Täitemenetlus

Täitemenetluse käigus sundtäidab kohtutäitur täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele).

Infot oma täitemenetluse kohta saate riigiportaalis www.eesti.ee, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas aadressil Tartu mnt 16, 10117 Tallinn (IV korrus), tel: 64 63 773 ja e-posti kaudu info@kpkoda.ee. Vaata ka www.kpkoda.ee.

Kohtute kontaktandmed ja üldine info kohtusse pöördumise kohta on leitav www.kohus.ee.

Täitmise aegumine

10. märtsil 2021 võttis Riigikogu vastu täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega muudeti lihtsamaks täitemenetluse lõpetamine tsiviilnõudes täitmise aegumise tõttu. Seadus jõustus 2021. aasta 1. aprillil. 

Allolev info selgitab, kuidas taotleda täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõudes täitmise aegumise tõttu. Esitatud info on lihtsustatud ja üldistatud kujul, mistõttu ei anna see vastuseid erinevatel alustel tekkinud võlgadega ega kõigi aegumisega seonduvalt tekkida võivatele küsimustele. Seisukohad on koostatud Justiitsministeeriumi parima arusaama järgi, kuid tuleb arvestada, et need ei ole kohtule siduvad.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt mõistab õigust ainult kohus.

mundid ja sendid

Korduma kippuvad küsimused

Tsiviilnõue ehk eraõiguslik nõue on ühe eraisiku õigus nõuda teiselt isikult mingi kohustuse täitmist, sh raha maksmist ehk rahalise võlgnevuse tasumist.

Kohtutäituri poolt sundkorras täidetava tsiviilnõude aluseks võib olla kohtulahend, notariaalne kokkulepe ja muu selline dokument. Dokumenti, millel nõue põhineb ja mille alusel täitmist läbi viiakse, nimetatakse täitedokumendiks. 

Eraõiguslikud nõuded on eelkõige kõikvõimalike lepingute täitmisega seotud rahalised nõuded, näiteks tasumata arved või lepingujärgsed maksed, samuti kahju hüvitamise nõuded, elatisnõuded jms.

Jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tulenevat nõuet saab täitemenetluses sundtäita teatud tähtaja jooksul, see tähtaeg on täitmise aegumise tähtaeg. Pärast täitmise aegumise tähtaja möödumist on kohustatud isikul (täitemenetluse võlgnik) õigus taotleda täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kui täitemenetlus täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, ei ole nõude sundtäitmine täitemenetluse kaudu enam võimalik.
Täitmise aegumisest tuleb eristada nõude enda aegumist ehk seda tähtaega, mille jooksul tuleb nõudega kohtu poole pöörduda.

Jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegub üldjuhul 10 aasta möödumisel täitedokumendi täitmiseks esitamisest, kuid sellest on ka erandeid. Näiteks kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete täitmine aegub 20 aasta möödumisel.

Lapse elatise täitmise nõude aegumistähtaeg on 10 aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kohtuotsuses kindlaksmääratud elatise täitmise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema kohtulahendi täitmisele esitamise kalendriaasta lõppemisest. Iga üksiku elatismakse osas, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse jõustumist, hakkab aegumistähtaeg kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, millal vastav elatismakse muutus sissenõutavaks. Lisaks tuleb silmas pidada, et laste nõuete aegumine vanemate vastu, sh selliste nõuete täitmise aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10-aastane aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõude sissenõutavaks muutumine tähendab, et õigustatud isikul (täitemenetluse sissenõudjal) on õigus kohustatud isikult (täitemenetluse võlgnikult) nõude täitmist nõuda.

Kui kohtulahend esitatakse sundtäitmiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur alustab täitemenetlust, siis aegumistähtaeg katkeb. Aegumise katkemise korral algab täitmise aegumistähtaja kulgemine otsast peale. Seega täitedokumendi (kohtulahendi) täitmiseks esitamisega algab 10-aastane täitmise aegumise tähtaeg uuesti.

Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Aastates arvutatava tähtaja korral saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Näide 1: kui kohtulahend jõustus 05.04.2011 ja esitati kohtutäiturile täitmiseks samal päeval, siis 10-aastane täitmise aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 06.04.2011 ja aegumistähtaja viimane päev on 06.04.2021.

Näide 2: kui kohtulahend jõustus 05.04.2011, aga esitati kohtutäiturile täitmiseks alles 01.02.2015, siis kohtulahendi jõustumisest alanud täitmise aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, so algas 02.02.2015 ja lõpeb 02.02.2025.

Kohtutäitur ei või aegumist kohaldada omal algatusel. Kui möödub täitmise aegumistähtaeg, on täitemenetluse võlgnikul õigus täitmise aegumisele tuginedes taotleda täitemenetluse lõpetamist. See tähendab, et täitmise aegumise korral ei lõppe täitemenetlus automaatselt ja täitemenetlust ei lõpeta kohtutäitur omal algatusel, vaid menetluse lõpetamiseks aegumise tõttu peab võlgnik pöörduma avaldusega kas kohtutäituri poole või kohtusse. 

Täitmise aegumine ei lõpeta sissenõudja nõuet võlgniku vastu. Kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata, on sissenõudjal siiski õigus võlgnikult nõude täitmist nõuda, kuid seda ei saa enam teha täitemenetluses. Kui täitemenetlus on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud, ei saa sissenõudja pöörduda sama nõude sundtäitmiseks uuesti kohtutäituri poole.

Nõue ehk kohustus lõpeb seaduse kohaselt kohustuse kohase täitmisega. Aegumine võimaldab võlgnikul esitada üksnes aegumise vastuväite täitmisele ja taotleda täitemenetluse lõpetamist selle tõttu. Kui võlgnik vaatamata täitmise aegumisele nõude siiski täidab, siis ei ole tal õigust seda raha sissenõudjalt hiljem tagasi nõuda.

Seaduses sätestatud juhtudel võib täitmise aegumine peatuda. Aegumise peatumine tähendab seda, et teatud asjaolu tõttu aegumise tähtaja arvestamine peatub ja jätkub pärast peatumise tinginud asjaolu äralangemist. Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Näiteks kui aegumine oli peatunud 1 kuu, siis täitmise aegumistähtaeg möödub 10 aasta + 1 kuu pärast.

Aegumise peatumise alused sätestab seadus. Näiteks võib aegumine peatuda vääramatu jõu tõttu või ajaks, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud seaduslikku esindajat.

Aegumist peatavaks asjaoluks täitemenetluses võib olla ka maksegraafiku sõlmimine sissenõudjaga. Sel juhul on aegumine peatunud kuni täitmiseks antud täiendava maksetähtaja möödumiseni. See tähendab, et maksegraafikuga kokkulepitud tähtaja võrra pikeneb aeg, mille jooksul saab sundtäitmist läbi viia. Kui võlgnik keeldub graafikujärgseid makseid tasumast, lõpetab see aegumise peatumise ja selleks hetkeks tasumata jäänud nõue muutub tervikuna sissenõutavaks.

Lisaks peatub aegumine ka juhul, kui sissenõudja esitab täitemenetluse ajal kohtule hagi võlgniku vara või selle kindlakstegemisega seonduvalt (näiteks hagi ühisvara jagamiseks või võlgniku vara tagasivõitmiseks). Täitmise aegumine peatub sel juhul kohtumenetluse ajaks.

Avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu võib esitada kas kohtutäiturile või kohtusse.
Avaldust esitades on oluline esmalt endale selgeks teha, millal aegumine algas ning kas täitmise aegumistähtaeg on avalduse esitamise ajaks eelduslikult möödunud.

Avaldus kohtutäiturile

Kõige lihtsam viis täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu on esitada avaldus täiteasja menetlevale kohtutäiturile. Avalduse võib esitada kas elektrooniliselt või paberdokumendina. Avaldus peab olema allkirjastatud. Avalduse vorm on leitav SIIT. 

Avalduses tuleb märkida:

• täiteasja number;
• võlgniku andmed (nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed);
• sissenõudja andmed (nimi, isiku- või registrikood);
• vabas vormis väljendatud palve lõpetada täitemenetlus aegumise tõttu;
• võlgniku allkiri.

Avalduse läbivaatamise eest on kohtutäituril õigus võtta tasu 18 eurot (seaduses sätestatud tasule 15 eurot lisandub käibemaks 3 eurot). Tasu tuleb maksta enne avalduse läbivaatamist kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui täitmisel on mitu nõuet ja menetluse lõpetamist taotletakse mitmes täiteasjas, tuleb avalduse läbivaatamise tasu maksta iga täiteasja kohta, kui kohtutäitur seda nõuab.

Täpsemat infot tasu maksmise kohustuse ja konto numbri kohta saab täiteasja menetlevalt kohtutäiturilt. Kohtutäiturite kontaktid on leitavad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel.

Kui kohtutäitur nõuab tasu avalduse läbivaatamise eest ja võlgnik jätab selle maksmata, on kohtutäituril õigus jätta võlgniku avaldus tähelepanuta ja täitemenetlust mitte lõpetada. Sel juhul ei saa esitada ka kaebust kohtutäituri tegevuse peale.

Avalduse saamisel kontrollib kohtutäitur, kas on möödunud vähemalt seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg. Kui see tähtaeg ehk kümme aastat on möödunud, edastab kohtutäitur võlgniku avalduse sissenõudjale seisukoha esitamiseks. Kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse.

Kui seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud või kui sissenõudja vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu, ei lõpeta kohtutäitur täitemenetlust, vaid teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest.

Sissenõudja võib lõpetamisele vastu vaielda eelkõige seetõttu, et tema hinnangul ei ole täitmise aegumistähtaeg veel möödunud, sest see on olnud vahepeal peatunud. Sel juhul on tekkinud võlgniku ja sissenõudja vahel vaidlus täitmise aegumise küsimuses, mida saab sisuliselt lahendada üksnes kohus. Kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, on võlgnikul õigus pöörduda täitemenetluse lõpetamise avaldusega kohtusse. Täitemenetluse lõpetamata jätmise korral ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevusele.

Kui täitemenetlus sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, võib menetlus siiski jätkuda täitekulude sissenõudmiseks. Täitemenetlus tervikuna lõpeb, kui on tasutud ka täitekulud. Täitemenetluses peab täitekulud reeglina tasuma võlgnik. Tasumisele kuuluva täitekulu kohta teeb kohtutäitur tasuotsuse, mis toimetatakse kätte võlgnikule.

Rahalise nõude puhul sõltub kohtutäiturile makstav summa võla suurusest. Kui täitemenetlus lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, võib kohtutäitur nõuda võlgnikult kuni 50% põhitasu täismäärast arvestatuna sisse nõudmata jäänud võlalt. Näiteks, kui täitemenetluse lõpetamise ajaks on sisse nõudmata jäänud võla jääk 1000 eurot ja menetluse põhitasu täismäär sellelt oleks näiteks 200 eurot, siis on kohtutäituril õigus nõuda täitemenetluse lõpetamisel aegumise tõttu võlgnikult põhitasu tasumist maksimaalselt kuni 100 eurot. Sellele summale lisandub käibemaks. Nõude suurusest sõltuvad tasu määrad leiate kohtutäituri seaduse paragrahvist 35. Tasumisele kuuluva põhitasu suuruse otsustab kohtutäitur oma tasuotsusega.

Kohtutäitur vaatab võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu läbi 30 päeva jooksul avalduse saamisest ja teeb otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta 7 päeva jooksul avalduse läbivaatamisest arvates. 2021. aastal on kohtutäituril õigus võlgniku avaldust läbi vaadata pikema aja jooksul (60 päeva) ja teha otsus 15 päeva jooksul.

Avalduse läbivaatamise tähtaeg hakkab kulgema alates puudusteta avalduse saamisest. See tähendab, et kui kohtutäitur nõuab võlgnikult avalduse läbivaatamise tasu, hakkab avalduse läbivaatamise 30-päevane (2021. aastal 60-päevane) tähtaeg kulgema kohtutäiturile tasu laekumisest.

Kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, siis otsust ei koostata, vaid võlgnikku teavitatakse täitemenetluse jätkamisest.

Kui võlgnik esitab kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu, siis kuni võlgniku avalduse lahendamiseni ei kanna kohtutäitur sundtäitmise (arestimise) tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekuvat raha sissenõudjale üle. Avalduse läbivaatamise aeg, mille jooksul ei või kohtutäitur tema ametikontole laekuvat raha sissenõudjale üle kanda, hakkab kulgema võlgnikult nõuetekohase täitemenetluse lõpetamise avalduse saamisest. Kui on maksmata avalduse läbivaatamise tasu, on tegemist puudustega avaldusega ning sel juhul peatab kohtutäitur sissenõudjale raha üle kandmise alles alates avalduse läbivaatamise tasu maksmisest. Raha üle kandmine sissenõudjale on peatatud kuni võlgniku avalduse lahendamiseni.

Eeltoodu tähendab, et arestimisakti alusel peetakse võlgnikult arestimisaktis märgitud summa küll kinni, kuid seda ei kanta sissenõudjale üle, vaid seda hoitakse kuni võlgniku avalduse lahendamiseni kohtutäituri ametialasel kontol.

Kui kohtutäitur lõpetab täitemenetluse ja võlgniku avalduse läbivaatamise ajal on kohtutäituri ametialasele kontole laekunud arestimise tulemusena raha, tagastab kohtutäitur raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul pärast täitemenetluse lõpetamise otsusele kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva alates kohtutäituri otsusest teadasaamisest.

Kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, kannab ta raha üle sissenõudjale pärast 15 tööpäeva möödumist võlgnikule täitemenetluse jätkamisest teatamisest arvates. 15 tööpäeva on ette nähtud selleks, et võlgnik jõuaks selle aja jooksul pöörduda kohtu poole täitemenetluse lõpetamise taotlusega ja ühtlasi taotleda ka kohtult esialgse õiguskaitse korras sissenõudjale väljamaksete peatamist.

Täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur võlgniku vara viivitamata aresti alt. Vara arestist vabastamise eelduseks on, et võlgnik on tasunud ka täitekulud. Kohtutäitur võib jätta vara arestist vabastamata seni, kuni võlgnik on tasunud kohtutäituri tasuotsusega kindlaks määratud täitekulud.

Avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu võib esitada ka kohtule. Avaldus tuleb esitada maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi hagita menetluse korras. Avalduse vorm on leitav SIIT. 

Avalduse võib saata kohtu menetlusposti aadressile e-kirjana, esitada paberdokumendina posti teel või kohtu kantseleisse või esitada elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu (aadress www.e-toimik.ee). Avaldus peab olema allkirjastatud, elektroonilisel esitamisel digitaalselt allkirjastatud. Kohtu kontaktandmed ja menetlusposti aadressi leiab kohtute veebilehelt.

Avalduses tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:

• täiteasja number, mille lõpetamist taotletakse;
• avaldaja ehk võlgniku andmed (nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed);
• asjast puudutatud isiku ehk sissenõudja andmed (nimi, isiku- või registrikood, teadaolevad kontaktandmed);
• avalduse asjaolud ja selgelt väljendatud taotlus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu;
• avalduse esitaja allkiri.

Avaldus tuleb kohtule esitada eesti keeles või tõlgituna eesti keelde.

Kuni täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamiseni kohtus jätkub üldjuhul täitemenetlus, kuid kohus võib võlgniku avalduse alusel esialgse õiguskaitse korras peatada kohtutäituri ametialasele arvelduskontole arestimise tulemusena laekuva raha ülekandmise sissenõudjale või muude täitetoimingute tegemise.

Kui võlgnik esitas enne kohtusse pöördumist täitemenetluse lõpetamise avalduse ka kohtutäiturile ja kohtutäitur jättis avalduse rahuldamata, tuleb kohtusse esitatavale avaldusele lisada ka kohtutäituri teade täitemenetluse lõpetamata jätmise kohta.

Kui kohus avalduse rahuldab, kohustab ta kohtutäiturit täitemenetluse lõpetama. Täitemenetluse lõpetamine kohtulahendi alusel ei vabasta võlgnikku täitemenetluse kulude kandmisest.

Avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot. Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumist tõendav dokument või tasumist kinnitavad andmed.

Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole:

SWEDBANK EE062200221059223099
LUMINOR BANK EE221700017003510302
SEB EE571010220229377229
LHV Pank EE567700771003819792

Ülekannet tehes märkige kindlasti isiku nimi, kelle eest lõiv tasuti, samuti toimingu nimetus, mille eest lõiv tasuti (näiteks avaldus täitemenetluse lõpetamiseks). Kui avaldus esitatakse e-toimiku kaudu, saab riigilõivu tasuda e-toimiku keskkonnas pangalingiga.

Riigilõivu ei pea tasuma isik, kes on enne kohtusse pöördumist taotlenud täitemenetluse lõpetamist kohtutäituri juures ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata.

Kohus peab asju menetlema mõistliku aja jooksul. Konkreetse avalduse lahendamise kiirus sõltub eelkõige asja sisust, menetlusosalistest, menetluses ette tulevatest taotlustest ja olukordadest. Kohus võib asja lahendada istungi- või kirjalikus menetluses.

Reeglina kannab hagita menetluses avaldaja ise menetluskulud, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, näiteks võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda. Kui kohus jätab avalduse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Viimati uuendatud 10.11.2021