Avalik teave

Avalik teave on avalikke ülesandeid täites koostatud, loodud või saadud teave üldiseks kasutamiseks. Teisisõnu, see on avaliku sektori valduses olev info, olenemata sellest, kas teave on registreeritud dokumendiregistris või mitte.

Avalik teave tekib enamasti riigiasutuste tegevuste tagajärjel, kuid info ei ole alati avalik, kui avalikule teabele on kehtestatud juurdepääsupiirang tulenevalt avaliku teabe seadusest või eriseadustest. Avalik teave on avalikke ülesandeid täites koostatud, loodud või saadud teave üldiseks kasutamiseks.

Teabenõue

Teabenõudega saab küsida asutuses olemasolevaid dokumente, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. Näiteks, asutuse käskkiri on juba loodud dokument, mida võib teabenõudega saada, kui sellele ei kehti avaliku teabe või eriseadusest tulenevat juurdepääsupiirangut.

Selgitustaotlus

Juhul, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt koguda ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida, siis on see pöördumine selgitustaotlus, millele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ettenähtud korras.

Avaliku teabe seaduse rakenduspraktika analüüs

Justiitsministeerium on koostamas analüüsi, mille eesmärk on teabe kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamine ning selleks sobivate lahenduste leidmine. 

Eesmärk on muuta info seal, kus vajalik, avalikkusele paremini kättesaadavaks, kasutades selleks võimalusel uusi tehnoloogiaid. Samas peame seisma ka selle eest, et kaitset päriselt vajav teave (nt julgeolekuga seonduv) ka vajaliku kaitse saaks. 

Kuna teema vajab laiemat avalikku arutelu, soovib justiitsministeerium saada võimalikult laiapindset tagasisidet. Selleks liigume edasi huvirühmade ja partnerorganisatsioonide esindajatest koosneva töörühmaga. Analüüsi tulemusena esitatakse ettepanekud seaduse paremaks rakendamiseks või ka vajaduse korral seaduse muutmiseks.

Kontaktisikud

Ajajoon

Töörühma kuues kohtumine toimus 28.05.2024 ministeeriumide ühishoones.

Justiitsministeerium kutsus 11.03.2024 kokku töörühma, kuhu kuuluvad Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Advokatuur, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Meediaettevõtete Liit, E-riigi Akadeemia, Kaitseministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Open Knowledge Estonia, Rahandusministeerium, Riigikantselei, Riigikogu kantselei, Siseministeerium, Tartu Ülikool ja Välisministeerium.

Töörühm otsustab, millised teemad esialgsest kaardistusest vajavad süvendatud analüüsimist, et jõuda koos justiitsministrile esitatavate ettepanekuteni. Töörühma kohtumised toimuvad kaks korda kuus.

Meediaesindajate üldine ümarlaud nende arvamuse ärakuulamiseks toimus 7.03.2024 ministeeriumide ühishoones. 

Küsisime 2023. aasta oktoobris sisendit riigiasutustelt, et kaardistada, kus tajuvad nemad praegu kehtiva seaduse kitsaskohti. Justiitsministeeriumi kiri riigiasutustele ning nende vastuskirjad leiab dokumendiregistrist.

Viimati uuendatud 21.06.2024