Sa oled siin

Alaealiste erikohtlemine

Projekti eesmärk


Projekti eesmärk on toetada alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi: aidata praktikasse tuua uusi lähenemisviise, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöövorme ja
-mudeleid ning ajakohastada valdkonna spetsialistide teadmisi ja oskusi.

Sedakaudu suureneb noorte vastutustunne ja arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel panevad noored toime vähem korduvõigusrikkumisi.

 

 
 

 

 

Projekti tulemused

  • Alaealiste ja noorte kannatanute ja õigusrikkujatega töötavad erikoolituse saanud spetsialistid, sh kinnistes lasteasutustes.
  • Kriminaaljustiitssüsteemi praktikute käsutuses on riskide ja vajaduste hindamise tööriistad, mille abil hinnata õigusrikkujate vajadusi ja määrata neile sellest lähtuvaid sekkumisi.
  • Välja on töötatud Eesti konteksti sobivad õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelise koostöö vormid ja mudelid, mis tagaksid alaealiste ja noorte õigeaegse jõudmise neile sobitavetele teenustele.
  • Välja on töötatud ja kättesaadavaks tehtud trahvidele ja kinnisesse asutusse suunamisele alternatiivsed sekkumised.
  • Vabatahtlike lepitajate kaasamine suurendab kogukonna mõju ja osalust erinevate kogukonnas üles tulevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel.
 

Projekti tegevused


1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine

Projekti tulemusel paraneb õigussüsteemi tööle siirduvate ja seal juba töötavate spetsialistide ettevalmistus tööks alaealiste ja noortega. Projekti jooksul ühendatakse koolitusprogrammi osad olemasolevatesse õppekavadesse kõrgkoolides, tagades projekti raames ellu viidud tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse. Läbiviidud uuringute tulemusel tekib ajakohane ja täpsem teadmine õigussüsteemiga kokku puutuvate laste ja noorte olukorrast ning süsteemi edasistest arenguvajadustest.

2. Hindamisinstrumentide ning õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste koostöömudelite arendamine tööks õigusrikkujatega

Projekti tulemusel on Eestis katsetatud vähemalt kaht erinevat kogukondlikku koostöömudelit alaealiste ja noorte õigusrikkumiste ennetamiseks. Kasutusele on võetud hindamisinstrumendid, mis võimaldavad suunata lapsi ja noori senisest täpsemalt just neile sobivatele teenustele. Kasutusel on juhtumikorralduse mudel keeruliste noorte õigusrikkujatega töötamiseks.

3. Sekkumised noortele õigusrikkujatele

Projekti tulemusel on Eestis kasutusele võetud lühisekkumised alaealiste ja noore kergematele õigusrikkumistele reageerimiseks. Kasutusel on alaealiste vabatahtlik lepitus, tänavalepitus ja vähemalt veel üks taastaval õigusel põhinev sekkumine. Kriminaalhoolduses kasutusel olevad sekkumised on ajakohastatud.

4. Noortele mõeldud residentaalsed teenused

Projekti tulemusel on parandatud kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali kompetentse. Välja on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali läbipõlemist ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis aitavad paremini toime tulla vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega.

 

Üritused

 

Toimunud üritused

 

Aasta 2020 on eriline mitmel moel. Sotsiaalkindlustusamet ja justiitsministeerium korraldasid novembris taastava õiguse nädala asemel hoopis taastava õiguse kuu. 26.11.2020 toimus selle raames kuud lõpetav rahvusvaheline lõpukonverents „Kelle õigus on taastav õigus?“, mis võimaldas huvilistel osaleda veebi vahendusel. See oli põnev päev nii kohalike kui ka väliskolleegide praktikate ja kogemuste jagamisega. Päeva juhtis Urmas Vaino ning päeva kanti veebis üle Proto Avastustehasest.

Konverents on järelevaadatav justiitsministeeriumi YouTube’i kanalil.

Taastava õiguse konverents, päevajuht Urmas Vaino.Taastava õiguse konverents.

Taastava õiguse konverents ja Urmas Vaino kunstnikuga.Taastava õiguse konverentsil valminud joonistus.

 

1. oktoobril 2020 leidis aset justiitsministeeriumi projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ avakonverents. Konverents toimus veebiülekandena PROTO avastustehasest Tallinnas. 

Konverentsil tõid esinejad kuulajateni mõtteid sellest, kuidas ennetada noorte sattumist õigusrikkumiste teele ja kui see siiski on nii läinud, siis kuidas aidata noorel tagasi õiguskuuleka elu ning parema tuleviku poole pöörduda. Konverents oli suunatud erinevate erialade spetsialistidele, kes töötavad ühel või teisel viisil õigussüsteemi vaatevälja sattunud alaealiste ja noortega ning päeva eesmärk oli anda ülevaade projekti põhitegevustest, aga mis olulisem – kuulajaid inspireerida ja koostööle kaasata. 

Konverents toetas projekti "Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine" eesmärkide elluviimist ning on finantseeritud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 poolt.

Konverents on järelevaadatav siit: https://www.worksup.com/Event ID: KUIDASSAAB

Konverentsi saab järele vaadata ka YouTube'ist.

Konverentsi päevakava

„Kui kuidagi ei saa, siis kuidas saab?“ avakonverents „Kui kuidagi ei saa, siis kuidas saab?“ avakonverents.

 

Planet Youth konverents Islandil, Reykjavikis 06.03.- 08.03.2020

06.-08.03.2020 oli Eesti delegatsioonil hea võimalus osa saada projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ raames Islandil, Reykjavikis toimunud rahvusvahelisest konverentsist Planet Youth. Kolme päeva jooksul tõi suur hulk rahvusvahelisi esinejaid osalejateni erinevate riikide praktikaid Islandi mudeli käivitamisest ja noortega seotud ennetustöö teemal. Interaktiivsed konverentsipäevad pakkusid põhjalikku ülevaadet mudeli rakendamisest nii Euroopas kui ka kaugemates riikides nagu Tšiili ning võimaldasid läbi aktiivsete arutelude saada häid sisendeid mudeli elluviimiseks Eestis. Eesti delegatsiooni kuulusid Tallinna linnaosade tervisedendajad, Tallinna Haridusameti tervisedenduse vanemspetsialist ja projekti koordinaator.

Islandi mudelil põhinevate meetodite rakendamine Tallinna koolides on plaanis projekti perioodi jooksul 2020- 2023.

Lisainfo Islandi ennetusmudeli kohta: https://planetyouth.org/

 

Uudised

 

 

Projekti eelarve

 

 

Summa

Osakaal

EMP/Norra toetus

3 999 235

85%

Riiklik kaasfinantseering

705 747

15%

Omafinantseering

0

0%

Eelarve kokku

4 704 982

100%

 

Viimati uuendatud: 5. Veebruar 2021