatelt. Üle 90 protsendi tagasiside küsimustikule vastanud kasutajatest pooldasid e-äriregistri ettevõtjaportaali uut majandusaasta aruannete esitamise keskkonda ning võtsid uue süsteemi hästi vastu.

Vastajad kiitsid eelkõige seda, et aruande koostaja saab keskenduda aruande sisulisele poolele ega pea kulutama aega vormistamisele. Positiivseks peeti automaatkontrolli ning veateadete olemasolu, mis tekitasid vastajates kindlustunde, et koostatav aruanne on korrektne. Kiideti ka seda, et audiitor saab aruande koostamist pidevalt jälgida ning jooksvalt nõu anda. Samuti toodi välja süsteemi paindlikkust iseloomustavad jooned – aruannet saab koostada ning esitada igal ajal ja igal pool.

Et loodud korda jätkusuutlikult laiendada, on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tehtud ettepanek jätkata aruandluskorralduse lihtsustamise projekti koordineerimist riigi tasandil ja ühildada vastavad tegevused avalike teenuste korraldamise tegevustega.

Registrite ja infosüsteemide keskuse poolt ettevõtjatele loodud e-aruandluskeskkond valiti Ülemaailmsel e-lahenduste konkursil „World Summit Award 2011“ enam kui 460 projekti seast oma kategooria parimaks lahenduseks.

Elektroonilise aruandluse projekt on saanud teoks tänu Euroopa Liidu Struktuurfondide toetusele.

Registrite ja infosüsteemide keskuse poolt ettevõtjatele loodud e-aruandluskeskkond asub aadressil https://ettevotjaportaal.rik.ee.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on maksuvõlgade nägemine e-äriregistri keskkonnas järjekordne samm ettevõtjate elu mugavamaks tegemisel.“Ligikaudu kaks kuud tagasi hakkas e-äriregister väljastama ingliskeelseid registrikaarte ning nüüdsest on lisandunud ka maksuvõla kontrollimise võimalus. Kõik need ühte kohta koondatud lahendused aitavad ettevõtjal lihtsamalt ning kiiremini saada ülevaadet oma äripartnerist ja vältida sedasi ka probleemide tekkimist,“ lisas minister.

Lisandunud võimalus annab reaalajas infot selle kohta kas ettevõtjal on maksud korrektselt tasutud või on tal Maksu- ja Tolliameti ees maksuvõlgu ning kas võlgnevusi on esinenud ka varem. Samuti näidatakse võla suurus ning seda, millest maksuvõlg täpsemalt koosneb.

Maksuvõlgnevuse infoga tutvumine on kõigile tasuta.

E-äriregister on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teenus, mis tugineb Maakohtute registriosakondade andmebaasil ja kajastab kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute andmeid reaalajas. Ettevõtjate äriregistri andmete ja maksuvõlgnevuse infoga saab tutvuda igaüks aadressil https://ariregister.rik.ee .

Arutelu vormiks on valitud internetiküsitlus, millega soovitakse saada arvamusi järgmistes valdkondades: Euroopa äriühinguõiguse eesmärgid ja reguleerimisala; Euroopa äriühinguõiguse kodifitseerimine; tulevased äriühingu õiguslikud vormid Euroopa tasandil;  äriühingute piiriülene liikuvus; äriühingute rühmad ning Euroopa äriühingute kapitalinõuded.

Küsitlusest võiva osa võtta kõik äriühinguõigusega seotud organisatsioonid ja üksikisikud, kellelt oodatakse vastuseid näiteks järgmistele küsimustele:

Mis on Euroopa äriühinguõiguse põhieesmärgid? Kas kehtivad eeskirjad sobivad tänapäevaste probleemide lahendamiseks? Millist valdkonda on vaja edasi arendada? Milline on äriühinguõiguse ja üldjuhtimise suhe?

Kas kehtivad äriühinguõiguse direktiivid oleks vaja liita üheks juriidiliseks dokumendiks, et õigusraamistik oleks paremini kättesaadav ja kasutajasõbralikum?

Mis on Euroopa äriühinguvormide eelised ja puudused? Kas ELi äriühingu olemasolevad õiguslikud vormid tuleks läbi vaadata? Kas tuleks uurida alternatiivseid vahendeid?

Mida teha äriühingu asukoha üle piiri viimise hõlbustamiseks? Mis saab siis, kui äriühing jaguneb piiriüleselt mitmeks üksuseks? Kas piiriüleseid ühinemisi käsitlevad eeskirjad tuleks läbi vaadata?

Kas kehtivaid õiguslikke miinimumkapitali nõudeid ja kapitali säilitamise eeskirju on vaja muuta ja ajakohastada?

Kõik, kes soovivad äriühinguõiguse kaasajastamises kaasa rääkida, on oodatud edastama oma arvamuse otse Euroopa Komisjonile. Justiitsministeerium on huvitatud, et need arvamused ka ministeeriumini jõuaksid, sest nii oleks justiitsministeeriumil võimalik kujundada Eesti seisukoht pidades silmas laiema ringi isikute huve ja arvamusi. Arvamused on oodatud aadressil info@just.ee

Arvamuste saatmise tähtaeg on 16. aprill 2012.

Konsultatsioonidokumendi leiate veebiaadressilt - http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/forms/dispatch?form=companylaw2012&lang=et

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on EKEI teinud tulemuslikku arendustööd ning olukorras, kus üha enam kuritegusid kolib virtuaalruumi, saab Eesti lisaks IT-lahendustele näidata eeskuju ka küberkuritegevuse uurimises. „Kaks aastat tagasi alanud koostöö FBI Cyber Division kolleegidega on olnud viljakas ning alates selle aasta märtsist sai EKEI IT-ekspertiisiosakond ühena esimestest Euroopas akrediteeringu ISO 17025 standardi järgi küberkuritegude tõendamiseks,“ ütles Michal.

Ministri sõnul saab uut standardit rakendades varasemast täpsemalt tõendada ekspertiisi- ja uuringumaterjale ning nende liikumist. „Lisaks kirjeldab standard parema tõendamise huvides täpsemalt ära uurimismeetodite valiku, uurimistulemuste vormistamise ning ka materjali käsitlemise pärast ekspertiisi või uuringu tegemist,“ lisas minister.

Lisaks kübervaldkonnale sai EKEI täiesti uue valdkonnana kõrgel tasemel tunnustuse ka kohtuarstlik ekspertiis ning seda koguni neljas tegutsemiskohas üle Eesti. Instituudile väljastati Rahvusvahelise Standardiseerimisorganisatsiooni poolt loodud ISO/IEC 17020 standardi „ General Criteria for the operation of various types of bodies performing inspection“ akrediteeringut kinnitav sertifikaat, mis EKEI-le väljastati Taani järel teisena Euroopas.

Akrediteerimisest rääkides ütles EKEI kvaliteedijuht Merike Rump, et möödunud aastal anti EKEI laboritele õigus rakendada toksikoloogia valdkonnas paindlikku akrediteerimisulatust, mis on suur tunnustus EKEI laboritele. „See tähendab, et peale valideerimiste läbiviimist võime edaspidi ise lisada EKEI akrediteerimisulatusse uusi bioloogilisest materjalist määratavaid aineid ilma, et selleks oleks akrediteerimisasutuse eelnevat hindamist vaja.“

Rump selgitas, et paindliku akrediteerimisulatuse omistamine on sisuliselt kõige kõrgem tunnustus, mida ühele laborile omistada saab. „Ainuüksi selleks, et paindlikku akrediteerimisulatust taotleda, peab labor olema ilma oluliste mittevastavusteta olnud eelnevalt vähemalt viis aastat akrediteeritud.“

Kvaliteedijuht lisas, et järgnevatel aastatel seab instituut eesmärgiks akrediteerimisulatust veelgi laiendada ja akrediteerida ka kohtukeemia muud tegevusvaldkonnad.

Lisaks said Eesti Akrediteerimiskeskuse heakskiidu juba olemasolevad ISO 17025 standardi järgi akrediteeritud valdkonnad.

Eesti kohtuekspertiisi asutused on akrediteeritud rahvusvaheliselt tunnustatud katselaborite standardi ISO 17025 järgi juba alates 2003 aastast. Juhtimisstandardi ISO 9001:2008 sertifikaat lisandus möödunud aastal.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on 1938. aastal tegevust alustanud Kohtulike Ekspertiiside Instituudi õigusjärglane, kes teeb kohtuarstlike-, kohtupsühhiaatrilisi-, kohtubioloogilisi- ja kriminalistikaekspertiise ligi 40 eri valdkonnas.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on karistusregistri avalikuks muutumine edukalt läinud ning inimeste huvi enda andmete kohta on olnud ootuspärane. „1.jaanuarist toodi karistusregister siseministeeriumi juurest justiitsministeeriumi valitsemisalasse ning liideti justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus poolt hallatava e-toimiku süsteemi osaks,“ ütles minister.

Ministri sõnul muudeti karistusregister avalikuks, kuna seaduse järgi ei ole jõustunud lahendid väärteo- ja kriminaalmenetluses delikaatsed isikuandmed ning nende avaldamise kohustus tuleneb selgelt seadusest. „Kuidagi ei olnud põhjendatud olukord, kus jõustunud kohtuotsus on avalik, kuid juurdepääs sellele avalikule teabele karistusregistris aga mitte. Registri avalikkusel on ka oluline kuriteoennetuse moment – näiteks saavad lapsevanemad lihtsamalt kontrollida oma lapsega kokkupuutuvate inimeste tausta,“ rääkis Michal.

„Avalik ei ole küll kogu karistusregistris olev info – näiteks ei ole registrist nähtavad andmed alaealiste kohta, arhiiviandmed ega üks väärteokaristus, mis on väiksem kui 200 eurot. Need on endiselt juurdepääsupiiranguga,“ ütles justiitsminister.

Ministri sõnul saab inimene enda kohta käivat infot läbi avaliku e-toimiku küsida piiramatult ja tasuta nagu ka oma alaealiste laste kohta käivat infot. „Teise inimese kohta saab päringut esitada vaid siis, kui on teada tema täielik nimi ning isikukood. Sellise päringu esitamine maksab 4 eurot. Samas tuleb meeles pidada, et teise inimese kohta päringu tegemine ei ole anonüümne -  iga päringu kohta jääb jälg, mistõttu saab iga inimene näha, kes tema andmeid karistusregistrist vaadanud on,“ ütles Michal.

Ministri sõnul on mõistlik karistusregistrit kasutada näiteks lapsevanematel, kes saavad avaliku e-toimiku kaudu lihtsalt kontrollida oma lapsega kokkupuutuvate inimeste tausta. „Samuti on tööandjatel võimalik kontrollida tööle kandideerijate tausta ning juhul, kui kandideerija volitab keskkonnas tööpakkujat tema andmeid vaatama, saab tööandja seda teha tasuta,“ lausus justiitsminister.

Karistusregister on leitav aadressil http://www.e-toimik.ee  ning seda haldab justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus.

E-toimikusse saab sisse logida ID-kaardiga ja teha päringuid nii iseenda kui ka teiste isikute kohta. Päringu tegemisel teise isiku kohta on vajalik teada isiku ees- ja perenime ning isikukoodi. E-toimiku kaudu info pärimine on mugavam, kindlam ja turvalisem kui e-posti või posti kasutades.

Karistusregistrist info pärimisel  paberkandjal või e-postiga on soovitatav kasutada päringuvormi, mis on kättesaadav registrite ja infosüsteemide keskuse kodulehelt (www.rik.ee/karistusregister)

Kirjalikud päringud tuleb edastada järgmisel aadressil: Nimekast nr 1563, Toompuiestee 33A, 10402, Tallinn, Eesti

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on kuritegevuse taseme püsimine trendina positiivne, kuna eelmisel aastal kuritegevus oluliselt vähenes, vähenedes kokku 12%. “Positiivne selle aasta esimese kahe kuu juures on ka see, et raskete isikuvastaste kuritegude arv on langenud, sealhulgas mõrvade ja tapmiste arv, mis on vähenenud 5 võrra. Vähenenud on ka raske tervisekahjustuse tekitamine,“ ütles Michal.

Ministri sõnul jätkab eelmise aasta positiivset trendi ka varguste arvu vähenemine – üldarvuna oli aasta esimesel kahel kuul vargusi 79 juhtumi ehk 3% võrra vähem. „Negatiivsest poolest tuleb esile tuua kehaliste väärkohtlemiste juhtumite arvu kasv 98 juhtumi ehk 14% võrra. Selliste juhtumite puhul on läbivaks jooneks alkohol, mis on suure osa selliste kuritegudega seotud. Samuti on 9 juhtumi võrra enam röövimisi. Röövimiste arvu viisid selle aasta alguses üles röövimised Ida-Virumaal ning loodame, et järgnevatel kuudel vahe möödunud aastaga väheneb,“ lausus minister.

Kehaliste väärkohtlemiste juhtumeid lisandus põhiliselt Harju-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal, teistes maakondades olulist muutust ei toimunud. Tallinnas registreeriti 304 kehalist väärkohtlemist ehk 56 kuritegu enam kui 2011. aasta samal perioodil, Narvas 57, Tartus 51 ja Kohtla-Järvel 25.

Suurima languse tegi aga läbi võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise kuritegude arv, mille põhjuseks oli eelmisel aastal võltsraha suurem avastamine seoses euro käibeletulekuga, ning mis nüüd langes tagasi normaalsele tasemele.

Samuti on oluliselt vähenenud kelmuste arv, mis langes 19% ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise kuritegude arv, mida registreeriti kahe kuuga 84 (eelmise aasta samal perioodil 119). Neist enamik (72%) Harjumaal. Tallinnas registreeritud kuritegudest pooled pandi toime Põhja-Tallinna ja Mustamäe linnaosades.

Veebruarikuu kuritegevuse statistika täpsemat ülevaadet näeb siit: http://www.just.ee/baromeeter

Justiitsminister Kristen Michali sõnul  on eelnõu eesmärgiks vähendada riigilõive ja muuta seeläbi inimeste juurdepääs õigusemõistmisele lihtsamaks ja kättesaadavamaks. Samuti muudetakse Michali sõnul kohtudokumentide kättetoimetamist, et vähendada kohtumenetluse venimist selle tõttu, et kostja ei soovi olla kättesaadav, kui see talle kasulik ei ole.

„Eelnõu ettevalmistamise käigus vaadati üle kõik lõivud ja selle tulemusel alanevad riigilõivud arvestataval määral. Samuti lihtsustasime lõivude arvestamise süsteemi. Eelnõu on Hea Õigusloome põhimõtete vaimus põhjalikult läbi arutatud ja muudetud koostöös kohtunikkonnaga ning seda toetab ka Eesti Kohtunike Ühing, mis on meie jaoks oluline. Soovime, et uued ja madalamad lõivud hakkaks kehtima käesoleva aasta 1. juulist. Riigilõivude alanemine kohtupidamises on samuti 2012 aasta riigieelarvesse juba sisse planeeritud,  “ ütles Michal.

Eelnõu kohaselt vähenevad riigilõivud märgatavalt. Näiteks kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks aga maksta ainult 45 eurot, eeldusel, et seda tehakse maksekäsu kiirmenetlusena. Samas kui võlga soovitakse ikkagi välja nõuda üldmenetluses, siis hagiavaldust elektrooniliselt esitades on sellise võlasumma korral riigilõiv 150 eurot ning 200 eurot juhul, kui hagiavaldus esitatakse paberil.

Vaidluses 100 000 eurose korteri omandi üle on riigilõiv täna 6 391 eurot, eelnõu kohaselt aga saab see olema 1000 eurot elektroonilise ja 1200 eurot paberil avalduse puhul.

Kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, siis on eelnõu kohaselt siiski ka temal võimalik elektroonilise avaldusega sama soodsat lõivu maksta – näiteks olukorras, kus inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge ea tõttu arvuti kasutamist nõuda või tal puuduvad oskused ja võimalused arvutit kasutada.

Kuna kõik lõivud vaadati süsteemselt üle ja korrigeeriti vastavalt, siis üksikutel juhtudel lõivud ka tõusid. Üheks selliseks näiteks on halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse esitamine, kus lõiv tõuseb tänaselt 12,78 eurolt 15 eurole ehk pisut vähem kui 3 eurot. Samas on muud halduskohtumenetluse lõivud korrigeeritud soodsamaks.

Tsiviilkohtumenetluses muutub hagi esitamine paljudel juhtudel kordades soodsamaks, kuid tõuseb hagi tagamise taotluse esitamine 28,78 eurolt 50 eurole, kuna tegu on tihti asja üsnagi mahuka läbivaatamisega.

Riigilõiv võib teatud juhtudel tõusta kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Täna saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks.

Lisaks lõivude vähendamisele sisaldab eelnõu ka mõningaid muudatusi, mis aitavad kohtutel kohtumenetlust kiiremini läbi viia ning aitavad ära hoida menetluse venitamisi.

„Eelnõuga tõhustatakse näiteks dokumentide kättetoimetamist puudutavaid sätteid, kuna tänane kättetoimetamise regulatsioon põhjustab hulgaliselt probleeme. Esimese astme kohtutes on pidevalt kättetoimetamise staadiumis seismas hinnanguliselt kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest, mis tähendab, et menetlus seisab kuni dokumendid on kostjani toimetatud. Tänane süsteem aga võimaldab pahatahtlikel menetlusosalistel sellega seoses kohtuasju venitada, koormab kohtuid ja põhjustab lisakulutusi neile, kes kohtusse on läinud õigust otsima,“ sõnas minister.

Eelnõu teeb tänase süsteemi tõhustamiseks mitmed ettepanekud. Näiteks hakatakse juriidiliste isikute puhul tänasega võrreldes rohkem tuginema äriregistris registreeritud aadressi- ja sideandmetele ning kui juriidiline isik sealt posti kätte ei saa, siis võib kohus teha lihtsamalt avaliku kättetoimetamise.

Eelnõu kiirema vastuvõtmise huvides eraldati esialgsest versioonist paljud kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mille osas kohtunikkond soovis täiendavalt panustada ja neid arutada. Justiitsministeerium jätkab Hea Õigusloome põhimõtete kohaselt nende arutamist eraldi, kuna kohtumenetluse kiirendamine on jätkuvalt ministeeriumi prioriteediks ja oluline avalikkuse ootus ka kohtusüsteemile.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda aadressil http://www.just.ee/jdocs/menetlus.aspx?doc_id={831DDDB2-9720-4203-8E83-ADC994A6400F}

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on esmatasandi õigusnõustamine vähekindlustatud inimestele üks justiitsministeeriumi selle aasta prioriteete, mis kajastub ka ministeeriumi eelarves. Tasuta õigusnõustamiseks eraldatakse sel aastal 85 000 eurot, mida on ligi kolm korda rohkem kui varasematel aastatel.

Minister selgitas, et kokku toetatakse õigusabi andjate tegevust 85 000 euroga, millest suurim osa  ehk 40 000 eurot on mõeldud n-ö isiklikuks näost-näkku õigusnõustamise korraldamiseks. Sellist õigusnõustamist hakkavad käesoleval aastal Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Rakveres ja Võrus läbi viima SA Õigusteenuste büroo ja MTÜ Eesti Juristide Liit.

„Paljudele abiks olnud ja vaadatud õigusnõustamine internetis jätkub heas kvaliteedis ning seda hakkab 2012. aastal www.juristaitab.ee keskkonnas osutama SA Õigusteenuste büroo. Lisaks otsustasime uuena toetada perega seotud küsimustes õigusnõu andmist www.perekool.ee foorumis, seda asub korraldama MTÜ Eesti Ämmaemandate Ühing,“ ütles Michal. 

„Kuna on palju selliseid erivajadustega inimesi, kes ei saa minna tavalisele õigusnõustamisele või otsida ise nõuandeid internetist, siis toetame õigusnõustamist erivajadustega või püsiva tervisekahjustusega inimestele. Seda hakkab sel aastal korraldama MTÜ Eesti Kurtide Liit ning nõu hakatakse andma Tallinnas, Tartus ja Pärnus,“ ütles minister.

Lisaks otsustati rahuldada ka MTÜ Eesti Kutsehaigete Liidu taotluse õigusalaste koolitus - ja nõustamispäevade korraldamiseks kutsehaigetele Tartus ja Pärnus ning juriidiliste nõustamispäevade korraldamiseks Kohtla-Järvel ja Tartus.

„Esmatasandi õigusnõu ei tohiks segi ajada riigi õigusabiga, mille raames osutavad advokaadid riigi kulul näiteks kohtueelses või kohtumenetlustes inimesele õigusteenust. Neid on lihtne segi ajada kuna justiitsministeerium pidas mõlemat nii - õigusnõu kui õigusabi oluliseks ning mõlemale eraldatav raha suurenes märgatavalt 2012 aastal," märkis Kristen Michal lõpetuseks.