2017. aastal määrusega (EL) nr 2017/1939 loodud Euroopa Prokuratuur juhib Euroopa Liidu finantshuve kahjusta¬vate kuri¬tegude kohtu-eelset menetlust ja esitab liikmesriigi kohtus süüdistuse. Sel moel tagatakse kriminaalmenetluse sõltumatus liikmesriigi ametkondlikest ja poliiti¬listest huvidest.
Euroopa Prokuratuur uurib näiteks Euroopa Liidu toetustega seotud kelmusi, keerulisi piiriüleseid käibemaksupettusi, Euroopa Liidu eelarvet kahjustavaid korruptsioonikuritegusid jm. Septembris 2018 esitas Euroopa Komisjon teatise, et laiendada EPPO pädevus ka piiriülestele terrorismikuritegudele.
EPPOs ei osale kõik liikmesriigid, vaid üksnes EPPOga ühinenud 22 liikmesriiki. Need on Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Austria, Hispaania, Malta, Küpros, Kreeka, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Tšehhi, Horvaatia, Belgia, Luksemburg ja Sloveenia. EPPOs ei osale Ungari, Poola ja Rootsi (Suurbritannia, Iirimaa ja Taani ei osale üldjuhul ELi kriminaalõigusalase koostöö meetmetes). EPPOd rahastatakse valdavalt Euroopa Liidu eelarvest.
Euroopa Prokuratuur alustas ametlikult tööd 1. juunil 2021.
Struktuur
EPPO on detsentraliseeritud struktuuriga: kesktasand asub Luksemburgis, kohalik tasand liikmesriikides.
Kesktasandi moodustavad Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid – igast osalevast liikmesriigist üks, nende seast valitakse kaks peaprokuröri asetäitjat. Euroopa prokurörid moodustavad kolleegiumi, mis võtab vastu EPPO strateegilised otsused. Samuti moodustatakse Euroopa prokuröridest kolmeliikmelisi alalisi kodasid, mis juhivad konkreetseid kriminaalmenetlusi ja võtavad vastu olulisemaid menetlusotsuseid (nt süüdistuse esitamine, menetluse lõpetamine jm). Euroopa prokurörid juhendavad oma liikmesriigist pärit delegeeritud prokuröre konkreetses kriminaalasjas.
Kohaliku tasandi moodustavad Euroopa delegaatprokurörid – igast osalevast liikmesriigist vähemalt kaks – kes paiknevad oma liikmesriikides. Delegeeritud prokurörid juhivad oma liikmesriigis kriminaalmenetlust ning esindavad süüdistust liikmesriigi kohtus. Teatud juhtudel võib kohtumenetluses osaleda ka Euroopa prokurör. Eestil on kolm Euroopa delegaatprokuröri.
Euroopa prokurör
Euroopa Liidu nõukogu 27.07.2020 rakendusotsusega (EL) 2020/1117 nimetati alates 29.07.2020 Euroopa prokuröriks Eesti esitatud kandidaat Kristel Siitam-Nyiri.
Eestist ametisse nimetatud Euroopa prokurör juhendab Eestist nimetatud Euroopa delegaatprokuröri konkreetsetes kriminaalasjades. Euroopa prokurör allub vahetult Euroopa peaprokurörile. Euroopa prokuröri ametikoht asub Luksemburgis, tema ametiaeg kestab kuus aastat ja seda saab pikendada ühel korral kolme aasta võrra.
- Euroopa prokuröri töökirjeldus (inglise keeles) (289.46 KB)
Euroopa prokurör ei ole päritoluriigi prokuratuuri liige. Tema töösuhet EPPOga reguleerivad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ning töötingimusi reguleerivad õigusaktid. Euroopa prokurör oleks oma staatuse poolest Euroopa Liidu ajutine ametnik.
Euroopa delegaatprokurör
Euroopa delegaatprokurörid on Euroopa Prokuratuuri liikmed, kes tegutsevad Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate kuritegude uurimisel ja süüdistuse esitamisel oma vastava liikmesriigi territooriumil. Euroopa delegaatprokuröri ülesannete hulka kuulub ka tiheda koostöö tegemine teiste riikide delegaatprokuröridega piiriülestes kriminaalasjades.
Konkreetsetes kriminaalasjades juhendab Euroopa delegaatprokuröri Eestist ametisse nimetatud Euroopa prokurör. Euroopa delegaatprokurör esindab liikmesriigis Euroopa Prokuratuuri, on samal ajal liikmesriigi prokuratuuri tegevliige ning võib osaliselt täita ka riigisiseseid ülesandeid. Eestist ametisse nimetatud delegaatprokurör nimetatakse delegaatprokuröri ametiajaks riigisiseselt riigiprokuröri ametikohale. Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa delegaatprokurör oma tegevuses Eesti prokuratuurist sõltumatu.
Seotud viited
Viimati uuendatud 09.11.2023