Osaühing

Osaühing on kapitaliühing, mille kohustuste eest vastutab üldjuhul ühing, mitte osanikud. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping, mille lisaks on põhikiri. Osaühingu põhikirjas pannakse paika osaühingu juhtimine ja korraldus.

Osaühing on kapitaliühing, mille kohustuste eest vastutab üldjuhul ühing, mitte osanikud. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping, mille lisaks on põhikiri. Osaühingu põhikirjas pannakse paika osaühingu juhtimine ja korraldus.

Alates 01.02.2023 osaühingule seadusest tulenevat minimaalse osakapitali nõuet ei ole. Osaühingu asutamisel on asutajad vabad ise otsustama, kui suurt kapitali neil tarvis läheb. See annab suure vabaduse lähtuda osakapitali valikul osaühingu plaanitavast tegevusest ja tegelikust kapitalivajadusest. Seejuures tuleb aga arvestada, et osaühingu asutajad vastutavad osaühingu asutamisel sissemaksete või asutamiskulude ebaõige hindamisega osaühingule tekkinud kahju eest. Justiitsministri sõnul ongi muudatuse eesmärgiks suunata ühingu asutajad senisest enam läbi mõtlema, kui suur kapital on osaühingu tegevuse alustamiseks tegelikult vajalik. Kui osakapital valitakse alla 2500 euro ja pankrotiavalduse menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, mõistab kohus ajutise halduri taotlusel osaühingu osanikult välja summa, mis jääb osaühingu osakapitali ja 2500  euro vahele juhul, kui halduril ei õnnestu oma tasu ja kulutuste nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.

Osa eest tuleb asutamisel tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmist. Osakapitali sissemakset tegemata enam osaühingut asutada pole võimalik. Rahalise sissemakse tegemist tuleb äriregistrile tõendada üksnes juhul, kui sissemakse on üle 50 000  euro. Kui osapaitali sissemakse on alla 50 000 euro, piisab juhatuse kinnitusest, et sissemakse on osaühingule tasutud. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama audiitor juhul, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 euro või mitterahalise sissemakse arvel saadud osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot. 
Osaühingu osakapital on jagatud osadeks, milles osanike osaluse protsendist lähtudes jaguneb hääleõigus ning jagatakse ka kasumit ja likvideerimisest üle jäävat vara. Osa väikseim nimiväärtus on 1 sent. Osaühingul peab olema netovara vähemalt pool osakapitalist. 

Osanike nimekirja peab osaühingu valikul juhatus või Eesti väärtpaberite keskregister.

Osa võõrandamise käsundustehing peab olema notariaalselt tõestatud (v.a juhul, kui osanike nimekirja peab väärtpaberite keskregister, sel juhul tuleb tasuda registreerimistasu ja regulaarset hooldetasu).

Lisaks on osaühingul võimalik loobuda äriseadustikus kehtestatud osa võõrandamise käsutustehingu kohustusliku notariaalse vormi nõudest. Selline  võimalus peab olema põhikirjaga sätestatud ja sellega peavad olema nõus kõik osanikud. Samuti peab olema osaühingu osakapital vähemalt 10 000  eurot ja täielikult sisse makstud. Sellisel juhul saab osaühing ise valida, millises vormis peab võõrandamise käsutustehing olema tehtud, seadusest tulenevalt peab see vorm olema  vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldav.

Osaühingu võib asutada notariaalselt või elektrooniliselt kiirmenetluses e-äriregistri vahendusel.

Osaühingute regulatsioon tuleneb äriseadustikust. 

Viimati uuendatud 01.02.2023