Sa oled siin

1. jagu. Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu põhinõuded

§ 51. Seaduseelnõu sätete kohaldamine

Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu koostamise põhinõuetena käsitatakse §-des 7, 8, 10, 13–19, 22–28, § 29 lõigetes 1, 3 ja 4, §-des 30–32, § 33 lõikes 1, §-s 34, välja arvatud muutmisvormeli näide, § 35 lõigetes 2 ja 4, §-s 36, § 37 lõigetes 1–4 ning §-s 38 sätestatut seadusest ja käesolevast jaost tulenevate erisustega.

1. Nendes küsimustes, milles Vabariigi Valitsuse määruse olemuse tõttu ei peaks määruse vormistus põhimõtteliselt erinema seaduse vormistusest, tuleks ka erinevusi vormistuses vältida, kuna dokumentide vormistuse ühtlustamine aitab vähendada koostajate ja kooskõlastajate tarbetut ajakulu.

2. Kuigi määruse siseviidetes ei ole üldjuhul tavaks kasutada eeskirja § 29 lõikes 2 nimetatud tüüpvormeleid, ei ole see välistatud sätetes, mis määruse ühtse stiili või otse õigusselguse eesmärgil nende kasutamist eeldavad.

NÄIDE

 HEA

 on suurem, kuid mitte suurem kui käesolevas paragrahvis sätestatud piirväärtus
 (2) Reostusnäitajate piirväärtus on käesolevas määruses sätestatud ..
 (1) Käesoleva paragrahvi nõuded kehtivad ainult § 8 lõikes 4 sätestatud juhul
 (1) Kõik enne käesoleva määruse jõustumist antud load kehtivad ..

§ 52. Määruse eelnõu vastavus kehtivale õigusele

(1) Määruse eelnõu peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, teiste seadustega, Euroopa Liidu õigusega, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ning Eesti Vabariigi välislepingutega. Ministri määruse eelnõu peab olema kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse määrustega.

(2) Määruse eelnõu säte võib olla vastuolus kehtivate määruste nende sätetega, mida määruse eelnõu määrusena vastuvõtmise korral muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks.

1. Sarnaselt eeskirja §-ga 3 peab ka määruse eelnõu olema kooskõlas kehtiva õigusega.

2. Sarnaselt seaduseelnõuga tuleb ka määruse eelnõu rakendussätetes esitada muutmist vajavate määruste muudatused.

§ 53. Volitusnormi rakendamine

Määruse eelnõu sisu peab olema kooskõlas seaduses või seaduses ja Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse või Euroopa Liidu õigusakti sätteid.

1. Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.

2. Määruse eelnõu peab lisaks seaduses sätestatud volitusnormile vastama ka ELi õigusaktis sätestatud volitusnormile, kusjuures määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitatava seaduse või ELi õigusakti sätteid.

§ 54. Määruse eelnõu terminoloogia

(1) Määruse eelnõus kasutatav termin peab vastama määruse aluseks oleva seaduse või Euroopa Liidu õigusakti terminoloogiale.

(2) Määruse eelnõus võib kasutada seadusega sätestamata reguleeritava valdkonna terminit juhul, kui see on vajalik seaduse rakendamiseks ning kui see ei ole vastuolus seaduse terminoloogiaga.

Lõige 1 kordab § 18 lõikes 2 väljendatud üldist põhimõtet Eesti ja ELi õiguses kasutatavate terminite ühtlustamiseks.

§ 55. Määruse eelnõu elemendid

Määruse eelnõu elemendid on:
1) märge „EELNÕU” ja eelnõu versiooni kuupäev määruse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas;
2) määruse andja;
3) akti nimetus;
4) määruse pealkiri;
5) määruse tekst;
6) allkirjastajate nimed ning ametinimetused.

NÄIDE

 HEA

    EELNÕU
  30.12.2012

VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

 

 Energiatõhususe miinimumnõuded

 Määrus kehtestatakse ehitusseaduse § 3 lõike 72 alusel.

 Määruse tekst

 Ees- ja perekonnanimi
 Peaminister 

 Ees- ja perekonnanimi
 N. minister 

 Ees- ja perekonnanimi
 Riigisekretär

§ 56. Määruse eelnõu pealkiri

Määruse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu.

1. Määruse eelnõu puhul tuleb eelistada pealkirja, mis märksõnaliselt annab edasi regulatsioonieseme ja on kooskõlas volitava seaduse asjakohaste sätetega. Kuna pealkiri peab kokkuvõtlikult väljendama akti sisu, siis sõltub volitusnormi sõnastusest, kas eelnõu pealkirja erinevus volitusnormi sõnastusest on põhjendatud. Liiga lakoonilise volitusnormiga identsed pealkirjad ei väljenda piisavalt määruse sisu. Kui volitusnormile vastavas sõnastuses pealkiri ei ava piisavalt määruse sisu või ei taga õigusakti identifitseerimise eesmärki, siis tuleb see esitada sõnastuses, mis seda eesmärki täidab. Näiteks volitusnormi „Tagatise kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister“ kordav määruse pealkiri „Tagatise kasutamise kord“ ei anna piisavat infot selle kohta, mille tagatise kohta kord kehtib, konkreetsel juhul tulnuks lisada sõna „Pakettreisilepingu“.

NÄIDE ebasobiva pealkirja kohta:

 HALB

 Tagatise kasutamise kord
 Tegevusloa vormi kehtestamine

 

NÄIDE sobiva pealkirja kohta:

 HEA

 Pakettreisilepingu tagatise kasutamise kord
 Raudteeseaduse alusel antava tegevusloa vormi kehtestamine

2. Kui volitusnormi sõnastus on lakoonilise pealkirja jaoks suhteliselt pikk, siis võib pealkirja esitada lühemalt ja volitusnormile vastava määruse reguleerimiseseme märkida määruse reguleerimisalas.

3. Kui seadusest tulenevate volitusnormide alusel on valdkonda reguleerivad sätted koondatud ühte rakendusakti, siis võib pealkiri sisaldada ka sõna määrus või määrustik.

NÄIDE

 HEA

 Notariaadimäärustik
 Kaubamärgimäärus

4. Asendava määruse pealkiri võib jääda sarnaselt asendusseadusega muutmata.

§ 57. Määruse eelnõu teksti ülesehitus

Määruse eelnõu tekst koosneb preambulist ja paragrahvidest.

1. Seaduse ja määruse preambul ei ole sarnased. Määruse kui seaduse rakendusakti preambulis tuleb § 58 lõike 1 järgi esitada üksnes määruse aluseks olev volitusnorm või -normid.

2. Ka määruse eelnõus võib sarnaselt seaduseelnõuga liita § 26 järgi paragrahvid peatükkideks, peatükid liigendada jagudeks, jaod jaotisteks.

§ 58. Määruse eelnõu preambul

(1) Määruse eelnõu preambulis osundatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel määrus antakse. Preambulis ei osundata sättele, mis ei sisalda volitust määruse andmiseks.

(2) Kui ministri määrus antakse volitusnormis sisalduva edasivolituse alusel, osundatakse ministri määruse eelnõu preambulis ka Vabariigi Valitsuse määruse sättele, millega Vabariigi Valitsus on volitanud seaduses sätestatud volitusnormi ulatuses andma seaduse rakendamiseks vajalikud õigusnormid ministri määrusega.

(3) Kui määrus antakse Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva volitusnormi alusel, osundatakse määruse eelnõu preambulis lisaks Euroopa Liidu õigusakti vastavale sättele ka seaduse sättele, mis volitab Vabariigi Valitsust või ministrit andma Euroopa Liidu õigusakti rakendamiseks vajalikud õigusnormid.

1. Põhiseaduse § 87 punkti 6 järgi peab Vabariigi Valitsuse määruse andmiseks olema seaduses vastavasisuline volitusnorm. Määruse õiguslik alus ei ole põhiseaduse § 87 punkti 6 ja § 94 lõike 2 otstarbest lähtuvalt mitte kogu seadus, vaid selle volitav säte. Sellele tuleb viidata nii täpselt kui võimalik. Teade määruse õigusliku aluse kohta esitatakse määruse sissejuhatavas osas ehk preambulis. Preambulis peavad olema märgitud kõik volitusnormid, mis on määruse aluseks. Asjaomasele volitavale normile tuleb viidata ka siis, kui volituse täielik sõnastus on muutva seaduse alusel seadusesse hiljem lisatud või on seda muudetud. Muutva seaduse jõustudes muutub volitusnorm seaduse koostisosaks ning volitusnormile viidatakse selle õigussüstemaatilise asukoha järgi.

NÄIDE

 HEA

 Määrus kehtestatakse välisõhukaitse seaduse § 57 lõike 2 alusel.

2. Määruse muutmise määruse eelnõu preambuliks ei või kontrollimata üle võtta muudetava õigusakti preambulit, kuna õiguslikud alused ei ole alati identsed. Muudetav õigusakt võib näiteks toetuda mitmele volitusele, muutev õigusakt aga ainult ühele neist. Volitust võib muudetava õigusakti vastuvõtmisest saadik olla muudetud. Mõeldav on ka see, et muutev õigusakt põhineb sellisel volitusel, mida muudetava õigusakti vastuvõtmisel veel ei olnud olemas. Sellisel juhul tuleb muudetava määruse preambulit ka täiendada uue alusega.

3. Lõige 3 näeb ette kohustuse viidata riigisisese määruse kehtestamisel ELi õigusaktist tuleneva volitusnormi alusel määruse eelnõu preambulis seaduse sättele, millest tuleneb seadusandja volitus täitevvõimule kehtestada ELi õigusakti rakendamiseks vajalikud õigusnormid. ELi õigusakti volitusnorm ei määra üldjuhul liikmesriigi õigusakti ega selle alusel õigusakti andmise pädevust omavat haldusorganit. Tekkiva lünga täidab liikmesriigi seadusandja, kelle ülesanne on määrata ELi õigusakti alusel volitusnormi subjekt ning tema õigusloomepädevuse ulatus.

4. Eestis teostatakse põhiseaduse § 3 kohaselt riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse § 87 punkt 6 tähendab ka riigivõimu kohustatust tagada mitte üksnes määruse andmise ajal selle kooskõla põhiseaduse ja seadusega, vaid ka kohustust jälgida varem kehtima hakanud määruste kooskõla uute seadustega (RKPJKo 6. 10. 1997, 3-4-1-2-97). See tähendab, et kord asjakohase volitusnormi alusel ja seadusega kooskõlas antud määrus tuleb õigeaegselt viia kooskõlla ka hilisemate valdkonnaga seonduvate seadusmuudatustega.

5. Määruse kehtivust reguleerib HMS ja selle § 93 lõike 1 järgi määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.

§ 59. Õigusakti sätte taasesitamine

(1) Määruse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama määruse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele.

(2) Määruse eelnõu terviklikkust arvestades võib selle tekstis lisaks viitamisele taasesitada seaduse või Euroopa Liidu õigusakti sätte.

(3) Määruse eelnõus ei taasesitata Eesti Vabariigi põhiseaduse sätteid.

1. Koostoimes lõikega 2 tuleb vältida eelnõu tekstis õigusakti sätte ja sama eelnõu sätte taasesitamist, sellisele sättele tuleb viidata.

NÄIDE

 HEA

 (2) Kui asutusel .. katmiseks riigieelarve seaduse § 30 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatu kohaselt.

2. Sätte taasesitamisel on viide vajalik selleks, et märkida seost aktide vahel. Kui näiteks viidatav muutub, on võimalus kontrollida viite sisulist õigsust.

§ 60. Viitamine

(1) Määrusele viitamisel nimetatakse viites määruse andja, määruse andmise kuupäev, akti liik, number ja jutumärkides pealkiri ning vajaduse korral säte.

(2) Määruse eelnõus ei viidata Eesti Vabariigi põhiseadusele.

1. Välisviite korral tuleb viites nimetada kindlas järjekorras viidatava määruse andja, määruse andmise kuupäev, akti liik, number ja jutumärkides pealkiri ning otsese viite korral säte. Kui viite sõnastus võimaldab sätteid otse nimetamata ehk kaudse viitega saavutada vajaliku õigusselguse, siis tuleb eelistada kaudset viidet. Kaudse viite korral ei ole viidatava määruse muutmisel viite jätkuva sisulise sobivuse korral vaja viitavat määrust muuta.

NÄIDE

 HEA

 3) makseasutus Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord“ tähenduses;

2. Määruse eelnõus võib viidata seadusele või seaduse volitusnormi kaudu rakendusaktile eeskirja § 29 lõike 1 järgi.

NÄIDE

 HEA

 riigieelarve seaduse § 30 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatu kohaselt.

§ 61. Määruse muutmine

Määruse muutmise või kehtetuks tunnistamise korral nimetatakse muudetava või kehtetuks tunnistatava määruse andja, määruse andmise kuupäev, akti liik, number ja jutumärkides pealkiri ning sulgudes avaldamismärge §-s 30 ettenähtud vormis ja korras.

1. Muudetava või kehtetuks tunnistatava määruse kohta esitatakse andmed järgmises järjekorras: akti andja, muudetava akti kuupäev, akti liik, number, pealkiri ning muutmise ülesanne, see tähendab kas muutmine, täiendamine või kehtetuks tunnistamine. Kui mitme määruse muutmisel muutuks muutva määruse pealkiri liiga pikaks, siis on praktikas piirdutud valdkonna nimetamisega.

NÄIDE muutva määruse pealkirja kohta:

 HEA

 Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” muutmine

 

NÄIDE muutva määruse pealkirja kohta, kui muudetakse arvukalt määrusi:

 HEA

 Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt Maksu- ja Tolliameti struktuuri muudatustest

2. Kui määruse lisa on kaart või muu mittesõnaline materjal, siis ei ole kohane kasutada vormelit kehtestatakse uues sõnastuses.

NÄIDE

 HEA

 5) määruse lisad 1–5 asendatakse uute lisadega 1–5 (lisatud)

3. Kui lisa asendatakse uuega või kehtestatakse uus lisa, siis märgitakse selle lisa olemasolu eeskirja § 31 lõike 2 kohaselt muutva määruse eelnõus pärast allkirjamärget.

NÄIDE

 HEA

 Lisa 3 Õhusõidukitest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarse lubatud heitkoguse jaotuskava

§ 62. Määruse jõustumisnorm

(1) Jõustumisnormiga sätestatakse määruse või selle sätte jõustumine haldusmenetluse seaduse § 93 lõikes 2 ettenähtud kolmepäevasest tähtajast hilisemal tähtpäeval, kui seadus ei näe ette varasemat jõustumisaega. Jõustumisnormis jõustumisaja sätestamisel arvestatakse § 14 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ja määruse avaldamiseks Riigi Teataja seaduse § 9 lõikes 6 ettenähtud seitsmetööpäevast tähtaega.

(2) Kui määrus antakse volitusnormi alusel, mis sisaldub Vabariigi Presidendi väljakuulutatud, kuid veel jõustumata seaduses, kavandatakse määruse jõustumise sättesse seaduse jõustumise tähtpäev.

(3) Kui määrust on volitava seaduse jõustumisega ühel ajal võimatu jõustada, võib määruse jõustumise päevaks põhjendatud juhul määrata hilisema tähtpäeva.

(4) Kui määrus või selle sätted on ajutise kehtivusega, siis tuleb määruse jõustumisnormis märkida määruse või selle sätete kehtivuse lõpp, kui see ei selgu määruse pealkirjast või sisust.

1. Sarnaselt seadusega ei kuulu ka määruse jõustumisnormi sätestavasse paragrahvi muud rakendussätted. Paragrahvi lõige 1 kui üldnorm peab sätestama üldise jõustumise ja järgnevad lõiked selle erisused (vt § 14), mitte muutma või kehtetuks tunnistama akte ega sisaldama muid rakendamise erisusi.

NÄIDE rakendussätete väära vormistamise kohta:

 HALB

 § 11. Rakendussätted

 (1) Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. a määrus nr 133 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemiseks vajalikele vahenditele esitatavad nõuded” (RT I 2010, 64, 478) tunnistatakse kehtetuks.
 (2) Määrus jõustub 1. märtsil 2012. a.

 

NÄIDE, 
milles rakendussätete vormistus on väär: võrreldes määruse teiste paragrahvidega on need rakendussätted paragrahvitähise ja numbrita, pealkirjata ning jõustumine, rakendamine ja kehtetuks tunnistamine on ühe paragrahvi lõigetes:

 HALB

11. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

 (1) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2008. a. 
 (2) Paragrahvi 3 lõikes 2 koodidega 3061 ja 3062 tähistatud tervishoiuteenuste piirhind jõustub 1. juulil 2009. a. Kuni 30. juunini 2009. a (kaasa arvatud) rakendatakse kinnitatud nimistuga töötavale perearstile haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise ning ravitöö tulemuslikkuse eest lisatasu maksmisel koodiga 3061 ettenähtud piirhinda 4000 krooni. 
 (3) Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2007. a määrus nr 49 «Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu» (RT I 2007, 18, 91; 42, 309) tunnistatakse kehtetuks.

 

Viimati uuendatud: 10. Aprill 2017