Asjaõigus

Eesti õiguses on asjaõigusteks omand ja piiratud asjaõigused. Seda reguleerib asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele.

Omand

Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Asi on kehaline ese. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õiguseid piiravad üksnes teiste isikute õigused või üldised huvid tervikuna või konkreetsed seaduses sätestatud kitsendused. Omand tekib kas tahteliselt ehk tehinguliselt või tahtest sõltumatult ehk seadusjärgselt. Seadusjärgse omandamise puhul ei ole omandi tekkimise aluseks tehing. 

Omandi mõistet ei saa samastada vara mõistega

Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Vara hulka kuuluvad kõik isikule kuuluvad asjad, sh vallasasjad ja kinnisasjad, kõik õigused, nii intellektuaalse vara hulka kuuluvad õigused kui ka nõudeõigused, samuti muud hüved, kui need on rahaliselt hinnatavad. Lisaks kuuluvad vara hulka kõik isikul lasuvad kohustused, sh näiteks piiratud asjaõigustest tulenevad kohustused (servituudid, pandiõigus jne), seadusest tulenevad ülalpidamiskohustused, võlausaldaja nõudeõigusele vastavast raha maksmise nõudest tulenevad kohustused, lepingutest ja muudest võlasuhetest tulenevad kohustused jne. Vara ei saa olla erinevalt omandist tervikuna käsutamise objektiks, samuti ei ole vara suhtes tervikuna võimalik teostada muid õigusi.

Asjad jagunevad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks

Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu nt ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Vallasasjadena käsitletakse kõiki asju, mis ei ole kinnisasjad ja kinnisasja osad.

Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kinnisomandi tekkimiseks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe sõlmimine ja kande tegemine kinnistusraamatusse. Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping võib notariaalselt tõestatud dokumendi asemel sisalduda kohtulahendis. Notariaalselt tõestatud peab olema ka see tehing (kohustustehing), millega isik kohustub kinnisasja omanikuks saama või millega ta kohustub kinnisasja võõrandama.

Kuidas tehakse kinnisvaratehinguid ja vormistatakse dokumente?

Tehinguid kinnisasjadega tehakse üldjuhul notari juures. Tehing kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks peab olema notariaalselt tõestatud.

LOE EDASI 

Ühisomand ja kaasomand

Omand võib kuuluda nii ühele isikule kui mitmele isikule korraga. Kui omand kuulub üheaegselt mitmele isikule, on tegemist ühise omandiga. Ühine omand on üldine mõiste, mis võib väljenduda kas ühisomandina või kaasomandina. Eelkõige sõltub see asjaolust, kas osad ühises omandis on kindlaks määratud või mitte.

Ühisomandi puhul kuulub omand üheaegselt mitmele isikule ja seejuures ei ole mõttelisi osi omandis kindlaks määratud. Enam levinud ühisomandi liigiks on abikaasade ühisomand.

Kaasomandi puhul kuulub kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades kindlaks määratud omand ühises asjas. Kaasomandi osad võivad olla nii võrdsed (nt ½ ja ½ ) kui ka erinevates suurustes (1/3 ja 2/3).

Osade suurus kaasomandis on oluline, kuna see mõjutab eelkõige asjast saadava vilja jaotamist, koormiste ja kulutuste kandmist, aga ka asja jagamist kaasomandi lõpetamise korral.

Kaasomandiga on tegemist ka korteriomandi puhul.

Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Seega on korteriomanikud ühtlasi kaasomanikud vastava kinnisasja ja selle kinnisasja osade suhtes, mis ei ole hoone reaalosadeks.

Valdamine, kasutamine ja käsutamine

Valdamine tähendab tegelikku võimu asja üle. Tegelik võim eeldab, et asi on valdajale ruumiliselt selliselt juurdepääsetav, et isik saab asja kasutada oma tahtmise järgi isiklikult või teise isiku kaudu. Valdus võib olla nii otsene kui kaudne. Kaudse valdusega on tegemist näiteks üürilepingu puhul, mil otsene valdus kuulub üürnikule ja omanik on kaudne valdaja. Kuigi omanikul ei pruugi olla alati tegelikku võimu asja üle, jääb ta ikkagi omanikuks ja tal on õigus asi võõrast valdusest välja nõuda.

Omanikul on õigus oma asja kasutada, mis sisuliselt tähendab asja kasulike omaduste tarbimist ja asjalt viljade saamist. Kasulike omaduste tarbimine tähendab mh õigust otsustada asjast saadavate kasulike omaduste kasutamise üle.

Käsutamine seisneb asja õigusliku staatuse määramises ehk omanik võib oma asja eelkõige võõrandada või koormata asjaõigusega (nt pandi seadmine, hoonestusõiguse seadmine).

Piiratud asjaõigused on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus 

Piiratud asjaõigused annavad õigusi oma asjale või võõrale asjale. Piiratud asjaõigused jagunevad kasutusõigusteks (hoonestusõigus, servituudid), tagatisõigusteks (kinnisasjade puhul hüpoteek, vallasasjade puhul pandiõigus) ning omandamisõigusteks (ostueesõigus).

Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel oma kinnisasjal midagi teha või kinnisasja mingil otstarbel kasutada (õigus rajada tee, tehnovõrk vms), samuti võivad servituudid kohustada isikut mingist tegevusest hoiduma (nt mitte rajama kinnisasjale teatud ehitisi, paigaldama kinnisasjale reklaami vms). Servituudiga õigustatud isik võib olla mõne teise kinnisasja igakordne omanik või muu isik, kellele ei pruugi kinnisasi kuuluda. Kui servituut seatakse teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, on tegemist reaalservituudiga. Kui servituut seatakse konkreetse isiku kasuks, on tegemist isikliku servituudiga.

Reaalkoormatis koormab kinnisasja selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid.

Hoonestusõigus on õigus omada võõral kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.

Asjaõigusliku toimega kinnisasja ostueesõigused on kinnistusraamatusse kantud kokkuleppel põhinev ostueesõigus, kinnisasja kaasomanike ostueesõigus ja seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus. Asjaõigusliku toimega ostueesõigus kinnisasjale peab alati nähtuma kinnistusraamatus.

Pandiõigusega võib asja koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pant on vallaspant (nt käsipant, registerpant) või kinnispant (hüpoteek).

Pandiõiguse sisu sõltub sellest, kas tegemist on aktsessoorse või mitteaktsessoorse pandiõigusega. Aktsessoorsete pandiõiguste (käsipandi, õiguste pandi) puhul kuulub tagatiskokkulepe pandi sisusse ega pole pantimiskokkuleppest eristatav ehk tagatiskokkuleppeta ei saa pant kehtida. Mitteaktsessoorse pandiõiguse, eelkõige hüpoteegi puhul eristatakse asjaõiguslikku kokkulepet tagatiskokkuleppest ehk tagatiskokkuleppe sisu ei kuulu hüpoteegi sisusse.

Juurdepääs kinnistutele

Kinnistutele juurdepääsu teema on olnud probleemiks viimase paarikümne aasta jooksul. Üheks peamiseks põhjuseks on olnud maade tagastamisel või erastamisel tekkinud olukorrad, kus varem laiemalt kasutuses olnud teed hakkasid kuuluma eraomanikele, kes on tee sulgenud, ei luba neid teistel isikutel enam kasutada või esitavad selleks ebamõistlikke tingimusi. Seetõttu on tekkinud palju vaidlusi ja tülisid naabrite vahel, kus ühel pool on kinnisasja omanik, kes tahab oma kinnisasjale ligi pääseda ning teisel pool omanik, kelle kinnisasja soovitakse kasutada juurdepääsuks. Viimased ei ole reeglina huvitatud sellest, et nende kinnisasjal kulgevat teed kasutavad teiste kinnisasjade omanikud.


loe edasi 

Viimati uuendatud 04.01.2024