Maksejõuetus

Füüsilisel ja juriidilisel isikul on makseraskustesse sattumise korral võimalik nende ületamiseks kasutada erinevaid maksejõuetusmenetlusi. Seejuures eristatakse võlgniku püsivat ja ajutist maksejõuetust. Püsiva maksejõuetuse lahendamine on eeskätt võimalik pankroti väljakuulutamise kaudu. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Ajutise maksejõuetuse ületamiseks on ettevõtjatel võimalik kasutada saneerimismenetlust ja füüsilistel isikutel võlgade ümberkujundamise menetlust.

Füüsilise isiku pankrot

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 

Juriidilise isiku pankrot

Juriidilisest isikust võlgnik on samuti maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Võlgade ümberkujundamine

Võlgade ümberkujundamine on menetlus, mis võimaldab makseraskustega inimesel, oma võlad ja kohustused ümber kujundada. Ümber kujundamine tähendab seda, et makseraskustes inimene saab oma kohustused (võlad) osadena täita, edasilükata või väiksemas summas täita.

Viited

juristaitab.ee

Võlgade ümberkujundamise avaldus

Ettevõtja saneerimine

Ettevõtja saneerimine on abinõude rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks: tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimine on mõeldud eelkõige ettevõtjatele, kelle majandustulemusi võiksid teatavad ümberkorraldused – uued hankevõimalused, töötajate vähendamine, uute turgude leidmine jms – paremaks muuta.

Viited

eesti.ee

Ettevõtja saneerimine

​Võlgniku maksejõuetusavaldus 

Füüsilisest isikust võlgnik saab kohtule esitada maksejõuetusavalduse nii pankroti väljakuulutamiseks, pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks kui ka võlgade ümberkujundamiseks.

Võlgnikul on võimalik jätta menetlusliigi valik ka lahtiseks ning valida sobiv menetlus usaldusisiku ja kohtu abiga. Seejuures hakkab füüsilisest isikust võlgnikku tema maksejõuetusmenetluse algatamisel nõustama usaldusisik ning ajutist haldurit füüsilisele isikule enam ei nimetata. Usaldusisikul on ajutise halduriga sarnased õigused ja kohustused.

Kui võlgnik soovib taotleda maksejõuetusmenetluse algatamist enda suhtes:
Kui  võlgnik on abielus ja ka abikaasal on makseraskused, on abikaasadel võimalik esitada ühine avaldus enda makseraskuste lahendamiseks:
Võlausaldajal on õigus esitada võlgniku suhtes maksejõuetusavaldus:
Veel:

Avaldus tuleb esitada sobiva piirkonna maakohtule. Kontaktid on leitavad siit.

Saneerimiskava näidis

Euroopa Liidu Sotsiaalfondi projekti „Õiguse revisjon“ raames on valminud saneerimiskava näidis koos juhistega, mis on eelkõige abiks väike- ja keskmiste ettevõtjate saneerimiskavade koostamisele:

Justiitsministeeriumi tegevused maksejõuetuse valdkonnas

2014. aastal alguse saanud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist toetatava projekti „Õiguse revisjon“ käigus on maksejõuetust puudutav seadusandlus läbinud põhjaliku, sisulise ja süsteemse analüüsi eesmärgiga seda nii ühtlustada kui ka ajakohastada.

Maksejõuetusõiguse revisjoni eesmärgiks võeti põhjalikult analüüsida maksejõuetusõiguse vastavust nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute vajadustele, kaardistada ära antud valdkonna probleemkohad ning vajaduspõhiselt töötada välja ettepanekud nende probleemide lahendamiseks ning maksejõuetusmenetluste läbiviimise lihtsustamiseks.

Käsi EU logo

Viimati uuendatud 14.07.2022