Sa oled siin

4. peatükk. Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõule esitatavad nõuded

§ 52. Otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu pealkiri, keelekasutus ning rekvisiidid

(1) Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõule märgitakse selle akti liik. Eelnõule pannakse pealkiri, milles lühidalt avatakse akti sisu ja pöördumise eelnõu pealkirjas ka pöördumise adressaat. Tekstis Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise pealkirjale viidates kasutatakse jutumärke.

(2) Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile.

(3) Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu kohustuslikud elemendid on sarnased seaduseelnõu kohustuslike elementidega, mis on loetletud käesoleva eeskirja §-s 20.

1. Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu pealkiri peab lühidalt avama akti sisu.

Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele

Kõrgemate riigiametnike ametisse nimetamisel märgitakse nimetatava isiku nimi otsuse pealkirjas.

Vaike Veski Riigikohtu liikme ametisse nimetamine

Isikute nimetamisel mitmest liikmest koosnevate kogude liikmeks (nt Riigikogu välisdelegatsioonid, avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogud) ei märgita otsuse pealkirjas isiku nime. Kui otsus ei käsitle mitte ainult isiku nimetamist, vaid ka teise isiku tagasikutsumist, märgitakse tagasikutsumine otsuse pealkirjas.

Stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine

2. Kuna Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise pealkiri on sageli pikk ning vajab akti liigi täpsustamist, kasutatakse selguse huvides neile aktidele teksti sees viitamisel jutumärke.

Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riiklike tagatiste andmiseks energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks ning kaugküttesüsteemide ja väikekatlamajade tõhustamiseks ning taastuvkütusele üleviimiseks“

3. Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu kohustuslikud elemendid sarnanevad seaduseelnõu kohustuslike elementidega. Eelnõule lisatakse märge „EELNÕU“, akti pealkiri, allkirjastaja ametinimetus ja nimi, vastuvõtmise koha ja kuupäeva märge ning märge esitamise kuupäeva ja esitaja kohta. Eelnõu ning seletuskiri peavad olema allkirjastatud.

4. Praktikas on tekitanud küsimusi Riigikogu otsuse avaldamismärke kasutamine. NTE § 30 reguleerib seaduse avaldamismärget ning ei ole üheselt kohaldatav Riigikogu otsusele kui üksikaktile. Nii võib olla ebaselge, millisele otsusele – kõige esimesele või viimasele – on õige viidata näiteks kaitseväe missiooni pikendamise otsuse korral ning milline avaldamismärge tuleb lisada. Lähtuma peab põhimõttest, et missiooni küll pikendatakse ja see jätkub, ent iga otsus on eraldiseisev akt. Seega on soovitatav otsuse tekstis missiooni identifitseerimiseks viidata selle kohta tehtud viimasele otsusele, mille avaldamismärke võib soovi korral lisada, kuid otsus on tuvastatav ka selle vastuvõtmise kuupäeva kaudu.

Pikendada alates 2013. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2011. aasta 
7. detsembri otsuses ˮ
Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanisˮ ette nähtud Kaitseväe kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis 2013. aasta 31. detsembrini.

§ 53. Riigikogu otsuse eelnõule esitatavad nõuded

(1) Riigikogu otsuse preambulis märgitakse reeglina Eesti Vabariigi põhiseaduse säte või seaduse säte, mille alusel otsus tehakse.

(2) Riigikogu otsuse preambul lõpeb sõnadega „Riigikogu otsustab:“. Otsustavas osas esitatakse otsuse sisu. Pikema teksti puhul jagatakse otsuse sätted eelnõu läbivalt araabia numbritega tähistatud punktideks ja sätetes loetelude esitamise vajaduse korral parempoolse ümarsuluga tähistatud alapunktideks.

(3) Isiku nimetamisel märgitakse Riigikogu otsuse eelnõus tema ees- ja perekonnanimi, vajaduse korral ka täpne ametinimetus või tiitel.

(4) Riigikogu otsuse eelnõus võib ette näha Riigikogu varasemate otsuste muutmise või kehtetuks tunnistamise.

1. Riigikogu otsuse preambulis tuleb märkida säte või sätted, mille alusel otsus tehakse.

Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse § 2 lõike 3 ja § 3 lõike 1 ning riigieelarve seaduse § 29 lõike 31 alusel Riigikogu otsustab:

Näide otsuse väärast sõnastamisest ilma preambulita:

Riigikogu kodu-ja töökorra seaduse § 154 lõike 1 alusel otsustab Riigikogu teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks.

Näide otsuse preambuli õigest sõnastamisest:

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab:

Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks.

2. Riigikogu otsuse preambul lõpeb sõnadega „Riigikogu otsustab:“, millele järgneb otsuse sisu uuelt realt ning suure algustähega.

Näide otsuse preambuli vales järjekorras sõnastamisest, lisaks on preambulisse toodud osaliselt ka otsuse sisu:

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõike 1 alusel otsustab Riigikogu teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku:

Töötada välja 2012. aasta 1. juuliks tegevuskava laste ja noorukite terviseteadlikkuse tõstmiseks.

Näited otsuse preambuli õigest sõnastamisest:

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab:

Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja 2012. aasta 1. juuliks tegevuskava laste ja noorukite terviseteadlikkuse tõstmiseks.

3. Võimaluse korral esitatakse preambulis otsuse vastuvõtmise õigusliku aluse kõrval ka otsuse vastuvõtmise faktiline alus. Sellisel juhul nimetatakse esimesena faktiline ning seejärel õiguslik alus. Mõlema – nii faktilise kui ka õigusliku aluse – esitamise korral on kujunenud tavaks kasutada faktilise aluse näitamisel sõna „seoses“ ning õigusliku aluse näitamisel sõna „lähtudes“.

Seoses Riigikogu XI koosseisu volituste lõppemisega ja seoses Riigikogu nimetatud ettevõtluse ja üldsuse esindajatest Eesti Arengufondi nõukogu osade liikmete volituste lõppemisega ning lähtudes Eesti Arengufondi seaduse § 10 lõikest 3, Riigikogu otsustab:

4. Erinevalt seaduseelnõust ei kasutata otsuse vormis umbisikulise tegumoe oleviku kindlat kõneviisi, vaid da-tegevusnime (kutsuda, nõustuda, kinnitada jne).

Riigieelarve seaduse § 48 lõike 6 alusel Riigikogu otsustab:

Kinnitada Vabariigi Valitsuse esitatud riigi 2009. aasta majandusaasta koondaruanne.

5. Riigikogu otsuse sisu ei liigendata paragrahvideks, vaid pikema teksti korral kasutatakse liigendamist punktideks ning alapunktideks.

6. Isikute nimetamise ja tagasikutsumise korral tuleb otsuse vormistamisel arvestada järgnevaid põhimõtteid.

Mitme isiku nimetamisel tuleb nimed järjestada tähestikulises järjekorras, lähtudes perekonnanimest. Kui otsusega nimetatakse nii Riigikogu liikmeid kui ka muid isikud, esitatakse Riigikogu liikmete ja muude isikute nimed eraldi punktides.

1. Nimetada Eesti Arengufondi nõukogu liikmeteks järgmised Riigikogu liikmed:
Juhan Jalakas
Mai Mets.

2. Nimetada Eesti Arengufondi nõukogu liikmeteks järgmised ettevõtluse ja üldsuse esindajad:
Heldur Hommik
Valter Väli.

7. Üldjuhul Riigikogu otsuse eelnõus varasemaid Riigikogu otsuseid ei muudeta ega tunnistata kehtetuks, kuid sõltuvalt otsuse sisust võib see mõnikord siiski vajalik olla.

1. Hüvitada Riigikogu 1993. aasta 20. jaanuari otsuse ˮNSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontodˮ punktiga 1 moodustatud Eesti Vabariigi nõuete fondi, nimetusega Riiklik VEB Fond, väljalastud sertifikaatidega tagatud nõuded sertifikaatide omanikele sihtasutuse VEB (registrikood 90005395, likvideerimisel) vara müügist laekuva raha arvel sihtasutuste seaduse alusel toimuva likvideerimismenetluse raames.

2. Tunnistada kehtetuks Riigikogu 1993. aasta 20. jaanuari otsus ˮNSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontodˮ (RT 1993, 4, 61).

Näiteks võib ka tekkida vajadus muuta Riigikogu komisjoni moodustamise otsust või see kehtetuks tunnistada, kuid isikute nimetamise ja arengukavade heakskiitmise otsuste muutmine või kehtetuks tunnistamine ei ole kohane.

8. Otsuseid, millega Riigikogu moodustab mõne komisjoni või delegatsiooni ning ühtlasi nimetab sinna liikmed, võib Riigikogu sama koosseisu volituste kestel muuta. Sellised otsused on Riigikogu eri-, probleem- ja uurimiskomisjoni moodustamise otsused ning Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamise otsused. Nende otsuste muutmine on võimalik ka juhul, kui muudatus tehakse vaid liikme tagasikutsumiseks või uue liikme nimetamiseks. 

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 19 ning korruptsioonivastase seaduse § 14 alusel Riigikogu otsustab:

Muuta Riigikogu 2011. aasta 5. mai otsust „Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine“ ja nimetada korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liikmeks Naatan Nurme asemele Kardo Kaur.

9. Omaette liigi moodustavad Riigikogu otsused avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogudesse liikmete nimetamise kohta.[1] Selliste otsustega ei kehtestata muid tingimusi või kohustusi kui isikute nimetamine või tagasikutsumine. Neid otsuseid ei muudeta, vaid isikute vahetumise korral tehakse iga kord uus otsus.

10. Kui seadusest või muust õigusaktist tulenevalt lõpevad nõukogusse kuuluva isiku volitused konkreetse sündmuse saabumisel või asjaolu tekkimisel, nagu

– tähtaja möödumine,

– Riigikogu liikme volituste lõppemine,

– Riigikogu koosseisu volituste lõppemine,

– nõukogu liikmele esitatavale tingimusele mittevastamine (nt Rahvusringhäälingu nõukogu liige lahkub fraktsioonist),

ei sõnastata uue liikme nimetamise otsuses nõukogu senise liikme volituste lõpetamist. Tema volitused on lõppenud vastava sündmuse saabumisel või asjaolu tekkimisel ning see märgitakse otsuse preambulis faktilise asjaoluna.

Näide ebaõigest volituste lõpetamisest otsusega

Arvata hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseisust välja Kultuuriministeeriumi esindajana nõukogu liikmeks nimetatud Liine Lepik ja nimetada tema asemele uueks nõukogu liikmeks Kultuuriministeeriumi kantsler Maret Maasikas.

Õige näide volituste lõppemise sõnastamise kohta

Seoses Kultuuriministeeriumi kantsleri Liine Lepiku ametist lahkumisega ja lähtudes hasartmängumaksu seaduse § 7 lõikest 4, Riigikogu otsustab:

Nimetada hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikmeks Kultuuriministeeriumi esindajana Kultuuriministeeriumi kantsler Maret Maasikas.

11. Kui on ette nähtud, et Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel lõpevad Riigikogu liikmest nõukogu liikme volitused nõukogu uue koosseisu nimetamisel, on uue otsuse jõustumine volitusi lõpetavaks sündmuseks ning otsuse eelnõus ei näha eraldi ette nõukogu senise liikme volituste lõpetamist, kuid preambulis märgitakse faktilise alusena Riigikogu koosseisu volituste lõppemine.

Seoses Riigikogu XI koosseisu volituste lõppemisega ja lähtudes Eesti Haigekassa seaduse § 9 lõikest 2, Riigikogu otsustab:

Nimetada Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks Riigikogu XII koosseisu liige Hulda Hunt.

12. Kui nõukogu liige astub omal soovil tagasi või kui nõukogu liige kutsutakse tagasi, lõpevad tema volitused tema asemele nõukogu uue liikme nimetamise otsuse jõustumisel. Kui nõukogu liige astub omal soovil tagasi, nimetatakse vastava nõukogu liikme tagasiastumine otsuse eelnõu preambulis kui otsuse faktiline alus. Kui nõukogu liige kutsutakse tagasi, esitatakse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine otsuse eelnõu eraldi punktides.

Seoses Riigikogu liikme Sander Säga Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikme kohalt omal soovil tagasiastumisega ja lähtudes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 8 lõikest 7, Riigikogu otsustab:

Nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeks Riigikogu liige Mati Meigas.

Lähtudes Eesti Haigekassa seaduse § 9 lõikest 6 ja § 9 lõikest 2, Riigikogu otsustab:
1. Kutsuda Eesti Haigekassa nõukogust tagasi Riigikogu liige Tarvo Tasane.
2. Nimetada Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks Riigikogu liige Osvald Ohakas.

Kui seadus või muu õigusakt võimaldab nõukogu liikme enne tähtaja saabumist tagasi kutsuda vaid konkreetse täiendava tingimuse saabumisel või olemasolul, esitatakse otsuse eelnõu preambulis tagasikutsumise faktiline ja õiguslik alus.

Seoses Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme Õnneleid Õuna nimetamisega AS-i ABC kui meediateenuse osutaja juhtorgani liikmeks ja lähtudes Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 15 lõike 1 punktist 2 ja lõikest 3 ning § 14 lõike 1 punktist 2, Riigikogu otsustab:
1. Kutsuda Eesti Rahvusringhäälingu nõukogust tagasi Õnneleid Õun.
2. Nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Viktor Vesi.

13. Riigikogu otsuse eelnõusse tuleb lisada otsuse jõustumise aeg, sest see ei ole kindlaks määratud ühegi teise aktiga. Riigikogu otsuse jõustumise aeg märgitakse otsuse viimases punktis.

Käesolev otsus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev otsus  jõustub 2012. aasta 3. veebruaril.

Käesolev otsus jõustub selle allakirjutamisel.

§ 54. Riigikogu avalduse, deklaratsiooni või pöördumise eelnõule esitatavad nõuded

(1) Riigikogu avalduse, deklaratsiooni või pöördumise eelnõu teksti liigendamine struktuuriosadeks ei ole nõutav. Kui eelnõu mahukuse tõttu teksti liigendatakse, lähtutakse käesoleva eeskirja § 53 lõikes 2 sätestatust.

(2) Kui avaldus, deklaratsioon või pöördumine on suunatud teistele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, lisatakse eelnõule selle võõrkeelne tõlge.

1. Üldjuhul ei liigendata Riigikogu avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise teksti struktuuriosadeks. Pikemate tekstide korral, mis sisaldavad ka loetelu, võiks siiski NTE § 53 lõikes 2 esitatud liigendamise reeglitest lähtuda, s.t tekst jagatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega tähistatud punktideks ning loetelude esitamise vajaduse korral parempoolse ümarsuluga tähistatud alapunktideks.

2. Riigikogu avaldusel, deklaratsioonil ja pöördumisel ei ole regulatiivset toimet ning neile  jõustumisaega ei märgita.

3. Teistele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele suunatud Riigikogu avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõule lisatakse eelnõu tõlge kas ühte või mitmesse võõrkeelde. Näiteks Riigikogu 2008. aasta 12. augusti avaldusele „Vene sõjalisest agressioonist Georgia vastu“ lisati tõlked inglise ja vene keelde.

§ 55. Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu seletuskiri

(1) Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni või pöördumise eelnõule lisatakse selle vajalikkust põhjendav seletuskiri, millele kirjutab alla eelnõu esitaja või tema esindaja. Seletuskirjale märgitakse eelnõu esitamise kuupäev.

(2) Ametiisiku ametisse nimetamise otsuse eelnõule lisatakse ametiisiku ametisse nimetamiseks nõutavad dokumendid, sealhulgas ärakiri ametisse nimetatava kandidaadi kirjalikust nõusolekust ja tema eluloo lühikokkuvõte.

1. Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise seletuskiri peab eelkõige põhjendama vastava akti vastuvõtmise vajalikkust. Nimetatud aktide seletuskirjadele ei kohaldata seaduseelnõu seletuskirja nõudeid. Ametiisiku ametisse nimetamise otsuse seletuskirjas ei põhjendata mitte ainult eelnõu vastuvõtmise vajalikkust, vaid ka konkreetse isiku valikut.

Näide Riigikogu otsuse vastuvõtmise vajalikkuse põhjendamisest seletuskirjas:

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktile 7 ja §-le 134  nimetab riigikontrolöri ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul viieks aastaks.

Riigikogu nimetas Kaljo Kuusiku riigikontrolöriks 25. veebruaril 2004  ning ta astus ametisse vande andmisega Riigikogu ees 1. aprillil 2004. Seega lõpevad Kaljo Kuusiku volitused riigikontrolörina 31. märtsil  2009.

Praktikas on kõnealused seletuskirjad lühikesed ja kajastavad lisaks uue isiku nimetamise põhjusele ainult väga ülevaatlikult tema vastavust ametikohale esitatavatele nõuetele, haridust ning senist töökogemust.

2. Riigikogu nimetab ametisse mitmed kõrged riigiametnikud. Ametiisiku ametisse nimetamise otsusele lisatakse nõutavad dokumendid, sealhulgas ärakiri kandidaadi kirjalikust nõusolekust ning eluloo lühikokkuvõte. Nõutavate dokumentide kindlaksmääramine on tunnetuslik ning praktika on väga erinev. Mõnikord on seletuskirjale, isiku kirjalikule nõusolekule ning elulookirjeldusele lisatud mitmeid muid materjale, nagu kõrgharidust tõendava dokumendi, tööraamatu, teenistuslehe ja ID-kaardi koopia, teisalt on piirdutud vaid seletuskirja ning Riigikogu komisjoni istungil väljendatud isiku suulise nõusolekuga. Lähtuma peaks siiski põhimõttest, et otsuse eelnõu seletuskirjale lisatakse vähemalt isiku elulookirjeldus ning ärakiri tema kirjalikust nõusolekust.



[1] Siia hulka kuulub põhimõtteliselt ka hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu, sest Riigikogu volitused piirduvad vaid nõukogu liikmete nimetamisega, ehkki hasartmängumaksu seadus kasutab sõnastust „Riigikogu moodustatud nõukogu“ (§ 7 lg 4).

 

Viimati uuendatud: 10. Aprill 2017