Tsiviilkohtumenetlus

Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi ja tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Seda reguleerib Tsiviilkohtumenetluse seadustik ehk TsMS.

Tsiviilkohtumenetlus võib olla hagimenetlus või hagita menetlus. 

Hagimenetlus – esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel.

Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin on kohtul endal kohustus tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale jne. Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Täpsemalt saab loetelu vaadata tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 475.

Viimati uuendatud 17.11.2021