Sa oled siin

1. peatükk. Üldsätted

§ 1. Riigikogus menetletav eelnõu

(1) Eesti Vabariigi põhiseaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel võib Riigikogu menetlusse esitada:

1) seaduseelnõu, sealhulgas riigieelarve ja lisaeelarve eelnõu;

2) Riigikogu otsuse eelnõu;

3) Riigikogu avalduse eelnõu;

4) Riigikogu deklaratsiooni eelnõu;

5) Riigikogu pöördumise eelnõu.

(2) Seaduse kui õigustloova ehk üldakti eelnõusse kavandatakse üldkohustuslikud reeglid, mis sätestavad õigused ja kohustused konkreetselt piiritlemata isikute hulgale.

(3) Riigikogu otsuse kui üksikakti eelnõusse ei kavandata selliseid norme, mis kuuluvad seaduse kui üldakti eelnõusse. Riigikogu võib otsuse vastu võtta Eesti põhiseaduse, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse või muu seadusega ettenähtud juhtudel või omal algatusel.

(4) Riigikogu avalduse, deklaratsiooni ega pöördumise kui poliitilist tahet väljendava akti eelnõusse ei kavandata õigusnorme.

(5) Seaduse algatamisel esitatakse seaduseelnõu Riigikogule koos seletuskirja ja teiste vajalike lisamaterjalidega. Välislepingut käsitlev seaduseelnõu esitatakse Riigikogule koos välislepingu eesti- ja võõrkeelse koopiaga. Eestikeelse originaali puudumisel esitatakse lepingu eestikeelne tõlge.

(6) Esitatav eelnõu ja seletuskiri vormistatakse käesoleva eeskirja lisa nr 2 „Eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhend“ nõuete kohaselt.

 

1. Riigikogu menetlusse võib esitada seaduseelnõu, Riigikogu otsuse eelnõu, Riigikogu avalduse eelnõu, Riigikogu deklaratsiooni eelnõu ning Riigikogu pöördumise eelnõu.

2. Seadus on üldakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisnorme. Erandina võetakse seaduse vormis vastu ka riigieelarve ja lisaeelarve ning ratifitseeritakse välislepingud, ehkki üldjuhul need aktid üldkohustuslikke käitumisnorme ei sisalda. Riigikogu otsus on üksikakt. Riigikogu avalduse, Riigikogu deklaratsiooni ja Riigikogu pöördumise puhul ei ole aga tegu mitte õigusaktide, vaid Riigikogu kui rahvaesinduse poliitilist seisukohta väljendavate aktidega, millel ei ole regulatiivset toimet.

3. Otsuseid võtab Riigikogu vastu väga erinevatel juhtudel ning mitmesuguste küsimuste lahendamiseks. Näiteks nimetab Riigikogu oma otsusega  avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogudesse liikmeid, moodustab Riigikogu uurimiskomisjone ja välisdelegatsioone, taotleb Riigikohtult seisukohta, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega jne. Üldjuhul on otsuse vastuvõtmine ette nähtud kas põhiseaduse või seadusega. Ei ole siiski välistatud, et Riigikogu võtab mõne küsimuse lahendamiseks otsuse vastu omal algatusel. Selline võimalus on Riigikogule tagatud põhiseaduse § 65 punktis 16 sätestatuga. Siinkohal on vaja meeles pidada, et otsuse vorm tuleb kõne alla vaid neil juhtudel, kui küsimus on Riigikogu pädevuses, aga seda ei saa reguleerida seadusega, sest tegu on üksikküsimuse lahendamisega. [1]

4. Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ning Vabariigi Valitsusel. RKKTS näeb ette erisused mõnede otsuse-eelnõude suhtes, mille esitamise õigust ei ole kõigil nimetatutel. Näiteks üksnes fraktsioonile kuulub õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekut sisaldava otsuse eelnõu; Euroopa Liidu asjade komisjonil ja põhiseaduskomisjonil on õigus esitada Riigikogu otsuse eelnõu, mis sisaldab taotlust Riigikohtule anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; Riigikogu liige, fraktsioon ja komisjon võivad esitada rahvahääletuse algatamise ning ühtlasi rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu.

5. Teatud juhtudel on Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus ka Vabariigi Presidendil, kes esitab Riigikogu otsuse eelnõuna oma ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametisse nimetamiseks (Riigikohtu esimehe ning riigikontrolöri puhul ka ametist vabastamiseks), samuti ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks. Praktikas esitavad analoogia alusel Riigikogu otsuse eelnõusid ka Riigikohtu esimees (ettepanek nimetada ametisse või ametist vabastada Riigikohtu liikmed), Eesti Panga nõukogu esimees (ettepanek nimetada ametisse Eesti Panga nõukogu liikmed) ning õiguskantsler (ettepanek õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamiseks).[2]

6. Riigikogu avaldus, deklaratsioon ja pöördumine on Riigikogu poliitilist tahet väljendavad aktid, mitte õigusaktid, seega ei sisalda nad õigusnorme. Põhiseaduse § 65 punkti 11 kohaselt saab avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise adresseerida üksnes Eesti rahva, teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poole. Eesti rahvale suunatud avaldust ei saa algatada Vabariigi Valitsusele või selle liikmele tauniva hinnangu andmiseks.[3]

7. RKKTS ei täpsusta, millistest kriteeriumidest lähtuvalt tuleks valida Riigikogu tahte väljendamiseks avalduse, deklaratsiooni või pöördumise vorm. 2001 – 2011 kehtinud  Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja[4] selgitustes[5] piiritleti neid  järgnevalt: Riigikogu avaldus on Riigikogu seisukohavõtt konkreetses üksikküsimuses – näiteks avaldus Vabaduse samba rajamise toetamise kohta, Riigikogu deklaratsioon on Riigikogu poliitilisi põhiseisukohti kuulutav akt – näiteks deklaratsioon põhiseadusliku riigivõimu taastamise kohta ning Riigikogu pöördumine on akt, millega Riigikogu pöördub rahva, välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poole – näiteks pöördumine ÜRO liikmesriikide parlamentide poole. Praktikas on Riigikogu seni vastu võtnud valdavalt avaldusi. Nii deklaratsiooni kui ka pöördumise on Riigikogu seni vastu võtnud üks kord.

Riigikogu 2009. aasta 24. märtsi avaldus „Meenutagem, mäletagem, püsigem“ (RT I 2009, 19, 22,) 1949. aastal Eestis, Lätis ja Leedus märtsiküüditamise ohvriks langenute mälestamiseks

Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioon põhiseadusliku riigivõimu taastamisest (RT 1992, 40, 533)

Riigikogu 1994. aasta 22. veebruari pöördumine ÜRO liikmesriikide parlamentide poole (RT I 1994, 13, 235)

8. Riigikogu avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu esitamise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust (RKKTS § 154). Nende vastuvõtmiseks piisab poolthäälte enamusest.

9. Nii seaduseelnõu kui ka Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu vormistatakse, antakse üle ja võetakse menetlusse üldises korras. Nõue lisada seletuskiri ka Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõule tuleneb NTE §-st 55.

10. Kohustus lisada välislepingut käsitlevale seaduseelnõule välislepingu eestikeelse originaali puudumise korral lepingu eestikeelne tõlge tuleneb RKKTS § 92 lõikest 4.



[1] RKKTS kommentaarid, § 90 kommentaar 5.
[2] RKKTS kommentaarid, § 90, kommentaar 7.
[3] PS kommenteeritud vln, § 65, kommentaar 10.
[4] Kehtestatud Riigikogu juhatuse 2001. aasta 6. märtsi otsusega nr 59, muudetud 2006. aasta 11. mai otsusega nr 258 ja 2010. aasta 14. oktoobri otsusega nr 92.
[5] Riigikogu Kantselei direktori 2001. aasta 12. märtsi käskkirjaga nr 11 kinnitatud „Selgitused ja näited Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja sätete juurde“.

 

Viimati uuendatud: 10. Aprill 2017