Võlaõigus

Võlaõigus on laia õigussuhete valdkonda hõlmav õigusvaldkond, mis reguleerib nii lepingutel põhinevaid võlasuhteid kui ka lepingu väliseid võlasuhteid. Võlasuhe on kahe isiku vaheline õigussuhe, mille peamiseks aluseks on lepingud. Üheks selliseks näiteks on üürisuhted, mis on samuti reguleeritud võlaõigusseaduses. Võlasuhe võib tekkida ka lepinguvälistest asjaoludest, näiteks käsundita asjaajamine ja alusetu rikastumine.

Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks

Üürisuhteid reguleerib võlaõigusseadus. Nii üürnikul kui ka üürileandjal on mõistlik tutvuda oma seaduslike õiguste ja kohustustega. Need lepingutingimused, mis on eluruumi üürnikule võrreldes seaduses sätestatuga kahjulikumad, on võlaõigusseaduse järgi tühised.

Käesolevad nõuanded ja selgitused üürilepingute sõlmimise puhuks kajastavad ka 14.01.2020 jõustunud võlaõigusseaduse muudatusi.

LOE EDASI

Naine ja laps kolimiskastiga rõõmsad
kaarditehing

Lepinguõiguslikud reeglid ja vääramatu jõud

Üldiselt on lepingu täitmine lepingupoolele kohustuslik. Lepinguõiguse reeglid, sh lepingute täitmisega seotud kohustused kehtivad ka häda- ja eriolukorra tingimustes. Hädaolukorra seadus ei näe riigile ette alust eraõiguslikesse lepingutesse sekkumiseks (nt maksetähtaegade pikendamiseks vms). Samas on ka kehtivas lepinguõiguse regulatsioonis ette nähtud teatud erireeglid olukordade jaoks, kus lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu või kus lepingu sõlmise aluseks olnud asjaolud ja lepingupoolte kohustuste vahekord on oluliselt muutunud.

Kõnealuste selgituste eesmärk on anda ülevaade nendest võimalustest, eelkõige vääramatu jõu ja lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise tähendusest. Samuti käsitletakse mõningaid teisi küsimusi, mis võivad COVID-19 põhjustatud olukorras olla asjakohased.

Selgituste lugemisel tuleks silmas pidada, et eriolukorda ei ole Eestis kunagi varem välja kuulutatud ning ka kehtivate ulatuslike piirangute kehtestamine COVID-19 leviku tõkestamiseks praeguses hädaolukorras on midagi enneolematut. Seetõttu puudub ka täpselt selliste olukordade kohta varasem praktika. Siiski on aga võimalik anda ülevaade juba väljakujunenud seisukohtadest ja tõlgendustest.

Lisaks siin esitatud selgituses väljatoodule tuleks praeguses erandlikus olukorras võimalikult palju arvestada teiste isikute põhjendatud huvidega, lähtudes üldisest hea usu põhimõttest. Näiteks tuleks teisele lepingupoolele võimalikult aegsasti teatada probleemidest enda kohustuste täitmisel. Samuti tasuks praeguses olukorras püüda võimalusel leida mõlemale poolele sobivaid kompromisse. 

LOE EDASI

Viimati uuendatud 03.11.2021