Sa oled siin

3. jagu. Seadust muutva ja kehtetuks tunnistava seaduse eelnõule esitatavad nõuded

3. jagu. Seadust muutva ja kehtetuks tunnistava seaduse eelnõule esitatavad nõuded

 

§ 32. Seaduse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Seaduse muutmiseks võib selle sätte sõnastust muuta tervikuna või osaliselt, teksti täiendada uute sätetega või tunnistada seniseid sätteid kehtetuks.

(2) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise võib kavandada:
1) samade õigussuhetega seotud ala reguleeriva uue seaduse eelnõu rakendussättega või
2) seaduse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks eraldi algatatava seaduseelnõuga.

(3) Seaduseelnõusse ei kavandata erinevate seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise eesmärgi saavutamisega.

(4) Seaduseelnõus ei esitata sätteid, mis muudaks juba jõustunud muutmise või kehtetuks tunnistamise seadust või mis tunnistaks sellise seaduse kehtetuks.

(5) Muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid sisaldava seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine on võimalik juhul, kui muudetakse või tunnistatakse kehtetuks veel jõustumata sätteid.

(6) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu kohta kehtivad seaduseelnõule esitatavad põhinõuded käesolevas jaos sätestatud erisustega.

1. Põhiseaduse § 10 sätestab õigusriigi põhimõtte, millest tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kuigi õiguskindlus on põhiseaduse mõtte kohaselt Eesti õiguse üldpõhimõte, ei ole see absoluutne, sest vastavalt muutuvatele oludele tuleb kaaluda nii avalikku kui ka üksikisiku huvi ja sellest lähtuvalt seadusi muuta. Kuid ka seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seadus peab järgima õiguspärase ootuse printsiipi. Näiteks viieks aastaks kehtestatud maksuvabastuse kehtetuks tunnistamine selle tähtaja kestel oli vastuolus õiguspärase ootuse printsiibiga ja seetõttu ka põhiseaduse §-ga 10. Kuna valdkonnad arenevad, vajadused muutuvad, siis ka õiguse üldakti sätted võivad aeguda, muutuda tarbetuks, olla liiga ettekirjutavad, ebatõhusad või tuua kaasa põhjendamatuid kulusid nii üksikisikule, ettevõtjale, ühendustele, avalikule haldusele kui ka üldsusele tervikuna ehk toimida vastupidiselt nende algsele eesmärgile. Seega tuleb õigusakti toimivust ja mõju süsteemselt jälgida ning kohandada õigusakti vajadustele, arvestades alljärgnevaid kehtiva õiguse muutmise põhimõtteid.

2. Kehtiva õiguse muutmiseks on erinevaid viise, nagu muutmise seadus, täiendamise seadus, asendusseadus ja kehtetuks tunnistamise seadus. Milline neist üksikjuhul paremini sobib, sõltub muutmisülesandest. Seega enne eelnõu koostama asumist tuleb teada vajalike muudatuste sisu ja mahtu.

3. Muutmisel tuleb õigusakt tervikuna läbi vaadata. Kui lisaks algsest muutmisülesandest tulenevatele muudatustele võib leida piisavalt olulisi puudusi või tekkida võivaid vastuolusid õigusaktis või õigusaktide vahel, siis tuleb kaaluda tervikuna seaduse uuesti kehtestamise vajadust. Asendusseaduse eelnõu kavandamiseks peab olema kaalukas põhjus, sest arvestada tuleb ka õiguskorra stabiilsuse nõuet.

4. Ulatuslikum õigusloome etapp on kodifitseerimine, mis võimaldab ühe valdkonna reeglistiku koondada ühte akti. Valdkonna õigustiku kodifitseerimine on õiguspoliitiline otsus, mille raames on peale sisuliste muudatuste võimalik vähendada õigustiku mahtu tervikuna ning luua loetavamaid, juriidiliselt täpsemaid ja läbipaistvamaid õigusakte, mida on hõlpsam kohaldada. Kodifitseerimise probleeme on pikemalt käsitletud näiteks „Juridica“ artiklites „Intellektuaalse omandi kodifitseerimine: vajadused, võimalused ja töökorraldus“, „Tööstusomandi õiguse kodifitseerimise väljavaated“ – Juridica, VII 2012.

5. Iga muutmiskavatsuse puhul tuleb säilitada õiguskorra ühtsus ja ülevaatlikkus. Muudatuste kavandamisel tuleb tähelepanu muu hulgas pöörata õigusloome kontsentratsioonile, õiguse kontsentratsioonile, õiguse puhastamisele ja õiguse püsikindluse suurendamisele (Handbuch der Rechtsförmlichkeit. Bundesministerium der Justiz).

Õigusloome kontsentratsiooni põhimõtte järgimiseks tuleb ühendada sama õigusteemat puudutavad järjekorras olevad muutmiskavatsused ehk kui lähitulevikus on vajalik uus muutmine, siis tuleb kaaluda nende liitmise võimalust.

Õiguse kontsentratsiooni põhimõtte järgimiseks tuleb juhul, kui seadused mingi valdkonna liigselt lõhestavad, need seadused ühendada.

Õiguse puhastamise põhimõtte järgimiseks tuleb õiguse katkematu puhastamise tagamiseks ja eraldi puhastavast seadusest hoidumiseks iga muutmiskavatsuse puhul kontrollida, millised muudetava seaduse muud sätted on muutunud tarbetuks, või kas saab sätteid lihtsamaks muuta ning anda sellise kontrolli ja tulemuse kohta eelnõu seletuskirjas ülevaade.

Õiguse püsikindluse suurendamise põhimõtte järgimisel on muudatuse tulemuseks pidevad ning kindlad regulatsioonid ja selleks, et hoiduda omakorda muutmist vajavatest regulatsioonidest, tuleb kasutada viitamise seadustehnilist eelist.

6. Eristatakse põhimuudatust ja kaasnevaid muudatusi. Põhimuudatusega realiseeritakse õiguspoliitilised otsustused. Kui põhimuudatuse kaudu muutuvad teised sätted ebaõigeks, siis kaasnevad muudatused peavad tagama uue ja kehtiva õiguse vastavuse (eeskirja § 4). Põhi- ja kaasnevad muudatused koos moodustavad muutmisülesande. Kuna kehtiv õigus on pidevas muutumises, siis kaasnevaid muudatusi tuleb kavandada, kontrollida ja kuni seaduse vastuvõtmiseni jälgida eelnõu aktuaalsust eriti hoolikalt.

7. Muudatus jaguneb normitehniliselt kahte teineteisest rangelt eristatavasse ossa: muutmiskorraldus ehk vormel ja sätte tekst. Vormel sisaldab seda, milliseid sätteid ja kuidas tuleb muuta. Sätte tekst on see, millest saab muudetava seaduse uus koostisosa ning see tuleb esitada jutumärkides. Sätte tekst tuleb sõnastada eeskirja §-de 15–19 nõudeid ja soovitusi järgides.

8Muutmise seaduse eelis on, et see võimaldab vahetult võrrelda kehtiva ja uue redaktsiooni erinevusi. Muutmise seaduse eeliseid ja puudusi tuleb kaaluda. Muutmise seaduse eelised võivad kaaluda selle puudused üles siis, kui:
1) muudatust on vaja adressaadi jaoks esile tõsta;
2) õigusloome tuleb keskendada aktuaalsele muutmisülesandele;
3) muudatuste maht on väike.

Kas loetletud tingimused on täidetud, tuleb igal üksikul juhul otsustada eraldi. Järgnevas näites puudutab muudatus vaid üht sõna ja kui sel juhul esitada näiteks kogu lõike sõnastus, siis menetleja ega seaduse adressaadi jaoks ei ole eelnõu või muutmise seadust ega seaduse tervikteksti lugedes selge, milles muudatus on tehtud. Seega on seaduse vastuvõtmise, rakendamise ja kohaldamise aspektist oluline üksikute tehtavate ja tehtud muudatuste selge esiletoomine. Eeskirja sätetest tuleb juhinduda nende koostoimes ja läbimõeldult peaeesmärki ehk seaduse toimivust arvestada.

NÄIDE

 HEA

 6) paragrahvi 49 lõike 7 punktis 9 asendatakse sõna „siseaudititalituse” sõnaga „siseauditi”;

9. Kui muutmisülesanne piirdub kehtiva õiguse muutmisega mahus, millega ei kaasne asendusseaduse väljatöötamise vajadust, siis tuleb see muudatustena koostada. Seadustehniliselt saab selleks kasutada muutmise, täiendamise või kehtetuks tunnistamise seadust.

10. Muutmise seaduse eesmärk ei ole seaduse ulatuslik ümberkujundamine, vaid üksikute sätete muutmine, mis ei muuda seaduse põhiolemust.

Kui muutmisülesande õiguspoliitiline eesmärk seisneb valdavalt seaduse muutmises (põhimuudatus), siis tuleb kasutadamuutmise seaduse vormi. Muutmise seaduse eelnõusse võib üldjuhul kavandada ühe seaduse põhimuudatuse ja põhimuudatusest johtuvad ehk kaasnevad teiste seaduste muudatused (kaasnev muudatus). Sisuliselt seotud ühe valdkonna seaduste (näiteks kohtumenetluse seadused) põhimuudatused on võimalik ja otstarbekas esitada ühe eelnõuna. Reeglina ei tohi muutmise seaduse eelnõu sisaldada muu valdkonna seaduse põhimuudatust. Lõikes 3 esitatud reegel on kooskõlas eeskirja § 2 lõikega 1 (sama liiki) ja tähendab, et ka muutmise seaduse eelnõusse võib kavandada selliste seaduste sätteid, mille muutmine on seotud ühise reguleerimisobjekti või eesmärgiga (muutmisülesanne).

Muutmisülesanne ei pea olema seotud ainult seaduse regulatsiooniosa sätetega, vaid ka ülejäänud osadega, näiteks pealkirja, teatud tingimustel ka jõustumissätetega. Nende osade muutmine eeldab lubatavuse, otstarbekuse ja vajalikkuse kontrolli.

Kuna seadusele viidatakse pealkirja kaudu, tuleb pealkirja muutmise puhul muuta ka kõik viitavad sätted teistes seadustes ja muudes õigusaktides.

Seaduste muutmisel tuleb järjekindlalt jälgida, et valitsusasutuste ja muude institutsioonide ebaõiged nimetused asendataks kehtivate nimetustega.

11. Jõustumissätte muutmine on võimalik ainult juhul, kui seda muutva seaduse menetlemiseks ja jõustamiseks on piisavvacatio legis. Kui tahetakse muuta jõustumishetke, siis tuleb tagada seda muutva seaduse jõustumine enne senist jõustumispäeva või jõustumispäeval.

Kui seadus on tähtajaline, võib muudatus olla seotud kehtivusaja lõpu edasilükkamisega või kehtivustähtaja ärajätmisega. Muutmisvormel osutab siis kehtivuse kaotamise kuupäeva asendamisele uue kuupäevaga või kehtivuse kaotamise sätte kehtetuks tunnistamisele. Igal juhul tuleb tagada muutva seaduse jõustumine enne seaduses nimetatud kehtivuse kaotamise kuupäeva või sellel kuupäeval.

12. Kui ühe ja sama sätte muutmisel on otsustatud ka selle sätte järgmised muudatused, siis on otstarbekas need järjestikused muudatused esitada ühes muutmise seaduse eelnõus ja märkida nende eri ajal jõustumise (astmeline jõustumine).

NÄIDE

 HEA

 § 2. Tulumaksuseaduse muutmine
 Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „11,4“ arvuga „11,57“;
 2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „11,57“ arvuga „11,60“.

 § 3. Seaduse jõustumine
 (1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.
 (2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 2 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

13. Kui muutmisülesanne seisneb valdkonna ulatuslikus ümberkujundamises, siis on seaduse muutmise variant selleks ebasobiv, kuna tulemus ei ole ülevaatlik ega tõsta esile muudatuse õiguspoliitilist olemust ja tähendust. Seega tuleb kavandada uus seadus ja senikehtinud õigus kehtetuks tunnistada. Selline ühe või enama seaduse asemele kavandatav seadus onasendusseadus. Asendusseadusega kujundatakse olemasolev seadus ulatuslikul määral ümber. Muutmisülesanne ei seisne siin üksikute tekstikohtade väljavahetamises, vaid seadusandja otsustab uuesti tulevase seaduse kogu sisu üle. Asendusseaduse pealkiri ja liigendus võib vastata esmaregulatsioonile. Arvamus, mille kohaselt asendusseadus peaks pealkirja poolest asendatavast erinema, ei ole põhjendatud, sest asendusseadus asendab senise seaduse. Mõlemad seadused on eristatavad avaldamismärke alusel. Asendusseaduse koostamisel tuleb eriti hoolikalt kontrollida viiteid senisele seadusele, kas need viidetena asendusseadusele saavad alles jääda või tuleb neid muuta. Kuigi hilisem seadus tühistab varasema, tuleb kehtivate aktide üle arvestuse pidamiseks asendatav seadus või asendatavad seadused sõnaselgelt kehtetuks tunnistada.

14. Kui § 36 lõike 1 järgi ühe muudetava seaduse muudatused koondatakse eelnõu ühte paragrahvi, mis jaguneb punktideks, siis juhul, kui on näiteks õiguse puhastamise või kodifitseerimise korral vaja arvukalt seadusi kehtetuks tunnistada, võib sarnaselt muudatuste loeteluga esitada ka kehtetuks tunnistatavate seaduste loetelu pealkirjade järgi tähestiku järjekorras ühe paragrahvi punktide loeteluna.

NÄIDE

 HEA

 § 56. Seaduste kehtetuks tunnistamine

 Kehtetuks tunnistatakse:
 1) Eesti Vabariigi pensioniseadus;
 …
 3) riiklike elatusrahade seadus.

15. Lõike 4 järgi ei kuulu eelnõusse sätted, mis muudaks juba jõustunud muutmise või kehtetuks tunnistamise seadust või mis tunnistaks sellise seaduse kehtetuks. Muutva akti jõustumisega saavad muudatused muudetava akti osaks ning kehtetuks tunnistatavad sätted muutuvad kehtetuks. Seega muudetud regulatsiooni muutmiseks tuleb muuta kehtivat seadust.

16. Lõige 5 rõhutab õigusselgust. Kui seadusandja peab vajalikuks veel jõustumata muutva sätte muutmist, siis tuleb õigusselguse eesmärgil see sõnaselgelt enne selle jõustumist seadusest välja jätta või muuta, mitte üksnes muuta uuesti kehtivat seadust ja selliselt juurde tekitada seaduse uusi muudatusi lähtuvalt põhimõttest hilisem tühistab varasema. Riigikogu võttis 26. jaanuaril 2011 vastu seaduse, millega täiendati investeerimisfondide seaduse (IFS) § 244 lõikega 21 ja säte pidi jõustuma 1. augustil 2011. Riigikogu võttis 23. veebruaril 2011 vastu seaduse, millega muudeti IFSi § 244 ja anti sellele tervikuna uus sõnastus. Säte pidi jõustuma 3. aprillil 2011. Tekkis küsimus, kas 23. veebruari muudatust kui hilisemat tuleks mõista selliselt, et see tühistab 26. jaanuari muudatuse, sest sättele anti uus terviktekst või peaks see paragrahv 1. augustil täienema lõikega 21. Riigikogu eesmärk oli siiski see, et 1. augustil lisanduks lõige 21. Kuid olukord oleks tunduvalt selgem, kui igal juhul, kui jõustumata muudatus soovitakse välja jätta, tehakse seda sõnaselgelt (ehk siis selles näites: kuni pole sätet, et 1. augustil jõustuma pidav § 244 lõige 21 jäetakse välja, on selge, et see on jõustuma mõeldud).

17. Veel jõustumata muudatuse muutmisel muudetakse õigusselguse huvides seda seadust, milles jõustumata muudatus sisaldub, see tähendab muutmissätet sisaldavat seadust, mitte seaduse tulevikuredaktsiooni. Kui viitaksime näiteks, et muudetakse maamaksuseaduse 1. jaanuaril 2014 jõustuvat redaktsiooni, võib enne nimetatud kuupäeva seaduse vastava kuupäeva redaktsioon veel teiste muudatuste tõttu muutuda. Seega tuleb jõustumata muudatuse muutmisel märkida eelnõus korrektne muutmissätet sisaldava seaduse avaldamismärge vastavalt eeskirja § 30 lõikele 3.

Nii ei tule muuta mitte maamaksuseaduse 2014. aasta 1. jaanuaril jõustuvat tulevikuredaktsiooni, vaid muuta tuleb koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seadust.

NÄIDE

 HALB

 Maamaksuseaduse (RT I, 08.07.2011, 16) § 11 lõike 3 sõnad „kaasomandis, on kaasomanikud“ asendatakse sõnadega „ühis- või kaasomandis, on ühis- või kaasomanikud“;

 

NÄIDE

 HEA

 § 1. Koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse muutmine

 Koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduses (RT I, 08.07.2011, 7) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 1 punktis 1 maamaksuseaduse § 11 lõikes 3 asendatakse sõnad „kaasomandis, on kaasomanikudˮ sõnadega „ühis- või kaasomandis, on ühis- või kaasomanikudˮ;
 ….
 § 4. Seaduse jõustumine
 Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

18. Akti muutmisel on lubatud teatavad kõrvalekalded eeskirja nõuetest. Kui näiteks muudetavas seaduses on paragrahvid pealkirjata või lõiked nummerdamata või viide kujul § 5 6. lõikes, siis säilitatakse senine vormistus kuni asendusseaduse kehtestamiseni.

§ 33. Seaduseelnõust tulenev seaduse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Seaduseelnõust tulenev teise seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine kavandatakse sama seaduseelnõu rakendussätetes pärast üleminekusätteid. Muudetavad või kehtetuks tunnistatavad seadused paigutatakse seaduste pealkirjade tähestikulises järjekorras.

(2) Kui seaduseelnõu jõustumiseks ja seadusena rakendamiseks on vajalik välislepingut käsitleva seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine, algatatakse sellekohane eraldi seaduseelnõu.

(3) Kui Riigikogu häälteenamust nõudva seaduseelnõu rakendussätetesse on kavandatud Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva seaduse muudatused, siis märgitakse seletuskirjas, et seaduseelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

(4) Riigieelarve muutmiseks algatatakse eraldi eelnõu kooskõlas riigieelarve seadusega.

(5) Iga-aastase riigieelarve seaduse eelnõus ei esitata muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid.

(6) Välislepingu menetlemist käsitlevas seaduseelnõus ei esitata muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid.

1. Lõigete 2 ja 4 järgi ei kavandata nii välislepingu kui ka iga-aastase riigieelarvega seonduvaid sätteid teiste seaduste muudatuste hulgas. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt rakendub neile erinev menetluskord, mistõttu tuleb esitada ka vastavad seaduseelnõud.

2. Lõike 3 järgi võib § 4 kohase seaduse muutmisega kaasneva Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva seaduse muutmise kavandada sama eelnõu, sealhulgas ka poolthäälte enamust nõudva eelnõu rakendussätetesse, kusjuures sel juhul on seaduse vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. On oluline, et kooskõlastaja ja seadusandja eelnõu menetledes oleksid teadlikud, et selle rakendamine on võimalik vaid Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva seaduse muutmisel. See välistab olukorra, kus poolthäälte enamust nõudva seaduse rakendusseadus, mis sisaldab ka koosseisu häälteenamust nõudva seaduse muutmist, esitatakse menetlusse pärast rakendatava seaduse vastuvõtmist. Märge eelnõu menetlemiseks nõutava kvoorumi kohta märgitakse eeskirja § 41 lõikes 4 nimetatu kohaselt.

3. Lõige 5 ja lõige 6 välistavad vastavalt iga-aastase riigieelarve seaduse ja välislepingu menetlemist käsitlevasse seaduseelnõusse teiste seaduste muutmise või kehtetuks tunnistamise sätete lisamise. Kõnesolev säte on erand § 32 lõikest 3, kuna § 33 lõiked 5 ja 6 hõlmavad ka ühise eesmärgi saavutamist. Samas on oluline märkida, et eelnõu seotus eelnimetatud sätetes nimetatud eelnõuga tuleb kindlasti märkida seletuskirja § 41 lõike 4 punkti 1 kohaselt. Kui näiteks tolliteemalise välislepingu rakendamine eeldab tolliseaduse muutmist, siis selle muutmise sätteid ei kavandata välislepingu menetlemise eelnõusse, vaid selleks tuleb koostada eraldi tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu.

§ 34. Seaduse muutmise sõnastamise põhireeglid

(1) Seaduse muutmise sättes esitatakse kogu muudetava paragrahvi, lõike või punkti uus sõnastus. Ühel ajal jõustuvad järjestikused muudetavad sätted esitatakse muudatuste loetelu ühes punktis, kasutades näiteks vormelit „paragrahvi 12 punktid 21 ja 22 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:”.

(2) Kui muudetava paragrahvi või lõike tekst koosneb mitmest lausest ja tehtav muudatus puudutab neist ainult ühte või selle tekstiosa, võib eelnõus sätestada ka ainult selle lause või tekstiosa sõnastuse muutmise.

(3) Sõna või tekstiosa asendamise korral seaduse kogu teksti ulatuses esitatakse see muudatus eelnõu esimese muudatussättena. Kui asendatav sõna või tekstiosa on sätetes eri käänetes, siis selle asendamiseks esitatakse asendatav ja asendaja nimetavas käändes ning lisatakse muutmisvormeli lõppu sõnad „vastavas käändes”.

(4) Kui üks ja sama muudatus kavandatakse mitmes paragrahvis, lõikes või punktis, siis loetletakse kõik muudetavad paragrahvid, lõiked ja punktid ning märgitakse, milline sõna või tekstiosa asendatakse teise sõna või tekstiosaga. Kui asendatav on sätetes eri käänetes, siis esitatakse asendatav ja asendaja nimetavas käändes ning lisatakse muutmisvormeli lõppu sõnad „vastavas käändes”. Nimetatud muudatus paigutatakse eelnõu sätete seas esimese muudetava paragrahvi numbri järgi.

(5) Seaduse muutmise sättes võib anda ka muudetava seaduse muu struktuuriüksuse, näiteks osa, peatüki, jao, jaotise või alljaotise muudetud sõnastuse.

(6) Seaduse lisaks oleva tabeli, vormi, näidise, kaardi, kavandi, skeemi või muu dokumendi mitme lahtri, veeru või muu elemendi muutmiseks esitatakse lisa muudetava seaduse lisana terviklikul kujul või põhjendatud erandina üksiku lahtri, veeru või muu lisa elemendi muutmisel selle muudatusena. Lisa üksikute elementide muutmisel võib lisaks muutmisvormelitele kavandada ka muudetava lisa kehtestamise terviklikul kujul.

(7) Seaduse muutmisel kontrollitakse ja vajaduse korral ajakohastatakse:
1) seaduses olevad viited ning normitehnilised märkused;
2) eelnõus esitatud avaldamismärked.

(8) Seaduse muutmisel kontrollitakse muudatuste sobivust Riigi Teatajas avaldatud tervikteksti ja selle tulevikus jõustuvatesse redaktsioonidesse.

1. Kui muudatusi on rohkem kui üks, järgneb muudetava seaduse pealkirjale standardne vormel „tehakse järgmised muudatused:” ning paragrahvi sissejuhatava osa jätkuna loetletakse punktidena seaduse muudatused. Muudatused nummerdatakse punktist 1 kuni punktini x. Ülevaatlikkuse eesmärgil esitatakse punktitähised paksus kirjas. Kui kavandatakse ka jõustumissäte või muudetakse rohkem kui ühte seadust, siis lisatakse vormelisse muudetava seaduse pealkirja ette paragrahvitähis ( § 1.§ 2. ..). Rohkem kui kahe seaduse muutmisel tuleb paragrahvid ka pealkirjastada.

2. Muudatused esitatakse muudetava seaduse paragrahvide järjekorras, arvestamata muudatuste olulisust ehk kas need on selle seaduse põhi- või kaasnevad muudatused. Ühe seaduse muudatused, välja arvatud jõustumisnorm, koondatakse ühte paragrahvi. Punkt peab algama tekstiga, mis nimetab seaduse muudetava paragrahvi või muu täpse tekstikoha ja korralduse, kuidas muuta.

NÄIDE

 HEA

 § 1. Riigikogu valimise seaduse muutmine

 Riigikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
 „4) elektroonilise hääletamise komisjon.”;
 2) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 „(2) Maakonna valimiskomisjoni, Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjoni ning elektroonilise hääletamise komisjoni volitused kestavad neli aastat.”.

 § 2. Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmine
 Euroopa Parlamendi valimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
 „4) elektroonilise hääletamise komisjon.”;
 2) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Vabariigi Valimiskomisjoni,” sõnadega  „elektroonilise hääletamise komisjoni,”.

 § 3. Seaduse jõustumine
 Käesolev seadus jõustub .. 

3. Kui seaduses tehakse üks muudatus, siis tuleb muudatuste loetelu sissejuhatav lause välja jätta.

NÄIDE

 HEA

 Veeseaduse § 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. Kui seaduses kavandatakse muuta vaid ühte mahukat paragrahvi ja teha selles rohkem kui üks muudatus, kuid samas ei ole otstarbekas tervet paragrahvi uuesti esitada, siis jaotatakse üksikud muudatused punktideks.

NÄIDE

 HEA

 Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 3 tehakse järgmised muudatused:
 1) lõikes 1 tunnistatakse kehtetuks punkt 14; 
 2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
 3) lõikes 3 asendatakse arv „15“ arvuga „13“.

5. Kui muutmiskorralduse (vormeli) sisuks on muutmine, täiendamine, asendamine või väljajätmine, siis lisandub sätte tekst, mis on kavandatud muudetava seaduse koostisosaks. Sätte tekst tuleb alati jutumärkidesse panna, et see muutmiskorraldusest selgesti eristuks. Iga vormel peab olema sõnastatud nii täpselt, et ei jää võimalusi mitmeti mõistmiseks. See eesmärk saavutatakse standardseid vormeleid kasutades. Kõigepealt on need seotud muudetava tekstikoha täpse määramisega. Kuna järgnevas näites ei ole järgitud nõuet, et struktuuriosa terviklikul muutmisel tuleb vormelis kasutada lõikes 1 nimetatud tüüpvormelit „muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:“, siis ei selgu ka eelnõu koostaja tahe ehk kas eesmärk on lisada teine lause või siiski muuta olemasolevat sätet ja on eksitud sätte määramisega, sest eelnõu kooskõlastamise ajal oli vormelis nimetatud lõikes vaid üks lause.

NÄIDE 
seaduse muutmise vormeli väära vormistamise kohta:

 HALB

 1) paragrahvi 12 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

6. Pärast muudetava tekstikoha täpset määramist tuleb järgnevas muutmisvormelis nimetada konkreetselt, kuidas muudetakse. Seaduse teksti muutmiseks on erinevaid viise, kuid valiku aluseks peab olema õigusselgus ja ökonoomia.

Muudatuse liik määratakse standardse vormeliga:
1) „tunnistatakse kehtetuks” kasutatakse siis, kui eeskirja § 26 lõikes 1 nimetatud struktuuriosa, paragrahv, lõige, lause või punkt tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada;
2) „jäetakse välja” kasutatakse siis, kui kehtivast tekstist tuleb välja jätta sõna või arv või muu tekstiosa ja ka siis, kui seadusest tuleb välja jätta paragrahv, lõige, lause, punkt või muu § 26 lõikes 1 nimetatud struktuuriosa, mis ei ole veel jõustunud;
3) kui on vaja lisada teksti ühe struktuuriosa sees või ühe ja sama astme liigendusühikute vahele, näiteks paragrahv kahe paragrahvi vahele või üks lõige kahe lõike vahele või lõppu, siis tuleb kasutada sõna „täiendatakse”;
4) kui asendatakse ainult üksikud arvud, sõnad või muu tekstiosa, siis väljendatakse seda sõnaga „asendatakse”;
5) vormelit „muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:” kasutatakse eeskirja § 26 lõikes 1 nimetatud struktuuriosa, paragrahvi, lõike, punkti või lause ulatuslikul ümberkujundamisel ning seega kogu nende sõnastuse asendamisel muudetud, kuid samasisulise sõnastusega.

Muudetud, kuid samasisuline sõnastus tähendab, et struktuuriosa reguleerimisese peab jääma samaks. Kui paragrahvi sisuks on näiteks loa kehtetuks tunnistamise alused, siis paragrahvi muutmisel ei ole lubatud anda sellele uut sisu, näiteks loa peatamise alused. Kui senine paragrahv ei ole enam vajalik, siis tuleb see kehtetuks tunnistada ja uue sisu jaoks kavandada uue numbriga (ülaindeksiga) paragrahv sisuliselt sobivasse asukohta.

Eelnõu sissejuhatav lauseosa „X seaduses tehakse järgmised muudatused:“ võtab kokku kõik muudatused, täiendused, asendused ja kehtetuks tunnistamised ega tekita kordust iseseisva muutmise vormeliga „muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:“ (vt RT-s muutmise seaduse vormistust), kuna sissejuhatav vormel ei ole seotud sisuliselt järgnevate erisisuliste vormelitega. Muutvas sättes ei ole lühivormeli „sõnastatakse järgmiselt:” puhul alati üheselt selge, kas muudetakse sätet või täiendatakse seadust uue sättega (näide punktis 5).

7. Muudatuse liigist sõltub, kuidas seaduse muudetavat tekstikohta muutmisvormelis märgitakse. Sellele tuleb osutada nii täpselt kui võimalik. Kui tekstis üksikuid sõnu või tekstiosi asendatakse, jäetakse välja, tunnistatakse kehtetuks või teksti nendega täiendatakse, siis tuleb igal juhul osutada kõige väiksemale liigendusühikule (lõige, punkt, lause, sissejuhatav lauseosa, tekst, sõna, arv). See on vajalik selleks, et välistada muudatusi tekstiosades, millesse neid ei olnud kavandatud.

8. Kui paragrahvi või muud struktuuriosa muudetakse, siis tuleb kontrollida ka pealkirja vastavust uuele sõnastusele ning vajaduse korral ka seda muuta. Pealkirja muudatus tuleb paigutada enne nimetatud muudatusi. Pealkirja esitusviisi (kas läbiv suurtäht, paks kiri, paigutus jm) valikul muutmissätetes tuleb aluseks võtta muudetava seaduse vormistus.

NÄIDE

 HEA

 10) seaduse 20. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1. jagu
Üldsätted
“;

9. Kui asendatav, asendaja, täiendus või väljajäetav on arv või number, siis nimetatakse seda kokkuleppeliselt „arv” või „arvud“. Muul juhul nimetatakse seda sõnaga „tekstiosa“, „sõna“ või „sõnad“. Eelnõu viimistlemisel peab jälgima, et sarnaseid koosseise nimetatakse sarnaselt.

NÄIDE

 HEA

1) paragrahvis 8 asendatakse arv „3“ arvuga „12“;

2) paragrahvi 25 lõike 5 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „kui tööandjalt on laekunud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 17 nimetatud teatis”;

3) paragrahvist 28 jäetakse välja tekstiosa „§-s 5,“;

4) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1–17)“ tekstiosaga „..“;

5) paragrahvi 47 lõikes 4 asendatakse sõnad „maakatastri volitatud töötlejale” sõnaga „katastripidajale”;

6) paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „127 lõikes 1“ tekstiosaga „§ 32 lõigetes 1 ja 2“;

7) paragrahvi 323 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõikes 2“;

8) normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „nõukogu direktiiv 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41), muudetud direktiividega 91/68/EMÜ (EÜT L 46, 19.02.1991, lk 19–36), 91/174/EMÜ (EÜT L 85, 05.04.1991, lk 37–38), 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 56–68), 92/60/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 75–76), 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72), 92/118/EMÜ (EÜT L 62, 15.03.1993, lk 49–68) ja 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14–15);” tekstiosaga „…”.

NÄIDE

 HALB

1) paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse viide „§ 127 lõikes 1“ viitega „§ 32 lõigetes 1 ja 2“;

2) paragrahvi 323 lõikes 5 asendatakse viide sama paragrahvi lõikele 4 viitega sama paragrahvi lõikele 2.

10. Väär on koondada muudatused lõikesse, sest paragrahvi lõigetesse liigendamist kasutatakse siis, kui on tegemist üld- ja erisättega, mitte loeteluga. Muudatused tähendavad aga võrdväärset loetelu ja need tuleb esitada paragrahvi punktides.

11. Kui mahukas lõikes tehtav muudatus ei hõlma valdavat osa lõikest, siis õigusloome ökonoomia ehk muutva seaduse mahu vähendamiseks ja muudatuse esiletoomiseks võib eelnõus sätestada ka ainult lause või selle tekstiosa sõnastuse muutmise. Kui mitmelauselise sätte ühes lauses võib ainult tekstiosa muuta (lõige 2), siis võib eeldada, et see on samamoodi lubatud ka ühelauselises sättes (§ 32 lõige 1). Erisus selles osas ei oleks põhjendatud. Kui rohkem kui ühelauselises lõikes muudetakse ühte lauset või üksnes lõike sissejuhatavat lauseosa, siis uus lause või sissejuhatav lauseosa tuleb esitada ilma lõike numbrita, sest viimane ei ole muudetava lause osa.

NÄIDE 
sissejuhatava lauseosa muudatuse vormistamise kohta:

 HEA

 32) paragrahvi 46 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 „Tegevusloa andja võib loa omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või kehtetuks tunnistada, kui:”;

12. Kui paragrahv jaguneb lõigeteks või lõige jaguneb punktideks ja muudatus puudutab vaid osa nendest, kavandatakse eelnõu ühes punktis vaid muudetava lõike või punkti või ühel ajal jõustuvate järjestikuste lõigete või punktide uus sõnastus või kehtetuks tunnistamine. Samamoodi tuleb toimida ka muude struktuuriosade muutmisel. Ühes punktis kehtetuks tunnistada võib ka mittejärjestikuseid struktuuriosasid, kuid ka seda juhul, kui nende kehtetuks tunnistamine peab jõustuma ühel ajal. Eri ajal jõustuvate struktuuriosade muudatused või kehtetuks tunnistamised tuleb kavandada eri punkti.

NÄIDE

 HEA

 § 1. X seaduse muutmine
 X seaduses tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: 
 „8) lepinguriigi väikeettevõtja või füüsiline isik, kes on selles lepinguriigis registreeritud kutselise investorina;“;
 2) paragrahvi 46 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 „(3) Kui ..
 (4) Kui ..
 (5) Kui .. varaseimal lepinguga ettenähtud tähtpäeval.”.

 § 2. Y seaduse muutmine
 Y seaduses tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 7 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 7 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks.

 § 3. Seaduse jõustumine
 Käesoleva seaduse § 2 punkt 2 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

13. „Ametniku keelekäsiraamatu“ järgi (lk 71) sidesõna ning seob kõrgema tasandi liikmeid ja ja madalama omi. Seega kui vormelis nimetatakse rohkem kui üht eri tasandi struktuuriosa, siis peab seda tähistav sõna, järgnevas näites sõna punkt, olema mitmuses ning järgneva sidesõna ja asemel tuleb kasutada ning.

NÄIDE

 HEA

 4) paragrahvi 47 lõike 1 punktid 4 ja 8 ning § 48 tunnistatakse kehtetuks;

 

NÄIDE 
vormeli sõnastusest, kui tuleb välja jätta sõna või sõnad. Sõna kustutatakse ei kasutata:

 HEA

 72) paragrahvi 7 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõna „auditeeritud“;
 73) paragrahvi 8 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kaitse- ja tulundusmetsas“;

14. Muudatuste kavandamisel peab lisaks tulevase sõnastuse täpsusele tähelepanu pöörama ka korrektsele kirjavahemärgistusele. Kui näiteks loetelus muudetakse üksuste arvu, siis tuleb mõelda ka sidesõna ja kirjavahemärgi uuele paigutusele.

NÄIDE

 HEA

 1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „õuemaa,“ sõnaga „elamumaa,“;

 

NÄIDE

 HEA

 2) paragrahvi 2 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „, § 93 lõike 2 punktis 2“;

15. Lause, mille lõpus puudub punkt, ei ole korrektne. Järgnevas näites on väär muutmise seaduse vormistus. Punkt, mis peaks lõpetama § 1 teksti ja eraldama seda §-st 2, puudub. Paragrahvi 1 lõpetavat punkti ei asenda punkt, mis on jutumärkide sees (jaanuariks.”), sest see punkt on osa muudetava seaduse § 721 tekstist. Õige interpunktsiooni näide, milles § 1 lõpetab punkt, on punktis 2.

NÄIDE

 HALB

 12) seadust täiendatakse §-ga 721 järgmises sõnastuses:
 „§ 721. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu arvutamine 2013. aastaks

 Sotsiaalkindlustusamet arvutab käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu 2013. aastaks 2011. aasta sotsiaalmaksu andmete alusel sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hiljemalt 2013. aasta 10. jaanuariks.”

 § 2. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
 Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

16. Sõna või sõnade asendamise korral seaduse kogu teksti ulatuses esitatakse see muudatus eelnõu esimese muudatussättena. Siinjuures võib tekkida küsimus, kuidas vormistada juhul, kui asendatav algab kord suur-, kord väiketähega. Sel juhul tuleb asendatav esitada väiketähega, sest Riigi Teataja lähtub sellest, et lause alguses on sõna suure tähega.

17. Kui üks ja sama muudatus tehakse mitmes sättes, ei esitata eelnõus kõigi nende sätete uut sõnastust, vaid loetletakse kõik muudetavad paragrahvid, lõiked või punktid ja märgitakse, milline sõna või sõnad asendatakse teise sõna või sõnadega vastavas käändes. Selline muudatus paigutatakse eelnõu sätete reas esimese muudetava sätte asukoha järgi. Täiend vastavas käändeson vajalik juhul, kui asendatavad on eri käändes. Sel juhul tuleb esitada asendatav ja asendaja nimetavas käändes. Kui aga asendatav on eri sätetes ühes käändes, siis tuleb esitada see selles käändes ja tarbetu on lisada sel juhul täiendit vastavas käändes. Seega vastavas käändes näitab, et asendusi on rohkem kui üks ja need on eri käänetes. Nimetatud juhul lisada veelläbivalt oleks tarbetu kordus.

NÄIDE

 HEA

 37) paragrahvi 54 lõike 1 punktis 9, §-s 941 ja § 106 lõikes 1 asendatakse sõna „neto-omavahendid“ sõnaga „omavahendid“ vastavas käändes;

18. Sõna läbivalt tuleb lisada juhul, kui asendatavaid on rohkem kui üks ja need on samas käändes, selleks et rõhutada asendatavate paljusust.

NÄIDE

 HEA

 12) paragrahvides 1 ja 4 asendatakse läbivalt sõnad „§ 7 lõikes 1 või 2 nimetatud metsas “ sõnadega „kaitse- ja tulundusmetsas“.

19. Väljajätmise saab vajaduse korral vormistada ka asendamisena. Kui sättes on näiteks väljajäetav sõna rohkem kui ühes kohas, kuid välja tuleb see jätta vaid ühes kohas, siis lihtsaim viis selle koha märkimiseks on esitada väljajäetav koos kõrval asetseva sõnaga.

NÄIDE

 HEA

 3) paragrahvi 1 lõikes 2 ja § 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „jätmise otsuse“ sõnaga „jätmise“;

20. Kui suuremas struktuuriüksuses (osa, peatükk, jagu, jaotis või alljaotis) tuleb teha arvukalt muudatusi, siis tuleb otsustada, kas on otstarbekas esitada see struktuuriosa tervikuna uues sõnastuses või siiski üksikute muudatuste loeteluna.

NÄIDE

 HEA

 18) seaduse 5. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5. peatükk

 ÜHENDUSE TEGEVUSLOA, SELLE KINNITATUD ÄRAKIRJA, JUHITUNNISTUSE JA OMA KULUL SÕITJATEVEO SERTIFIKAADI TAOTLEMINE NING ANDMINE

 § 13. Ühenduse tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotlemine

 (1) ..“.

21. Lõike 6 järgi võib lisa elementide muudatusi vormistada sel juhul üksikute muudatustena, kui neid on võimalik Riigi Teatajas avaldatavasse tervikteksti kergesti teha ja kogu lisa uuesti esitamine ei oleks näiteks selle suure mahu tõttu mõistlik. Kui väheste muudatuste korral esitada kogu lisa tervikuna uuesti, siis ei ole näha, millised muudatused on tehtud. Arvukate muudatuste korral tuleb lisa esitada tervikuna uues sõnastuses.

NÄIDE 
muutmisvormeli kohta, kui lisa asendatakse uuega:

 HEA

 8) seaduse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

22. Kui sõltuvalt lisa sisust on elementide muudatuste tegemine tervikteksti raskendatud või võimatu, siis lõike 6 viimase lause kohaselt on võimalik üksikute muudatuste korral nimetada need muutmisvormelis ja seejärel märkida, et lisa kehtestatakse uues sõnastuses.

NÄIDE

 HEA

 53) seaduse lisa 2 „.. määrad“ punkti 4.2 „Koefitsiendid“ tabeliossa lisatakse veeru 3 järele veerg 4 järgmises sõnastuses: 
 „..“ ning lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

23. Kui lisa asendatakse uuega või akti täiendatakse uue lisaga, siis sel juhul märgitakse ka muutvas eelnõus § 31 lõike 2 kohane viide lisa olemasolule. Kui näiteks seadust, millel on juba kaks lisa, täiendatakse kolmanda lisaga, siis muutmise seaduse eelnõusse lisatakse märge selle kohta, et eelnõu juurde kuulub lisa 3.

NÄIDE

 HEA

 Ees- ja perekonnanimi
 Riigikogu esimees

 Tallinn,  .. 2014

 Lisa 3. Riigilõivumäärad numbriloa ja sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise eest

24. Lõike 7 eesmärk on tagada seaduse muutmisel ühtlasi selle ajakohasus ehk kehtiv seadus ei sisaldaks viiteid kehtetuks tunnistatud seadusele või sätetele või seadusele, mille pealkirja on muudetud või mille normitehnilised viited on puudulikud. Seda ka juhul, kui seadust on alles äsja muudetud. Seega on vaja kogu muudetav seadus läbi vaadata ning avaldamismärgete, viidete ja normitehniliste märkuste ajakohasust kontrollida, täiendades vajaduse korral eelnõu asjakohaste sätetega.

25. Õigusakti muutmise eelnõu koostamisel tuleb võtta sõltuvalt menetlusele kuluvast ajast ja eelnõu kavandatavast jõustumise tähtpäevast muudatuste kavandamisel aluseks ka Riigi Teatajas avaldatud tulevased redaktsioonid, mitte eelnõu kavandamise alguse ajal kehtiv redaktsioon. Sellega välditakse menetlemise eel või ajal vastuvõetud ja jõustuvate sätete ning eelnõu vastuolu või muu ebaselgus. Igas eelnõu menetlemise järgus peab olema selge, millise redaktsiooniga muutmisvormelid on seostatud. Raskusi samal ajal menetletavate eelnõude jälgimisel ja vigu nende omavahel kooskõlastamata muudatuste korral võib vältida, kui arvestada õigusloome kontsentratsiooni nõuet.

26. Seaduse täiendamist mittejärjestikuste struktuuriosadega, näiteks paragrahvi täiendamist lõigete või punktidega on käsitletud § 37 punktis 4.

§ 35. Seaduse muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduseelnõu pealkiri

(1) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduseelnõu pealkiri peab sisaldama muudetava või kehtetuks tunnistatava seaduse pealkirja, millele võib vajaduse korral lisada ka eelnõu sisu avava teabe.

(2) Kui seaduste muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduseelnõus kavandatakse rohkem kui kolme seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine, nimetakse eelnõu pealkirjas selle muudetava seaduse pealkiri, mille muutmine tuleneb eelnõu peaeesmärgist ja millega seondub teiste seaduste muutmine või kehtetuks tunnistamine. Käesolevas lõikes nimetatud juhul peab pealkirjast nähtuma, et kavandatud on muutmise seadus ja et muudetakse rohkem kui ühte seadust.

(3) Seaduse muutmise seaduse eelnõu pealkirjas ei märgita seaduse muudetavaid struktuuriosi. Kui muudetakse või tunnistatakse kehtetuks vaid üks paragrahv, lõige või punkt, võib selle paragrahvi numbri pealkirjas esitada.

(4) Kui seaduses tehtav muudatus seisneb üksnes seaduse täiendamises, pealkirjastatakse eelnõu seaduse täiendamise seadusena.

1. Erinevalt muudetavast seadusest muutmise seadusele õigusakti regulatiivosas ei viidata, sest muutmise seadusel ei ole kehtivuse perioodi ning seetõttu ei pea muutmise seadus olema ka pealkirja järgi eristatav. Muutmise seaduse puhul on oluline näidata pealkirjas, millise seaduse muutmine on eelnõu peaeesmärk. Muutmise seaduse sisu ja eesmärk avatakse eelnõu seletuskirjas.

2. Muutmise seaduse pealkirjas tuleb nimetada muudetava seaduse pealkiri omastavas käändes, muutmise liik (muutmine, täiendamine, kehtetuks tunnistamine) ja akti liik (seadus).

NÄIDE

 HEA

 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus 
 Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
 Elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seadus 
 Erakonnaseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus

3. Kui seadusandja peab vajalikuks sisu rõhutada ka pealkirjas ja sisu on lühidalt pealkirjale sobivas vormis märksõnaga kokku võetav, siis võib muutmise seaduse pealkirjas viidata ka eelnõu sisule. Eelnõu pealkirjas sisule viitamisel tuleb välistada sisulise valeseose tekkimise võimalus. Näiteks kui pealkiri on omastavas käändes (sõiduki joobes juhtimisse suhtumist karmistava karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri), siis ei ole võimalik üheselt aru saada, kas suhtumist karmistab karistusseadustik, muutmisseadus või eelnõu. Kui ka seletuskiri on omastavas käändes, siis võib ka see karmistada. 

NÄIDE

HEA

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (sõiduki joobes juhtimisse suhtumise karmistamine)

HALB

Sõiduki joobes juhtimisse suhtumist karmistav karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

4. Liigne on pealkiri X seaduse muutmise ja täiendamise seadus, sest siin muutmine hõlmab ka täiendamise. Pealkiri X seaduse täiendamise seadus on kohane juhul, kui üksnes täiendatakse seadust, näiteks lisatakse sellele peatükk.

§ 36. Seaduse muutmise seaduse eelnõu ülesehitus

(1) Seaduse muutmise seaduse eelnõus esitatakse kõik muutmissätted muudetava seaduse sätete paiknemise järjestuses, kusjuures ühe muudetava seaduse muudatused koondatakse eelnõu ühte paragrahvi, mis jaguneb punktideks.

(2) Kui eesmärk eeldab seaduse muutmise seaduse eelnõus mitme seaduse muutmist, siis paigutatakse esikohale seadus, mille muutmine tuleneb eelnõu peaeesmärgist, ning selle seaduse muutmisest tulenevad teiste seaduste muudatused reastatakse muudetavate seaduste pealkirjade tähestikulises järjekorras.

1. Järgnevas näites on lõikes 1 sätestatu kõrval arvestatud ka muudetavate seaduste järjekorda lõike 2 tähenduses ehk kohtute seaduse muudatus tuleneb KrMSi muudatusest.

NÄIDE

 HEA

 Kriminaalmenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seadus

 § 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine 
 Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kohaselt“ sõnadega „või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses“; 
 2) paragrahvi 45 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: 
 „6) kriminaalasja menetletakse kiirmenetluses.“; 
 3) paragrahvi 218 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 
 „3) selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse, ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;“; 
 4) seadustiku 9. peatükki täiendatakse 4. jaoga järgmises sõnastuses: 
 „4. jagu
 Kiirmenetlus

 ..
 § 2. Kohtute seaduse muutmine
 Kohtute seaduse § 6 lõikes 3 asendatakse sõna „Väärteo“ sõnadega „Kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteo“.

 § 3. Seaduse jõustumine
 Käesolev seadus jõustub ..

2. Kui eesmärk hõlmab ühtviisi kõiki muudetavaid seadusi ning ei ole võimalik nimetada üht seadust muutmise peaeesmärgina, järjestatakse kõik muudetavad seadused tähestiku järjekorras.

§ 37. Muudetava seaduse struktuuriosade numeratsiooni säilitamine

(1) Seaduse täiendamisel paragrahvide või muude struktuuriosadega ei muudeta kehtiva seaduse struktuuriosade numeratsiooni. Kehtivate samaliigiliste struktuuriosade vahele uue struktuuriosa lisamisel antakse sellele eelneva struktuuriosa number araabianumbrilise ülaindeksiga. Uue paragrahvi või muu struktuuriosa lisamisel ei anta sellele samas seaduses varem kehtetuks tunnistatud struktuuriosa numbrit.

(2) Olemasolevale sättele teise numbri andmine on lubatud juhul, kui sätete loetelu ei saa uue, ülaindeksiga sättega täiendada, ilma et muutuks sätete loogiline järjestus.

(3) Uue esimese paragrahvi, lõike või punkti paigutamist seaduse esimese paragrahvi, paragrahvi esimese lõike või paragrahvi või lõike esimese punkti ette välditakse.

(4) Seaduse peatükile või muule struktuuriosale uue sõnastuse andmisel tuleb võimaluse korral õigusloome ökonoomia eesmärgil säilitada struktuuriosasiseselt sätete endine numeratsioon, et vältida lisamuudatusi, mis on tingitud sise- või välisviidete või rakendusaktide muutmise vajadusest.

(5) Volitusnormi asukoha muutmine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel.

1. Kui on vaja seadust täiendada uue paragrahvi või muu struktuuriosaga, siis tuleb see paigutada õigussüstemaatiliselt sobivasse kohta, välja arvatud varem kehtetuks tunnistatud struktuuriosa kohale või struktuuriosa kohale, mis käsilolevate muudatuste tulemusena muutub tarbetuks. Tarbetu säte tuleb kehtetuks tunnistada või kui see ei ole veel jõustunud, siis välja jätta.

2. Kui on vaja struktuuriosade vahele paigutada uus struktuuriosa, siis tuleb vormelis selle tekstikohana märkida kõigepealt struktuuriosa number, mille järele uus tekst kavandatakse ja selle numbrile lisada ülaindeks. See peab olema selline struktuuriosa, mis astmelt vastab lisatava astmele. Järgnevas näites on §-de 23 ja 24 vahele kavandatud § 231.

NÄIDE

 HEA

 2) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
 „§ 231. Teabe säilitamise kohustus 
 Väärismetalltoodete sissevedajal peab olema teave .. .”.

3. Kui seadust täiendatakse § 26 lõikes 1 nimetatud struktuuriosa vahelepaigutamisega, siis on selle osa esimeseks paragrahviks eelmise struktuuriosa viimase paragrahvi number, millele lisatakse järjekorras järgmine ülaindeks. Kui eelmisel paragrahvil ülaindeksit ei ole, siis uues struktuuriosas on esimene paragrahv ülaindeksiga 1.

NÄIDE

 HEA

 3) seadust täiendatakse 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

„51. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

 § 201..“.

4. Kui üht paragrahvi on vaja täiendada mittejärjestikuste lõigete või punktide vahelepaigutamisega, siis tuleb need täiendused esitada eraldi muutmispunktidena.

NÄIDE

 HEA

 3) paragrahvi 4061 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
 „(61)..”;
 4) paragrahvi 4061 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
 „(81) ..
 (82)..“.

5. Lisatava tekstiosa asukoht tuleb alati täpselt määrata. Ka juhul, kui lause on kavandatud olemasoleva teksti järele, tuleb asukoht sõnaliselt märkida.

NÄIDE

 HEA

 33) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

6. Kui lause paigutatakse olemasolevate vahele, mitte senise asemele, siis tuleb ka seda sõnaselgelt väljendada. Täiendist uus– uue lausega, ei piisa, sest sellest ei selgu, mida teha olemasolevaga.

NÄIDE

 HEA

 33) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

 

NÄIDE väära vormeli kohta:

 HALB

 33) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses:

7. Kui seni uueks täienduseks vajalikku liigendust ei ole, siis tuleb vormistada olemasolevatest paragrahvidest suurem jaotusüksus ja selle abil lisada seadusesse sama taseme jaotusüksus:

NÄIDE

 HEA

 226) paragrahvidest 184–1849 moodustatakse seaduse 20. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

1. jagu
Üldsätted
“;

 227) seaduse 20. peatükki täiendatakse 2. jaoga järgmises sõnastuses:

2. jagu
Perioodiline teave

 § 18410. Majandusaasta aruande avalikustamine
 ..“;

8. Kui paragrahv, lõige, punkt või muu struktuuriosa tunnistatakse kehtetuks, siis kehtetuks tunnistatud struktuuriosa kohale lisab Riigi Teataja märke „kehtetu“ ja lingi aktile, millega see on kehtetuks tunnistatud. Kehtetuks tunnistatud struktuuriosa numbrit edaspidi ei kasutata ja seaduse täiendamisel täiendatakse seda uue numbri saanud struktuuriosaga. Olukord on teine, kui näiteks ühe jao, milles on paragrahv kehtetuks tunnistatud, ulatuslikul muutmisel kehtestatakse see uues sõnastuses. Sel juhul võib eelmises redaktsioonis kehtetuks tunnistatud paragrahvi numbri võtta kasutusele ka uue sisuga.

9. Sättele uue sisu andmist võib lubada juhul, kui sellega ei kaasne sise- ega välisviidete (ka rakendusaktides) valeks muutumise tõttu vajadust hakata tegema omakorda muudatusi teistes aktides. Lisamuudatuste vältimiseks võib paragrahvi või muud struktuuriosa muuta osade kaupa. Kui neljalõikelise paragrahvi muutmisel kolmelõikeliseks viited lõikele 4 muutuksid valeks, siis tuleb muuta ühes punktis lõiked 1 ja 2, teises punktis lõige 3 kehtetuks tunnistada ja kolmandas punktis muuta lõiget 4. Seega tuleb alati kaaluda, missugune muutmisviis tagab kokkuvõttes väikseima arvu aktide muudatuste arvu ja õigusselguse.

10. Kui kehtetuks tunnistatud struktuuriosa on vaja taastada, siis ka sel juhul tuleb struktuuriosale, millega seadust täiendatakse, anda uus number, mitte kehtestada taastatut endise numbri all.

11. Seaduse täiendamisel olemasolevale sättele teise numbri andmine on lubatud juhul, kui sätete loetelu ei saa uue ülaindeksiga sättega täiendada, ilma et muutuks sätete loogiline järjestus. Selle näiteks on uue süüteo lisamine loetelusse, milles nii süüteod kui ka menetluse säte on juba ülaindeksiga ja muutmise tulemusena on vaja säilitada ka sätete loogiline järjestus. Kui näiteks on eesmärk senine § 738 (menetlus) lugeda §-ks 73ja anda §-le 738 uus sisu (uus süütegu), siis võib sõnastada muutmisvormeli järgneva näite kohaselt ning lisaks kontrollida viidete muutmise vajadust.

NÄIDE

 HEA

 8) paragrahv 738 loetakse §-ks 739 ning seadust täiendatakse §-ga 73järgmises sõnastuses:
 9) paragrahvi 1261 lõiked 41–43 loetakse lõigeteks 43–45 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 41 ja 42järgmises sõnastuses:
 „(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kilogrammi lämmastikku ja 25 kilogrammi fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega. 
 (42) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega aastas haritava maa ühe hektari kohta kokku antavad maksimaalsed lämmastiku- ja fosforikogused põllumajanduskultuuride kaupa, sõltuvalt kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest ja mulla toitainete sisaldusest.“;

12. Lõike 3 järgi uue esimese paragrahvi, lõike või punkti paigutamist vastavalt seaduse esimese paragrahvi, paragrahvi esimese lõike või paragrahvi või lõike esimese punkti ette välditakse, kuid see ei ole välistatud. Selleks loetakse senine esimene liigendusüksus uuele esimesele järgnevaks ülaindeksiga struktuuriosaks. Seega senisele esimesele tuleb anda uus number, mis lõike 2 järgi on põhjendatud juhul lubatav. Kui loetelu liikmete järjekord peab olema sisust tulenevas loogilises järjekorras, siis selliselt ei muutu loetelu kõigi punktide numbrid.

NÄIDE

 HEA

 8) paragrahvi 7 punkt 1 loetakse punktiks 11 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 1 järgmises sõnastuses:

13. Lõige 4 võimaldab säilitada ka ülaindeksitega numeratsiooni, et mitte põhjustada tarbetuid lisamuudatusi, mis tekivad näiteks, kui viited muutuvad valeks. Kui seaduse teatud struktuuriosas tuleb teha arvukalt muudatusi, siis võetakse need muudatused kokku ühe struktuuriosa muudatusena, sest vastasel juhul muutuksid iga üksiku lõike või punkti muutmise, kehtetuks tunnistamise ja sätte lisamise vormelid raskesti jälgitavaks.

NÄIDE

 HEA

 1) seaduse 2. peatüki 2. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. jagu
Perioodiline teave

 § 410. Majandusaasta aruande avalikustamine
 …
 2) paragrahvid 111–15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

14. Kui loetelus sisaldub lahtisele loetelule viitav punkt, nagu „täidab muid talle käesoleva seadusega pandud ülesandeid“, jäetakse see ka muudatuste või täienduste korral loetelus viimasele kohale, mitte teiste punktide vahele.

15. Volitusnormi asukohta võib näiteks muuta juhul, kui seda põhjendatult tingib seaduse loogiline struktuur või on vaja ka rakendusakti sisu muuta, sest kui muutub volitusnormi asukoht, siis on vaja ka rakendusakti kehtetuks muutumise vältimiseks preambulis õigel ajal muuta akti aluseks olevat volitusnormi.

§ 38. Seaduse muutmist sätestava eelnõu rakendussätted ja normitehnilise märkuse muutmine

(1) Eelnõus kavandatud muudatuste rakendamist käsitlevad sätted, välja arvatud teise seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise säte ja eelnõu jõustumissäte, kavandatakse samas eelnõus muudetava seaduse või rakendusseaduse olemasolu korral selle lisarakendussätetena.

(2) Seaduse muutmisel Euroopa Liidu õigusakti muutmise tõttu tuleb eelnõus täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades sellele Euroopa Liidu õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

1. Muutev õigusakt kui ühekordne akt ei tohi sisaldada iseseisvaid õigusnorme, vaid üksnes teise seaduse muudatusi, täiendusi, kehtetuks tunnistamist ja vajaduse korral jõustumissätte.

NÄIDE 
muutmise seaduse väära vormistuse kohta, kus üleminekusätted on kavandatud jõustumissättesse:

 HALB

 § 441. Seaduse jõustumine 
 (1) Käesoleva seaduse § 41 lõiked 4 ja 5 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril. 
 (11) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini on käesoleva seaduse § 44. lõikes sätestatud toodangu osakaal saateajas järgmine:
 1) alates 2001. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 40 protsenti;
 2) alates 2002. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 45 protsenti. 
 (2) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini on käesoleva seaduse § 41 lõikes 5 sätestatud toodangu osakaal saateajas järgmine:

2. Kehtiva õiguse muutmisel ei ole vahetu üleminek vanast õiguslikust olukorrast uude alati võimalik, sest tuleb arvestada olemasolevaid õiguslikke suhteid (§ 13). Seega on vajalik üleminekuregulatsioon, mis käsitleb olemasolevaid õiguslikke suhteid õiglaselt, õiguspärast ootust ja muid põhiseadusest tulenevaid põhimõtteid arvestavalt.

Üleminekuregulatsioonid on struktuurilt muudetava seaduse materiaalõigusliku regulatsiooni sarnased, kuigi üldjuhul ajutised. Seetõttu tuleb need kavandada muudetava seaduse rakendussätetesse. Kuna muudatused saavad muudetava seaduse koostisosaks, siis peavad adressaadid uue õiguse ja asjakohase üleminekuregulatsiooni ühest ja samast seadusest leidma. Kui aga seadusel või seadustikul on rakendusseadus, mis juba sisaldab teiste seaduste muudatuste kõrval ka üleminekusätteid, siis tuleb ka uued rakendussätted kavandada rakendusseadusesse.  

Kui muutmise seadus sisaldaks üleminekusätteid, mis ei muutu muudetava seaduse osaks, siis oleks selline muutmise seadus erilaadne ebaselge kehtivusajaga “kõrvalseadus”, mis asjatult suurendaks kehtivate seaduste arvu ja oluliselt halvendaks ülevaadet kehtivast õigusest.

3. Sageli on seaduse muutmisel vaja rakendussätetes viidata ka seaduse enda mõne sätte eelmisele redaktsioonile. Seda on lihtne sõnastada, kui seaduse menetlemise käigus on teada, millisel kuupäeval muudatus jõustub, või kui säte on ise uus (seadust täiendatakse mõne paragrahvi, lõike või punktiga).

NÄITED, 
kui on teada muudatuse jõustumise kuupäev:

 HEA

 (3) Käesoleva seaduse kuni 2012. aasta 1. juulini kehtinud § 9 lõike 4alusel sõlmitud tähtajaline tööleping nooremteadurina töötamiseks lõpeb tähtaja möödumisel või töölepingu ülesütlemisel.

 (91) 2010. aasta 15. novembril jõustunud § 179 redaktsiooni rakendatakse tagasiulatuvalt 2010. aasta 1. juulil alanud liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta ja käesoleva seaduse § 182 lõikes 1 nimetatud ajavahemikule vastava tegevusaruande perioodi suhtes.

 

NÄIDE, 
kui ei ole teada muudatuse jõustumise kuupäev ning muutmise seadusega lisatakse uus punkt ja sellekohane rakendussäte:

 HEA

 27) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
 „7) väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelev isik.”;

 33) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:
 „§ 661. Väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, ning vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga tegeleva isiku registreerimiskohustus

 Enne käesoleva seaduse § 52 lõike 1 punkti 7 jõustumist väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelenud isik peab oma tegevuse viima vastavusse käesoleva seaduse § 52 lõike 1 punkti 7 nõudega 2012. aasta 1. septembriks.”;

4. Väär on paigutada ajutise iseloomuga erandit, mis sätestaks, et politseiasutuse vanadele laevadele kohalduvad üksnes teatud paragrahvid, ning rakendussättesse erandit, et uutele laevadele kohaldub kogu seadus, seaduse esimesse paragrahvi. Õige on näha rakendussättes ette varem olemas olnud laevadele erandina kohalduvad sätted.

NÄIDE sätete väära paigutuse kohta:

 HALB

 1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 „(3) Politseiasutuse laevadele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7, § 20 lõige 1, välja arvatud «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis, 1978» (edaspidi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni omistamise osas, § 20 lõige 2, § 21 lõiked 1 ja 2, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni osas, ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.“;

 Kaasnev rakendussäte:
 (15) Käesoleva seaduse § 1 lõiget 3 ei kohaldata pärast 2010. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laevadele ja nende laevapere liikmetele.

 

NÄIDE sama õige vormistuse kohta:

 HEA

 (15) Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7, § 20 lõige 1, välja arvatud ”Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis, <?xml:namespace prefix = st1 ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags" />1978” (edaspidi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni omistamise osas, § 20 lõige 2, § 21 lõiked 1 ja 2, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni osas, ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.

5. Kui lõike 1 järgi tuleb seadusesse lisada uus paragrahv muudatustega kaasneva rakendussättena, siis ei ole õige panna selle pealkirjaks „Rakendussäte“, mis on liiga üldine ega arvesta järgnevate muudatustega kaasnevate rakendussätetega, mis erinevatel põhjustel ei saa kuuluda samasse paragrahvi. Sel juhul võib rakendussätte pealkirjas nimetada konkreetse sätte, mille rakendamist lisatav paragrahv käsitleb.

NÄIDE

 HEA

 20) seadust täiendatakse §-ga 312 järgmises sõnastuses:
 „§ 312. Käesoleva seaduse § 101 rakendamine

 ..“.

6. Kui muutva seaduse eelnõu koostatakse jõustumissätteta, siis rakendub põhiseaduse § 108, mille kohaselt seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Jõustumisregulatsioon peab olema ette nähtud juba eelnõu esimeses versioonis. Seda tuleb kogu menetluse jooksul hoolikalt jälgida ning arvestades seda, et õigusloomemenetlus kestab harilikult pikemat aega, viia enne vastuvõtmist kooskõlla algselt kavandatud vacatio legis’ega.

7. Jõustumisregulatsioon esitatakse muutva seaduse viimases paragrahvis. Jõustumise aeg peab olema määratud nii täpselt kui võimalik. Ka muutmise seaduse üksikud osad võivad jõustuda eri ajal ja tagasiulatuva mõjuga. Jõustumissätte kavandamise ning tagasiulatuva mõjuga jõustumise lubatavuse ja otstarbekuse põhimõtted on samad, mis esmaregulatsioonil.

8. Kui muudatustele on vaja anda tagasiulatuv jõud, saab jõustumisnormis seda selgelt märkida. Riigi Teatajas avaldatava ajakohase tervikteksti jõustumisandmetes ei saa pärast üldist jõustumistähtaega tagasiulatuva jõuga kuupäeva märkida, sest vastasel korral tekiks olukord, kus kehtivuspõhine tekst oleks kättesaadav varem kui muudatus ja tagasiulatuva rakendamise vajadus sõnaselgelt ei selgukski. Kui tagasiulatuv rakendamine nähakse ette sõnaselgelt, siis Riigi Teatajas tuleb muudatusi sisaldav terviktekst välja ajakohaste jõustumisaegadega, aga tervikteksti muutmismärgetes märgitakse nii tervikteksti päises kui ka vastava sätte juures selle tagasiulatuv kohaldamine. Selline vormistus aitab selgelt aru saada, mis ja millal jõustub ning mida ja millal rakendatakse tagasiulatuvalt erisusena.

9. Vaatamata sellele, et muutmise seadus jõustatakse üldkorras või jõustumissättes nimetatud ajalmuutmisvormeleid sisaldav tekst ei saa kehtivusaega. Muudetava seaduse tekst omandab sellest hetkest muutmise seaduse alusel uue, muudetud redaktsiooni. Ainult see redaktsioon on kehtiv.

10. Muutmissätted on alati seotud muudetava seaduse teatava hetke redaktsiooniga. Kui muudatuste jõustumine kavandatakse kaugele tulevikku, siis ei ole välistatud, et muudatuse aluseks olev, muudetav või sellega seotud tekst (viidatav) on vahepeal muutunud ning seeläbi tekib ebaõige või arusaamatu tekst.

Kui väljakuulutatud, kuid veel jõustumata muudatused on vahepeal täiesti või osaliselt vananenud ja need tuleb muutva seadusega välja jätta või muuta, siis tuleb tagada selle muutmise seaduse sätete jõustumine enne muutva seaduse jõustumist või sellega samal ajal.

11. Lõike 2 eesmärk on tagada seaduse lõpus normitehnilises märkuses asuvate ülevõetud ELi direktiivide loetelu aktuaalsus ja ajakohasus. See tähendab, et seaduse muutmisel ELi asjakohaste direktiivide muutumise tõttu tuleb täiendada ka normitehnilise märkuse sõnastust ning lisada sellele direktiivi muutva akti andmed koos avaldamismärkega. Direktiivi muutmisega on hõlmatud ka direktiivi täiendamise juhud. Avaldamismärke vormi käsitleb § 27 lõige 3. Tähelepanu tuleb pöörata normitehnilise märkuse õigele täiendamisele. Kui direktiivi on muudetud direktiivi või määrusega, mis ei ole eraldiseisev akt, siis ei lisata muutva akti andmeid senise loetelu lõppu, vaid need tuleb kajastada algse direktiivi andmete juures § 27 lõikes 4 sätestatud viisil.

NÄIDE 
muutva seadusega normitehnilise märkuse muutmise kohta:

 HEA

 7) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 
 „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37–47), muudetud direktiividega 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.04.2006, lk 54–63) ja 2009/136/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36).“

 

NÄIDE 
muutva seadusega normitehnilise märkuse täiendamise kohta:

 HEA

 6) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (ELT L 24, 29.01.2008, lk 8–29)”

 

 

Viimati uuendatud: 17. Jaanuar 2019