Õiguse eest seisja

Justiitsministeerium annab välja Õiguse eest seisja tunnustusauhinda. Tunnustuse andmise traditsioon sai alguse 2018. aastal Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul. Õiguse eest seisja auhinnaga tunnustatakse inimesi või inimeste ühendust, kes on oma algatuse, käitumise, suhtumise või muu tegevusega märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse.

Auhinna kandidaadid

Kandidaate auhinnale saavad esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid, sh vabaühendused, riigi- ja omavalitsusasutused ning ettevõtted. 

Ühe isiku või organisatsiooni esitatavate kandidaatide arv ei ole piiratud.

​​​​​​Ettepanekud vaatab läbi ja auhinna saajad valib välja justiitsministri moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad justiitsministeeriumi kantsler (komisjoni esimees), riigikohtu esimees, advokatuuri esimees, juristide liidu president, notarite koja esimees, Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör ning kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite koja esimees.

Auhinna saajad kinnitab justiitsminister käskkirjaga ning nende nimed avalikustatakse pärast väljakuulutamist. 

Kandidaadi esitamise ettepanek peab sisaldama:

  • kandidaadi ees- ja perekonnanime
  • lühikest põhjendust, miks ta kandidaadiks esitatakse
  • lühikest põhjendust, milline on olnud kandidaadi panus Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse
  • kandidaadi kontaktandmeid
  • kandidaadi esitaja kontaktandmeid

Auhinna kirjeldus

Õiguse eest seisja auhind hõlmab tänukirja ja meenet, milleks on miniatuurne lõvi. Auhind antakse üle Eesti õigusteadlaste päevadel, mis toimuvad iga kahe aasta tagant oktoobris. 

Õiguse eest seisja aumärgi saajad

Uno Lõhmus

Uno Lõhmuse panus Eesti õigusriigi arendamisse ja püsimisse on märkimisväärne. Aastatel 1994–1998 oli ta Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, 1998–2004 Riigikohtu esimees ning 2004–2013 Euroopa Kohtu kohtunik. Ta vedas eest kohtusüsteemi reformi. Uno Lõhmus on olnud Tartu Ülikooli õppejõud ja külalisprofessor, osalenud akadeemilises teadustöös ja õigusteaduslikes diskussioonides. 
Alates 2018. aastast on Uno Lõhmus Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapitali nõukoja liige ja aastatel 2018–2022 oli ta selle esimees. Tema vabatahtliku töö tulemusena on ellu kutsutud palju projekte ning välja antud publikatsioone. 
Uno Lõhmus on õigusteadlasena seisnud pikka aega Eesti põhiseadusliku korra kaitsel. Ta on süsteemselt tegelenud õigusteaduse selgitamise ja populariseerimisega ajakirjanduses. Emeriitkohtunikuna võtab ta jätkuvalt sõna paljudes ühiskonda ja õigusriiki puudutavates küsimustes alates põhiseadusest ja isikute põhiõigustest ning lõpetades karistusõigusega. 

Jüri Raidla

Jüri Raidla on üks Eesti õigusriigi ja kehtiva põhiseaduse loojatest. Ta oli taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister aastatel 1990–1992. Ta oli põhiseaduse ekspertkomisjoni esimees. Samuti oli ta 1992. aastal loodud Eesti Pangaliidu esimene tegevdirektor. Jüri Raidla on tunnustatud vandeadvokaat. Advokatuuri liige on ta alates 1994. aastast ning Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni liige 1998. aastast. 
Ta tegutseb ka õigusteadlasena ja on osalenud põhiseaduse kommenteeritud väljaande koostamises. Jüri Raidla on kauaaegne Tartu Ülikooli kuratooriumi esimees. Ta on sageli reageerinud ühiskonna valupunktidele ning rääkinud kaasa erinevatel inimeste põhiõiguste ja riigi kohustuste teemadel. Ta on riigireformi eestkõneleja. 

Raul Narits

Raul Narits on Tartu Ülikooli pikaaegne õppejõud ja õigusteadlane ning Eesti üks olulisimaid õigusteoreetikuid. Ta on olnud Tartu Ülikooli professor alates 1992. aastast. Aastaid oli ta Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituudi juhataja. Aastatel 2012–2014 oli ta ka Tartu Ülikooli senati liige. 
Tema panus juristide järelkasvu tagamisel ja õigusliku mõtte arendamisel on olnud märkimisväärne. Tema õpikud ja õppeained „Õiguse entsüklopeedia“ ja „Õigusteaduse metodoloogia“ on kujundanud tuhandete juristide mõttemaailma ning andnud neile juristi tööks vajaliku mõtlemisoskuse ja tööriistakasti. Ta andis panuse ka haldusõiguse üldosa reformi ja selle õnnestumisse. Ta on osalenud põhiseaduse kommenteeritud väljaande koostamises, andnud välja üle 70 teadustrükise ning osalenud mitmete teadus- ja arendusprojektide töös. 

Jaan Sootak

Emeriitprofessor Jaan Sootak on olnud taasiseseisvunud Eesti karistusõiguse reformi üks peamistest kujundajatest, kellel on olnud 1990. aastast alates juhtiv roll nii karistusõiguse aluspõhimõtete ja peamiste teoreetiliste seisukohtade väljatöötamisel kui ka karistusseadustiku koostamisel. Ta on juhtiv karistusõiguse ekspert, arvukate õpikute autor ning eesti õigusteaduse saadik välismaal. Õppejõuna on ta andnud hindamatu panuse uue põlvkonna õigusmõtlemise kujunemisele, jagades tarkust ja teadmisi sadadele juuratudengitele. Jaan Sootak on töötanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1974. aastast. Alates 1994. aastast on ta tegutsenud ka Riigikohtu nõunikuna.

Aleksander Glikman

Emeriitadvokaat Aleksander Glikman on Eesti üks tuntumaid ja tunnustatumaid advokaate, kes õigust praktiseerinud alates 1951. aastast. Tal on suur roll kaasaegse Eesti Advokatuuri väljakujunemisel ning erinevate töörühmade liikmena on ta mitmete seaduste kaasautor. Lisaks on ta tunnustatud kohtuadvokaat, kes on edukalt ajanud tuhandeid tsiviil- ja arbitraažiasju. Aleksander Glikman on koolitanud kümneid advokaate ning tema isiklik eeskuju on olnud oluline mõjutaja kõigile advokaatidele nii kutsetöö tegemisel kui ka laiemalt advokaadile oluliste väärtuste eest seismisel. Ta on oluliselt panustanud meie õigusriigi tekkimisse ning seisab järjepidevalt õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste kaitse eest.

Saale Laos

Riigikohtunik Saale Laos kujundas aastail 1997–2007 justiitsministeeriumis karistuspoliitikat ja karistusõigust ning juhtis Eesti õiguskorda vorminud seaduste loomist. Aastatel 2007–2014 hoolitses ta õiguskantsleri nõunikuna põhiseaduslikkuse järelevalve eest, kontrollides õigustloovate aktide kooskõla põhiseadusega. Alates 2014. aastast on Saale Laos riigikohtunik ja 2017. aastast riigikohtu kriminaalkolleegiumi esinaine. Saale Laose tegevusest on võitnud terve õigusemõistmise ahel alates sündmuskohast kuni kõrgema kohtu otsuseni.

Paul Varul

Professor ja vandeadvokaat Paul Varul on õigusteadlase ja -praktikuna andnud kaaluka panuse õigusriigi püsimisse ja arendamisse. Ta oli justiitsminister aastail 1995–1999, kui Eesti õigussüsteemi üles ehitati. Professor Varul on aidanud kaasa ka Eesti teadusliku õiguskirjanduse tekkimisele; ta on juhendanud mitut põlvkonda juriste ning ta on olnud Eesti õigussüsteemi järjekindel eestkõneleja maailmas. Paul Varul on olnud alati seotud ka õiguspraktikaga, juhatades õpetamise kõrvalt advokaadibürood ja olles kohtuvaidlustes ekspert. Paul Varulit iseloomustab julgus kaitsta usku õigusriiklusse ja Eesti õigussüsteemi tugevusse.

Indrek Niklus

Endine justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus on juba üle kümne aasta seisnud hea selle eest, et Eesti eraõigus oleks süsteemne ja kindel. Tema nutikatest ideedest on alguse saanud palju suurepäraseid õiguslahendusi. Ta säilitab rasketes olukordades külma närvi ja leiab ka kõige keerulisematele huvirühmade muredele elegantse õigusliku lahenduse. Indrek Nikluse mõju ei piirdu Eestiga: tema tundlikku õigustaju on märgata ka Euroopa Liidu õigusaktide sõnastuses. Indrek Niklus kannab hoolt, et Eesti eraõigus seisaks kindlatel jalgadel ega kaugeneks oma juurtest ning samal ajal areneks edasi ja aitaks lahendada tänapäeva ühiskonna õiguskonflikte.

Viimati uuendatud 06.10.2022