Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.
Me ei mõtle sellele kuigi tihti, ent tegelikult on just põhiseaduses sätestatud põhiõigused, vabadused ja kohustused need, mis annavad raami meie elu kujundavatele tähtsatele tegemistele ja ettevõtmistele – õpingutele ja tööelule, igaühe eneseteostusele, aga ka suhetele kaaskodanike ja lähedastega
Justiitsministeerium tähistas 2020. aastat põhiseaduse aastana, et tutvustada ühiskonnale tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Erilist tähelepanu pöörasime inimeste õiguste ja kohustuste tasakaalu selgitamisele ning iseäranis noorte teavitamisele põhiseaduse rollist.
Muuhulgas valmis lühivideode sari, kus üks inimene avab oma mõtetega üht põhiseaduse paragrahvi. Projekti avas vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes räägib põhiseaduse esimesest paragrahvist, mis kõlab nii: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.“ Pärast presidenti räägivad oma mõtetest konkreetse paragrahvi lõikes väga erineva taustaga inimesed, alustades riigisektori ja vabaühenduste huvitavatest persoonidest kuni koolinoorte ja sportlasteni.
2018. aastal loodi eesmärgiga edendada riigiõiguse arendamist ja riigiõiguse alast teadustööd Riigiõiguse Sihtkapital. Justiitsministeerium eraldab igal aastal sihtkapitalile riigieelarvelist tegevustoetust.
Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne
1995. a märtsis valitud riigikogu põhiseaduskomisjon pöördus vabariigi valitsuse poole ettepanekuga korraldada põhiseaduse terviklik analüüs. Eesmärgiks seati välja selgitada võimalikud vastuolud ja lüngad põhiseaduses, et osata vastata küsimusele, kas ja millises ulatuses on vaja põhiseadust muuta.
Põhiseaduskomisjoni ettepaneku alusel moodustas vabariigi valitsus oma 4. mai 1996. aasta korraldusega põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni. Komisjoni tööst saab lugeda Riigikogu Toimetistest.
Komisjoni lõpparuanne
Komisjoni liikmeteks olid konstitutsiooniõiguse eksperdid:
- Uno Lõhmus
- Kalle Merusk
- Heiki Pisuke
- Jüri Raidla
- Märt Rask
- Heinrich Schneider
- Eerik-Juhan Truuväli
- Henn-Jüri Uibopuu
Komisjoni esimeheks ametikoha järgi tollane justiitsminister Paul Varul.
Komisjoni töös osales riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Tiit Käbin.
Põhiseaduse asjatundjate kogu
17. detsembril 2016 moodustas justiitsminister Urmas Reinsalu ministeeriumi juurde 12-liikmelise põhiseaduse asjatundjate kogu, mille ülesanne oli analüüsida Eesti põhiseaduse probleeme ja vajaduse korral esitada valitsusele lahendusettepanekud.
Kogu liikmeteks oli riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, riigisekretär Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtunik Madis Ernits, riigikogu kantselei asedirektor Aaro Mõttus, Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk, vandeadvokaat Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste ning endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask.
Valdkondade eest vastutavad raportöörid:
- EL ja suveräänsus – Madis Ernits
- riigikaitse ja NATO – Märt Rask
- riigikorraldusõigus (riigiorganisatsioon/institutsioonid) – Rait Maruste
- kohtud – Priit Pikamäe
- kohalikud omavalitsused – Jüri Adams
- demokraatia rakendamine (nt Euroopa Parlamendi valimine, rahvaalgatused) – Allar Jõks
- põhiõigused ja vabadused – Uno Lõhmus
Eraldi analüüsis kogu neid küsimusi, mis on kaasnenud Euroopa Liidu ja NATOga liitumisega.
Viimati uuendatud 19.07.2023