Elatis

Vanemad hoolitsevad lapse vajaduste täitmise eest vahetult siis, kui nad elavad lapsega koos. Olukorras, kus vanem elab lapsest lahus, peab vanem perekonnaseaduse järgi täitma lapse ülalpidamiskohustust ehk maksma elatist.

Üldjuhul tähendab ülalpidamine raha perioodilist maksmist ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette, sealjuures on oluline, et vanem, kes elab lapsega koos, kasutab elatist lapse huvides.

PKSis on praegu kirjas, et alaealise lapse elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis 2020. aastal oli 584 eurot kuus. Seega oli 2020. aastal elatise miinimumsumma 292 eurot kuus. 2021. aastal tõuseb miinimumelatis 327 euro peale. See on summa, mille ulatuses ei pea vanem lapse kulutusi tõendama.

Kuna last peavad ülal pidama mõlemad vanemad, siis eeldatakse, et lapse ülalpidamiseks kulub kuus kahekordne elatise miinimummäär. Seega panustavad vanemad lapse ülalpidamisse kokku kahekordses elatise miinimumsuuruses.

Miinimumelatise määramise korda on juba mõnda aega kritiseeritud. Meedias on sellel teemal ilmunud mitmeid artikleid nii kohtunikelt, kohtutäituritelt kui advokaatidelt ning väga aktiivselt on sõna võtnud ka erinevad esindusorganisatsioonid. Seetõttu valmistas ministeerium ette muudatused  ja Riigikogu menetluses on hetkel Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (474 SE), mis antud teemat käsitleb. 

uuEST lahendusEST LÄHEMALT  

Praegu kehtib endiselt perekonnaseaduse § 101 lõige 1 , mille kohaselt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis).

Seejuures on tähtis meeles pidada, et kohus saab välja mõista ka minimaalmäärast väiksema elatise. Kuigi vanem ei vabane PKSi § 102 lõike 2  kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, võib kohus mõjuval põhjusel igakuise elatise suurust vähendada alla eelmainitud summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks juhul, kui mõistetakse välja miinimumelatis, elatist saava lapsega võrreldes varaliselt vähem kindlustatuks.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17  nentinud, et kuna mõjuv põhjus on PKSi § 102 lõike 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus mõista välja miinimumelatisest väiksem elatis. Riigikohtu hinnangul tuleb mõjuvat põhjust hinnates arvestada esmajoones sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada. Teisisõnu peavad lapse igapäevased vajadused olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud ka juhul, kui makstakse miinimumelatisest väiksemat elatist. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.

kehtivad kohtuOTSUSED SEADUSEMUUDATUSE JÄRGSELT  

Miks muudetakse miinimumelatise maksmise korda? 

  • Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka.
  • Töötasu alammäära kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise (hetkel 292 eurot ühe lapse kohta kuus) maksmine käib neile üle jõu.
  • Järgmisel aastal tõuseb alampalk 70 eurot, seega kui Riigikogu ei jõua eelnõu sel aastal vastu võtta, siis on uus miinimumelatise summa järgmisel aastal 327 eurot ühe lapse kohta kuus. Tartu Ülikooli 2020. aasta alguses valminud uuringu  kohaselt on tegelik lapse keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 180 eurot kuus ehk peaaegu poole väiksem.
  • Enamasti mõistab kohus elatise välja nö miinimumsummas, kuid selle summa ebamõistliku suuruse tõttu tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu.
  • Paindlikum süsteem peaks viima õiglasema lahenduseni ja seega võiks ka seniste võlglaste lapsed päriselt hakata neile välja mõistetud elatist saama.

Kuidas jõuti uue lahenduseni?

  • Miinimumelatise eelnõu koostamine on olnud pikk protsess läbi erinevate valitsuskoalitsioonide, mille käigus on erinevad huvirühmad algusest peale olnud aktiivselt kaasatud. Nende arvamused on olnud vastandlikud ulatuses, mis ei võimalda mõlema poole seisukohta täielikult arvestada. Tuli teha valikuid, pakutud eelnõu on kompromiss.
  • 2018. aasta suve alguses valmis elatiseteemaline seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsus. Eesmärk oli algatada laiem arutelu elatise suuruse üle ning saada tagasisidet asutustelt, isikutelt ja huvirühmadelt. Saime rohkesti tagasisidet.
  • 2018. aasta sügisel arutati lahendusvariante ümarlaual. Osalesid peale justiitsministeeriumi veel sotsiaalministeeriumi, õiguskantsleri kantselei, kohtute, sotsiaalkindlustusameti ja asjassepuutuvate organisatsioonide esindajad.
  • 2020. aasta algul valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuring, mille alusel hakati eelnõud koostama.  Uuring tõi välja, et elatise suurust tuleks arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.
  • Eelnõu on läbinud kaks kooskõlastusringi, mõlemal korral on kohtutud ka ümarlaua formaadis huvirühmade esindajatega.
  • Enne eelnõu valitsusse saatmist saatis justiitsminister huvirühmadele kirja, kus selgitab võimalikku kompromissi.
  • Eelnõu on menetlusel Riigikogus – see tähendab, et süsteem ei muutu enne, kui Riigikogu selle heaks kiidab.  
Lapse vajaduspõhine miinimumelatis: uuringu lõpparuanne

Mis saab juba jõustunud kohtulahenditest?

  • Eelnõu koostamise viimases etapis sai põhiliseks küsimuseks rakendussätte lisamine, mille eesmärgiks oli säästa võimalikult paljusid peresid uutest kohtuvaidlustest.
  • Õiguskantsler pidas juba kohtus lahenduse saanud elatisvaidlustesse sekkumist vastuvõetamatuks, aga näiteks Riigikohus oli rakendussätte tugev pooldaja.
  • Kompromissina fikseeritakse elatise summad, mis on kohtulahendis seotud töötasu alammäära muutuva suurusega. See tähendab, et seaduse jõustumise hetkest need enam ei muutu.
  • See on oluline, et hoida edaspidi ära nende kiiret kasvamist, nagu see viimastel aastatel seoses töötasu alammäära kiire kasvuga on toimunud – järgmisel aastal kasv 70 eurot, st kohustatud isiku jaoks 35 eurot.

Oluline teada:

Ka alternatiivse lahenduse puhul, kui rakendussättega oleks varasemalt välja mõistetud summasid vähendatud nende külmutamise asemel, oleks sarnane või suurem hulk kohtuvaidlusi garanteeritud. Sellisel juhul oleks kohtusse pöördunud aga elatise saajad (lapsed), kes on teatud summaga või elustandardiga juba harjunud. Lisaks toodi kohtutäiturite poolt välja, et summade automaatne vähendamine oleks äärmiselt problemaatiline täitemenetluse seisukohalt.

Kuidas hakkab toimima uus lahendus?

  • Kohtutel on edaspidi elatise määramise aluseks baassumma (see saadi uuringust ja on ümardatud ülespoole - 200 euroni)
  • Seda korrigeeritakse igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele 
  • Lisatakse 3% elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast
  • Saadud summat korrigeeritakse omakorda poole peretoetuse, elatist saavate laste arvu ja lapsega koos veedetava aja võrra.

Pane tähele!

  • Kohus võib suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel. Kui kohustatud vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis võib lisada elatise baassummale näiteks 3% kohustatud vanema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel.
  • Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Viimati uuendatud 23.11.2021