16aastased noored on seksuaalsust puudutavate otsuste tegemisel märksa küpsemad kui nooremad, kellega täiskasvanutel on lihtsam manipuleerida. Seetõttu on eapiiri tõstmine oluline samm laste, nende tervise ja arengu kaitsmisel.
- Täiskasvanu võib teismelisega end siduda vaid siis, kui too on vähemalt 16 ja suhe on vabatahtlik.
- Suhted kuni viieaastase vanusevahega varateismeliste (14...15 a) ja noorte täiskasvanute vahel on lubatud, kui need on vabatahtlikud ja ei kujuta noortele ohtu.
- Täiskasvanu ei tohi seksuaalsuhtesse astuda alla 18aastase noorega, kui too täiskasvanu on noore pereliige või muu usaldusisik, näiteks õpetaja või treener. See keeld kehtib selleks, et lapsi ja noori kahjulike suhete eest kaitsta.
Kui oled kahjulikus suhtes või seksuaalse väärkohtlemise ohver, küsi abi. Uuri lähemalt palunabi.ee või lasteabi.ee. Ära jää murega üksi!
-
Seksuaalse enesemääramise eapiiri tõsteti, et kujunemiseas noori teismelisi senisest paremini kaitsta.
-
Seksuaalsuhted suure, ebavõrdset suhet loova vanusevahega täiskasvanu ja noore teismelise vahel mõjutavad kahjulikult eelkõige noori.
-
Täiskasvanu, kes arendab seksuaalsuhet endast oluliselt vähem küpse noorega, käitub vastutustundetult ja on oht kujunemiseas noorele. Sellised suhted ei ole lubatud. Keelatud suhte algatamise eest kannab vastutust täiskasvanu.
Juhised, abimaterjalid:
- Suhtes oma partneri survestamine pole okei. Sa ei pea tegema partneriga mitte midagi, mida sa teha ei soovi. On okei öelda „ei“!
- Kui hoolimata „ei“ ütlemisest survestab partner sind ikkagi, oled järelikult kahjulikus suhtes. Sinuga ei tohi mitte keegi niimoodi käituda. Kui oled ise või tead kedagi teist sellises olukorras, pöördu julgesti usaldusväärse täiskasvanu poole. See võib olla näiteks sinu vanem, õpetaja, koolipsühholoog, sotsiaal-, ohvriabitöötaja või lastemaja spetsialist. Mitte keegi ei pea olema murega üksi.
- Kui tunned millegi tõttu hirmu või näiteks häbi, keegi on sulle liiga teinud või sinuga imelikult käitunud ja sa ei tea, mida teha, siis lasteabi on sinu jaoks olemas 24/7. Lasteabi töötaja kuulab sind alati ära ja aitab leida võimalusi, kuidas abi saada! Nõu saad küsida ka anonüümselt.
- Kui oled kogenud vägivalda, hoolimatust, halba kohtlemist või langenud kuriteo ohvriks, võid julgesti pöörduda ka ohvriabi poole.
Kellelt küsida nõu või abi?
-
Anonüümselt saad eesti või vene keeles nõu küsida veebilehel seksuaaltervis.ee. Noorte nõustamiskabinettide kontaktid leiad siit.
-
Lasteabi tasuta telefon: 116 111. Lasteabi vestleb sinuga lasteabi.ee chati kaudu või kirjutab sinuga e-kirja teel [email protected].
- Lastemaja on lapsesõbralik teenus, mis pakub abi seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Pöördu lastemaja poole telefonil 116 111 või 5854 5498.
- Ohvriabist saad nõu ja abi näiteks siis, kui oled kogenud füüsilist, vaimset või seksuaalset vägivalda, sinuga on juhtunud või oled kogenud õnnetust, vajad psühholoogilist nõustamist vms. Pöördu ohvriabi kriisitelefonile 116 006, et saada kriisinõustamist, teavet Sinu õiguste ja abivõimaluste kohta. Vajadusel viiakse sind kokku õigete spetsialistidega.
- Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad 24/7 abi inimestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda viimase seitsme päeva jooksul. Vaata videost, millist abi seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes pakutakse.
Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku erakorraline vastuvõtt asub aadressil Sõle 23, Tallinn. Vastuvõtutoa telefon: 5342 4724.
Ida-Viru keskhaigla asub Ilmajaama 12, Kohtla-Järve (sisenemine EMO kaudu). Günekoloogia osakonna valveõe telefon: 331 1041
Pärnu haigla asub Ristiku 1, Pärnu (sisenemine EMO kaudu). Valvegünekoloogi telefon: 447 3505.
Tartu Ülikooli kliinikum asub L. Puusepa 8, Tartu (sisenemine EMO kaudu). Günekoloogia osakonna valveõe telefon: 731 9954. - Hädaohu korral pöördu politsei poole helistades 112, kirjutades [email protected]. Avalduse võid teha veebis või pöördudes otse politseijaoskonda.
Uuringud näitavad, et suurem osa seksuaalsuhteid 14–16aastaste noorte hulgas leiab aset eakaaslaste või väikese vanusevahega noorte vahel. Sellised eakohased suhted on loomulikud ja lubatud, kui mõlemad suhte pooled on neis vabatahtlikult.
Samas võib ette tulla ka olukordi, kus noore teismelisega on asunud suhet arendama temast oluliselt vanem täiskasvanu. See ei ole lubatud, kuna võib õrnas eas noort, tema tervist ja eakohast arengut kahjulikult mõjutada. Seejuures ei pruugi noor aru saada, et temaga manipuleeritakse ja püütakse ära kasutada.
Lapsevanematel on oluline roll seksuaalkogemusteta noori ja lapsi kaitsta. Parim kaitse on pidada avatud ja hinnanguvabasid vestlusi, mille abil saab teadlikkust normaalsest ja väärast suurendada.
Peamine kaitse seksuaalse väärkohtlemise eest on lapse ja lapsevanema soojad suhted. Lapsed, kelle vanemad on mõistvad, hoolitsevad, kes suhtlevad lapsega sageli, on kogenud oluliselt vähem seksuaalset väärkohtlemist.
Iga keerulisemgi vestlus on keeruline ette võtta nii kaua, kuni sellest pole esimest korda räägitud. Avatud arutelude abil saame kahju ja võimalikke traumasid noortele ära hoida.
Juhul, kui sul on kahtlus või teadmine, et sinu last ahistatakse seksuaalselt internetikeskkonnas, pöörduge politsei või lasteabi poole.
Kui kahtlustad, et sinu laps on seksuaalse väärkohtlemise ohver, pöördu lastemaja poole lasteabitelefonil 116 111. Hädaohu korral pöördu politsei poole 112.
Seksuaalkasvatusega seotud teemadel saab iga lapsevanem lugeda ning nõu küsida veebilehelt tarkvanem.ee.
Iga lapsevanem ja spetsialist saab lähtuvalt lapse vanusest hinnata, kas lapse seksuaalsusega seotud käitumine on ea- ja arengukohane, vajab rohkem tähelepanu või kohe sekkumist. Selleks on koostatud lapse mitte-eakohase seksuaalkäitumise baromeeter. Murebaromeeter on juhis, mille järgi otsustada, kas lapse või teismelise käitumine peaks muret tekitama ja millal sekkuda. Murebaromeetri üldine eesmärk on ära hoida laste ja teismeliste seksuaalset kuritarvitamist ja väärkohtlemist laste ja teismeliste poolt ning vältida laste ja teismeliste probleemset seksuaalkäitumist.
Sensoa lipusüsteem on meetod laste ja noortega (0...18 a) töötavatele spetsialistidele. See aitab hinnata, milline seksuaalkäitumine on aktsepteeritav ja milline mitte, ning kuidas sellele vajadusel reageerida. Lipusüsteem toetab tervet seksuaalset arengut ja aitab ennetada seksuaalvägivalda. Spetsialistidel on võimalik tellida Sensoa lipusüsteemi koolitust.
Seksuaalkasvatus ei alga sõnadest või konkreetsetest meetoditest. See algab sellest, millised me ise inimeste ja vanematena oleme – millised on meie hoiakud ja väärtused ning milline on suhtumine iseendasse ja lapsesse. Seksuaalkasvatus on lähedussuhe lapsega, lapsele turvatunde pakkumine. Tähtis on anda lapsele teadmised tema õigustest ning veendumus ja hoiak, et tema keha on tema oma ning vaid tema otsustab, kes ja kuidas seda puudutada tohib.
Oma töös lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel on oluline roll ja võimalus hinnata laste ja noorte seksuaalkäitumisega seotud olukordi. Vajadusel tuleb mõnele olukorrale reageerida. Samuti annab kokkupuude laste ja noortega võimaluse asjatundlikuks ja konstruktiivseks aruteluks tervete suhete ning seksuaalsuse teemadel. Seejuures on mõistlik lähtuda tunnustatud rahvusvahelistest seksuaalhariduse põhimõtetest.
Õpetajad ja spetsialistid saavad enda rollist lähtuvalt ning noorte arengut toetaval moel kaitsta laste ja noorte seksuaalset terviklikkust ning aidata seksuaalvägivalda ära hoida.
Kuidas ära tunda märke, milline on ea- ja arengukohane, tähelepanu või viivitamatut reageerimist vajav seksuaalkäitumine lapse puhul?
Iga lapsevanem ja spetsialist saab lähtuvalt lapse vanusest hinnata, kas lapse seksuaalsusega seotud käitumine on normaalne, vajab rohkem tähelepanu või kohe sekkumist. Selleks on koostatud lapse mitte-eakohase seksuaalkäitumise baromeeter. Murebaromeeter on juhis, mille järgi otsustsada, kas lapse või teismelise käitumine peaks muret tekitama ja millal sekkuda. Murebaromeetri üldine eesmärk on ära hoida laste ja teismeliste seksuaalset kuritarvitamist ja väärkohtlemist laste ja teismeliste poolt ning vältida laste ja teismeliste probleemset seksuaalkäitumist.
Kuidas aidata või suunata noort, kes sinu poole pöördub?
Küsi nõu ohvriabilt. Ohvriabilt saavad lisaks ohvritele nõu ka spetsialistid, kes soovivad inimesi aidata – näiteks õpetajad, sotsiaaltöötajad, meedikud jpt. Selleks pakub ohvriabi koolitusi (nt psühholoogiline esmaabi), nõustamisi ning vajalikke juhendmaterjale (analüüsid, videomaterjalid, statistika jpm). Ohvriabi koolitab ka vabatahtlikke, kes soovivad toetada inimesi, keda on koheldud vägivaldselt või hoolimatult või kes on sattunud õnnetusjuhtumitesse või kuritegude ohvriks.
Pöördu lastemaja poole. Lastemajades töötab palju erinevaid spetsialisti lapse heaolu nimel – näiteks lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog jpt. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis.
Uuri lähemalt Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad 24/7 abi inimestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda viimase seitsme päeva jooksul.
Keskusesse võib tulla üksi või saatjaga, ükskõik mis kell ja ilma saatekirjata ning selleks ei pea pöörduma politseisse. Abivajaja on oodatud ka siis, kui ta ei mäleta, mis temaga juhtus. Vaata, kus kriisiabikeskused asuvad siit.