Riigikorraldus

Põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

Samuti tuleneb Põhiseadusest esindusdemokraatia põhimõte - kõrgemat võimu teostab rahvas Riigikogu valimise ning rahvahääletusega. Riigikogu, kui esindusorgani valimised toimuvad perioodiliselt ning valimisi reguleerib Riigikogu valimise seadus.

Kõiki esindusorganite (Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu, Euroopa Parlament) valimisi korraldab Riigi Valimisteenistus, mis on oma ülesannete täitmisel iseseisev. Riigi Valimisteenistus on ühtlasi ka Euroopa Liidu valimisvõrgustiku siseriiklikuks kontaktasutuseks. 

Lisaks Riigikogule kui parlamentaarse demokraatia keskseimale organile näeb põhiseadus ette järgmised põhiseadusorganid:

Avalik-õiguslike juriidiliste isikutena tegutsevad Eesti Pank ja kohalikud omavalitsused.

Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega 1. jaanuaril 2018. a ning nende seniste ülesannete üleandmisega riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele, teeb alates 1. jaanuarist 2018 kohalike omavalitsuste haldusaktide õiguspärasuse üle järelevalvet maavalitsuste asemel Justiitsministeerium. Kohaliku omavalitsuse valdkond tervikuna on aga Rahandusministeeriumi pädevuses.

Viimati uuendatud 06.05.2022