Sa oled siin

2. jagu. Seaduseelnõu keel, vormistus ja ülesehitus

1. jaotis

Seaduseelnõu keele- ja stiilinõuded

 

§ 15. Keele- ja stiilinõuded

(1) Seaduseelnõu keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile.

(2) Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud.

(3) Eelnõu sõnastamisel kasutatakse võimaluse korral umbisikulise tegumoe oleviku kindlat kõneviisi. Välislepingu menetlemist käsitlevas seaduseelnõus on lubatav da-tegevusnime kasutamine.

(4) Eelnõus eelistatakse ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, kui ainsuse ja mitmuse eristamisel on õiguslik tähendus.

1. Riigikogu 23. veebruari 2011. a otsuse „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ punkti 9.1.4. järgi tuleb tagada, et kõik kooskõlastamiseks esitatavad seaduseelnõud on keeleliselt toimetatud eelnõu koostanud ministeeriumi poolt. Seaduseelnõude keeleline kvaliteet paraneb juhul, kui eelnõu toimetab valdkonda tundev alaline toimetaja, kes saab ka tagasisidet eelnõu sõnastuse puuduste kohta. Sel viisil on võimalik vältida korduvaid vigu. Seega seadusandja tahte adekvaatseks väljenduseks on vaja piisavat koostööd eelnõu koostajate ja keeletoimetaja vahel.

2. Eeskirja selle jaotise eesmärk on juhtida eelnõu koostaja ja keeletoimetaja tähelepanu sellele, et hea seaduseelnõu tekst ei pea vastama üksnes kirjakeele normidele. Eelnõu tuleb koostada, kasutades seadusele omast sõnastusstiili ja terminoloogiat, mis peab koostaja ja keeletoimetaja koostöö tulemusena tagama lihtsuse ja täpsuse, õige rõhuasetuse, ühetaolise tõlgendamise ja sellega seadusandja mõtte esitamise adressaadile parimal võimalikul viisil. Selleks et lihtsust ei saavutataks täpsuse arvel ja vastupidi, tuleb praktikas need nõuded tasakaalustada nii, et säte oleks võimalikult täpne, muutumata seejuures raskesti mõistetavaks. Soovitav tasakaal võib oleneda sellest, kellele säte on mõeldud.

3. Mis on kirjakeele norm? Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. a määruse nr 71 järgi mõistetakse Eesti kirjakeele normi all õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ühtlase ja selge ametliku keele kasutuse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Oskussõnavaras täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine. Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi nimeseadus, kohanimeseadus ja muud asjakohased õigusaktid.

4. Õigustloova akti keele ja stiili küsimusi käsitleb teos „Õigusriigi printsiip ja normitehnika“ (Tartu 1999). Selle järgi peab õigustloova akti eelnõu iseloomustama sõnastusstiil, mille eripära on ametlikkusest tingitud taotluslik autoriteetsus, neutraalsus ning esmajoones täpsus. Tavakohaselt tuleb kasutada lausete sõnastamisel kindlat kõneviisi, kusjuures sätted esitatakse konstateerivas, kohustavas või õigustavas sõnastuses. Normi adressaadi käitumise kirjeldamiseks kasutatakse konstateerivat sõnastust, kui ei ole vaja rõhutada sätte kohustavat (käskivat või keelavat) või õigustavat iseloomu. Õigustloova akti keele ja stiili eripäraks on järgmised sõnastamispõhimõtted.

Adekvaatsus – iga lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada tahetakse. Sätte sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Nende nõuetega ei ole näiteks kooskõlas sõnastus „nõuded määratakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras“. Eelnevat näidet võib tõlgendada selliselt, et nõuete määramiseks kehtestab Vabariigi Valitsus korra, või selliselt, et nõuded sisalduvad korras, mille kehtestab Vabariigi Valitsus. Kuna eesmärk oli volitada Vabariigi Valitsust kehtestama määrust, mis sisaldaks asjakohaseid nõudeid, siis tuleb sõnastada „nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega“. Grammatiliselt õigesti ning interpunktsioonireegleid järgiva eelnõu koostamine lihtsustab ka selle adekvaatset tõlkimist teise keelde.

Lakoonilisus – kasutada võib ainult niipalju mõisteid ja sõnu, kui on tarvis käitumiseeskirja täpseks, täielikuks ning ühemõtteliseks väljendamiseks. Kuna iga sõna õigustloovas aktis tuleb vaadelda kui tähendusekandjat, siis iga tarbetu sõna koormab teksti ja soodustab valetõlgendusi.

NÄIDE liigsõnalisuse kohta:

 HALB

 seaduse alusel läbiviidavate toimingute tegemiseks vajalik transporditeenus

 

NÄIDE, milles sama on lakoonilises sõnastuses:

 HEA

 seadusjärgseks toiminguks vajalik transporditeenus

Trafaretsus – sama mõtet tuleb väljendada alati võimalikult samas sõnastuses ja sama mõiste tähistamiseks kasutada kindlasti sama terminit. Nii suudetakse vältida võimalust, et erinevusi hakatakse otsima sealt, kus neid akti andja mõtte kohaselt ei ole. Peale tõlgendamisraskuste suurendab teksti tarbetu variatiivsus hiljem ka muutva seaduse mahtu, sest muutmisvormelid peavad hõlmama kõik sama sisu kandvad eri väljendid. Näiteks põhiseaduses on termin kohalik omavalitsus, mis on üldtermin ning§ 155 järgi kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Sama terminikasutus peaks olema ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes, kuid kasutusel on ka teisi väljendeid, näiteks kohalik omavalitsusüksus, mis oleks täpne ainult siis, kui kohalik omavalitsus oleks näiteks kahetasandiline.

NÄIDE

 HALB

 volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu

 

NÄIDE

 HEA

 volikogu – kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu

Üldarusaadavus – selleks, et norm eesmärgipäraselt toimiks, peab see jõudma adressaadini, see tähendab olema mõistetav nii, et iga mõistlik inimene oleks võimeline aru saama normis sisalduvast sõnumist, käskudest ja keeldudest ning kujundama selle järgi oma käitumist. Vastasel juhul on takistatud vaba ja demokraatliku ühiskonna toimimine. Väljendit iga mõistlik inimene (every reasonable person) kasutatakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites seaduse mõistetavuse hindamisel ja põhjendamisel. Riigisisene õigus peab olema sõnastatud nii selgesti, et võimaldab õiguse subjektidel vajaduse korral saada õigusnõu ning asjaoludest tuleneval mõistlikul määral ette näha oma tegevuse tagajärgi. Kohtu arvates sõltub seaduse arusaadavus olulisel määral akti sisust, reguleerimisalast ja sihtrühmast. Õigusaktid on suunatud erinevatele sihtrühmadele alates kogu elanikkonnast ja lõpetades kitsa eriala spetsialistidega. Igaühel on õigus eeldada, et õigusaktis kasutatakse talle arusaadavat keelt.

5. Teksti mõistetavuse huvides on soovitav:
1) eelistada lühemaid lauseid;
2) paigutada seotud sõnad teineteise lähedusse;
3) eelistada võimaluse korral tegusõna tegevust nimetavale nimisõnale, sest tegusõnad muudavad teksti kergemini loetavaks;
4) vältida võõrsõnu.

6. Täpne sõnastus on seaduse ühetaolise rakendamise oluline eeldus. Näiteks tegevuslubade kehtetuks tunnistamise aluste loetelu vormistamisel tuleb seaduse ühetaolise kohaldamise eesmärgil vormistada selgelt kaks loetelu juhuks, kui „x luba tunnistatakse kehtetuks, kui“ ja juhuks kui „x loa võib kehtetuks tunnistada, kui“. Väär on sisuliselt erinevaid tagajärgi põhjustavate aluste esitamine ühes loetelus.

7. Järgneva näitega juhitakse tähelepanu vajadusele hoolikalt jälgida sõnade õiget järjekorda lauses.

NÄIDE

 HALB

 (1) Korrakaitseorgan võib:
 ..
 2) korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud korras eemaldada paiknemiskohast ja võtta vallasasjana hoiule kalapüügivahend koos kalaga, mis peab olema õigusaktist tulenevalt selle omaniku kindlakstegemist võimaldaval viisil märgistatud, kuid millel märgistus puudub või ei võimalda kuuluvust tuvastada.

 

NÄIDE samast korrastatud järjekorras:

 HEA

 2) korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud korras eemaldada paiknemiskohast ja võtta vallasasjana hoiule koos kalaga kalapüügivahendi, mis peab olema õigusaktist tulenevalt selle omaniku kindlakstegemist võimaldaval viisil märgistatud, kuid millel märgistus puudub või ei võimalda kuuluvust tuvastada.

Järgnevas näites jääb arusaamatuks, miks on kaks korda nimetatud relvade hulka, sest üle kaheksa on üheksa või enam:

NÄIDE

 HALB

 (4) Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, milleks on spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidirelvahoidlavõi relvakapp üheksa või enama tulirelva hoidmiseks.

8. Sõna valik sõltub kontekstist. Näiteks vangistusseaduses on eksitud sõnade kinnitama ja kehtestama kasutamisel. Kui eesmärk on volitada ministrit kehtestama määrust, siis peab olema kehtestab, mitte kinnitab, nagu on näiteks vangistusseaduse § 5 lõikes 3. Samuti ei sobi viites kasutada paberlikule stiilile omast sõna toodud, mille asemel sobib näiteks nimetatud,sätestatudloetletud.

9. Mõttekriips ei sobi välistava tähenduse väljendamiseks. Rohelisel taustal näide märgib juhtu, kuidas toimida siis, kui sidesõna peab olema „või“ ehk loetletust tuleb valida näiteks üks lõige, mille alusel maksustatakse, ning selliselt välistada tõlgendus, et lõiked 1–4 koos oleks üks võimalus.

NÄIDE

 HALB

 tulu maksustatakse käesoleva seaduse § 15 lõigete 1–4 või § 17 lõike 1 alusel

 

NÄIDE

 HEA

 tulu maksustatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1, 2, 3 või 4 või § 17 lõike 1 alusel

10. Kirjavahemärk, selle puudumine või väär paigutus võib muuta lause tähendust ja tekitada teksti varjatud vea juhul, kui küsimust sisuliselt üle ei täpsustata. Näiteks järgnevas esimene fraas märgib, et üldse on lepingust kolm versiooni, kolmas neist on ühtlasi parandatud. Teine fraas tähendab, et kõnealune versioon on parandatud versioonidest kolmas, ja ei ole selge, mitu versiooni üldse on.

NÄIDE

 HEA

 lepingu kolmas, parandatud versioon 
 lepingu kolmas parandatud versioon

11. Võimaluse korral tuleb vältida eitust.

NÄIDE

 HEA

 juhatusse võib kuuluda kuni kolm liiget

 

NÄIDE tarbetu eituse kohta:

 HALB

 juhatusse ei saa kuuluda rohkem kui kolm liiget

12. Arvud üks kuni kümme, kui neid kasutatakse põhi- või järgarvudena, tuleb kirjutada üldjuhul sõnadega, arve alates 11 numbritega. Kellaaega väljendatakse numbritega. Vanusepiiride märkimisel kasutatakse ühtlaselt kas numbreid või sõnu.

NÄIDE

 HEA

 seitsmendal päeval, seitsme kuni seitsmeteistaastane, 40-aastane, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti

13. Murdarv ja selle tuletis kirjutatakse tekstis sõnadega, näiteks neljaviiendikuline häälteenamus.

14. Viie- ja rohkemanumbrilistes arvudes jäetakse tühik lõpust lugedes iga kolmest numbrist koosneva rühma vahele. Punkti rühmade eraldamiseks ei panda, näiteks 10 345.

15. Miljoniliste või miljardiliste summade puhul, välja arvatud eelarveseaduses, kirjutatakse õigustekstis sõnad miljon ja miljardvälja, näiteks 15 miljonit, 10,5 miljardit.

16. Tähtpäevades kirjutatakse aastaarv neljakohalisena, kuunimetus sõnaga ja ühekohalised kuupäevad eelneva nullita.

NÄIDE

 HEA

 Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

17. Rahasummad väljendatakse numbritega, mille järele märgitakse rahavääringu nimetus, mitte selle lühend, näiteks toetus on 100 eurot kuus.

18. Vahemiku tähistamiseks pannakse arvude vahele mõttekriips, tühikut arvu ja mõttekriipsu vahele ei jäeta.

NÄIDE

 HEA

 §-des 8–12 ja 17

19. Alternatiivset ehk või-seost tähistav kaldkriips ei võimalda keerukamaid sisuseoseid jälgida ja seepärast ei ole soovitatav seda õiguskeeles kasutada („Ametniku keelekäsiraamat“, Tallinn 2003, lk 72). Kui sisuliselt on mõlemad variandid võimalikud ja vajalikud, siis tuleb seda ka sõnaselgelt väljendada. Konstruktsioon ja/või ei täida alati sätte eesmärki, sest normi adressaadil on sel juhul võimalus valida talle sobivam variant (andmed omaniku ja hoonestaja või omaniku või hoonestaja kohta).

NÄIDE väära vormistuse kohta:

 HALB

 2) andmed omaniku ja/või hoonestaja kohta;

 

NÄIDE

 HEA

 2) andmed omaniku ja hoonestaja olemasolul omaniku ja hoonestaja kohta;

20. Lõike 4 järgi tuleb eelnõus eelistada ainsuslikku vormi juhul, kui sellega ei kaasne ebaselgus tõlgendamisel. Kui näiteks sätte kohaselt riik kaitseb kodanikku, siis on sel üldistav tähendus ehk riik kaitseb kõiki isikuid, kes on selle riigi kodanikud, ja mitmus on mittevajalik. Mitmust tuleb eelistada ainsusele juhul, kui ainsus võimaldab väärtõlgendust.

NÄIDE

 HEA

 isik X ja isik Y, kelledelt kinnisasi võõrandatakse (ühemõtteline).

 

NÄIDE

 HALB

 isik X ja isik Y, kellelt kinnisasi võõrandatakse (kahemõtteline)

21. Korduvaid fraase (kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates; kahe kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest) soovitame trafaretsuse põhimõttest lähtudes kasutada võimaluse korral ühes sõnastuses, vältida asjatuid parandusi ja vigu. Näiteks kui „arvates“ jääb fraasi lõppu, siis ka võimalikku komaviga ei teki. Ka lubatava grammatilise erikuju (näiteks asetleidnud sündmus – aset leidnud sündmus) puhul tuleb samas kontekstis ühe teksti piires ja seotud aktides jääda sama variandi juurde.

22. Ametinimetuste puhul on mõtte- ja sidekriipsu kasutus erinev. Kui ühel pool on rohkem kui üks sõna, siis kasutatakse mõttekriipsu ja jäetakse kriipsu ette ja järele tühik, näiteks inspektor – korrapidaja abi. Kui mõlemal pool on üks sõna, siis kasutatakse sidekriipsu ja tühikuid ei jäeta, näiteks inspektor-kontaktisik.

23. Lisaks viimistletud sõnastusele peab ka teksti paigutus olema korrektne. Puuduvad ja üleliigsed tühikud muudavad teksti ebakorrektseks. Kui peitkoodid (rippmenüüs ikoon π) hoida avatuna, siis ei teki teksti ülearuseid tühikuid ja TAB-märke. Kui ei ole kasutatud automaatvormindust, tuleb rööpjoonduse korral kasutada liigendusüksuse nimetuse ja järgneva numbri, näiteks paragrahvimärgi ja numbri, lõike ja punkti ning järgneva numbri ja arvude vahel siduvat tühikut (Ctrl+Shift+tühikuklahv), et vältida üksnes numbri sattumist järgnevale reale.

NÄIDE

 HEA

 3) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist;

 

NÄIDE

 HALB

 3) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, väljaarvatud käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1 – 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist;

24. Aeg-ajalt eksitakse ka sõna eelnõu osastava käändega: õige on seda eelnõu nagu küsin teie nõu.

§ 16. Sätte sõnastamine

Säte sõnastatakse õigusnormi liigile vastava struktuuri kohaselt.

1. Traditsiooniliselt nimetatakse asjaolude kirjeldust õigusnormi kehtimise jaoks õigusnormi hüpoteesiks. Juriidiliste tagajärgede kirjeldus, mis saabub hüpoteesis nimetatud asjaolude esinemisel, on dispositsioon või sanktsioon. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb sellest normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt (lähemalt õigusnormi teemal vt Raul Narits. Õiguse entsüklopeedia – Tallinn, Juura, 2004).

2. Kuigi nii konstateeriva, kohustava kui ka õigustava sõnastusega sätted tähistavad üldjuhul õigusnormi imperatiivsust, ei tohi sõnastuse valik olla juhuslik. Valik peab sõltuma kontekstist, normi adressaadist ja eesmärgist ehk sellest, kuivõrd rõhutatult tahetakse sõnastuse abil edastada õigusnormi imperatiive.

Isikute subjektiivsed õigused esitatakse õigustavas sõnastuses.

Diskretsiooni- ehk kaalutlusnorm tuleb sõnastada selliselt, et normi adressaadil oleks selge, et on õigus diskretsiooniks.

Otsustusdiskretsiooni puhul antakse ametnikule õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte ja selle üheseks tõlgendamiseks soovitatakse kasutada verbi võib.

Valikudiskretsiooni puhul nähakse ette kaks või enam õiguslikku tagajärge. Valikudiskretsioonis tuleb eelistada konstateerivat sõnastust.

Seega tegusõnu võib ja tohib sobib kasutada asjakohase kaalutlusõiguse normi sõnastamisel, kuid tuleb vältida kompetentsinormide sõnastamisel (Hartmut Maurer. Haldusõigus, Tallinn 2004).

3. Karistuspoliitikas on oluline, et süüteokoosseise sisaldava eelnõu ettevalmistamisel arvestataks karistusseadustiku põhimõtteid. Kuigi seadustehniliselt on karistusseadustiku eriosa traditsiooniline ehk eriosa norm jaguneb lõigeteks ja punktideks, tuleb järgida seda põhimõtet, et lõigetes käsitletakse sama tegu, kuid eri raskusastmetes, punktides sätestatakse üksnes kvalifitseerimist kergendavad või raskendavad asjaolud. Järjestikused lõiked erinevad teineteisest kvantitatiivselt ja punktid kvalitatiivselt. KarSi eelnõu seletuskirja järgi „iga järgnev raskem lõige nn neelab eelneva, kuid punktid teineteist ei neela. Juriidilise isiku karistused on esitatud eraldi lõigetena.”.

KarSi eelnõu seletuskirja järgi on oluline kinni pidada järgmisest põhimõttest:

Kui eriosa normi sanktsioon näeb ette üksnes karistusliigi, tuleb kõnealuse karistusliigi määra arvutamisel lähtuda üldosast (näiteks rahaline karistus). Samuti ei sätestata sanktsioonis lisakaristusi, need mõistab kohus või määrab ametnik, lähtudes asjakohastest üldosa sätetest ning kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus sätestatud pädevuse ja korra kohaselt.

NÄIDE

 HEA

 § 157. Kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine

 Kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutava teabe avaldamise eest isiku poolt, kellel on seadusest tulenev kohustus hoida sellist teavet saladuses, –
karistatakse rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega.

4. KarSi eriosa süüteokoosseisude sõnastamisel tuleb järgida seadustiku kui terviku keelelist ühtsust. KarSi tüüpväljendeid tuleb järgida kvalifitseeritud ja privilegeeritud süüteokoosseisude sõnastamisel, juriidilise isiku vastutuse kehtestamisel ja muu sellesarnase konteksti sõnastuses.

NÄITEID KarSi tüüpväljenditest:

 HEA

 (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui sellega on tekitatud raske tagajärg või põhjustatud suur kahju, –

 (3) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme.

 (4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule.

 (2) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

5. Põhiseaduse § 13 lõike 2 järgi kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. Sellest sättest tuleneb ka õigusselguse põhimõte. Õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma käitumist reguleerida. Kodanik „peab saama – kui tarvis, siis asjakohase nõustamise abiga – asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua. Need tagajärjed ei pea olema absoluutse kindlusega ettenähtavad: kogemus näitab, et see on saavutamatu“ (vt EIÕK 27. oktoobri 1978. a otsus kohtuasjas Sunday Times vs. Ühendkuningriik) (RKÜKo 28.10.2002, 3-4-1-5-02, punkt 31).

Riigikohus on ka rõhutatud, et õigusselgus on eriti oluline selliste normide puhul, mille kohaldamise tagajärjeks võib olla isiku karistamine (RKEKo 28.02.2002, nr 3-1-1-117-01, punkt 12). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob (RKPJKo 15. 12. 2005, 3-4-1-16-05 punkt 20, RKPJKo 3-4-1-14-06, 31. 01. 2007, punkt 23).

6. Üldjuhul esitab Vabariigi Valitsusele eelnõud ja muud küsimused karistusõiguse üldküsimustes (karistusõigus, kriminaalmenetlus, väärteomenetlus, karistuste täitemenetlus) justiitsminister. See tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse § 19 lõike 1, § 49 lõike 2 ja reglemendi § 11 lõike 4 koostoimest Justiitsministeeriumi põhimääruse punktiga 9.3 ning võimaldab järgida kriminaalpoliitika ja seadustike põhimõtteid ja ülesehitust igas asjaomases eelnõus.

§ 17. Terminite ja võõrsõnade kasutamine

(1) Seaduseelnõus kasutatakse kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid.

(2) Uut terminit võib kasutada valdkonna:
1) esmasel reguleerimisel;
2) uuesti reguleerimisel, kui uus termin vastab paremini § 9 lõikes 2 esitatud eelnõu arusaadavuse nõuetele.

(3) Võõrsõna võib kasutada üksnes juhul, kui selle kasutus on eesti keeles levinud või kui sõnal puudub eesti keeles algupärane vaste.

1. Terminite kasutamisel õigustloovas aktis tuleb aluseks võtta järgmised põhimõtted.

Termini täpsus – termin peab väljendama tähistatavat mõistet täpselt ja täielikult; eelnõu koostaja peab tähistama mõistet sellise sõna või väljendiga, mis tagab, et ettekirjutust mõistetakse just selliselt, nagu selle sõnastamisel silmas peeti; vältida tuleb mitmetähenduslikkust ehk terminil peab olema muudest terminitest erinev tähendus ning see peab tähistama ainult ühte mõistet; vältida tuleb ka sarnassõnade (samast tüvest, kuid erineva tähendusega sõnad, nagu käsitama, käsitlema, käsitsema) lause sisu moonutavas tähenduses kasutamist.

Termini ühesus – tuleb vältida kahe või enama sõna ühes tähenduses kasutamist, sest tavakeele sünonüümid võivad õigustekstis erineda tähendusvarjundi poolest ja nende kasutamine eri tekstides või sama teksti eri osades võib põhjustada väärtõlgendust.

Termini üldtuntus – termini üldtuntus võimaldab akti kergemini mõista ja reegleid järgida.

Termini iseseisvus – selle põhimõtte järgi on antud sõnale tähendus, mis erineb selle üldtuntud tähendusest, näiteks terminhõljumisaeg (TsÜSi järgi ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni), kihutaja (KarSi järgi isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole).

Termini püsivus – küsitava väärtusega terminoloogiline muudatus on lubamatu; üldjuhul peaks iga uue või asendava termini kasutuselevõtt üldakti eelnõus saama hinnangu ka asjaomaselt terminoloogiakomisjonilt või muult terminiloomes pädevalt üksuselt; hinnangu andmisel tuleb arvestada, kas terminit sobib kasutada õiguse üldaktis. Pädeva arutluseta kasutusele võetud ebasobivat terminit on hiljem raske asendada.

2. Põhiseadus kasutab näiteks läbivalt terminit õiguserikkumine: § 41. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kuigi keelekorraldajad peavad õiguserikkumine kõrval paremaks õigusrikkumist, sest s-sõnade omastavalisel liitumisel on e üldjuhul kadunud, tuleb vähemalt ühe teksti piires kasutada neist vaid üht. Tähelepanelik peab olema kõigi õigus-liitsõnade kasutamisel, sest üks liitumismall ei sobi alati. Näiteks liitsõna õigusemõistmine kõrval ei ole teist rööpvormi. Rööpterminite korral tuleb kasutada üht varianti, sest eri variantide tähendused alati ei kattu. Kui näiteks ravikindlustuse seadus, rahvatervise seadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus kasutavad terminit terviseseisund, siis tuleb samas kontekstis kasutada sama terminit ka teistes seadustes, mitte üritada sama sisu väljendada ebatäpse sõnaühendiga, nagu tervislik seisund.

3. Soovitusi selle kohta, kuidas termineid luua, annab Tiiu Erelti „Terminiõpetus“ (Tartu 2007) ja „Ametniku keelekäsiraamat“ (Tallinn: Juura, 2003, lk 35–49).

4. Kuna võõrsõnade vältimine suurendab muu hulgas ka arusaadavust, siis konteksti sobiva eesti vaste olemasolul tuleb kasutada seda. Näiteks legaalse asemel kasutada omasõna seaduslik.

§ 18. Termini määratlemine

(1) Ühest või mitmest sõnast koosneva termini tähendus määratletakse õigusselguse eesmärgil, kui:
1) eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle seisukohalt oluline õiguslik tähendus;
2) terminit kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses;
3) terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust;
4) termin ei ole eesti keeles üldlevinud.

(2) Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta.

(3) Termini sisu määratletakse selle põhitunnuste või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Terminit määratlevasse sättesse ei tohi lisada eraldiseisvaid regulatiivse toimega sätteid.

(4) Üht ja sama terminit kasutatakse eelnõus vaid ühe ja sama mõiste tähistamiseks.

(5) Termini sisu määratletakse kas pärast termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis. Sisult seotud terminite korral määratletakse termini sisu paragrahvi ühes lõikes.

(6) Kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui terminil võib olla mitu tähendust, lisatakse termini määratlusse väljend „käesoleva seaduse tähenduses”. Kui terminit kasutatakse vaid eelnõu mõne jaotusüksuse piires, siis lisatakse asjakohane väljend.

(7) Kui eelnõusse sobiv termin on juba teises seaduses määratletud, siis õigusselguse eesmärgil võib viidata sellele seadusele, mille tähenduses terminit kasutatakse.

1. Termin on mingil erialal kasutatav rangelt määratletud sõna või väljend (oskussõna), mille tähendus võib tavakasutusest erineda (näiteks on vajanud määratlemist terminina asi, kaja kui menetluse taastamise avaldus). Termin on tähistaja ja mõiste on tähistatav. Kui termin on ühetähenduslik ja seda kasutatakse üldtuntud tähenduses, siis puudub vajadus määratluse järele. Seaduseelnõus esitatakse termini tähendus ehk mõiste reaal- või nominaal- ehk kokkuleppelise definitsioonina. Kui reaaldefinitsioonis kirjeldatakse asja või nähtuse olemust soomõiste ja liigitunnuste kaudu, siis nominaaldefinitsiooniga tähistatakse keelekasutuse kokkulepet kõnealuse seaduse tähenduses. Tänapäeval on õigusaktides valdavalt levinud nominaaldefinitsioonid. Nominaaldefinitsioon on õigustloovas aktis vajalik selleks, et piiritleda kasutatavate terminite tähendus akti kontekstis selle akti üheseks mõistmiseks ja õigeks rakendamiseks. Kui näiteks loomakaitseseadusest peab selguma, keda kavandatav regulatsioon puudutab, siis nominaaldefinitsioon määratleb, keda selle seaduse kontekstis loomana käsitatakse. See tähendab, et erinevalt reaaldefinitsioonist ei ole eesmärk selgitada looma olemust. Seevastu keskkonnavastutuse seaduses on oluline sisustada termin keskkonnakahju, sest mitte iga keskkonnale tekitatud kahju ei ole käsitatav keskkonnakahjuna selle seaduse tähenduses.

NÄIDE

 HEA

 (1) Keskkonnakahju käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) oluline ebasoodne mõju elupaiga või liigi soodsa seisundi saavutamisele või säilitamisele (edaspidielupaigale või liigile tekitatud kahju);
 2) oluline ebasoodne mõju kaitsealale, hoiualale, püsielupaigale, kaitstavale looduse üksikobjektile (edaspidikaitstavale alale tekitatud kahju);
 3) oluline ebasoodne mõju pinnaveekogu või rannikuvee ökoloogilisele või keemilisele seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile või põhjaveekogumi keemilisele või kvantitatiivsele seisundile (edaspidi veele tekitatud kahju);
 4) ainete, valmististe, organismide või mikroorganismide otsese või kaudse keskkonda viimisega põhjustatud pinnasekahjustus, millega kaasneb oluline risk, et see võib mõjutada inimese tervist (edaspidi pinnasekahju).

2. Definitsioon peab olema:
1) keeleliselt korrektne ja ühemõtteline ning kõik definitsioonis kasutatavad terminid peavad olema tuntud või lahti seletatud;
2) võimalikult lihtne ja lühike, liigsete sõnadeta;
3) adressaati arvestav.

Definitsiooni ei tohi esitada suletud ringina, mille puhul kasutatakse määratluses seda, mida on vaja määratleda, näiteks „Makskäesoleva seaduse tähenduses on .. maks“.

3. Kui termin on mõnes seaduses eelnõu konteksti sobivas tähenduses juba määratletud, siis korduse vältimiseks ja õigusselguse eesmärgil tuleb viidata sellele seadusele, mille tähenduses terminit kasutatakse.

NÄIDE

 HEA

 § 4. Pakendijäätmed
 Käesoleva seaduse tähenduses on pakendijäätmed mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses.

 

NÄIDE

 HEA

 Müügipakendile kantud või kinnitatud reklaami ei loeta märgistuseks. Müügipakendit käsitatakse pakendiseaduse tähenduses.

4. Lõike 2 eesmärk on saavutada suurem ühtsus Eesti ja Euroopa õiguses kasutusel olevate mõistesüsteemide vahel, vältides nõnda probleeme, mis võivad tekkida sama mõistet eri terminite, väljendite või sõnade abil kirjeldades või ühe termini, väljendi või sõna abil eri mõisteid kirjeldades. Üldjuhul lõikes 2 tähendab, et ei ole välistatud näiteks ELi direktiivi Eesti õigusesse ületoomisel mõistete taasesitamine, kuna direktiivi ülevõtmise järel kaob enamasti selle otsene mõju ning isik tugineb sel juhul eeskätt riigisiseses õigusaktis kehtestatule.

5. Lõike 3 järgi määratletakse termini sisu selle põhitunnuste või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Kontekstist sõltuvalt tuleb valida lahtine või kinnine loetelu.

NÄIDE, milles määratlus on lahtise näiteloeteluna:

 HEA

 (3) Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel.

 

NÄIDE, 
milles on kinnine ehk ammendav asjaolude loetelu, kuid kasutada tuleb sidesõna või, sest ja moonutaks seadusandja mõtet; siduvat sidesõna ja saaks kasutada juhul, kui asjaolud peaksid õigusliku tagajärje saabumiseks esinema korraga:

 HEA

 (2) Ettevalmistusteenistuse kulusid ei pea hüvitama vanglaametnik, kes:
 1) pärast ettevalmistusteenistust on olnud teenistuses vanglaametnikuna või teenistuses Justiitsministeeriumis vähemalt kolm aastat või
 2) on teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsministeeriumis vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetuse või püsivalt töövõimetu perekonnaliikme hooldamise vajadusega.

6. Lõike 3 järgi ei kuulu terminit määratlevasse sättesse eraldiseisvad sätted, sest sellisel juhul ei ole teksti paigutus süsteemne ega ülevaatlik ning mõned sätted võivad jääda tõlgendamisel tähelepanuta. Kui järgnevas näites ei ole töökoha asukoht osa määratlusest, siis on see selles punktis üleliigne. Teksti paigutus on vale ka § 25 lõike 2 tähenduses, sest loetelu punktide vahele ei paigutata eraldi lauset. Määratluse korrektseks sõnastamiseks on lõike 5 järgi eraldi paragrahv või selle lõige.

NÄIDE väära vormistuse kohta:

 HALB

 42) autoriseeritud töökoht – arvuti, mille kaudu võimaldatakse juurdepääs võrguväljaandele selle lugemiseks.Autoriseeritud töökohad asuvad Eesti Rahvusraamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus;
 5) sissetooja – käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 tähendatud isikud ja asutused.

7. Kui termin määratletakse seaduseelnõu selles osas, mis käsitleb terminiga seonduvat, siis tuleb definitsioon esitada pärast termini esmakordset kasutamist, mitte vastupidi. Sellises järjekorras on ka paragrahvi pealkiri ja üldsäte ehk lõige 1 kooskõlas.

NÄIDE väära järjekorra kohta:

 HALB

 § 41. Põllumajandusliku riigiabi tagasinõudmine Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel 
 (1) Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis f nimetatud abi. 
 (2) Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis g sätestatud tegevus. 
 (3) Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on edastanud otsuse, mille kohaselt peab riigiabi saaja ebaseadusliku või väärkasutatud põllumajandusliku riigiabi tagasi maksma, edastab põllumajandusminister nimetatud otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja nõuab riigiabi saajalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse kohaselt riigiabi tagasi.

 

NÄIDE õige järjekorra kohta:

 HEA

 § 41. Põllumajandusliku riigiabi tagasinõudmine Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel 

 (1) Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on edastanud otsuse, mille kohaselt peab riigiabi saajaebaseadusliku või väärkasutatud põllumajandusliku riigiabi tagasi maksmaedastab valdkonna eest vastutav minister nimetatud otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja nõuab riigiabi saajalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse kohaselt riigiabi tagasi.
 (2) Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis f nimetatud abi. 
 (3) Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis g sätestatud tegevus.

8. Lõike 5 kohta selgitame, et seaduse ja seaduse struktuuriosa üldsätetesse ei ole kohane kavandada eraldi paragrahvi termini määratlemiseks juhul, kui termin ei ole seaduses või seaduse struktuuriosas läbivalt oluline. Näiteks kui terminit kasutatakse mahukas seaduses vaid mõnel korral, siis on asjatu koormata seadust eraldi terminit määratleva paragrahviga.

9. Lõike 5 järgi määratletakse sisult seotud terminite korral termini sisu paragrahvi ühes lõikes.

NÄIDE

 HEA

 § 3. Ruumiandmed, ruumiandmekogum ja ruumiobjekt
 (1) Ruumiandmed käesoleva seaduse tähenduses on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.
 (2) Ruumiandmekogum käesoleva seaduse tähenduses on ruumiandmete selgelt piiritletav kogum, sealhulgas andmekogu, mille koosseisus töödeldakse ruumiandmeid, või selle andmekogu osa.
 (3) Ruumiobjekt käesoleva seaduse tähenduses on konkreetse asukoha või geograafilise alaga seotud reaalmaailma nähtuse abstraktne kujutis. Ruumiobjekti geomeetriline kuju on ruumiobjekti ruumikuju.

10. Sageli eksitakse nõude vastu määratleda mingi termin käesoleva seaduse tähenduses ja see täpsustus jäetakse ära. Järgnevates sätetes oleks tulnud lisada saasteaine määratlusse väljend käesoleva seaduse tähenduses, sest terminil saasteaineon eri seadustes erinev tähendus.

NÄIDE

 HALB

 § 4. Saasteaine
 Saasteaine on igasugune välisõhus olev aine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda.

 

NÄIDE

 HALB

 § 19. Saasteaine 
 (1) Saasteaine on toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud esmatootmisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi.

11. Lõike 5 järgi määratletakse termini sisu küll pärast termini esmakordset kasutamist, kuid see ei tähenda, et loetelu punkti tohiks määratlusi lisada. Määratlus tuleb esitada järgnevas lõikes. Samuti oleks selline vormistus keeleliselt vigane, sest lõike sissejuhatav lauseosa ja punktid moodustavad ühe lause, mille vahele ei kuulu teine lause. Kuna järgnevas näites otsus on kokkuleppelises tähenduses, siis peaks olema määratlusse lisatud ka „käesoleva seaduse tähenduses“. Otsuse määratlus oleks tulnud esitada järgnevas sobivas lõikes viitega käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1.

NÄIDE määratluse väära asukoha kohta:

 HALB

 (2) Ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel:
 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt;
 2)..

 

NÄIDE õige vormistuse kohta:

 HEA

 (2) Ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel:
 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises;
 2) ..
 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud otsus käesoleva seaduse tähenduses on teise isiku ..

§ 19. Lühendite, sulgude ja tähiste kasutamine

(1) Seaduseelnõu tekstis välditakse lühendeid, sulgusid ja tähiseid.

(2) Eelnõu tekstis kirjutatakse sõna „paragrahv” välja juhul, kui sellele ei järgne numbrit, lause esimese sõnana, samuti muutmise seaduses muutmisvormeli esimese sõnana. Muul juhul kasutatakse paragrahvitähist.

(3) Paragrahvitähisele lisatakse sobiv käändelõpp. Ainsuse omastavas ja osastavas käändes paragrahvitähisele tüvevokaali ei lisata.

(4) Üldtuntud tähiseid, ametlikke või seadustes sätestatud sõna-, termini- ja nimelühendeid võib kasutada eelnõusse kavandatavas tabelis ja eelnõu lisades.

(5) Pika sõnaühendi kordamise vältimiseks kirjutatakse see eelnõu tekstis esimesel korral täielikult välja, märkides selle järel sulgudes kaldkirjas selle edaspidi kasutatava lühendi.

1. Lühendid ei sobi seadusesse ega muusse ametlikku teksti („Ametniku keelekäsiraamat“, Tallinn, Juura 2003, lk 26). Lõike 1 nõue vältida õigusaktis lühendeid, sulgusid ja tähiseid suurendab aktist arusaadavust, vähendab tõlgendus- ja muid vigu ning muudab eelnõu korrektsemaks. Seega eelnõus lühendeid üldjuhul ei kasutata ja näiteks lühendid mh, sh, v.a tuleb välja kirjutadamuu hulgassealhulgas, välja arvatud. Samuti kirjutatakse eelnõus välja seaduse ja muu õigusakti pealkiri.

2. Alljärgnev näide on sõna paragrahv ja selle tähise õige kasutamise kohta lõigete 2 ja 3 järgi.

NÄIDE

 HEA

 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: 
 „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ..
 (7) Käesoleva seaduse §-des 12 ja 18 ..
 (8) Käesoleva seaduse §-e 3–8 kohaldatakse ..“;

3. Kindlasti tuleb vältida tarbetut sulgude kasutamist, sest see võib raskendada teksti ühetaolist tõlgendamist ja sellega kahandada õigusselgust ja seaduse ühetaolist kohaldamist. Sulgusid asendab näiteks sõnaselge viide või komad. Kuid komad ei sobi alati sulgude asemele, sest teatud juhtudel võib selline asendus moonutada sisu.

4. Kui lõike 1 järgi tuleb seaduseelnõu tekstis vältida lühendeid ja tähiseid, siis tähendab see, et näiteks mõõdu-, massi- ja muud ühikud kirjutatakse sõnaga välja. Kuid nõue ei ole absoluutne ja lõike 4 järgi võib juhul, kui tabel, skeem või muu sellesarnane ei võimalda kõike sõnaga välja kirjutada ja seetõttu arusaadavus ei vähene, kasutada üldtuntud tähiseid, ametlikke või seaduses sätestatud sõna-, termini- ja nimelühendeid.

NÄIDE eelnõu põhiteksti kohta:

 HEA

 viis protsenti, 50 protsenti, 5–50 protsenti, kolm tonni, 50 millimeetrit, 0,5 hektarit

5. Lõike 5 järgi tuleb eelnõus korduvalt esineva pika sõnaühendi tarbetu kordamise vältimiseks kirjutada see esimesel korral täielikult välja ning selle järel märkida sulgudes kaldkirjas selle väljendi asemel edaspidi kasutatav lühiväljend. Märgitud lühiväljendit tuleb tekstis järjepidevalt ka kasutada.

NÄIDE

 HEA

 (8) Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme eri liikmesriigi maksukohustuslase vahel, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) esimese liikmesriigi maksukohustuslane (edaspidi võõrandaja kolmnurktehingus) võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi edasimüüja kolmnurktehingus), kes seejärel võõrandab kauba kolmanda liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi soetaja kolmnurktehingus);
 2) kaup toimetatakse esimesest liikmesriigist kolmandasse liikmesriiki soetajale kolmnurktehingus;
 3) edasimüüja kolmnurktehingus ei ole kolmandas liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
 4) soetaja kolmnurktehingus maksab käibemaksu kauba kolmnurktehinguga soetamiselt.

 

NÄIDE lühendi väära kasutuse kohta:

 HALB

 Eesti Teaduste Akadeemia seaduses on võetud kasutusele Eesti Teaduste Akadeemia asemel lühendina „(edaspidi Akadeemia)“, kuid tekstis ei ole sellest kokkuleppest kinni peetud ja selle kõrval on kasutusel ka Eesti Teaduste Akadeemia ja Teaduste Akadeemia. Selline vormistus ei ole korrektne.

6. Kui edaspidi on vaja põhjendatult mõnes sättes, näiteks volitusnormis lühiväljendi kasutamise kokkuleppest kõrvale kalduda, siis peab olema sulgudes väljend edaspidi ka.

7. Kui kokkuleppeline lühiväljend tähistab edaspidi tekstis rohkem kui ühte loetletut, siis sel juhul kasutatakse väljendit edaspidi koos.

NÄIDE

 HEA

 kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused.

 

 

2. jaotis

Seaduseelnõu vormistus ja ülesehitus

 

§ 20. Seaduseelnõu kohustuslikud elemendid

Seaduseelnõu kohustuslikud elemendid on:
1) märge „EELNÕU” seaduseelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas;
2) seaduse pealkiri;
3) eelnõu tekst;
4) vastuvõetava seaduse allkirjastaja ametinimetus ja nimi;
5) seaduse vastuvõtmise koha ja kuupäeva märge;
6) märge algatamise kuupäeva ja algataja või algataja esindaja kohta.

1. Kuigi Riigikogule esitataval eelnõul ei ole eelnõu versiooni kuupäev nõutav, on see eelnõu menetlemise eelnevates etappides siiski vajalik, et tekste eristada.

NÄIDE

 HEA

EELNÕU

 

Käibemaksuseaduse § 5 muutmise seadus

 § 1. …
 § 2. …

 Ees- ja perekonnanimi
 Riigikogu esimees  

 Tallinn, ... 2011

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

 Algatab rahanduskomisjon 14.11.2011

 (allkirjastatud digitaalselt)

 Ees- ja perekonnanimi
 Rahanduskomisjoni esimees

 

NÄIDE

 HEA

EELNÕU
12. 12. 2012

 Kutseõppeasutuse seadus

 § 1. ..
 § 2. ..

 Ees- ja perekonnanimi
 Riigikogu esimees 

 Tallinn, ... 2013

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

 Algatab Vabariigi Valitsus  
 ... 2012 nr ...

 (allkirjastatud digitaalselt)

 Vabariigi Valitsuse nimel

 Ees- ja perekonnanimi
 Ametinimetus

2. Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisel lähtub eelnõu algataja või esitaja Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja lisast 2 „Eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhend“, mis on kehtestatud Riigikogu juhatuse 2014. aasta 10. aprilli otsusega nr 70.

§ 21. Seaduseelnõu pealkiri

(1) Seaduseelnõu pealkiri väljendab võimalikult lühikeses üldistavas sõnastuses eelnõu reguleerimisala.

(2) Seaduseelnõu pealkiri lõpeb nimetavas käändes sõnaga „seadus” või „seadustik”.

(3) Kui kavandatakse õigusharu või suurema osa ühe õigusharu instituutide regulatsioon, siis nimetatakse seda seadustiku eelnõuks.

1. Seaduseelnõu pealkiri identifitseerib õigusakti ja peab seega olema äravahetamatu. Nõue ei kehti § 35 järgi muutva akti pealkirja kohta.

2. Eelistada tuleb võimalikult lühikest ja tabavat pealkirja, mis väljendab eelnõu reguleerimisala. Tarbetult pikk pealkiri, milles põhisisu korratakse, vähendab arusaadavust tekstis seadusele viitamisel ja raskendab tsiteerimist. Pealkiri võib olla liitnimisõna, mis koosneb reeglina ühest, mõnikord mitmest märksõnast. Üldjuhul välditakse pealkirjas sulge, numbreid ja lühendeid. Eesti õigusloomes ei ole tava lisada pealkirjale sulgudes lühipealkiri.

NÄIDE

 HEA

 tolliseadus
 vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus

3. Aastaarvu võib pealkirjas sisaldada seadus, mis puudutab teatava ajaga seotud või ajaliselt piiratud kehtivusega regulatsiooni. Selline seadus ei vaja perioodi lõppedes eraldi kehtetuks tunnistamist. Seda omadust näitabki pealkirjas aastaarv.

NÄIDE

 HEA

 2013. aasta riigieelarve seadus

4. Seadustik ei ole õigusakti liik. Sõna seadustik võib kasutada sellise eelnõu pealkirjas, mis hõlmab kogu õigusharu või suurt osa õigusharu instituutidest.

NÄIDE

 HEA

 tsiviilkohtumenetluse seadustik
 äriseadustik

5. Kuna pealkiri sõltub sisust, siis hilisem sisuline muudatus eeldab pealkirja ja sisu vastavuse kontrollimist.

§ 22. Seaduseelnõu ülesehitus

(1) Seaduseelnõu koosneb paragrahvidest.

(2) Üldist sätet sisaldavale paragrahvile võivad järgneda üldist sätet täpsustavad või üldise sätte erandeid kehtestavadparagrahvid.

1. Kavandatav regulatsioon esitatakse paragrahvidena. Paragrahv on väikseim jaotusühik, milles regulatsioon on ühe pealkirja alla kokku võetud. Üldjuhul on soovitav, et üks paragrahv annaks edasi ühe normi või selle osa.

NÄIDE

 HEA

 § 86. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing 
 Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.

2. Alljärgnevas on esitatud näide lõike 2 tähenduses. Üldist sätet sisaldavale paragrahvile järgneb üksikasjalikum paragrahv, mis täpsustab tähtpäeva saabumise ja möödumise reegli.

NÄIDE

 HEA

 § 135. Tähtaja algus ja lõpp 
 (1) Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 
 (2) Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.

 § 136. Tähtpäeva saabumine 
 (1)Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega.
 ….
 (9) Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.

 § 137. Tähtaja möödumine
 (1) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.
 (2) Majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle koha, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööaja lõpuks.

3. Alljärgnevas on näide kahest paragrahvist lõike 2 tähenduses, milles esimeses on üldreegel ja teises erandid sellest.

NÄIDE

 HEA

 § 103. Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
 Kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud tingimust, on tehinguga seotud õiguslike tagajärgede tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste saabumine. Kui tingimused on määratud alternatiivselt, peab saabuma vähemalt üks tingimus.

 § 104. Tingimuse saabumise takistamine või sellele kaasaaitamine
 (1) Tingimus loetakse saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik.
 (2) Tingimust ei loeta saabunuks, kui selle saabumisele aitas hea usu põhimõtte vastaselt kaasa pool, kellele tingimuse saabumine on kasulik.

4. Kuna eelnõu ülesehitus sõltub sisust, siis puudub selleks universaalne skeem. Sätete ja peatükkide paigutusel tuleb lähtuda põhimõttest üldisemalt vähem üldisele või üksikule ning oluline peab eelnema vähem olulisele; üldnorm peab eelnema erinormile ehk reegel enne selle täpsustust või erandit; materiaalõiguslik säte enne menetlusõiguslikku; volitusnorm regulatsiooni järel, mille rakendamiseks volitusnorm antakse; põhiosa peatükkidele järgneb peatükk riikliku järelevalve, seejärel peatükk vastutuse ja peatükk rakendussätete kohta.

§ 23. Paragrahvide numeratsioon ja pealkirjastamine

(1) Rohkem kui ühest paragrahvist koosneva seaduseelnõu paragrahvid vormistatakse numereeritud loeteluna.

(2) Paragrahvid nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega.

(3) Paragrahvile antakse sisu iseloomustav lühike pealkiri nimetavas käändes.

(4) Ühest või kahest paragrahvist koosneva seaduseelnõu paragrahv võib olla pealkirjata.

1. Üheparagrahvilises eelnõus sätte ette tähist „§“ ja paragrahvi numbrit ei lisata.

2. Paragrahvide läbiv numeratsioon on vajalik selleks, et paragrahvile oleks võimalik viidata vahetult ehk ilma suurema jaotusühikuta.

3. Paragrahvi pealkiri tuletatakse üldjuhul üldsätte ehk esimese lõike sisu järgi. Kui paljude lõigetega paragrahvi sisu on liiga ulatuslik, siis on raske leida pealkirja, mis võimaldaks sätete sisu märksõnaliselt kokku võtta. Sellisel juhul tuleb ühe paragrahvi asemel moodustada kaks või rohkem.

4. Pealkirjas tuleb üldjuhul kasutada sidesõna ja, sest pealkiri hõlmab kõike paragrahvis käsitletut. Välistava sidesõna võikasutamine on põhjendatud näiteks juhul, kui siduva sidesõna ja kasutamine oleks sisuliselt eksitav või ebaloogiline. Näiteks KarSi paragrahv näeb ühes lõikes ette karistuse tervisekahjustuse põhjustamise eest ja järgnevas lõikes karistuse surma põhjustamise eest. Kuigi § 197 käsitleb mõlemat tegu, oleks pealkirjas ainult ja kasutamine väär. Ka § 2041 pealkirjas on õige kasutada sidesõna või, sest siduv „ja“ tähendaks, et säte käsitleb regulatsiooni, milles ühe rahatrahvi jaoks on vaja kahte otsust.

NÄIDE

 HEA

 § 197. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm

 

NÄIDE

 HEA

 § 2041. Välisriigis väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine

5. Paragrahvi pealkiri peab üldjuhul erinema selle struktuuriosa pealkirjast, millesse paragrahv kuulub. Kui mitmeparagrahvilises struktuuriosas kordab ühe paragrahvi pealkiri struktuuriosa pealkirja, siis tekib küsimus, kas peatüki pealkiri ei ole liiga kitsas, kui teema on reguleeritud ühe paragrahviga või kas teised paragrahvid sel juhul kuuluvad samasse struktuuriosasse. Kui aga struktuuriosa pealkiri on näiteks kokku võetud ühe sõnaga ja samas tuleb ka see termin avada või kui eelnõu struktuur eeldab struktuuriosa moodustamist, kuid see koosneb vaid ühest paragrahvist, siis ei ole pealkirja kordus viga.

6. Eelnõus võib olla ühesuguse pealkirjaga paragrahve, kui need paragrahvid ei asetse samas struktuuriosas.

§ 24. Paragrahvi lõiked

(1) Paragrahvi võib jagada lõigeteks.

(2) Paragrahvi lõiked nummerdatakse läbivalt, märkides iga lõike ette kahe ümarsulu vahele araabia numbriga tähistatud järjekorranumbri.

(3) Paragrahvi esimene lõige sisaldab üldreeglit. Järgmistes lõigetes sätestatakse selle üldreegli täpsustused ja erandid.

(4) Mahukaid lõikeid välditakse.

(5) Paljude lõigetega paragrahve välditakse, rühmitades sätted sisu järgi mitmeks paragrahviks.

1. Kui paragrahvi kavandatu tuleb jaotada lõike 3 põhimõtte järgi lõigeteks, siis alustatakse paragrahvi iga lõiget uuelt realt ning iga lõike teksti ette pannakse sulgudesse araabia number, alustades „(1)“, „(2)“ jne. Lõike tekst peab algama suurtähega ja lõppema punktiga. Kui paragrahv ei jagune lõigeteks, siis ei panda ka paragrahvi teksti ette lõiketähist (1).

2. Paragrahvi esimene lõige peab sisaldama üldreeglit. Sellele järgnevad täpsustused ja erandid paigutatakse, lähtudes põhimõttest üldiselt üksikule.

Lõikes 1 välditakse sõna „üldjuhul“ kui tarbetut, sest esimene lõige on üldreegel.

Kuna erandid üldreeglist sätestatakse paragrahvis üldsättele järgnevates lõigetes, siis ka neis lõigetes ei kasutata sõna „erandina“. Erandite sätestamisel tuleb hüpoteesis esitada see asjaolu, mille puhul erandit rakendatakse. Näiteks oli eelnõus, et soodustusloa võib amet välja anda erandjuhtudel reederi motiveeritud kirjaliku taotluse alusel. Sõna „erandjuhtudel“ on lõikes tarbetu, sest soodustusloa võib amet välja anda „reederi motiveeritud kirjaliku taotluse alusel kuni kuueks kuuks“, mis on erand üldsättest ehk üldreeglist. Kui erand aga teha omakorda „erandjuhtudel“, siis raskendab see seaduse ühetaolist tõlgendamist ja rakendamist.

3. Üks lõige peaks sisaldama ühe käitumisjuhise või reegli, sest lõige, milles on näiteks eri kohustused erinevatele subjektidele, halvendavad ülevaatlikkust, raskendavad tekstist arusaadavust ja kaotavad lõigetesse jaotamise mõtte. Ka on reeglitele viitamine raskendatud, kui lõige sisaldab enam kui ühe reegli.

4. Lõigete 4 ja 5 eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu eelnõu läbimõeldud ülesehitusele ehk vältida liiga mahukaid lõikeid ja paljude lõigetega paragrahve, sest see aitab samuti kaasa õigusselgusele. Hea normitehnilise stiili puhul väljendatakse teksti põhiseisukohad lühidalt. Vältida tuleb selgitusi, sest lugejale teksti arusaadavamaks muutmiseks mõeldud selgitused võivad tekitada probleeme tõlgendamisel. Tekst peab olema järjepidev ning kogu õigusakti, sealhulgas paragrahvi ja teiste struktuuriosade ulatuses tuleb arvestada selle reguleerimisesemega. Õigused ja kohustused ei tohi väljuda õigusaktiga, sealhulgas struktuuriüksuse pealkirjaga määratud piiridest ega tohi laieneda teistele valdkondadele. Õigused ja kohustused peavad kokku sobima ega tohi omavahel vastuollu minna.

5. Lõigete arv sõltub paragrahvi pealkirjaga sellele antud reguleerimiseseme ulatusest ja üldsätte sisust, seega sellest, kui palju on sellel täpsustusi ja erandeid. Ühe paragrahvi sisu ei peaks olema üleliia ulatuslik, sest see raskendab ülevaatlikkust ja tõlgendamist, samuti hilisemat täiendamist. Näiteks ei ole soovitav vormistada paragrahvi „Tegevusluba“, mis koondab kõik sellega seonduva. Selle asemel on ülevaatlikum koostada paragrahvid „Tegevusloa taotlemine“, „Tegevusloa andmine“, „Tegevusloa kehtetuks tunnistamine“ jne. Arvukate erandite korral tuleb ühe paragrahvi asemel koostada kaks või rohkem. Seega algtekstis võiks piirduda vähemaarvuliste lõigetega paragrahviga. Kaheksa lõiget võiks olla maksimaalne piir, mille puhul on juba võimalike täiendustega arvestatud. Samas ei ole mõistlik ka tarbetu, sisu mittearvestav killustamine lihtsalt selleks, et mitte ületada formaalset lõigete arvu.

§ 25. Paragrahvi ja lõike punktid

(1) Paragrahvis ja lõikes esitatakse pikem loetelu punktidena, mis nummerdatakse paragrahvi- või lõikesiseselt läbivalt araabia numbritega järgnevat parempoolset ümarsulgu kasutades. Iga punkti teksti alustatakse väikese tähega ja lõpetatakse semikooloniga, välja arvatud loetelu viimane punkt, mis lõpetatakse punktiga.

(2) Loetelu punkti ei kavandata lisasätteid.

(3) Ühese arusaadavuse tagamiseks võib loetelu esitamisel kasutada sõna „või”, kui loetelus esitatakse alternatiiv või kui loetelu elemendid ei pea esinema korraga, ning sõna „ja”, kui loetelu elemendid esinevad korraga.

1. Loetelu sisaldava sätte vormistamisel on vajalik ülim hoolikus ja täpsus, et tulemus vastaks kavandatule. Kui paragrahvis või lõikes esitatakse pikem loetelu punktidena, siis loetelule peab alati eelnema sissejuhatav lauseosa. Sellest lauseosast või loetelus kasutatavast sidesõnast peab selguma, kas loetelu elemendid peavad esinema või võivad esineda õigusliku tagajärje tähenduses korraga või nende korraga esinemine peab olema välistatud.

NÄIDE 
loetelu kohta, kui selle elemendid ei pea õigusliku tagajärje tähenduses esinema samal ajal ja see selgub üheselt sissejuhatavast lauseosast:

 HEA

 (1) Isiku kontrollitav äriühing käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) isik omab äriühingus enamikku aktsiate või osaga esindatud häältest või omab täis- või usaldusosanikuna enamikku häältest;
 2) isik, olles äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, omab õigust nimetada või tagasi kutsuda selle äriühingu nõukogu või juhatuse liikmete enamikku;
 3) isik, olles ise äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, kontrollib üksinda enamikku häältest vastavalt teiste täisosanikega, usaldusosanikega, osanikega või aktsionäridega sõlmitud kokkuleppele;
 4) isik omab äriühingu üle valitsevat mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada.

 

NÄIDE 
loetelu kohta, kui selle elemendid peavad õigusliku tagajärje tähenduses esinema korraga ja see selgub üheselt sissejuhatavast lauseosast:

 HEA

 Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral:

 

NÄIDE 
loetelu kohta, kui või ei ole välistav, loetelu elemendid ei pea õigusliku tagajärje tähenduses esinema korraga ja see selgub sissejuhatavast lauseosast ja loetletud asjaolude olemusest, kuid asjaolude koosesinemine ei ole välistatud:

 HEA

 (2) Avaldus jäetakse rahuldamata, kui:
 1) abikaasa elukoht ei ole registri tööpiirkonnas;
 2) isik ei ole õigustatud nõudma kande tegemist;
 3) ei ole esitatud nõutavaid dokumente või need ei ole nõutavas vormis.

 

NÄIDE, 
milles sidesõna või punkti lõpus võib olla mittevajalik, sest õigusliku tagajärje tähenduses ei ole eri subjektide puhul tegemist välistamisega:

 HALB

 (3) Kõikidel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata juhtudel käsitatakse välisriigina, kus asub kindlustusrisk, välisriiki, mis on:
 1) füüsilisest isikust kindlustusvõtja peamine elukoht või
 2) juriidilisest isikust kindlustusvõtja puhul tema kindlustuslepinguga seotud tegevuskoht.

2. Üheseks tõlgenduseks võib sidesõnale eelistada sissejuhatava lauseosa ühemõttelist sõnastust, sest sidesõna või puhul ei ole alati selge, millisel juhul tõlgendada seda loetelus välistavas tähenduses või millisel juhul väljendab see seda, et asjaolud ei pea, kuid võivad esineda samal ajal. Kui loetelus on sidesõna, siis loetelu muutmisel või täiendamisel tuleb ka sidesõna asukohta täiendavalt muuta.

3. Lõikes 2 sätestatu, mille järgi loetelu punkt ei tohi sisaldada iseseisvaid normatiivsätteid, põhjendus on sama, mis § 18 lõike 3 puhul. Samuti oleks selline vormistus ebakorrektne, sest lõike sissejuhatav lauseosa ja punktid moodustavad ühe lause, millesse ei kirjutata täiendavalt lauseid.

NÄIDE allajoonitud määratluse väära vormistuse kohta:

 HALB

 Toimingupiiranguid ei kohaldata:
 1) õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvet loetakse käesoleva seaduse tähenduses üldaktiks;
 2) pankrotihalduri poolt pankrotimenetluse läbiviimise korral selle büroo teenuste kasutamisel, mille kaudu ta tegutseb.

 

NÄIDE allajoonitud määratluse õige vormistuse kohta:

 HEA

 (1) Toimingupiiranguid ei kohaldata:
 1) õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel; 
 2) pankrotihalduri poolt pankrotimenetluse läbiviimise korral selle büroo teenuste kasutamisel, mille kaudu ta tegutseb.
 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õiguse üldakt on käesoleva seaduse tähenduses ka riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve.

4. Kui loetelu järjekord ei ole sisupõhine, siis on korrektne esitada pikem loetelu tähestikulises järjekorras.

5. Kui sättes sisaldub lahtisele loetelule viitav punkt, nagu „täidab muid talle käesoleva seadusega pandud ülesandeid“, esitatakse see viimasena.

NÄIDE

 HEA

 (4) Meetme rakendusasutuse juht:
 1) kehtestab vajaduse korral toetuse kasutamise seire eeskirja ja seirearuannete vormid;
 2) kehtestab vajaduse korral meetme raames abikõlblike kulude määramise tingimused ja korra;
 3) volitab ametnikke ja vajaduse korral teisi isikuid tegema käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud auditeid;
 4) täidab muid talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

6. Lähtuvalt põhimõttest ühes lõikes üks reegel ei kuulu loeteluga lõikesse pärast loetelu selle sissejuhatava lauseosaga mitteseonduv ehk muu reegel. Järgnevas näites toimingud äravõetud ohtlike esemete ja ainetega kuuluvad eraldi lõikesse. Samuti ei ole lubatud lõike sees moodustada eraldi lõiku.

NÄIDE

 HALB

 (1) Turvatöötajal on õigus:
 1) tõkestada pääs valvatavale objektile isikul, kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta;
 …
 4) isiku kinnipidamisel teostada isiku ja temaga kaasas olevate esemete turvakontrolli kindlustamaks, et kinnipeetu valduses ei ole esemeid ega aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi. Turvatöötajal on õigus ohtlikud esemed ja ained võtta oma kontrolli alla. Äravõetud esemed ja ained tuleb viivitamata anda üle politseile.

7. Kui punktide vahel kasutatakse sidesõna, siis selle punkti teksti ei lõpetata semikooloniga.

8. Lubatud ei ole taandega loetelud loetelude sees, sest taanetele ei ole võimalik selgelt viidata. Järgnevas näites oleks tulnud terminite loetelu asemel esitada terminite sisu eraldi paragrahvides, sest siis oleks olnud võimalik ka taanete asemel vormistada punktide loetelu.

NÄIDE loetelu väära vormistuse kohta:

 HALB

 1) sõjaohver on:
 – isik, kes ..;
 – isik, kes ..;
 2) sõjahaud on ..

 

NÄIDE loetelu õige vormistuse kohta:

 HEA

 § 2. Sõjahaud, sõjaohver
 (1) Sõjahaud käesoleva seaduse tähenduses on …
 (2) Sõjaohver käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) isik, kes ..;
 2) isik, kes ..

9. Tähti liigendusühikuna ei kasutata.

§ 26. Seaduseelnõu muu struktuuriosa

(1) Lisaks paragrahvile võib seaduseelnõu struktuuriosaks olla osa, peatükk, jagu, jaotis, alljaotis ja preambul.

(2) Mahuka eelnõu paragrahvid koondatakse sisu järgi peatükkidesse. Peatükid nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega.

(3) Sisuliselt seotud paragrahvidest koosnevad mahukad peatükid võib jaotada jagudeks, jaod jaotisteks ja jaotised alljaotisteks. Jagude numeratsioon peatükisiseselt, jaotiste numeratsioon jaosiseselt ja alljaotiste numeratsioon jaotisesiseselt algab araabia numbriga 1.

(4) Seadustiku või eriti mahuka seaduse eelnõus võib koondada peatükid süsteemselt osadesse, säilitades peatükkide kogu eelnõu läbiva numeratsiooni. Esimesse ossa koondatakse üldised normid. Osad nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega.

(5) Eelnõu struktuuriosad, välja arvatud preambul, pealkirjastatakse, arvestades § 23 lõikes 3 sätestatut.

1. Peatükid nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega, näiteks 1. peatükk koosneb §-dest 1, 2 ja 3 ning 2. peatükk koosneb §-dest 4–8 jne. Ülaindeksid prim, sec etc. on lubatud vaid hilisemate täienduste, mitte esmaregulatsiooni korral.

2. Loendinimetus ehk number paigutatakse jaotusühiku pealkirjas enne jaotusühiku liiginimetust, näiteks 1. peatükk. Kui eelnõu vastavatesse jaotusühikutesse ei ole liigendatud, siis ei saa seda jaotusühiku liiginimetust ega loendinimetust kasutada.

3. Struktuuriosade, välja arvatud preambuli pealkirjastamine eeldab, et sätete regulatsiooniobjekt on nii hästi piiritletav, et seda saaks märksõnaliselt kokku võtta. Kui ühte, paljude paragrahvidega peatükki kavandatakse liiga ulatuslik regulatsiooniobjekt, siis on raske leida pealkirja, mis võimaldaks sisu märksõnaliselt kokku võtta. Sellisel juhul tuleb ühe peatüki asemel moodustada kaks või rohkem. Seega pealkirja ülesandeks ei ole üksnes ülevaatlikkuse saavutamine, vaid pealkirjastamine aitab ka aegsasti avastada regulatsiooniobjekti liigendamise puudusi ning osa süsteemsemalt liigendada.

4. Eesti õigusloomes ei ole preambul traditsioon, pigem erand. Preambul esitatakse lühidalt seaduse pealkirja ja regulatiivosa vahel. Preambulil ei ole normi tähendust. Preambulis on võimalik sõnastada kokkuvõtlikult ja sõnaselgelt seaduse eesmärk, mis võib abiks olla akti tõlgendamisel. Eeskirja § 42 järgi tuleb selgitada ja sõnastada seaduse eesmärk seletuskirja asjakohases peatükis, kuid seaduse eesmärki on lisaks seletuskirjale lühidalt nimetatud ka seaduse tekstis üldsätete peatükis reguleerimisala paragrahvi järel. Järgnev näide on sõjahaudade kaitse seadusest.

NÄIDE

 HEA

 Järgides ja tunnistades Eesti Vabariigi kohustust tagada Eesti territooriumil peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine;
 leides, et sõjategevuses hukkunud isikute matmine ebasobivatesse kohtadesse ei vasta euroopalikule kultuurile ning surnute mälestuse ja säilmete austamise traditsioonile;
 võttes aluseks 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 1977. aasta 8. juuni (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 34, mille kohaselt on Eesti riik kohustatud tagama Eesti territooriumil sõjategevuse tõttu surnud isikute säilmete ja matmispaikade austamise ning viimaste tähistamise ning mille järgi on Eesti riik õigustatud säilmeid ümber matma avalikest huvidest lähtudes, võtab Riigikogu vastu käesoleva seaduse.

5. Mahuka eelnõu korral koondatakse sätted ülevaatlikkuse ja sätete süsteemse paigutuse eesmärgil suuremateks struktuuriosadeks: osa, peatükk, jagu, jaotis ning alljaotis. Suurem struktuuriosa koondab paragrahvid ühe nimetuse alla. Ei ole võimalik nimetada paragrahvide arvu, mille puhul täiendav liigendus on vajalik, sest liigendus võib sõltuda ka sisulisest vajadusest. Kui sisulist vajadust liigenduse järele ei ole, siis võib soovitada liigendamist eelnõu puhul, mis liigendamata ei oleks piisavalt ülevaatlik.

§ 27. Normitehniline märkus

(1) Seaduseelnõu võib erandjuhul sisaldada seaduse kohaldamiseks vajaliku teabega teksti, mis ei ole normatiivselt siduv ja mis vormistatakse normitehnilise märkusena.

(2) Normitehniline märkus tähistatakse eelnõu, paragrahvi või muu struktuuriosa pealkirja või teksti lõpus araabianumbrilise ülaindeksiga ja esitatakse eelnõu lõpus joonealuse selgitava tekstina.

(3) Kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja või andjad, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. Avaldamismärge sisaldab avaldamiskoha lühendnime EÜT (Euroopa Ühenduste Teataja – ilmus kuni 31.01.2003) või ELT (Euroopa Liidu Teataja – ilmub alates 01.02.2003), seeriatähist (õigusaktid – L, teave ja teatised – C, lisad – E ja A; enne 1968. aastat ilmunud akti korral seeriatähist ei esitata), ilmumise kuupäeva ja leheküljenumbreid, näiteks: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris (ELT L 123, 17.05.2003, lk 42–46). Normitehnilist märkust tähistav ülaindeks esitatakse käesolevas lõikes nimetatud juhul seaduseelnõu pealkirja järel.

(4) Kui Euroopa Liidu õigusakti on hiljem muudetud, nimetatakse normitehnilises märkuses ka andmed muutva akti liigi, numbri ja avaldamismärke kohta, näiteks: nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.07.2000, lk 1–112), muudetud direktiiviga 2005/77/EÜ (ELT L 296, 12.11.2005, lk 17).

(5) Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Euroopa Liidu määrust ja otsust normitehnilises märkuses ei esitata.

1. Kui seaduseelnõu koostatakse ELi õiguse ülevõtmiseks, siis erinevalt lõikes 2 sätestatust esitatakse normitehnilist märkust tähistav ülaindeks seaduseelnõu pealkirja järel, aktide loetelu alustatakse varasemast, aktid eraldatakse semikooloniga ning loetelu lõpetatakse punktiga.

NÄIDE

 HEA

 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 24–37);
 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/95/EÜ teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 374, 27.12.2006, lk 10–19).

2. ELi määrusele normitehnilises märkuses ei viidata, kuna ELi määrus on alati vahetult kohaldatav ja normatiivselt siduv õigusakt ning seetõttu ei saa oma olemuselt iseseisvalt kuuluda normitehnilise märkuse koosseisu. Kui aga normitehnilises märkuses olevat direktiivi on muudetud määrusega, siis tuleb seda käsitleda kui direktiivi muutvat akti ja lisada täiendus direktiivi andmetele.

3. Lõike 4 juures tuleb pöörata tähelepanu normitehnilise märkuse õigele vormistamisele. Kui direktiivi on muudetud direktiivi või määrusega, mis ei ole eraldiseisev akt, siis ei tule muutva akti andmeid lisada senise loetelu lõppu, vaid need tuleb kajastada algse direktiivi andmete juures lõikes 4 sätestatud viisil.

NÄIDE

 HEA

 1 Komisjoni direktiiv 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (EÜT L 91, 07.04.1999, lk 29–36), muudetud direktiividega 2006/82/EÜ (ELT L 362, 20.12.2006, lk 94–96) ja 2006/141/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1–33).

§ 28. Viitamine

(1) Seaduseelnõus ei taasesitata muu seaduse ega sama eelnõu teist sätet, vaid viidatakse sellele.

(2) Otsene viide on viide sama seaduseelnõu või muu seaduse sättele või muule struktuuriosale või Euroopa Liidu õigusakti sättele või muule struktuuriosale.

(3) Kaudne viide on viide kohaldatavale õigusharule, -instituudile, õigusakti liigile või õigusaktile, samuti viide Euroopa Liidu pädevusse kuuluvale valdkonnale või õigusaktile.

(4) Otse viitamisel välditakse viitamist viitavale sättele ja korduvat viitamist samas sättes.

(5) Eesti Vabariigi põhiseadusele võib viidata selle ja Euroopa Liidu õigusakti koostoime avamise või muu sedalaadi vajaduse korral.

(6) Seaduseelnõus välditakse otsest viidet direktiivi sättele. Lubatud on otsesed viited ainult Euroopa Liidu direktiivi tehnilistele sätetele, mida Eesti peab üksüheselt kohaldama ja mille kordamine seaduseelnõus ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik.

(7) Seaduseelnõus ei viidata jõustumata seadusele või selle sättele ega otse madalama õigusjõuga õigusaktile.

(8) Jõustumata seadusele või selle sättele võib viidata juhul, kui selle jõustumine kavandatakse enne viitava sätte jõustumist või kavandatakse viitava ja viidatava seaduse sätte jõustumine ühel ajal.

1. Õigustloovas aktis ei ole otstarbekas kõiki faktilisi asjaolusid, õiguslikke eeldusi ja tagajärgi täies ulatuses kirjeldada. See tähendaks samade regulatsioonide korduvat kehtestamist samas või mitmes aktis. Peale akti mahu suurenemise vähendaks see õiguse süsteemsust ning muudaks keerulisemaks ja töömahukamaks ka aktide muutmise, kuna viiteta ei ole selge muudetava või kehtestatava reeglistiku seosed teiste aktidega ega selle algne päritolu. Nende puuduste vältimiseks tuleb kasutada teistes õigustloovates aktides juba sätestatut ja viite abil muuta kehtestatu viitava normi osaks. Viitavad sätted võivad olla seotud mõne teise sätte asjaolulise, eeldusliku või tagajärjelise osaga. Selliselt saab tagada, et sarnaste asjaolude korral kohaldatakse ühtesid ja samu asjaolulisi eeldusi või et saabuksid ühed ja samad õiguslikud tagajärjed, teisisõnu, et sarnastes suhetes valitseks süsteemsus.

2. Viite tekst ei tohi olla liiga lakooniline. Viide tuleb sõnastada selliselt, et viidatava sätte keskne sisu oleks teada. Viitest peab selguma, missugusele asjaolule või tagajärjele viidatakse. Nii on võimalik vältida ka tehnilisi ja tõlgendusvigu. Eelnõu muutmisel võib lakooniline viide osutuda viiteks valele sättele, sest puuduliku teksti järgi ei ole alati võimalik otsustada viite sisulise õigsuse üle.

NÄIDE ebaselge viite kohta:

 HALB

 (1) Käesoleva seaduse § 20 kohaldatakse ka §-s 40 sätestatud juhul.

 

NÄIDE selge viite kohta:

 HEA

 (1) Käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud toiminguid kohaldatakse ka §-s 40 nimetatud asutuste kontrollimisel.

3. Viitamisel on tähtis, et viidatav sobiks viitava normi sisu täiendamiseks ehk see oleks viitekõlblik. Viitekõlblikkuse põhieelduseks on ka see, et viidatav tekst oleks eelnõu seadusena vastuvõtmise ajal kehtiv või jõustuks hiljemalt samal ajal viitava aktiga ning oleks avaldatud ametlikus väljaandes, et igaühel oleks võimalik sellega tutvuda. Kuna Eesti õigusnorme kehtestatakse eesti keeles, siis võib viidata ainult eestikeelsetele tekstidele.

4. Kui otsene viide on viide akti sättele või muule struktuuriosale, siis kaudne viide on viide kohaldatavale õigusharule, -instituudile, õigusakti liigile või õigusaktile, samuti viide Euroopa Liidu pädevusse kuuluvale valdkonnale või õigusaktile.

NÄIDE kaudse viite kohta:

 HEA

 (2) Töötajate töösuhteid ametiasutuses reguleerivad töölepingu seadus ja teised töösuhteid reguleerivad seadused.

5. Kui viidatav norm ei sobi viitavasse normi sõna-sõnalt, siis tuleb seda viitavas normis ka väljendada. Selleks määratakse näiteks viidatava normi vastav või käesolevast seadusest (peatükist, jaost jms) tulenevate erisustega või muu kohandatud kohaldamine. Viidatava normi vastava või erisustega kohaldamiseks tuleb märkida need erisused, mida tuleb järgida viidatava normi eelduste või tagajärgede kaasaarvamisel viitavasse normi.

NÄIDE

 HEA

 Noteerimisprospekti, selle lisade ning noteerimisprospekti avalikustamise ja registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 141–16, 18–21, 24, 31, 32, 37, 39 ja 391 prospekti, selle lisade ning prospekti avalikustamise ja registreerimise kohta sätestatut koos käesoleva seaduse §-des 1322–1324kauplemisprospekti ja selle lisade suhtes sätestatud erisustega.

6. Lõike 2 järgi on võimalik viidata ELi määruse sättele, kuna see on liikmesriigis vahetult kohalduv õigusakt, samuti on vahetult kohalduv mõju ELi esmasel õigusel, Euroopa Aatomienergiaühenduse õigusaktidel, asutamislepingu art 249 alusel antud otsustel ning otsese kohaldatavuse korral ka ELi direktiividel.

7. Lõike 6 kohaselt tuleb vältida otsest viidet direktiivi sättele, kuna direktiiv eeldab ületoomist riigisisesesse õigusesse ning seetõttu riigisisese õigusakti vastuvõtmist või muutmist. Erandiks on vaid olukord, kus direktiiv on Eesti riigisiseses õiguses vahetult kohaldatav ning ei eelda selle Eesti oludele vastavaks kohaldamist. Euroopa Ühenduse algusaastatel oli direktiivi kui õigusinstrumendi eesmärgiks jätta liikmesriikidele piisav otsustusvabadus selle ülevõtmisel, ent aja jooksul kujunes Euroopa Kohtu praktikale tuginevalt välja direktiivi vahetu kohaldatavuse doktriin (näiteks kohtuasi nr 41/74, Van Duyn vs. Home Office, kohtuasi 33/70 Spa SACE). Euroopa õiguse teoorias on selliseid õigusakte nimetatud ka määrusesarnasteks direktiivideks (loi uniforme), mida kasutatakse õiguse ülevõtmisel tehnilist laadi valdkondades. Üldised reeglid direktiivi määrusesarnase iseloomu tuvastamisel siiski puuduvad ning hinnang direktiivi sarnasusele määrusega tuleb anda igal üksikjuhtumil eraldi, analüüsides direktiivi sisu ning selle otsese kohaldatavuse võimalust. Otsene viide peaks olema kasutusel vaid tehnilise iseloomuga sätete puhul, mille rakendamisel liikmesriigi diskretsioon puudub.

Tuleb ka märkida, et direktiivi kõikide otsekohalduvate sätete puhul ei saa otsest viidet alati aktsepteerida. Näiteks on oluline, et otsese viite lisamist ei kasutataks direktiivides sisalduvate mõistete või põhimõtete ülevõtmisel, mida peab küll tihti sisuliselt sõna-sõnalt üle võtma, või sätete suhtes, mida võib pidada üksikisikutele õigusi loovaks ning seega otsekohalduvaks, kuid mis õigusselguse ja -kindluse huvides tuleb ka eraldi Eesti õigusaktis välja tuua, mitte piirduda nende osas vaid otseviitega ELi õigusaktile. Vajadust õigusselguse ja -kindluse tagamise järele direktiivide ülevõtmisel on oma kohtupraktikas järjepidevalt rõhutanud ka Euroopa Kohus. Peale eelnimetatud üldpõhimõtte säilitamise täpsustatakse seda lõikes 6, et lubatud on otsesed viited ainult ELi direktiivi tehnilistele sätetele, mis tuleb liikmesriigis üks-üheselt üle võtta ja mille kordamine seaduseelnõus ei ole otstarbekas ega vajalik õigusselguse seisukohalt.

8. Lõike 7 kohta on oluline märkida, et otsest viidet ei tehta muu hulgas ka madalama õigusjõuga õigusaktile. See tähendab näiteks, et seadusesse ei kavandata otsest viidet määrusele. Kõnesoleval juhul tuleb viidata määruse aluseks oleva seaduse volitusnormi kaudu. Selline piirang parandab õigusselgust.

NÄIDE

 HEA

 (3) Kõlbmatud ravimid .. tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi vastavalt selles nimistus toodud liigitusele ning märgistada jäätmeseaduse § 62 lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt.

9. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et konstitutsioonilises seaduses on viitenormid lihtseadusele lubatud, kui teatava küsimuse reguleerimine ei ole olemuslikult konstitutsioonilise seaduse reguleerimisese, samuti siis, kui konstitutsioonilises seaduses ei ole mõistlik korrata lihtseaduses sätestatut ning kordamata jätmise tõttu ei vähene õigusselgus. Nii saab konstitutsioonilises seaduses kasutatud määratlemata õigusmõisteid analoogia korras sisustada teiste seaduste abil. Kolleegiumi hinnangul kasutatakse konstitutsioonilises seaduses sageli teadlikult ja paratamatult teiste seaduste mõisteaparatuuri või tehakse viiteid teistele seadustele. Näiteks kodakondsuse seaduse § 6 punkt 23 nimetab registreeritud elukoha omamist Eestis, pidades sellega silmas elukohta rahvastikuregistri seaduse tähenduses (RKHKo 20. 10. 2008, 3-3-1-42-08, punkt 14).

Põhiseaduse § 104 lõike 2 järgi olemuslikult konstitutsioonilise seaduse reguleerimisesemesse kuuluvad küsimused tuleb reguleerida konstitutsioonilises seaduses. Seega tuleb hinnata, kas küsimus, mis on lihtseaduses juba reguleeritud ja mille kohta konstitutsioonilises seaduses tehakse viide lihtseadusele, on olemuslikult konstitutsioonilise seaduse küsimus või ei ole. Kui ei ole, siis võib lihtseadusele viidata. Kui tegemist on olemuslikult konstitutsioonilise seaduse reguleerimisesemesse kuuluva küsimusega, siis ei tohi viidet lihtseadusele teha. Selleks et tuvastada konstitutsioonilise seaduse reguleerimiseset, tuleb hinnata põhiseaduse § 104 lõike 2 asjassepuutuvat punkti ning tuvastada, millised on iga punkti puhul need küsimused, mida peaks kindlasti konstitutsiooniline seadus reguleerima. Näiteks kodakondsuse seaduses peavad kindlasti sisalduma alused kodakondsuse saamiseks. Kui kodakondsuse seaduses viidatakse näiteks keeleseaduses sisalduvatele keeleoskuse tasemetele, siis selline viide on kohane, sest see küsimus ei ole olemuslikult kodakondsuse seaduse küsimus.

10. Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudvasse seaduseelnõusse ei ole soovitav kavandada otsest viidet poolthäälte enamust nõudvale seadusele, et vältida konstitutsioonilise seaduse muutmise vajadust juhul, kui näiteks muutub üksnes viidatud sätte number.

§ 29. Viite vormistamine

(1) Otsene viide teisele seadusele peab sisaldama lisaks § 28 lõikes 2 nimetatule viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Kui pealkiri on pikk ja muust tekstist raskesti eristatav, võib tekstis seaduse pealkirja tähistada jutumärkidega ja kirjutada suure algustähega.

(2) Otsene viide eelnõu teisele struktuuriosale vormistatakse, kasutades näiteks järgmisi tüüpvormeleid asjakohases käändes:
1) eelnõusiseses viites – „käesoleva seaduse § x lõike y punkt z”;
2) paragrahvisiseses viites – „käesoleva paragrahvi lõike x punkt y”;
3) lõikesiseses viites – „käesoleva lõike punkt x”;
4) lõikesiseses viites – „käesoleva lõike esimene lause”.

(3) Viites Euroopa Liidu õigusaktile peab nimetama viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri, näiteks: nõukogu direktiiv 2011/85/EL. Lühend „EL” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tuleneb Euroopa Liidu lepingust või Euroopa Liidu toimimise lepingust. Lühend „EÜ” või „EMÜ” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tulenes Euroopa Ühenduse, varem Euroopa Majandusühenduse asutamislepingust.

(4) Eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile esmakordsel viitamisel tuleb lõikes 3 nimetatud andmetele lisada viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23).

1. Välisviite puhul tuleb normi kui terviku sisu ja õigusselguse tagamiseks viite eeliseid ja puudusi hoolikalt kaaluda. Et otsustada viitamise kasuks peab olema nii sise- kui välisviite puhul viitava normi ja viidatava normi vahel piisav otstarbeline seos. Kui regulatsiooni otstarve erineb ning kui viidatava normi kehtivusaeg välisviite puhul ei ole kindel, siis ei tohiks viidata. Viitamist tuleb kaaluda ka juhul, kui viitava normi ja viidatava normi kehtestajad on erinevad, sest siis ei sõltu viidatava normi sisu ja kehtivus viitava akti andjast.

NÄIDE 
otsese välisviite kohta abieluvararegistri seaduses:

 HEA

 61) perekonnaseaduse § 212 lõikes 1 nimetatud abikaasade notariaalselt tõestatud teade, kui kande tegemist taotletakse perekonnaseaduse § 212 alusel;

 

NÄIDE 
otsese välisviite kohta ELi aktile:

 HEA

 (12) Täpsemad tuletisinstrumentide tunnused on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 02.09.2006, lk 1–25), artiklites 38 ja 39.

2. Lõikes 2 on levinumad siseviidete tüüpvormelid, et rõhutada ühtses vormis viidete esitamist ja vähendada samalaadseid korduvaid märkusi kooskõlastuskirjas. Kui viide sisaldab mitme struktuuriosa nimetust ja viimase nimetuse kääne sõltub kontekstist, siis kõik eelnevad peavad olema omastavas käändes. Siseviites viidatakse üksiksätetele ainult tekstikoha abil, märkimata õigusakti pealkirja. Viited teistele struktuuriosadele esitatakse analoogiast lähtuvalt.

NÄIDE

 HEA

 Käesoleva seaduse 11. peatüki 2. jao 3. jaotise 4. alajaotises
 Käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidab Rahvusringhääling järgmisi avalikke ülesandeid:

3. Eesti õigusloomes ei ole tava esitada viidatavaid sätteid sulgudes.

NÄIDE viite väära vormistuse kohta:

 HALB

 (4) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-s 53 sätestatud korras.

 

NÄIDE viite õige vormistuse kohta:

 HEA

 (4) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht käesoleva seaduse § 7 tähenduses, maksab tulumaksu §-s 53 sätestatud korras.

4. Järgnevast kahest näitest selgub, kui oluline on lõikes märgitud täielik viide ehk viites täiendi käesolev olemasolu õigusselguse tähenduses.

NÄIDE, 
kus KrMSis on viite „§ 491 lõikes 2“ ees täiend vajalik, sest selleta ei oleks arusaadav, kas viidatakse KarSile või kriminaalmenetluse seadustikule:

 HEA

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud abistamistaotluse täitmisest ei või keelduda põhjusel, et taotluse aluseks olev kuritegu ei ole karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt, kui taotlus on esitatud seoses mõne käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 nimetatud kuriteoga ja karistatav taotlevas riigis vähemalt kuni kolmeaastase vangistusega.

 

NÄIDE,
kus täiendita „käesoleva paragrahvi“ ei oleks selge, kas viide lõikele 1 on seotud §-ga 53 või käesoleva paragrahviga:

 HEA

 (3) Äriregistrisse kandmise avaldus vaadatakse läbi käesoleva seadustiku § 53 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kui kandeavaldus esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja viimase viie kuu jooksul, vaadatakse kandeavaldus läbi kümne tööpäeva jooksul arvates avalduse esitamisest.

5. Kui samas lõikes või lauses ei ole viidet muu tasandi jaotusüksusele või muule seadusele, siis ei korrata järgnevas sama tasandi viites sõna „käesoleva“.

NÄIDE tarbetu korduse kohta:

 HALB

 (1) Käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud toiminguid kohaldatakse ka käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud asutuste kontrollimisel.

 

NÄIDE

 HEA

 (1) Käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud toiminguid kohaldatakse ka §-s 40 nimetatud asutuste kontrollimisel.

6. Kui viidatakse jaotusüksuse siseselt, siis viites ei märgita selle jaotusüksuse numbrit, mille siseselt viidatakse. Järgnev näide on vangistusseaduse § 111 lõikes 4, mis ise asub seaduse 6. peatüki 2. jaos, sisalduva viite vormistusest; väär on viidata sama 6. peatüki 2. jao kaudu.

NÄIDE väära viite kohta:

 HALB

 (4) Kui Justiitsministeeriumi ametnik täidab vanglas teenistusülesandeid, laienevad temale vanglaametniku või muu vanglatöötaja õigused ja kohustused, välja arvatud käesoleva seaduse 6. peatüki 2. jaos sätestatud vanglaametniku õigused ja kohustused.

 

NÄIDE õige viite kohta:

 HEA

 (4) Kui Justiitsministeeriumi ametnik täidab vanglas teenistusülesandeid, laienevad temale vanglaametniku või muu vanglatöötaja õigused ja kohustused, välja arvatud käesolevas jaos sätestatud vanglaametniku õigused ja kohustused.

 

NÄIDE paragrahvisisese viite kohta:

 HEA

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetustele võib riik Põllumajandusministeeriumi või PRIA kaudu anda muud toetust käesoleva seaduse §-des 11–15 sätestatud alustel ja korras.

 

NÄIDE lõikesisese viite kohta:

 HEA

 4) optsioonileping, futuurleping, vahetusleping, tärminleping ja muu kaubaga seotud tuletisleping, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 3 ja .. ;

7. Viite sõnastust tuleb alati hoolikalt valida ja selle sisulist täpsust kontrollida. Alljärgnevas näites on tehtud viide punktile 3. Punkt 3: põllumajanduslik riigiabi vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 4 lõike 6 tingimustele. Viite sõnastus oleks täpne, kui selles asendada sätestatud sõnaga viidatud, sest punktis 3 ei ole tingimusi sätestatud, kuna punkt 3 üksnes viitab aktile, milles tingimused on sõnastatud:

NÄIDE väära sõnastuse kohta:

 HALB

 riigiabi vastab käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 3 sätestatud tingimustele

 

NÄIDE korrektse sõnastuse kohta:

 HEA

 riigiabi vastab käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 3 viidatud tingimustele

8. Viite ebaselge sõnastuse korral puudub selgus, kas järgnevas näites on volitusnorm, mis kohustab valitsust kehtestama riigikoolidele eraldi korra või võib kasutada Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrust nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ ehk kas see on viitenorm. Kui eraldi korda ei ole vaja, siis tuleb sõnastada korrektselt viitenorm teise seaduse alusel kehtivale olemasolevale korrale.

NÄIDE väära sõnastuse kohta:

 HALB

 (5) Riigikool asutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 
 (6) Riigikooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 

NÄIDE piisava õigusselgusega viite kohta:

 HEA

 (5) Riigikool asutatakse ja selle tegevus lõpetatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

9. Lõige 4 täpsustab ELi õigusaktidele viitamise nõudeid, nähes ette avaldamismärke esitamise kohustuse. Eelnõu tekstis esimest korda EL õigusaktile viidates tuleb lisada viitele viidatava õigusakti pealkiri ning esmakordse avaldamise andmed. Erinevalt normitehnilisest märkusest (§ 27) piirdub tekstisisene viide ELi õigusakti avaldamisele üksnes viitega esmakordsele avaldamisele, kuna aktide muutmise tõttu tooks kõigile muudatustele viitamine endaga kaasa viite kogumahu suurenemise. Ülevaate ELi õigusaktide aktuaalsetest tekstidest ning tehtud muudatustest võib saada andmebaasist, samuti kajastab ülevõetud muudatusi seaduse lõpus asetsev normitehniline märkus.

10. ELi õigusaktile viidates tuleb alati märkida akti originaalpealkiri, mille leiab Euroopa Liidu Teatajast. Kui direktiivi on nimetatud viidatava akti pealkirjas, siis selle ilmumisandmeid ei esitata.

NÄIDE

 HEA

 komisjoni direktiiv nr 2010/43/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga (ELT L 176, 10.07.2010, lk 42–61)

11. Euroopa Liidu või Euroopa Ühenduste Teatajale viitamisel tuleb kasutada eestikeelseid lühendeid ELT ja EÜT. Nice'i lepingu (jõustus 1.02.2003) punktiga 38 muudeti ELi ametliku väljaande nimetust, asendades Euroopa Ühenduste Teataja Euroopa Liidu Teatajaga.

§ 30. Avaldamismärge

(1) Riigi Teataja avaldamismärge koosneb Riigi Teataja lühendtähisest, osa numbrist, kui see on märgitud, ilmumiskuupäevast (või endisel kujul avaldamismärkel ilmumisaastast ja ande numbrist) ja artikli numbrist, kui see on märgitud, näiteks: RT I, 03.02.2011, 4.

(2) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise korral või muudel juhtudel võib seaduste eristamiseks kasutada seaduse algteksti avaldamismärget.

(3) Jõustumata muudatuse muutmiseks märgitakse eelnõus muutmissätet sisaldava seaduse avaldamismärge.

(4) Avaldamismärkel on informatiivne tähendus.

1. Seaduse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel ei ole seaduse avaldamismärke esitamine üldjuhul vajalik ega ka nõutav. Teave selle kohta, millist seaduse redaktsiooni muudetakse, esitatakse seletuskirja sissejuhatavas osas eeskirja § 41 lõike 4 punkti 4 kohaselt. Avaldamismärge tuleb eelnõus märkida juhul, kui on vaja eristada samanimelisi seadusi ehk näiteks juhul, kui asendusseaduse kehtestamisel on vaja enne selle jõustumist ka muuta asendatavat samanimelist seadust ja seejärel see kehtetuks tunnistada. Sellisel juhul identifitseeritakse seadus, märkides seaduse Riigi Teatajas avaldatud algteksti avaldamismärke.

NÄIDE 
uue avaliku teenistuse seaduse rakendussätetest kehtiva samanimelise seaduse muutmise kohta:

 HEA

 § 136. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
 Avaliku teenistuse seaduses (RT I, 1995, 16, 228) tehakse järgmised muudatused:

2. Avaldamismärge oma senisel kujul märgitakse ELi õigusaktidele viitamisel eeskirja § 27 lõigete 3 ja 4 ning § 29 lõike 4 kohaselt.

3. Kui osutub vajalikuks tühistada mõni veel jõustumata muudatus või see enne jõustumist muuta, muudetakse seadust, milles jõustumata muudatus sisaldub, ning lisatakse selle avaldamismärge.

NÄIDE

 HEA

 § 1. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 21.03.2011, 2) tehakse järgmised muudatused:

4. Kui jõustumata muudatust tuleb muuta või seadusest välja jätta enne, kui muudatust sisaldav seadus on Riigi Teatajas avaldatud ning seega ei ole võimalik märkida eelnõusse muudatust sisaldava seaduse avaldamismärget, identifitseeritakse see muudatust sisaldav seadus vastuvõtmise kuupäeva abil.

NÄIDE

 HEA

 § 4. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (vastu võetud 12. jaanuaril 2011) § 1 punkt 12 jäetakse välja.

§ 31. Seaduse lisad

(1) Seaduse rakendamiseks vajalike dokumentide tabelid, vormid, näidised, kaardid, kavandid, skeemid või muud sama laadi materjalid vormistatakse seaduseelnõu osaks olevate lisadena, kui nende kehtestamiseks ei anta volitusnorme. Kui seaduse teksti arusaadavuse seisukohalt on see oluline, siis võib tabeleid kasutada ka seaduseelnõu tekstis.

(2) Seaduseelnõus, millel on lisa, märgitakse pärast allkirjamärget viide lisale koos lisa pealkirjaga. Seaduseelnõu lisa pealkirjastatakse. Lisa paremas ülanurgas on märge, mis sisaldab seaduse pealkirja nimetavas käändes, selle all märget „Lisa” ja lisa numbrit, kui on rohkem kui üks lisa.

1. Kui lõikes 1 loetletud materjal kavandatakse seaduseelnõu osaks oleva lisana, siis sätete asjakohases osas peab alati olema selge viide nende sätete seotusele lisaga.

NÄIDE riigilõivuseadusest:

 HEA

 (1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

2. Korrektne viide lisale sisaldab esmakordsel tekstis viitamisel lisaks numbrile ka lisa pealkirja.

NÄIDE

 HEA

 kirjeldus esitatakse käesoleva seaduse lisa 3 „Keeleoskustasemete kirjeldused“ järgi

 

NÄIDE korduva viite kohta samale lisale:

 HEA

 käesoleva seaduse lisa 3 kohaselt

3. Kui seadusel on lisa, siis märge selle kohta esitatakse pärast seaduse allkirjamärget.

NÄIDE

 HEA

 Nimi Perekonnanimi
 Riigikogu esimees    
  
 Tallinn,  .. 20.. a

Lisa. Keeleoskustasemete kirjeldused

4. Kui lisasid on rohkem kui üks, siis lisad nummerdatakse viitamise järjekorras. Sagedane on viga, kui ühe lisa olemasolul märgitakse ka see lisana 1.

5. Lisa pealkirjastatakse ja paremasse ülanurka vormistatakse märge, millest nähtub, millise akti juurde lisa kuulub.

NÄIDE

 HEA

Riigilõivuseadus
    Lisa 1

RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES (EURODES)

6. Lisa liigendamisel tuleb viitamise hõlbustamiseks kasutada araabia numbreid.

Viimati uuendatud: 18. August 2014