Juriidiliste isikutega seotud registritoimingud

Selleks, et koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete, äriühingute ja välismaa äriühingu filiaalide kohta kantakse seaduses ettenähtud andmed äriregistrisse, mida peab Tartu Maakohtu registriosakond.

Osaühing

Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing on kõige levinum ettevõtlusvorm Eestis.

Loe lähemalt

Aktsiaselts

Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega ettevõtlusvorm ja see peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri.

Loe lähemalt

Mittetulundusühing

Mittetulundusühing on vabatahtlik isikute ühendus, mis luuakse põhikirjas seatud eesmärkide täitmiseks. 

Loe lähemalt

Täis- ja usaldusühing

Täisühing ja usaldusühing on Eestis küllaltki vähe levinud äriühingute vormid, mis sobivad suurema hulga osanike kaasamiseks ning osanike majandustegevuse toetamiseks.

Loe lähemalt

Füüsilisest isikust ettevõtja

Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) on ettevõtlusvorm, mis sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega.

Loe lähemalt

Välismaa äriühingu filiaal

Välismaa äriühingu filiaal, kes tahab Eestis oma nimel püsivalt pakkuda kaupu ja teenuseid, tuleb kanda äriregistrisse.

Loe lähemalt

Ärinimi, mittetulundusühingu ja sihtasutuse nimi

1. Eristatavus ja seos kaubamärkidega

Registrisse ei kanta ärinime ega mittetulundusühingu või sihtasutuse nime, mis on samasugune või eksitavalt sarnane varem registrisse kantud nimega.

  • Füüsilisest isikust ettevõtjal kehtib ärinime eristatavuse nõue kõigi äriregistrisse kantud ärinimede kohta. 

  • Äriühingutel kehtib ärinime eristatavuse nõue kõigi äriregistrisse kantud ärinimede kohta.

  • Mittetulundusühingutel ja sihtasutustel kehtib nime eristatavusnõue kõigi registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimede suhtes.

Ärinimede puhul tuleb arvesse võtta ka seost kaubamärkidega (registrit peab patendiamet). Ärinimi võib sisaldada teisele isikule kuuluvat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgiomaniku notariaalselt kinnitatud või digiallkirjastatud nõusolekuta üksnes siis, kui ettevõtja tegevusalad ja kaubamärgi kaitstavad kauba- ja teenuseklassid ei kattu (näiteks on ettevõtja tegevusala autoremont ja ehitustegevus, kaubamärk on kaitstav aga pangandustegevuse valdkonnas).

2. Kontrollimine

Et vähendada nime eristatavusega seotud riske, soovitame juriidilise isiku asutajatel kontrollida taotletava nime eristatavust e-äriregistris ning saate võrrelda uut nime registrisse kantud nimedega, lisaks leiate sealt ka õpetusi, kuidas päringut tulemuslikult teostada. Patendiameti koduleheküljel saate teha päringu kaubamärkide andmebaasi – vt Andmebaasid).

Ei ole kindlat reeglit, mitme tähe võrra peab üks nimi teisest nimest erinema. Mõnel juhul võib üks täht olla eristamiseks piisav (nt pill ja lill), teisel juhul aga ei aita isegi kolme tähe erinevusest (nt Fotoluks ja Photolux). Eristatav ei pea olema mitte üksnes kirjapilt, vaid ka hääldus. Võrdlemisel ei võeta arvesse seadusest tulenevaid kohustuslikke täiendeid ja lühendeid. Samuti ei tasu loota käände- ja pöörde- jm grammatiliste sõnalõppude erinevusele.

Praeguseks on registritesse kantud üle 300 000 objekti – ettevõtja, mittetulundusühingu ja sihtasutuse. Kui valite uueks nimeks lühikese mittemidagiütleva fantaasianime, on suur tõenäosus, et see on eksitavalt sarnane juba varem registrisse kantud nimega. Seetõttu soovitame valida pikemaid nimesid. Ärinimi võiks kajastada reaalset tegevust (ehitustarvete hulgikaubandus, juuksuriäri, talu jne), asukohta (asula, vald, tänav vms) või asutajaid/osanikke. Mida enam komponente taotletavas nimes on, seda väiksem on risk, et uus nimi ei eristu piisavalt varasematest. 

Kui äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse asutamis-, ühinemis- või jagunemislepingu tõestab notar, on ta muu hulgas kohustatud kontrollima taotletava (äri)nime vastavust seaduse nõuetele, sealhulgas eristatavust varasematest nimedest ja kaubamärkidest. Kui kandeavaldus esitatakse e-äriregistri kaudu, kontrollitakse (äri)nime vastavust kandeavalduse esitamise käigus.

Selle üle, kas taotletav (äri)nimi on või ei ole piisavalt eristatav teistest nimedest ning vastab muudele seaduse nõuetele, otsustab registrit pidav kohus iga üksiku juhtumi puhul eraldi. 

3. Nõuded füüsilisest isikust ettevõtja ärinimele

Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama tema ees- ja perekonnanime ning võib sisaldada muid täiendeid. Kõige levinumaks täiendiks on olnud ettevõttenimi (Mati Maasika “Mägrakoopa” kohvik) Talupidajal on õigus kasutada oma ees- ja perekonnanime asemel või selle kõrval oma talu nime (Juhan Juurika Liivamäe turismitalu). Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning Teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama.

Äriregistris ei pea ärinime muutma, kui:

  • ettevõtja enda nimi muutub (näiteks abiellumisel);

  • pärija võtab ettevõtte üle ja soovib senise ärinime all edasi tegutseda;

  • ettevõtja võõrandab oma ettevõtte (poe, talu jne) teisele isikule ja lubab uuel omanikul senist ärinime kasutada (nõusolek peab olema kirjalik).

4. Juriidilise isiku nime kohustuslikud täiendid ja nime tõlkimine

Täis-, usaldus- ja osaühingu ning aktsiaseltsi ärinime alguses või lõpus peab olema vastavale juriidilise isiku liigile viitav täiend või lühend.

Tulundusühistu ärinimes peab sisalduma sõna “ühistu” koos ühistu tegevusala väljendava täiendiga (“masinaühistu”, “tarbijateühistu”, “hoiu-laenuühistu”, “metsandusühistu” jne). Enam ei ole piisav, kui ärinimes sisaldub vaid sõna “tulundusühistu”).

Teatud tegevusaladel nõuavad eriseadused täiendavaid kohustuslikke nimeosi (näiteks pankkindlustusinvesteerimisühing, advokaadibüroo jms). Selliseid nimeosi võivad kasutada üksnes vastavate eriseaduste alusel tegutsevad ettevõtjad.

Mittetulundusühingu nimi ei pea sisaldama täiendit mittetulundusühing. Kuid seadus nõuab, et tema nimes oleks eestikeelne täiend, mis viitab sellele, et tegemist on isikute ühendusega. Selliseks täiendiks võib olla näiteks ühing, selts, kogu, koda, klubi, föderatsioon, liit, keskliit, ring, sõpruskond, erakond, korteriühistu jne. Lubatud on kasutada ka lühendit MTÜ.

Sihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit sihtasutus.

Põhikirjaga võib ette näha, mismoodi rahvusvahelises suhtluses (äri)nime tõlgitakse. Kuid mitut ametlikku nime (näiteks üks eesti ja teine inglise keeles) seadus ei luba. Nagu inimesel, nii võib ka juriidilisel isikul olla vaid üksainus ametlik nimi.

5. Vaidlused

Vaidlused selle üle, kas kaks registrisse kantud (äri)nime on teineteisest piisavalt eristatavad, samuti vaidlused registrisse kantud ärinime ja kaubamärgi seoste üle lahendatakse harilikult hagimenetluse korras.

Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa. Uue sama liiki osa omandamise korral suureneb vastavalt seda liiki osa nimiväärtus. Osade ühendamist ei toimu juhul, kui esialgne osa ja osaniku omandatud uus osa on koormatud eri õigustega ja puudutatud osalised ei lepi notariaalselt tõestatud vormis kokku osasid koormavate õiguste edasi kehtimise viisis. 

Osad võivad olla eri suurusega. Osa väikseim nimiväärtus on 1 euro, suurema nimiväärtuse korral 1 euro täiskordne. Kui osaühingu osakapitali on väljendatud põhikirjas endiselt Eesti kroonides, peab osa nimiväärtus olema 100 krooni või 100 krooni täiskordne.

Põhikirjaga võib ette näha osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused, eelkõige osanike otsuste vastuvõtmisel, kasumi jaotamisel või osaühingu likvideerimisel järele jääva vara jaotamisel (osaga seotud eriõigused ja osaniku eriõigused).

Osaühingu võib asutada notariaalselt või elektrooniliselt kiirmenetluses e-äriregistri vahendusel.

Osanike nimekirja peab osaühingu valikul juhatus või Eesti väärtpaberite keskregister (EVK). Väärtpaberite keskregistrisse kandmata osanike nimekirja andmeid kogub ka äriregistri pidaja, kuid nendel andmetel ei ole õiguslikku tähendust ja avalikku usaldatavust. Kohtu registriosakonna kodukorras käsitletakse selliseid andmeid § 246 lõike 1 punkti 3 järgi „registrikaardiväliste andmetena“ ja nende pidamine on märgitud kohtu registriosakonna kodukorra 9. peatüki („Infosüsteem“) 3. jaos kui andmetöötluse lisatoiming.

Osa võõrandamise käsundustehing peab olema notariaalselt tõestatud (v.a juhul, kui osanike nimekirja peab väärtpaberite keskregister, sel juhul tuleb tasuda registreerimistasu ja regulaarset hooldetasu).

Osakapitali suurendamise võivad otsustada osanikud, teatud juhtudel ka juhatus või nõukogu, kui see on moodustatud (vt ÄS § 1942). 

Osakapital loetakse tavapärase osakapitali suurendamise korral suurendatuks, kui suurendamine on kantud äriregistrisse. Enne seda ei anna uued või suurendatavad osad mingeid õigusi. Osakapitali vähendamise kohta kehtib analoogne põhimõte. Üksnes osakapitali tingimusliku suurendamise korral loetakse osakapital suurendatuks osa väljalaskmisest arvates. Osakapitali tingimuslik suurendamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud erijuhtudel ja -korras (vt ÄS § 1951). Juhatus esitab hiljemalt ühe kuu jooksul alates osaühingu majandusaasta lõppemisest äriregistri pidajale avalduse selle kohta, et kanda registrisse, millises ulatuses on majandusaasta jooksul osakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel osasid välja lastud ja osakapital suurenenud.

Kui osanike nimekirja peab väärtpaberite keskregister, tuleb osakapitali suurendamine ja vähendamine ka seal registreerida. Lisaks tuleb ka ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest enne muudatuste tegemist äriregistris EVK-d teavitada.

Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. See tuleb enne osaühingu registrisse kandmist täielikult tasuda, välja arvatud juhul, kui osaühing asutatakse äriseadustiku §-s 140¹ sätestatud viisil (vt selle kohta allpool osaühingu asutamise kohta sissemakseid tegemata). Kui osakapital ei ole eurodeks ümber arvestatud, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.

Osaühingu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei tohi väheneda alla 2500 euro ega allapoole poolest registrisse kantud osakapitalist. Sellises olukorras peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kes peab otsustama äriseadustiku §-s 176 nimetatud meetmete tarvitamise. Vastasel juhul võidakse ühing sundlõpetada. Sissemakseta asutatud osaühingu korral kehtivaid erisusi vt allpool (Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata).

Osaühing peab esitama majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole.

Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama.

Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta jooksul esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § 187 alusel. Kahju tuleb hüvitada ühingule. See ei välista võlausaldajate deliktiõiguslikke nõudeid juhatuse liikmete vastu.

Alates 1. jaanuarist 2011 peab osaühingul olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud põhikirjas.

Alates 1. jaanuarist 2011 ei ole osaühingu reservkapitali moodustamine enam kohustuslik. Enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingu reservkapitali suhtes kohaldatakse enne 1. jaanuari 2011 kehtinud äriseadustiku redaktsiooni, st reservkapital peab endiselt olemas olema. Siiski võivad osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta. 

Alates 1. jaanuarist 2015 võib ühe osanikuga osaühingu peale tavapärase lõpetamise ja likvideerimise lõpetada ka sel moel, et ühingu vara ühendatakse füüsilisest isikust ainuosaniku varaga ning seejärel ühing lõppeb likvideerimismenetluseta. Lisaks on selline ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Mitme osaniku olemasolu korral võib esmalt koondada osalused ühe isiku kätte, misjärel on võimalik sellist ühinemismenetlust kasutada ka rohkemate osanike puhul. Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Kui üle mineva vara hulka kuulub ettevõte, siis võib vara omandav füüsiline isik muutuda ühinemise kaudu füüsilisest isikust ettevõtjaks. Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab. Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli. Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus. Maksuõiguslike küsimuste kohta vt maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma. Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § 312).

Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada osaühingu osade väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus, käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 37).

Asutajad võivad volitada notarit sõlmima ühingu nimele pangas stardikonto, millele saab ilma pangakontorisse minemata osakapitali sissemakse kanda.

Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult e-äriregistri kaudu.

  • Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.
  • Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja.
  • Allkirja avaldusel võib kinnitada ka pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses või apostilliga.
  • Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.
  • Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole:

SWEDBANK EE062200221059223099
LUMINOR BANK EE221700017003510302
SEB EE571010220229377229
LHV Pank EE567700771003819792

Ülekannet tehes märkige kindlasti osaühingu ärinimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (nt OÜ Siimu Pood äriregistri kanne). Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number (see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkes), mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele e-äriregistris antud asutamisnumber. Lõivude tasumisel tuleb kasutada e-äriregistrist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist.

  • digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus, mis adresseeritakse kohtu registriosakonnale ning sisaldab äriseadustiku paragrahvis 145 nimetatud andmeid; samuti tõend riigilõivu tasumise kohta
  • notariaalselt tõestatud asutamisleping (äriseadustiku § 138 lg 2 nimetatud andmetega) ja selle lisana kinnitatud põhikiri (äriseadustiku § 139 lg 1 nimetatud andmetega) (avaldus võib sisalduda ka asutamislepingus). Osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras asendab notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja tüüppõhikiri (vt äriseadustiku § 1391)
  • nõukogu ja audiitorite olemasolu korral nende isikuandmete leht – nimede ja isikukoodidega, nõukogu esimehe korral, kellel puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht, lisaks aadressi ja elektronposti aadressiga 
  • ettevõtja sidevahendite numbrid eraldi lehel, lisada võib ka interneti kodulehekülje aadressi
  • panga teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemisest või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid. Äriseadustiku paragrahvi 143 lõikes 3 nimetatud juhtudel tuleb lisada audiitori arvamus. Juhatuse liikmed tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist oma allkirjadega
  • teade kavandatud põhitegevusala kohta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. taseme järgi sõnastatult

Äriregistri andmete muutmiseks tuleb esitada digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus.

Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll või väljavõte protokollist, millesse on kantud registriandmete aluseks olev otsus. Osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus peab sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv  (vt äriseadustiku §-d 170–174).

Põhikirja muutmise korral on vaja lisaks eelnimetatule ka osanike otsust ja põhikirja uut tervikteksti, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige, ühise esindusõiguse korral kõik juhatuse liikmed (allkiri ei pea olema kinnitatud).

Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokolli allkirjastama selline protokollija või koosoleku juhataja, kes on osaühingu osanik või äriregistrisse kantud juhatuse liige (n-ö ühinguga seotud isik). Samad isikud peavad andma allkirja ka hääletusprotokollile, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kustumata (äriseadustiku § 173 lõiked 1–4²). Allkiri peab olema protokollil notariaalselt kinnitatud. Kui otsus võetakse vastu kõigi osanike nõusolekul ja nende poolt allkirjastatakse (äriseadustiku § 173 lõiked 6–7), siis peab ühe osaniku allkiri olema protokollile antud eelmises lauses nimetatud viisil. Protokolli võib ka digiallkirjastada e-äriregistris.

Ülalkirjeldatud korda juhatuse liikme valimise kohta ei pea järgima, kui kandeavaldusele juhatuse liikme äriregistrisse kandmiseks kirjutab lisaks uuele juhatuse liikmele alla ka osanik või olemasolev ja sellel hetkel juba äriregistrisse kantud ja ametis olev juhatuse liige. Osaniku või juba äriregistrisse kantud juhatuse liikme allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Avalduse võib esitada ka digiallkirjastatult ettevõtjaportaali vahendusel. Eelmises lõigus nimetatud korda ei pea järgima ka siis, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud.

Kui asi puudutab juhatuse liikme ametiaja pikendamist või juhatuse liikme tagasikutsumist, siis käib registrisse kandmine edaspidigi senisel kombel, st uued vorminõuded ei kohaldu. Otsuseid saab teha ja kandeavaldusi esitada üldises korras (vt eespool).

Kui osaühingul on nõukogu, siis ei pea juhatuse liikmete valimisel eespool kirjeldatud uut korda järgima, küll tuleb aga osaühingu nõukogu liikmete valimisel arvestada teatud erisustega. Osaühingu nõukogu valimisele kohaldatakse sama korda kui aktsiaseltsi nõukogu valimisele, välja arvatud koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue (äriseadustiku § 189 lg 3). Erisusena võrreldes aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatuga kohaldatakse osanike poolt nõukogu liikmete valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile sama korda kui osanike poolt juhatuse liikmete valimisele. Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekul, siis peab osanike koosoleku protokollija või juhataja olema osanik või osaühingu juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, ja selle isiku allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud või protokoll peab olema selle isiku poolt digilallkirjastatud. Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekut kokku kutsumata, siis kohaldatakse sama korda kui juhatuse liikmete valimisele. Rangemaid nõudeid ei kohaldata, kui otsustatakse nõukogu liikme ametiaja pikendamist. Küll ei saa aga nõukogu liikmete valimise korral kasutada erandit, mille kohaselt ei pea n-ö osaühinguga seotud isik protokollile allkirja andma, kui ta kirjutab vastavale kandeavaldusele alla, kuna nõukogu liikmetest ei teatata registrile kandeavalduse esitamisega, vaid juhatus esitab uue nõukogu nimekirja (äriseadustiku § 318 lg 5).

Osaühingul on õigus juhatuse liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Seega eristatakse selgelt juhatuse liikme ametiseisundi lõppemist ja temaga sõlmitud lepingu lõppemist. Juhatuse liikme saab küll igal ajal tagasi kutsuda, kuid temaga sõlmitud tähtajalise lepingu saab ühing ainult erakorraliselt üles öelda (VÕS § 631). See tähendab, et kui ühing kutsub juhatuse liikme tagasi, kuid juhatuse liikmega sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudub, ei saa ühing samal ajal juhatuse liikme tagasikutsumisega lepingut üles öelda ning peab täitma lepingust tulenevaid kohustusi.

Juhatuse liikme poolt ametiseisundist loobumisele kohaldatakse juhatuse liikme tagasikutsumisega sarnaseid põhimõtteid. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kui juhatuse liige ei ütle samaaegselt ametist tagasi astumisega lepingut üles või kui käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub mõjuv põhjus, jääb isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping sõltumata tagasiastumisest kehtima. Kui juhatuse liikmel puudub mõjuv põhjus, siis ei ole tal alust käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja sellega võib kaasneda tema kahju hüvitamise kohustus.

Isik peab juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks ise hoolitsema selle eest, et tema tagasiastumise avaldus tema määranud organini jõuab (osanikeni, nõukogu olemasolul nõukoguni). Tagasiastumise avalduse võib esitada üldkoosoleku või nõukogu koosoleku toimumise ajal või osanikele või nõukogule teatavaks tegemisega. Samuti on avalduse kättesaamiseks õigustatud iga osanik või nõukogu liige eraldi, kelle kohustuseks on informeerida teisi osanikke või nõukogu liikme puhul teisi nõukogu liikmeid. Igal juhul ei jõustu juhatuse liikme kohalt tagasiastumine enne tagasiastumise avalduse kättetoimetamist. Vajadusel saab isik tahteavalduse kättetoimetamiseks kasutada ka võimalust, mille kohaselt võib tahteavalduse teisele isikule teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Osaühingu juhatuse liikme võib ametisse määrata ka tähtajatult. Juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse nõude võib kokku leppida osaühingu põhikirjas. Juhatuse liikme ametiaja tähtajatuse põhimõte ei kehti enne 2011. aasta 1. jaanuari valitud juhatuse liikmetele. Selliste juhatuse liikmete ametiaja suhtes kohaldatakse äriseadustiku redaktsiooni, mis kehtis juhatuse liikmete valimise ajal (506 lg 5¹).

Tulundusühistus ja hooneühistus juhtorganite liikmete valimise korra muutuseid vt lähemalt tulundusühistuseadusest ja hooneühistuseadusest.

Täiendavad nõuded osakapitali suuruse muutmise, ümberkujundamise jm juhtudel leiate äriseadustikust.

Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend.

Dokumente võib saata notariga või e-äriregistri kaudu, äriseadustiku § 33 lõikes 13 nimetatud juhul ka posti teel (infosüsteemi püsiv tehniline rike). Kandeavalduse osaühingu registrisse kandmiseks saab e-äriregistri kaudu esitada vaid kiirmenetlusse. Kandeavalduse registrisse kantud andmete muutmiseks saab e-äriregistri kaudu esitada nii tavamenetlusse kui kiirmenetlusse. Dokumentide registripidajale esitamise nõuded.

Vastu võetud dokumendid vaatab registripidaja tavamenetluses läbi viie tööpäeva jooksul, kiirmenetluses hiljemalt järgmisel tööpäeval.

Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb registripidaja määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Määrus toimetatakse Teile kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel.

Kande tegemisest teavitatakse teid ja teid esindavat notarit registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrüki edastamisega. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida äriregistri lihtpäringu rubriigi „Menetlusteave“ kaudu.

Need dokumendid lisatakse toimikusse (v.a majandusaasta aruanne), kannet ei tehta, lõivu ei võeta, esitamata jätmine on karistatav.

Osa võõrandamiseks sõlmitav notariaalne leping esitatakse juhatusele. Juhatus teatab sellest teistele osanikele. Notar saadab teate osa võõrandamisest kohtu registriosakonda. Kui võõrandamise tagajärjel jääb ühingusse üksainus osanik, esitab juhatus kohtu registriosakonnale sellekohase teadaande (vt äriseadustiku § 150 lg 5). Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister, käib osanike nimekirja muudatuse vormistamine selle kaudu.

Osa võib pantida, kui põhikirjas ei nähta ette vastupidist. Osa pantimise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud. Notar edastab teate osa pantimise kohta kohtu registriosakonnale (vt äriseadustiku § 151 lg 2). Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister, toimub osa pantimine selle kaudu.

Kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu tuleb registripidajale esitada majandusaasta aruande koostamise ja esitamise keskkonnas koostatud aruanne koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus registripidajale, missugusel äriseadustiku §-s 176 nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta. Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitatakse koos majandusaasta aruandega ka uus osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga. Keskkond asub e-äriregistris. Majandusaasta aruande allkirjastab vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige (raamatupidamise seaduse § 25 lõige 3). Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digiallkirjastatult või PDF-vormingus. Aruande esitamisel registripidajale tuleb kinni pidada esindusõiguse reeglitest. Digiallkirjastatud aruandele vormistab audiitor vandeaudiitori aruande ja digiallkirjastab selle. Rohkem infot aruande koostamise ja esitamise kohta leiate e-äriregistrist.

Kui juhatuse liikmete volitused on lõppenud, kuid on otsustatud samade juhatuse liikmete jätkamine, esitatakse registripidajale juhatuse liikmete volituste pikendamisest teatamiseks vastav otsus (vt äriseadustiku § 184 lg 2).

Kui osaühingul on nõukogu või audiitorid, siis tuleb viie päeva jooksul teatada kohtu registriosakonnale nende kooseisu muutumisest analoogselt aktsiaseltsiga (vt kasulik info aktsiaseltsi kohta). Andmete muutmisest võib registripidajat teavitada ka e-äriregistri kaudu.

Müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral esitatakse müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel.

NB! Notari tasule lisandub alati käibemaks.

  • ühe allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot
  • kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest 12,75 eurot
  • kandeavalduse projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonnale edastamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot
  • dokumendi ärakirja (sh digidokumendi ärakirja) või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot
  • asutamislepingu (ja sellega kinnitatava põhikirja) tõestamise eest vastavalt osakapitali suurusele notari tasu seaduse §-s 22 ettenähtud tabeli alusel. Rohkem kui ühe asutaja korral korrutatakse täistasu kahega
  • ettevõtjale tema kohta tehtud kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta
  • osaühingu registrisse kandmise eest 145 eurot, esmakandeavalduse esitamise eest kiirmenetluse korras 190 eurot
  • osaühingu ümberkujundamise eest vastavalt riigilõivuseaduse §-le 64
  • muude registrisse kantud andmete muutmise eest 18 eurot
  • ühingu ja surnud isiku registrist kustutamine ning aadressimuutus omavalitsusüksuse piires on ilma lõivuta
  • kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 50 eurot 

Osaühingu ärinimi, registrikood ja asukoht tuleb näidata nii osaühingu ärilistel dokumentidel kui ka veebilehel.

Tegevusala kajastamine äriregistris ei anna automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne).

Osaühingu juhatuse liikmed, likvideerijad ja nõukogu esimees (kui nõukogu on olemas), kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.

Osaühing võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele saab sellele isikule menetlusdokumente ja tahteavaldusi kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile. Kui vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis (võimalik alates 1.1.2011), peab osaühing sellise isiku nimetama. 

Äriregistrisse kantud andmete muutumise korral, muu hulgas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamise ja tagasikutsumise, nende esindusõiguse muutumise ning äriühingu lõpetamise otsustamise korral tuleb viitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks.

Kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib karistada nii juhatust kui ka juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga, mille suurus võib ulatuda 200 eurost kuni 3200 euroni. Trahvimist võib korrata seni, kuni vastav puudus on kõrvaldatud.

Kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.

Ühingu netovara ei tohi langeda alla poole osakapitalist, mitte mingil juhul aga alla seadusega lubatud osakapitali alampiiri. Vastasel juhul peab juhatus kutsuma kokku osanikud, otsustamaks uute vahendite kaasamist, ühinemise, ümberkujundamise, lõpetamise vm. Sissemakseta asutatud osaühingu korral kehtivaid erisusi vt allpool (Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata).

Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

Kui te olete kande tegemiseks dokumendid registriosakonnale esitanud, siis võite kuni kande- või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta ega tagastata esitatud dokumente.  

Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab registripidajale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. See notariaaltoiming maksab 25,55 eurot, millele lisandub ka käibemaks.

Alates 1. jaanuarist 2011 on võimalik asutada osaühing ilma, et asutamisel tuleks osakapitali sissemakseid teha. Sellisel viisil saab osaühingu asutada juhul, kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot.

Sellise osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik.

Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Sellisel viisil asutatud osaühingu varaks on nõue osaniku vastu, kes peab asutamisel kokku lepitud suuruses sissemakse tulevikus tasuma. St tegu on nõuetepõhiselt asutatud osaühinguga. Osanik peab oma sissemakse tasuma hiljemalt osaühingu pankrotimenetluses. Samas on võimalik, et asutajad lepivad asutamisel kokku, et osa eest tasutakse varem – näiteks lepitakse kokku, et asutamisel tasutakse pool põhikirjas märgitud osakapitalist ning ülejäänu tasutakse kahe aasta jooksul/kindlal kuupäeval pärast asutamist. Selline lahendus on vajalik näiteks siis, kui sissemaksest saadav raha on vajalik osaühingu tegevuse alustamiseks. Siiski ei ole välistatud ka see, et nõue osaniku vastu nõutakse sisse enne põhikirjas sätestatud tähtaega või pankroti väljakuulutamist, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik tasuda osaühingu vara arvel.

Lisaks likviidsete vahendite olemasolu vajalikkusele tuleb nõuetepõhiselt asutatud osaühingu korral pöörata tähelepanu ka ühingu bilansile – selleks, et osanike vastu olevaid nõudeid saaks bilansis kajastada, peavad need vastavama raamatupidamisjuhendites toodud nõuetele. Kui ühing on asutatud sissemakseid tegemata ja osanike vastu olevaid nõudeid ei ole võimalik bilansis kajastada, siis võib juhul, kui ühing võtab endale kohustusi, kaasneda sellega ühingu püsiv maksejõuetus, seda näiteks juhul, kui ühingul puudub ka muu vara. Seega juhul, kui ühing vajab tegevuse alustamiseks siiski varalisi vahendeid, tuleb osanikel ka sissemakse vähemalt osaliselt tasuda või peab osanike vastu olev nõue olema piisavalt määratletud selleks, et seda saaks bilansis kajastada. Kohtu registriosakonna kodukorra kohaselt võib sissemakseta asutatud osaühingu netovara jääda alla seadusega lubatud alampiiri (vt üleval Osaühingu tegutsemise alused) ja olla isegi null (aga mitte negatiivne) juhul, kui osanik ei ole sissemakseid täielikult tasunud ning osaühingu põhikirjas sätestatud sissemakse tasumise tähtpäev või sündmus ei ole saabunud või kui osaühing on teeninud kasumit.

Osaühingu registrikaardilt on võimalik välja selgitada, kas ühing on asutatud sissemakset tegemata või mitte. Sellised andmed kustutatakse registrikaardilt siis, kui äriregistri pidajale esitatakse koos vastava kandeavaldusega andmed osakapitali sissemakse kohta. Sissemaksele kohaldatakse samu reegleid, mida rakendatakse ka ühingu asutamisel tehtavate sissemaksete puhul (näiteks ÄS §-d 141–143 jm).

Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Samas võivad osanikud sissemakse kohustuse täita ka kasumi arvel, nähes kasumi jaotamise otsuses ette kasumi kasutamise sissemakse tasumiseks. Lisanõuded kehtivad ka siis, kui sissemakseta osaühing osaleb ühinemises või jagunemises.

  • Teil on õigus nõuda notarilt, kes tõestas või kinnitas kandeavalduse, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1). Lisaks on notaril osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada aktsiaseltsi aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK) registreerimise taotlus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 37).

  • Avalduse, asutamis-, ühinemis- ja jagunemislepingu tõestamine notari poolt sisaldab projekti koostamist, õiguslikku konsultatsiooni ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma.

  • Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus pea olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult e-äriregistri kaudu.

  • Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud koopiad.

  • Allkirja ja ärakirja võib kinnitada ka konsulaaresindaja ja pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega või apostilliga.

  • Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.

  • Avaldusele lisage kande eest lõivu tasumise tõend. Lõiv tasutakse rahandusministeeriumi kontole:
    SWEDBANK EE062200221059223099
    LUMINOR BANK EE221700017003510302

    SEB EE571010220229377229
    LHV Pank EE567700771003819792

    Ülekannet tehes märkige kindlasti aktsiaseltsi ärinimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (nt AS Siimu Sadam äriregistri kanne). Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number (see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkes). Lõivude tasumisel tuleb kasutada e-äriregistrist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist.

  • Aktsiaseltsi aktsiaraamatut peab EVK. Selle eest tuleb tasuda aktsiate registreerimis- ja regulaarset hooldustasu. Enne äriregistrisse kandmist tuleb uuel aktsiaseltsil oma aktsiad EVK-s registreerida.

Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada (1) asutamisleping koos põhikirjaga (avaldus võib sisalduda asutamislepingus), (2) nõukogu liikmete ning audiitori isikuandmed; (3a) panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta või (3b) mitterahalise sissemakse korral selle väärtust, üleandmist, vastuvõtmist ja auditeerimist kinnitavad dokumendid; (4) sidevahendite numbrid ja Interneti kodulehekülje aadress eraldi lehel; (5) teave kavandatud põhitegevusala kohta; (6) riigilõivu tasumise tõend. Täpse dokumentide loetelu leiate äriseadustikust (§ 250, § 271 jm) jm asjakohastest seadustest.

Juba äriregistrisse kantud andmete muutmiseks tuleb esitada digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus. Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev otsus, protokoll jm vajalikud lisadokumendid. Täpse loetelu leiate äriseadustikust (vt § 297 lg 3, 300 lg 2, 304, § 321 lg 4 jm nõudeid).

Alates 22.12.2008 kehtib uus kord aktsiaseltsi nõukogu liikmete valimisele juhul, kui tegemist on aktsiaseltsiga, millel on ainult üks aktsionär või kui lisaks temale on aktsionäriks vaid aktsiaselts ise (ÄS § 305 lg 1), samuti kehtib selline kord juhul, kui aktsionäre on rohkem, kuid nad võtavad otsuseid vastu ÄS § 305 lõikes 2 sätestatud viisil. Kui aktsionäride otsus on aluseks nõukogu liikme valimisele, välja arvatud nõukogu liikme ametiaja pikendamise korral, siis peab ühe aktsionäri allkiri olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab otsuse digiallkirjastamine eelmises lauses nimetatud isiku poolt. Uus kord ei kehti tavapärasele otsuste vastuvõtmise korrale aktsiaseltsi üldkoosolekul. Üldkoosolekul nõukogu liikmete valimine toimub ka edaspidi notariaalselt tõestatud vormis. 

(need dokumendid lisatakse toimikusse (v.a majandusaasta aruanne), kannet ei tehta, lõivu ei võeta, esitamata jätmine on karistatav):

  • nõukogu liikmete muutumisest tuleb teatada viie päeva jooksul. Teatamiseks tuleb saata nõukogu uus nimekiri. Selles tuleb lisaks isikuandmetele näidata ka liikme volituste alguskuupäevad. Nimekirjale lisatakse aktsionäride üldkoosoleku notariaalselt tõestatud protokoll ja nõukogu uue liikme nõusolek ameti vastuvõtmise kohta (vt § 318 lg 5). Andmete muutmisest võib registripidajat teavitada elektrooniliselt e-äriregistri kaudu. Kui aktsionäride üldkoosoleku otsus nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise kohta on notariaalselt tõestatud, esitab nõukogu nimekirja muudatused registrit pidavale kohtule protokolli tõestanud notar (vt § 304 lg 7, § 318 lg 51).

  • audiitorite muutumisest tuleb teatada 5 päeva jooksul. Teatamiseks tuleb saata audiitorite uus nimekiri. Nimekirjas tuleb lisaks isikuandmetele näidata ka audiitortegevuse õiguslik alus. Nimekirjale tuleb lisada audiitori kirjalik nõusolek ameti vastuvõtmise kohta (vt § 328 lõiked 1 ja 3). Andmete muutmisest võib registripidajat teavitada elektrooniliselt e-äriregistri kaudu.

  • kui juhatuse liikmete volitused on lõppenud, kuid on otsustatud samade juhatuse liikmete jätkamine, esitatakse registripidajale juhatuse liikmete volituste pikendamisest teatamiseks vastav otsus (vt äriseadustiku § 309 lg 2).

  • juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega registripidajale kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus, missugusel äriseadustiku §-s 301 nimetatud viisil on üldkoosolek otsustanud kahjumi katta. Samuti esitab juhatus andmed kasumi jaotamise otsuse kohta registripidajale koos majandusaasta aruandega, kui see teave ei ilmne majandusaasta aruandest. Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tuleb koostada ja esitada aruande koostamise ja esitamise keskkonnas, mis asub e-äriregistris. Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digiallkirjastatult või PDF-vormingus, mille peab allkirjastama vähemalt üks juhatuse liige. Digiallkirjastatud aruandele vormistab audiitor vandeaudiitori aruande ja digiallkirjastab selle. Rohkem infot aruande koostamise ja esitamise kohta leiate e-äriregistrist

  • müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral esitatakse müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel.

  • kui seltsi jääb üksainus aktsionär, peab juhatus sellest viivitamatult registriosakonda teatama (teadaandes tuleb näidata ainuaktsionäri nimi, aadress, isiku- või registrikood – vt § 2891).
  • Kui Te ei oska mingit juriidilist küsimust lahendada, siis pöörduge notari poole (tehingu tõestamise piires on nõustamine tasuta) või kasutage advokaadi vm õigusnõustaja abi. Registriosakond kui kohtuasutus õigusabi ei anna.

  • Vastuvõetud dokumendid vaatab kohus läbi tavamenetluses 5 tööpäeva jooksul, kiirmenetluses hiljemalt järgmisel tööpäeval. Aktsiaselts ei saa ennast kiirmenetluses äriregistrisse kanda, küll aga saab kiirmenetluses registriandmeid muuta.

  • Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb registripidaja kandemääruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.

  • Kande tegemisest teavitatakse Teid ja Teid esindavat notarit registrikaardi väljatrüki edastamisega. Kandemääruse tegemisest teavitamiseks toimetatakse kandemäärus Teile kätte. Kui kandeavaldus on notariaalselt tõestatud või notariaalselt tõestatud tehinguga seotud sama notari poolt kinnitatud, toimetatakse kandemäärus kätte notarile, Teile edastatakse kandemääruse ärakiri. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida e-äriregistrist.

(NB! tasule liidetakse alati käibemaks)

  • ühe allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot;
  • kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest 12,75 eurot;
  • kandeavalduse projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonnale edastamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot;
  • dokumendi ärakirja (sh digidokumendi ärakirja) või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot  lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot;
  • asutamislepingu (ja sellega kinnitatava põhikirja) tõestamise eest vastavalt tehinguväärtusele (aktsiakapitali suurusele) notari tasu seaduse §-s 22 ettenähtud tabeli alusel. Rohkem kui ühe asutaja korral korrutatakse täistasu kahega;
  • aktsiaseltsi organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise notari tasu seaduse §-s 22 ettenähtud tabeli alusel. Tehinguväärtuseks on ¼ aktsiakapitalist;
  • ettevõtjale tema kohta tehtud kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta.
  • aktsiaseltsi registrisse kandmise eest 145 eurot

  • aktsiaseltsi ümberkujundamise eest vastavalt riigilõivuseaduse §-le 64

  • muude registrisse kantud andmete muutmise eest 18 eurot

  • kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 50 eurot

  • lõivuvabastused on sätestatud riigilõivuseaduse §-s 23

  • Aktsiaseltsi ärinimi, registrikood ja asukoht tuleb näidata nii aktsiaseltsi ärilistel dokumentidel kui ka veebilehel.

  • Tegevusala kajastamine äriregistris ei anna automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne).

  • Aktsiaseltsi juhatuse liikmed, likvideerijad ja nõukogu esimees, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.
  • Aktsiaselts võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele kohus saab sellele isikule menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile. Kui vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis (võimalik alates 1.1.2011), peab aktsiaselts sellise isiku nimetama.
  • Äriregistri kantud andmete muutumise korral, muu hulgas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamise ja tagasikutsumise, nende esindusõiguse muutumise ning äriühingu lõpetamise otsustamise korral tuleb viitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks.

  • Kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib trahvida igat juhatuse liiget 200 kuni 3200 euro ulatuses. Trahvimist võib korrata, kuni vastav puudus on kõrvaldatud. 
  • Kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.
  • Püsiva maksejõuetuse korral on juhatus kohustatud ise kohtusse pankrotiavalduse esitama.
  • Aktsiakapital loetakse tavapärase aktsiakapitali suurendamise korral suurendatuks ning uutest aktsiatest tulenevad õigused tekkinuks alles pärast kapitali suurendamise kandmist äriregistrisse. Sama kehtib ka aktsiakapitali vähendamisel. Üksnes aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral loetakse aktsiakapital suurendatuks osa väljalaskmisest arvates. Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud erijuhtudel ja -korras (vt ÄS §-d 350–3512). Sellisel juhul tuleb hiljem lasta registrisse kanda, millises ulatuses on aktsiakapital suurenenud.

    Aktsiakapitali suuruse muutmine tuleb vormistada ka EVKs. Lisaks tuleb ka ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest enne muudatuste tegemist äriregistris EVKd teavitada.

  • Põhikiri loetakse samuti muudetuks alles pärast registrikannet.
  • Aktsiaselts, mis ei esita majandusaasta aruannet, kuulub sundlõpetamisele.
  • Aktsiaseltsi netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei tohi langeda alla poole aktsiakapitalist, mitte mingil juhul aga alla seadusega lubatud aktsiakapitali alampiiri. Vastasel juhul peab juhatus kutsuma kokku üldkoosoleku, otsustamaks uute vahendite kaasamist, ühinemise, ümberkujundamise, lõpetamise vm. Vastasel juhul võidakse ühing sundlõpetada.
  • Kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse.
  • Kui te olete kande tegemiseks dokumendid kohtu registriosakonnale esitanud, siis võite kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta ega tagastata esitatud dokumente. 
  • Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab registripidajale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. Tähele tuleb panna asjaolu, et nimetatud varianti saavad kasutada ettevõtjad, kes koostavad majandusaasta aruande aruandeperioodi kohta, mis algas 2009. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud notariaaltoiming maksab 25,55 eurot, millele lisandub ka käibemaks.
  • Alates 1. jaanuarist 2015 võib ühe aktsionäriga aktsiaseltsi peale tavapärase lõpetamise ja likvideerimise lõpetada ka sel moel, et ühingu vara ühendatakse füüsilisest isikust ainuaktsionäri varaga ning seejärel ühing lõppeb likvideerimismenetluseta. Lisaks on selline ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Mitme aktsionäri olemasolu korral võib koondada osalused esmalt ühe isiku kätte, misjärel on võimalik sellist ühinemismenetlust kasutada ka rohkemate aktsionäride puhul. Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Kui ülemineva vara hulka kuulub ettevõte, siis võib vara omandav füüsiline isik muutuda ühinemise kaudu füüsilisest isikust ettevõtjaks. Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab. Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli. Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus. Maksuõiguslike küsimuste kohta vt maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1). Notar informeerib ühtlasi, kui palju tuleb maksta riigilõivu.

Kui notar tõestab teie soovil avalduse, siis hõlmab sama tasu ka nõustamist ja projekti koostamist.

Teie soovil tõestab notar asutamislepingu ja sellega kinnitatava põhikirja. Tõestamistasu hõlmab ka õiguslikku konsultatsiooni ja projekti koostamist.

  • Mittetulundusühingud kantakse kohtu registriosakonnas peetavasse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

  • Registrikande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult e-äriregistri kaudu.

  • Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.

  • Allkirja ja ärakirja võib kinnitada ka konsulaaresindaja ja pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega või apostilliga.

  • Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos vandetõlgi või notari kinnitatud tõlkega.

  • Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole:

    SWEDBANK EE062200221059223099
    LUMINOR BANK EE221700017003510302
    SEB EE571010220229377229
    LHV Pank EE567700771003819792

    Ülekannet tehes märkige kindlasti ühingu nimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (nt Siimusti Spordiseltsi registrikanne). Asutamise puhul e-äriregistris näidake maksekorraldusel ära ka asutajatele e-äriregistris antud asutamisnumber. Lõivude tasumisel tuleb kasutada e-äriregistrist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. 

(1) digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus, mis on adresseeritud kohtu registriosakonnale ja peab sisaldama järgmisi andmeid:

  • ühingu nimi (täpsemalt vt nime kohta käivaid nõudeid mittetulundusühingute seaduse §-st 4);

  • ühingu aadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi; asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber);

  • põhikirja kinnitamise aeg;

  • juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid (Eesti isikukoodi puudumise korral sünniaeg);

  • kui juhatuse liikmete õigust esindada ühingut üksinda on piiratud ühise esindusõiguse reeglitega või keeluga teha suuremaid varalisi tehinguid ilma üldkoosoleku nõusolekuta, siis selliste piirangute kirjeldus (vt täpsemalt mittetulundusühingute seaduse § 27). Registrisse ei saa teha kannet, mis jätaks juhatuse liikme täiesti esindusõigusest ilma. Juhatuse esimeheks olemine on ühingusisene küsimus, registrisse kantakse kõik juhatuse liikmetena.

(2) asutamisleping ja selle lisana kinnitatud põhikiri (mittetulundusühingute seaduse §-des 6 ja 7 nimetatud andmetega). Põhikirjas võib olla rohkem sätteid, kui seadus nõuab, kuid need ei tohi olla seadusega vastuolus. Asutamislepingule ja põhikirjale peavad alla kirjutama kõik asutajad. Kui seda teeb asutaja asemel esindaja, tuleb lisada vastav volikiri;

(3) ühingu sidevahendite numbrid eraldi lehel; lisaks võite ära näidata interneti kodulehekülje.

(4) tõend riigilõivu tasumise kohta.

  • esitada digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus koos riigilõivu tasumise tõendiga.

  • avaldusele lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha, liikmete arvu, päevakorra ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lisadena tuleb esitada ärakirjad koosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest. Organi koosoleku protokolli asemel võib registripidajale esitada väljavõtte protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete aluseks olev otsus.

  • põhikirja muutmise korral tuleb lisaks eeltoodule esitada põhikirja uus terviktekst, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige (allkiri ei pea olema notariaalselt kinnitatud). Ühise esindusõiguse korral tuleb ka põhikiri ühiselt allkirjastada.

  • uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks on vaja avaldust, lõivu tasumise tõendit, protokolli ja üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirja.

  • Kui te ei oska mingit juriidilist küsimust lahendada, siis pöörduge notari poole (avalduse või asutamislepingu tõestamise piires on nõustamine tasuta) või kasutage advokaadi vm õigusnõustaja abi. Registriosakond kui kohtuasutus õigusabi ei anna.

  • Vastuvõetud dokumendid vaatab kohus läbi 5 tööpäeva jooksul, tehes kande (avalduse rahuldamise korral) või määruse avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse rahuldamata jätmiseks.

  • Kande tegemisest teavitatakse teid ja teid esindavat notarit registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrüki edastamisega. Kui kandeavalduses esines puudusi, teeb registripidaja määruse, milles näitab ära esinenud puudused ja annab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Nimetatud määrus toimetatakse teile kätte vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele. Kande ja määruse tegemist saate jälgida ka äriregistri lihtpäringu rubriigi „Menetlusteave“  abil. 

(NB! tasule lisandub käibemaks)

  • Ühe allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot.
  • Kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest 12,75 eurot.
  • Kandeavalduse projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonnale edastamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot.
  • Dokumendi ärakirja (sh digidokumendi ärakirja) või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot.
  • Mittetulundusühingule tema kohta tehtud kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta.
  • Ühingu registrisse kandmise eest 20 eurot.

  • Registrissekantud andmete muutmise eest 7 eurot.

  • Ühingu registrist kustutamine, aadressi muutmine omavalitsusüksuse piires ja surnud juhatuse liikme andmete registrist kustutamine on ilma lõivuta.

  • Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 50 eurot.

  • Juhatus esitab kohtu registriosakonnale kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast, millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.

  • Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tuleb koostada ja esitada aruande koostamise ja esitamise keskkonnas, mis asub e-äriregistris. Majandusaasta aruande allkirjastab vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige (raamatupidamise seaduse § 25 lõige 3). Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digiallkirjastatult või PDF-vormingus. Aruande esitamisel registripidajale tuleb kinni pidada esindusõiguse reeglitest.

  • Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab kohtu registriosakonnale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. See notariaaltoiming maksab 25,55 eurot, millele lisandub ka käibemaks.

  • Mittetulundusühingute seaduse kui üldseaduse kõrval tuleb ühingu liigist olenevalt arvestada ka eriseadustega (korteriühistuseadus, ametiühingute seadus, erakonnaseadus, kirikute ja koguduste seadus, maaparandusühistul maaparandusseadus, loovisikute ja loomeliitude seadus jne).

  • Mittetulundusühingu juhatuse liikmed ja likvideerijad, kelle puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.

  • Mittetulundusühing võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele kohus saab sellele isikule ühistu menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile.

  • Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmete muutumise korral, muu hulgas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamise ja tagasikutsumise, nende esindusõiguse muutumise ning ühingu lõpetamise otsustamise korral tuleb viitamata esitada avaldus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmiseks.

  • Kohtu registriosakonnale ebaõigete andmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib karistada juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga 200 eurot kuni 3200 eurot. Trahvimist võib korrata seni, kuni vastav puudus on kõrvaldatud.

  • Kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamist võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.

  • Kui te olete kande tegemiseks dokumendid kohtu registriosakonnale esitanud, siis võite kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta ega tagastata esitatud dokumente. 

  • Täis- ja usaldusühing asutatakse osanike-vahelise ühingulepinguga (vt äriseadustiku § 82, 125). See võib olla suuline või kirjalik leping ning seda ei pea kohtu registriosakonnale esitama. Täis- ja usaldusosaniku sissemakse väärtuse alampiiri ei ole ning selleks võib olla ka ühingule teenuste osutamine.

  • Täis- ja usaldusühingul ei ole põhikirja ega mingeid juhtimisorganeid peale osanike. Riigilõivud ja notaritasud on  teiste äriühingutega võrreldes väga väikesed.

  • Täis- ja usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, ühistu või mittetulundusühing).

  • Juhul kui teie tegevus laieneb või risk kasvab, võite end alati osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada.

  • Kui täisühingusse astub usaldusosanik, siis muutub täisühing usaldusühinguks ilma keerulise ümberkujundamismenetluseta. Kui usaldusühingusse ei jää ühtegi usaldusosanikku, aga alles on vähemalt kaks  täisosanikku, muutub usaldusühing  täisühinguks.

  • Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud digiallkirjastatult e-äriregistri kaudu.

  • Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.

  • Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja.

  • Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.

  • Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole:

    SWEDBANK EE062200221059223099
    LUMINOR BANK EE221700017003510302
    SEB EE571010220229377229
    LHV Pank EE567700771003819792

    Ülekannet tehes märkige kindlasti ettevõtja ärinimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (nt UÜ Siimu Aiand äriregistri kanne). Asutamise puhul e-äriregistris näidake maksekorraldusel ära ka asutajatele e-äriregistris antud asutamisnumber. Lõivude tasumisel tuleb kasutada e-äriregistrist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. 

Täis- või  usaldusühingu äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

(1) avaldus (digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud), milles väljendatakse soovi kanda ennast äriregistrisse. Avaldus adresseeritakse kohtu registriosakonnale ning see peab sisaldama järgmiseid andmeid:

  • taotletav ärinimi (ärinime nõuded vt äriseadustiku §-dest 7–15);

  • täis- või usaldusühingu postiaadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi; asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber);

  • ühingu osanike andmed (nimi, Eesti isikukood või selle puudumisel sünniaeg); usaldusühingu korral ka usaldusosaniku sissemakse rahaline suurus;

  • majandusaasta algus ja lõpp.

(2) sidevahendite numbrid  (telefon, telefaks, e-post, interneti kodulehekülje aadress jms) – eraldi lehel.

(3) teave kavandatud põhitegevusala kohta.

(4) riigilõivu tasumise tõend.

Juba äriregistrisse kantud andmete muutmiseks tuleb esitada digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus. Täis- ja usaldusühingu puhul tuleb avaldusele lisada osanike otsus. Avaldusele tuleb lisada tõend registrikande eest riigilõivu tasumise kohta.

Põhitegevusala muutumisel tuleb registrit pidavale kohtule teatada uus tegevusala. Uuest tegevusalast võib teatada elektrooniliselt e-äriregistri kaudu või kirjalikult. Täis- ja usaldusühing, kes peab registrit pidavale kohtule esitama oma majandusaasta aruande, teatab tegevusala muutmisest majandusaasta aruandega. Müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt.

Teil on õigus nõuda notarilt, kes tõestas või kinnitas kandeavalduse, et ta esindaks teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1).

Kui soovite avalduse sisulist tõestamist notari poolt, siis hõlmab tõestamistasu ka juriidilist konsultatsiooni, avalduse projekti koostamist ning infot selle kohta, kui palju te peate riigilõivu maksma.

Lisaks on notaril osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 37).

(NB! tasule lisandub käibemaks)

  • ühe allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot;
  • kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest 12,75 eurot;
  • kandeavalduse projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonnale edastamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot;
  • dokumendi ärakirja (sh digidokumendi ärakirja) või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot;
  • ettevõtjale tema kohta tehtud kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta.
  • Vastuvõetud dokumendid vaatab registripidaja läbi tavamenetluses viie tööpäeva jooksul, kiirmenetluses hiljemalt järgmisel tööpäeval.

  • Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb registripidaja määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Määrus toimetatakse Teile kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt.

  • Kande tegemisest teavitatakse teid ja teid esindavat notarit registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrüki edastamisega. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida e-äriregistris.

  • registrisse kandmine 13 eurot

  • registrisse kantud andmete muutmine 4 eurot

  • täisühingu usaldusühinguks ja usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamine on ilma lõivuta

  • ühingu äriregistrist kustutamine on ilma lõivuta. Samuti on lõivust vabastatud aadressimuutmine ilma omavalitsusüksust vahetamata ning surnud isiku andmete registrist kustutamine

  • kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 50 eurot

  • Täis- ning usaldusühingu osanikud, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.

  • Täis- ja usaldusühing võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele kohus saab sellele isikule ettevõtja menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile.
  • Täis-ja usaldusühingu ärinimi, registrikood ja asukoht tuleb näidata nii täis- ja usaldusühingu ärilistel dokumentidel kui ka veebilehel.

  • Tegevusala kajastamine äriregistris ei anna Teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne.)

  • Kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib trahvi suurus ulatuda 200 eurost kuni 3200 euroni. Trahvimist võib korrata, kuni vastav puudus on kõrvaldatud.

  • Kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.

  • Täisühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad täisühingu seaduslikud esindajad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel täisühingu maksejõuetuse ilmnemisest, esitama täisühingu pankrotiavalduse.

  • Kui olete kande tegemiseks dokumendid kohtu registriosakonnale esitanud, siis võite Te kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta ega tagastata esitatud dokumente. 

  • Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse kinnitatud majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga ja müügitulu jaotusega registripidajale kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Koos majandusaasta aruandega esitatakse äriregistrile andmed jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse kohta või andmed kaetud kahjumi suuruse kohta, kui see teave ei ilmne majandusaasta aruandest. Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tuleb koostada ja esitada e-äriregistri kaudu. Majandusaasta aruande allkirjastab vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige (raamatupidamise seaduse § 25 lõige 3). Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digiallkirjastatult või PDF-vormingus. Aruande esitamisel registripidajale tuleb kinni pidada esindusõiguse reeglitest. Digiallkirjastatud aruandele vormistab audiitor vandeaudiitori aruande keskkonnas ja digiallkirjastab selle. 
  • Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab registripidajale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. See notariaaltoiming maksab 25,55 eurot, millele lisandub ka käibemaks.

FIE äriregistrisse kandmiseks on kaks võimalust: esitada 
digiallkirjastatud kandeavaldus e-äriregistri kaudu või 
notariaalselt kinnitatud kandeavaldus kohtu registriosakonnale.

Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust:

1) koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub edastamise tasu, seega kokku 25,5 eurot pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool;

2) notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 eurot, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot.

Kui teil on mitu ettevõtet, siis kantakse teid äriregistrisse mitu korda (näiteks kasutades ärinimesid Juku Juurika Mäeotsa turismitaluJuku Juurika “Oruveere” vabaõhukohvik jne).

Äriregistrisse kantud FIE ärinimi peab sisaldama teie ees- ja perenime ja võib sisaldada ka muid täiendeid (näiteks kaupluse vms ettevõtte nime).

Kui tegelete põllumajandussaaduste tootmisega, olete talupidaja. Talupidaja võib ees- ja perenime asemel või koos sellega kasutada ärinimes talu nime. Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama.

Äriregistrisse kandmisel saate registrikoodi ning olete võrdväärne äriühingutega. Teie ärinimel on seaduse kaitse ning teil on õigus kohtu kaudu lihtsas hagita menetluses keelata oma ärinime kasutamine teise isiku poolt (näiteks siis, kui konkurent kasutab seda oma kaupluse vm ettevõtte tähistamiseks). Teil on õigus kanda registrisse oma prokurist (ärivolinik). Lisaks saate oma majandustegevusega seotud vallasvarale seada laenutagatisena kommertspandi. 

Te võite äriregistri pidajale teatada ka oma tegevuse peatamisest, ajutisest või hooajalisest tegevusest. Nimetatud andmed kantakse teie registrikaardile. Äriregistri pidaja teavitamine sellisest asjaolust on teie enda huvides, sest tegevuse peatamise perioodil pole kohustust maksta ettevõtlusega seotud makse, hooajalise ja ajutise tegevuse puhul on maksuõiguslikud tagajärjed vaid tegutsemise perioodil. Ajutise tegutsemise korral kantakse registrisse tegutsemise alg- ja lõppkuupäev. Lõppkuupäeva saabudes kustutatakse teid automaatselt äriregistrist. Kui te seda ei soovi, tuleb registripidajale esitada muutmiskandeavaldus, muutes oma tegevuse pidevaks või hooajaliseks.

Kui te olete kantud äriregistrisse, võtab maksu- ja tolliamet teid automaatselt arvele kui ettevõtlusega tegeleva tulu- ja sotsiaalmaksu maksja, eraldi taotlust ei ole vaja esitada. Kuid see ei puuduta käibemaksu. Kui teie aastakäive ületab 40 000 eurot, peate end maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslaseks registreerima. Vabatahtlikult võite seda teha ka juba enne sellise käibe saavutamist.

  • Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud digiallkirjastatult e-äriregistri kaudu.
  • Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.
  • Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja.
  • Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.
  • Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole:

SWEDBANK EE062200221059223099 
LUMINOR BANK EE221700017003510302 
SEB EE571010220229377229
LHV Pank EE567700771003819792

Ülekannet tehes märkige kindlasti ettevõtja ärinimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (nt Juku Juurika kingsepatöökoda äriregistri kanne). Asutamise puhul e-äriregistris näidake maksekorraldusel ära ka e-äriregistris antud asutamisnumber. Lõivude tasumisel tuleb kasutada e-äriregistrist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist.

1) avaldus, milles väljendatakse soovi kanda ennast äriregistrisse. Avaldus adresseeritakse kohtu registriosakonnale ning see peab sisaldama järgmiseid andmeid:

  • ettevõtja ärinimi (ärinime nõudeid vt äriseadustiku paragrahvidest 7–15), talunime kasutamise korral ka viide kinnistu numbrile kinnistusraamatus
  • FIE ettevõtte postiaadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi; asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber)
  • FIE andmed (ees- ja perenimi, Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg)
  • majandusaasta algus ja lõpp
  • vajadusel andmed ettevõtte tegevuse peatamise, hooajalise või ajutise tegevuse kohta (vt äriseadustiku § 3 lg 3)

2) sidevahendite numbrid (telefon, faks, e-posti, võrgukodu aadress jms) – eraldi lehel

3) teave kavandatud põhitegevusala kohta. Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kaks tegevusala (näiteks turismitalus tegeldakse nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega)

4) riigilõivu tasumise tõend

Notar edastab kandeavalduse ja selle aluseks olevad dokumendid kohtu registriosakonnale (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § 312).

Kui te soovite, et avaldust tõestaks notar, siis hõlmab tõestamistasu ka juriidilist konsultatsiooni, avalduse projekti koostamist ning infot selle kohta, kui palju te peate riigilõivu maksma.

Lisaks on notaril osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 37).

  • ühe allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks
  • kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks
  • kandeavalduse projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonnale edastamine – 35,75 eurot pluss käibemaks. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot
  • dokumendi ärakirja (sh digidokumendi ärakirja) või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot (tasule lisandub käibemaks)
  • soovi korral kande- või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta
  • Registrisse kandmine 13 eurot
  • Registrisse kantud andmete muutmine 4 eurot
  • FIE äriregistrist kustutamine on ilma lõivuta. Samuti on lõivust vabastatud aadressimuutmine ilma omavalitsusüksust vahetamata ning surnud isiku andmete registrist kustutamine.
  • Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamine 50 eurot

Vastuvõetud dokumendid vaatab registrit pidav kohus läbi tavamenetluses viie tööpäeva jooksul, kiirmenetluses hiljemalt järgmisel tööpäeval. 

Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ja annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Kande tegemisest teavitatakse teid registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrüki edastamisega. Kande ja määruse tegemist saate jälgida ka äriregistri lihtpäringu rubriigi „Menetlusteave“ kaudu.

  • FIE, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peab registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.
  • Tegevusala kajastamine äriregistris ei anna teile automaatselt õigust sellega tegelda, kui eriseadus esitab lisanõudeid (näiteks ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne).
  • Kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib trahv ulatuda 200 eurost kuni 3200 euroni. Trahvimist võib korrata, kuni puudus on kõrvaldatud.
  • Kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras trahvi või vangistusega.
  • Kui te olete kande tegemiseks dokumendid kohtu registriosakonnale esitanud, siis võite kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta ega tagastata esitatud dokumente. 
  • FIE majandusaasta on alati kalendriaasta. FIE võib pidada omal valikul kassapõhist või tekkepõhist raamatupidamist. Äriregistrisse kantud FIE peab koostama äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara.
  • Filiaal tuleb kanda äriregistrisse, kui ta tahab Eestis oma nimel püsivalt pakkuda kaupu ja teenuseid.

  • Filiaali ei loeta juriidiliseks isikuks. Filiaali kohustuste eest vastutab välismaa äriühing.

  • Filiaalil võib olla üks kuni mitu juhatajat. Filiaali juhataja vastutab isiklikult kahju eest, mida ta juhatajana põhjustas (analoogselt äriühingu juhatuse liikmetega, äriseadustiku § 385 lg 5 ja § 315).

  • Välismaa äriühingul saab Eestis olla vaid üks filiaal.

  • Filiaali kohta tuleb pidada eraldi raamatupidamist raamatupidamise seaduse alusel.

  • Filiaal kustutatakse registrist, kui ta ei esita ettenähtud aruandeid (äriseadustiku § 388) või kui tal ei ole juhatajat (äriseadustiku § 390 lg 1 p 3).

  • Teil on õigus nõuda notarilt, kes tõestas või kinnitas kandeavalduse, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1).
  • Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (notariaadimäärustiku § 37).

Kui Te soovite, et avalduse tõestaks notar, siis hõlmab tõestamistasu konsultatsiooni, avalduse projekti koostamist ja infot selle kohta, palju tuleb riigilõivu maksma.

  • Kohtu registriosakonnale tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult e-äriregistri kaudu.

  • Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud koopiad.

  • Allkirju ja ärakirju võib kinnitada ka konsulaaresindaja ja pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi  kinnitatakse legaliseerimisega või apostilliga.

  • Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.

  • Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Riigilõiv tuleb tasuda  rahandusministeeriumi kontole:

    SWEDBANK EE062200221059223099
    LUMINOR BANK EE221700017003510302
    SEB EE571010220229377229
    LHV Pank EE567700771003819792

    Ülekannet tehes märkige kindlasti filiaali ärinimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (nt ABC123 OY Eesti filiaal äriregistri kanne). Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number (see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkes). Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist..

Kandedokumendid välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmiseks saab saata kohtu registriosakonda postiga, elektrooniliselt või notari kaudu. Filiaali aadress peab vastama äriseadustiku § 62 lõigete 5 ja 5.1 nõuetele.

Äriregistrisse kandmisel teatab filiaal registrit pidavale kohtule oma kavandatud põhitegevusala. Selle muutumisel tuleb registrit pidavale kohtule teatada uus tegevusala. Uuest tegevusalast võib teatada elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu või kirjalikult. Tegevusala ei saa vabalt sõnastada, vaid see tuleb näidata vähemalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori neljanda taseme järgi sõnastatult. Äriregistrisse saab kanda vaid ühe tegevusala (põhitegevusala).

  • Kui Te ei oska mõnd juriidilist küsimust lahendada, siis pöörduge notari poole (tehingu tõestamise piires on nõustamine tasuta) või kasutage advokaadi vm õigusnõustaja abi. Registriosakond kui kohtuasutus õigusabi ei anna.

  • Vastuvõetud dokumendid vaatab kohus läbi tavamenetluses viie tööpäeva jooksul, kiirmenetluses hiljemalt järgmisel tööpäeval. Filiaali ei saa kiirmenetluses äriregistrisse kanda, küll aga saab kiirmenetluses tema andmeid muuta.

  • Kande tegemisest teavitatakse teid ja teid esindavat notarit registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrüki edastamisega. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida e-äriregistris.

(NB! tasule lisandub käibemaks)

  • ühe allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot;
  • kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest 12,75 eurot;
  • kandeavalduse projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonnale edastamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot;
  • dokumendi ärakirja (sh digidokumendi ärakirja) või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot;
  • filiaalile tema kohta tehtud kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta.
  • filiaali registrisse kandmise eest 145 eurot

  • andmete muutmise eest 18 eurot

  • äriregistrist kustutamine on ilma lõivuta. Samuti on lõivuvaba aadressi muutmine (kui omavalitsusüksus ei muutu) ning surnud isiku andmete registrist kustutamine

  • kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 50 eurot. 

(lisatakse toimikusse, registrisse kannet ei tehta, riigilõivu ei võeta, esitamata jätmine on karistatav)

  • välismaa äriühingu filiaali juhataja peab ühe kuu jooksul arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest või seitsme kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu audiitorkontrolli läbinud ja kinnitatud majandusaasta aruande. Aruande esitamise nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühingutele, kelle majandusaasta aruannet ei pea asukohariigi õigusaktide kohaselt avalikustama. Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tuleb koostada ja esitada aruande koostamise ja esitamise keskkonnas, mis asub e-äriregistris. Kinnitatud aruanne tuleb esitada PDF-vormingus.
  • filiaali juhtaja on kohustatud teatama äriühingu pankrotimenetluse või likvideerimise alustamisest 14 päeva jooksul.
  • Filiaali juhataja, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peab registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.

  • Filiaal võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele kohus saab sellele isikule filiaali menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile. Kui vähemalt poolte juhatajate elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis (võimalik alates 1.1.2011), peab välismaa äriühing sellise isiku nimetama.

  • Tegevusala kajastamine äriregistris ei anna Teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne).

  • Kohtu registriosakonnale ebaõigete andmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib karistada filiaali igat juhatajat eraldi rahatrahviga 200 eurot kuni 3200 eurot. Trahvimist võib korrata seni, kuni puudus on kõrvaldatud. 

  • Kohtu registriosakonnale või notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.

  • Kui Te olete kande tegemiseks dokumendid kohtu registriosakonnale esitanud, siis võite Te kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta ega tagastata esitatud dokumente. 

Viimati uuendatud 11.11.2021