ESTENG
Justiitsministeeriumi logo

Elatiskalkulaator

Elatiskalkulaator on tööriist, mis aitab vanematel saavutada kokkulepet lapsele makstava miinimumelatise osas. Perekonnaseaduse alusel arvutatakse elatise suurus valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.

Kohus võib siiski elatise välja mõista allpool arvutatust erinevas summas, lähtudes lapse tegelikest vajadustest (mh erivajadused), kummagi vanema varalisest seisust, lapse kulude jaotusest vanemate vahel, teistest ülalpeetavatest perekonnas või teistest perekonnaseaduses välja toodud alusest. Loe rohkem...


Sissetulek on väiksem kui Eesti keskmine brutokuupalk, mistõttu kasutame arvutustes seda sissetuleku asemel.
Kui kohustatud isiku varaline seis on parem, võib kohus elatise väljamõistmisel arvesse võtta tegelikku sissetulekut või varalist seisu.
?
Lasterikka pere toetust makstakse: ?
?
Puhasta väljad
Kohus võib siiski elatise välja mõista kalkulaatoriga arvutatust erinevas summas, vastavalt perekonnaseaduses toodud tingimustele ja individuaalsetele asjaoludele.
Elatise summa
Arvutuskäik
Püsi kursis!

Justiitsministeerium sotsiaalmeedias.

Justiitsministeerium
  • Loe lisaks: just.ee/elatis
  • [email protected]
  • 620 8100
Isikuandmete töötlemine Juurdepääsetavus Sisukaart

Elatiskalkulaatori kirjeldus

Sissejuhatus

Tegemist on abistava tööriistaga vanemate vahelise kokkuleppe saavutamiseks lapsele makstava miinimumelatise osas. Perekonnaseaduse alusel arvutatakse elatise suurus valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.

Kohus võib siiski elatise välja mõista allpool arvutatust erinevas summas, lähtudes lapse tegelikest vajadustest (mh erivajadused), kummagi vanema varalisest seisust, lapse kulude jaotusest vanemate vahel, teistest ülalpeetavatest perekonnas või teistest perekonnaseaduses välja toodud alusest.

Baassumma

Elatise summa arvutamisel on aluseks baassumma 200 eurot kuus.

Elatise baassumma on pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus. Baassummat korrigeeritakse eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra iga aasta 1. aprillil.

Kohustatud vanema varaline seis

Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel.

Keskmist brutokuupalka korrigeeritakse eelmise aasta andmete alusel iga aasta 1. aprillil.

Ühised alaealised lapsed

Sisestada tuleb andmed kõikide ühiste alla 18-aastaste laste kohta, kes elavad elatist nõudva vanema peres. Seda ka siis, kui kõikidele ühistele alaealistele lastele elatist arvutada ei soovi.

Lapse jagatud elukoht

Sisestada tuleb ööpäevade arv, mille laps veedab aasta lõikes keskmiselt ühes kuus koos kohustatud vanemaga (keskmist arvutades tuleks arvesse võtta ka koolivaheaegu jms). See periood võib olla sätestatud kohtumäärusega või paika pandud vanemate kokkuleppel.

Kui laps viibib koos teise vanemaga aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kuna siis tekivad ka teisel vanemal laste eest vahetult hoolitsedes kulutused.

Pane tähele! Eelnõu seletuskirjas on arvutusviga. Juhinduda tuleb kalkulaatorist, sest see on kooskõlas seadusega.

Peretoetused

Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja pooles ulatuses lasterikka pere toetust, mida arvestatakse omakorda mõlema lapsevanema kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende toetuste arvel.

  • Lapsetoetus on pere esimese ja teise lapse kohta eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetus eurot.
  • Vähemalt kolme lapsetoetust saama õigustatud last kasvatavale perele makstakse lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on eurot ja seitset või enamat last kasvatavale perele eurot. Elatise summa kindlaks määramisel arvestatakse lasterikka pere toetusega pooles ulatuses.
  • Lasterikka pere toetust saavate laste arv peres kokku väljale on vajalik sisestada nende laste arv peres kokku, kelle eest makstakse lasterikka pere toetust (lisaks ühistele lastele, kelle eest arvestatakse elatist, arvestatakse ka teiste peres kasvavate lastega).
    Näide: elatist arvutatakse kahe ühise lapse eest, kuid elatist nõudva lapsevanema peres kasvab veel 1 laps, mistõttu pere saab ka lasterikka pere toetust. Sellisel juhul sisestatakse ühiste kahe lapse andmed, kelle kohta arvutatakse elatist ning lasterikka pere toetust saavate laste arv peres kokku on 3.
  • Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

Elatise summa kindlaks määramisel võetakse arvesse lasterikka pere toetust kolme kuni kuue lapse puhul 325 eurot ja seitsme või enama lapse puhul 425 eurot, mis jaguneb võrdselt mõlema vanema kasuks ning jagatakse omakorda laste arvuga, kes saavad toetust.

Lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.

Elatise summa kindlaks määramisel võetakse arvesse lasterikka pere toetust kolme kuni kuue lapse puhul 325 eurot ja seitsme või enama lapse puhul 425 eurot, mis jaguneb võrdselt mõlema vanema kasuks ning jagatakse omakorda laste arvuga, kelle eest makstakse lasterikka pere toetust.

Lasterikka pere toetuse maksmise jätkumisel võetakse elatise summa kindlaks määramisel arvesse 216,67 eurot, kui peres kasvab kaks last, kellel on õigus saada lapsetoetust ning 108,33 eurot, kui peres kasvab üks laps, kellel on õigus saada lapsetoetust. Lasterikka pere toetuse summa jaguneb võrdselt mõlema vanema kasuks ning jagatakse omakorda laste arvuga, kelle eest makstakse lasterikka pere toetust.

Lasterikka pere toetuse osalise maksmise jätkamine

  • Õigus lasterikka pere toetuse maksmise jätkamisele on neil, kellel oli õigus lasterikka pere toetusele 2023. aasta 1. jaanuari seisuga või pärast seda. Lasterikka pere toetuse saamise õigus on seotud lapsetoetuse saamise õigusega.
  • Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
  • Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse kahe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest (s.o. 433,33 eurot), kui peres kasvab kaks last, kellel on õigus saada lapsetoetust.
  • Lasterikka pere toetuste maksmist jätkatakse ühe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest (s.o. 216,67 eurot), kui peres kasvab üks laps, kellel on õigus saada lapsetoetust.

Elatise summa kindlaks määramisel arvestatakse lasterikka pere toetust maksmise jätkamisel pooles ulatuses. Lasterikka pere toetuse summa pooles ulatuses jaguneb võrdselt mõlema vanema kasuks ning jagatakse omakorda laste arvuga, kelle eest makstakse lasterikka pere toetust.