Projektid välisvahenditest

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA JA NORRA TOETUSTEST RAHASTATAVAD PROJEKTID

Lõppenud projektid

1. Norra 2009.–2014. aasta finantsmehhanismist rahastatud programmi „Rahvatervis“ raames rakendatakse projektiNakkushaiguste ennetamise ja ravisüsteemi tugevdamine vanglates. Programmi elluviija on sotsiaalministeerium, projekti viib ellu justiitsministeerium. Projekti eesmärk on vähendada nakkushaiguste levikut ja parandada nende ravivõimalusi vanglates, sh suurendada personali teadmisi. Projekti toetussumma on 800 000 eurot, sh Norra toetus 680 000 eurot. Projekti viiakse ellu 2013. aasta maist kuni 2015. aasta detsembrini. Lisainfot rahvatervise programmi kohta leiab sotsiaalministeeriumi võrgukodust ja e-posti aadressil Kristel.Kivimets@just.ee.

2. Eesti Noorsootöö Keskuse koordineeritava programmi „Riskilapsed ja noored“ raames viis justiitsministeerium koostöös sotsiaalministeeriumiga ellu projekti „Riskilaste ja ­noorte tugisüsteemi väljaarendamine”. Projektiga loodi tulemuslik tugisüsteem, milles hinnatakse mitmekülgselt riskilaste ja -noorte probleeme, pakutakse tõhusaid teenuseid ja ühispädevusi sotsiaalhoolekande, haridusliku toe ja kuritegevuse ennetamise valdkonnas. Projekti eesmärgina töötati välja valdkondadeülene riiklik tugisüsteem, et vähendada lapsi ja noori mõjutavaid riskitegureid ning suurendada kaitsetegureid. Projekti eelarve oli 2 663 016 eurot, millest 1 538 024 eurot justiitsministeeriumi tegevuste elluviimiseks.

Programmi raames viis justiitsministeerium ellu mh kaht taotlusvooru: „Jätkutugi vanglast või erikoolist vabanenud noortele“ ja „Kogukondlik kuriteoennetus“, mille raames said toetust projektid kohalike kogukondlike kuriteoennetuslike algatuste toetamiseks, et edendada ühiskoostöö võrgustikke, suurendada spetsialistide ja kodanikeühenduste teadmisi ja oskusi ning arendada haldusvõimekust strateegilise kuriteoennetuse elluviimiseks. Vanglast või erikoolist vabanenud noorte jätkutoe taotlusvoorule eraldati 474 650 eurot ja kogukondliku kuriteoennetuse taotlusvoorule 295 146 eurot. „Riskilapsed ja noored“ projekt kestis juunist 2013 kuni aprillini 2016. Lisainfot riskilapsed ja noored programmi kohta leiate noorsootöö keskuse veebilehel ning lisainfot justiitsministeeriumi koordineeritavate taotlusvoorude kohta saab e-posti aadressil info@just.ee.

Norra toetuste logo

EESTI-ŠVEITSI KOOSTÖÖPROGRAMMI PROJEKTID

Lõpetatud projektid

3. Projekti „Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon“ eesmärk on luua integreeritud ja toimiv uimastiprobleemidega isikutele mõeldud ravi ja rehabilitatsiooni süsteem ning osutada ravi ja rehabilitatsiooni süüdimõistetud uimastiprobleemidega isikutele, kelle vangistus on asendatud ravi või rehabilitatsiooniga. Projekti administreerib justiitsministeerium. Peamised partnerid on sotsiaalministeerium ja tervise arengu instituut. Koostööpartnerite hulka kuuluvad ka prokuratuur, vanglad, kriminaalhooldusosakonnad ja Eesti psühhiaatrite selts. Projekti kogumaksumus on 1 117 647 Šveitsi franki, sh toetuse summa 950 000 Šveitsi franki. Projekti elluviimise aeg: august 2011 – detsember 2015. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt Triin.Saulep@just.ee.

4. Koostöös Eesti kohtuekspertiisi instituudiga viib justiitsministeerium ellu projekti „Meetmed piiride kindlustamiseks – kohtuekspertiisi ja kohtueelse menetluse suutlikkuse tõstmine ennetamaks kuritegevust ja tõstmaks hädaolukordadele reageerimise suutlikkust“. Info projekti kohta on kättesaadav kohtuekspertiisi instituudi võrgukodus

5. Projekti 
„Vahistatute kaugülekuulamine“ käigus varustati enamik Eesti kohtumajasid tänapäevaste videokonverentsisüsteemidega. Eesmärk oli tõhustada kohtute tööd ning vähendada eelkõige kinnipeetavate ja ka teiste kohtuistungi poolte transpordikulusid. Politsei- ja piirivalveameti arestikambrite juurde paigaldati seadmed, mille kaudu kinnipeetavad saavad kiiresti ja operatiivselt osaleda kohtuistungitel. Justiitsministeerium viis projekti ellu koostöös registrite ja infosüsteemide keskusega. Projekti viidi ellu 2012. aasta veebruarist 2013. aasta juulini. Projekti kogumaksumus oli 647 059 Šveitsi franki, millest välistoetus 550 000 Šveitsi franki. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil Kaupo.Karuse@just.ee.

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi logo

EUROOPA KOMISJONI PROGRAMMIDE PROJEKTID

Lõpetatud projektid

6. Justiitsministeerium viib Euroopa Komisjoni kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise (ISEC) programmi raames ellu projekti „Kannatanu toetamine kriminaalmenetluses: inimkaubanduse vastu võitlemise koolitus kriminaalõigussüsteemi praktikutele“. Projektil on mitu partnerit Eestist, Lätist, Leedust, Rootsist ja Bulgaariast. Projekt on mõeldud politseiametnikele, prokuröridele ja kohtunikele, kaudselt ka võimalikele inimkaubanduse ja perevägivalla ohvritele. Projekti eesmärk on suurendada spetsialistide teadmisi, kuidas ohvreid kriminaalmenetluses paremini kohelda ning kaitsta inimkaubanduse ja perevägivalla ohvreid. Selleks töötatakse välja koolitusprogramm, korraldatakse koolitusi, töötubasid ja õppevisiite. Samuti koostatakse ohvrite infovoldik ja juhised spetsialistidele. Projekt saab avapaugu aprillis rahvusvahelise koolitusega Eestis ja lõpeb meediakampaaniaga igas osalevas riigis. Projekti kestab 2013. aasta detsembrist 2015. aasta detsembrini. Projekti kogueelarve on 168 000 eurot, millest riigi kaasfinantseering on 16 825 eurot. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt Kerli.Palu@just.ee.

7. Euroopa Komisjon tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmist rahastati PROGRESS projekti „Kasvatades vägivallavaba põlvkonda” , mis oli noortele mõeldud koolituste ja meediakampaania elluviimiseks. Projekt keskendus mõlemast soost noortele, et vältida nende sattumist vägivallamustrisse, et nad ei võtaks omaks ohvri ega vägivallatseja rolli. Projekti partneriteks olid sotsiaalministeerium, siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, Eesti naisteühenduste ümarlaud ja Eesti avatud noortekeskuste ühendus (ANK) ja projekti raames korraldatati koolitusi, interaktiivseid seminare maakondades, meediakampaania ning 2015. aastal ka rahvusvaheline konverents. Projekti kestis 2014. aasta jaanuarist kuni 2015. aasta juunini. Projekti kogueelarve oli 226 360 eurot, sellest Eesti kaasfinantseering 46 000 eurot. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt info@just.ee

8. Septembris 2014 algas justiitsministeeriumi eestvedamisel ning Euroopa Komisjoni kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise programmi (ISEC) toel projekt „Korruptsiooni vähendamine: keskendumine erasektori korruptsioonile“. Projekti eesmärgid on koguda infot erasektori korruptsiooni kohta, arendada korruptsioonioonivastase poliitika elluviimist ning parandada õiguskaitseorganite võimekust korruptsioonikuritegude uurimisel. Samuti on eesmärk suurendada ettevõtjate teadlikkust korruptsiooni ilmnemisest erasektoris ning tugevdada motivatsiooni ja valmisolekut selle vastu tegutseda.Projekti raames korraldatakse sotsioloogiline uuring Eesti ja Taani ettevõtjate hulgas, toimuvad õppereisid õiguskaitse praktikutele ning projekt kulmineerub 2015. aasta lõpus Eestis toimuva rahvusvahelise korruptsiooniteemalise konverentsiga.

Projekt kestab poolteist aastat ja peale justiitsministeeriumi on kaastatud kaksteist Eesti ja välismaist partnerit. Projekti kogueelarve on 296 067 eurot, millest 10% ehk 29 607 eurot moodustab riiklik kaasfinantseering. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil Pilleriin.Lindsalu@just.ee.

9. Euroopa Komisjon rahastas ajavahemikul 01.10.2015–30.09.2016 justiitsministeeriumi juhitud e-Justice’i testamendiregistrite liidestamise projekti („Further developments in the area of interconnection of registers of wills“ JUST/2014/JACC/AG/E-JU/6966).

Projekti raames analüüsiti võimalusi tõhustada piiriülest pärimismenetlust infotehnoloogiliste vahendite abil. Peamise teemana keskenduti Euroopa Liidu kodanike testamentide elektroonilisele registreerimisele ning testamendi olemasolu fakti ja testamendi koopia edastamisele. Teema on äärmiselt oluline selleks, et tänapäeva globaalses ühiskonnas tagada Euroopa Liidu kodanike viimase tahte täitmine olenemata tema sünni-, elu- või töökohariigist. Projektis selgusid õiguslikud ja tehnilised takistused, mis ei võimalda õigustatud huvi korral kodanikul, tema esindajal või notaril teisest liikmesriigist teabele juurde pääseda. Tehtud põhjal koostati soovitused nii poliitilise kui ka tehnilise koosvõime ja info kättesaadavuse parandamiseks. Soovituste kohaselt tuleks selleks otstarbeks võimalikult suures ulatuses kasutada Euroopa e-õiguskeskonna portaali kui ühtset kontaktpunkti Euroopa Liidu kodanikele ja õiguspraktikutele. Nimetatud portaali jaoks loodi koos Euroopa Komisjoniga ka Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse dünaamilised veebis täidetavad vormid, mis lihtsustavad vormi täitmise ja tulevikus ka edastamise protsessi.

Kui Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse vormid tehakse kodanikele kättesaadavaks juba lähiajal, siis selliste tehniliste arenduste väljatöötamine, mis võimaldaksid kiiremat ja lihtsamat juurdepääsu testamendiga seotud teabele, on selle projekti järgmiste aastate jätkutegevus.

Projekt viidi ellu koostöös Euroopa testamendiregistrite võrgustiku ühingu (ENRWA), Euroopa Liidu notariaatide nõukogu, Eesti notarite koja ning Euroopa Liidu liikmesriikidega, kellest projekti panustasid Leedu, Ungari, Itaalia, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka ja Austria, kuid vastavas Euroopa Liidu Nõukogu e-Justice’i ekspertrühma töös osalesid 20 liikmesriigi esindajad.

Projekti kogumaksumus oli 194 742 eurot, millest 80% hüvitas Euroopa Komisjon ning 20% oli partnerite omafinantseering.

Projekti raames koostati:

Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil Elen.Kraavik@just.ee.

10. Euroopa Liidu kriminaalõiguse programmis (JPEN) rakendati veebruarist 2011 kuni maini 2013 projekti „Kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste andmekogu”. Projekti eesmärk oli parandada süüdimõistetud isikute identifitseerimist karistusregistris, luues paberivaba infovahetuse vanglate infosüsteemiga. Euroopa Komisjon toetas projekti 422 251 euroga, justiitsministeeriumi omafinantseering oli 180 965 eurot.

11. Justiitsministeerium viis koos Eesti kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ning registrite ja infosüsteemide keskusega ellu Euroopa Komisjoni tsiviilõiguse programmist (JCIV) rahastatud rahvusvahelist projekti „Piiriülese täitemenetluse infosüsteemi arendamine“ („Cross-Border Enforcement Proceeding Tool“, JUST/2011/JCIV/AG/3384). Projekti olid kaasatud rahvusvaheline kohtutäiturite liit, Leedu kohtutäiturite koda ja Läti kohtutäiturite koda. Projekti elluviimise aeg oli veebruar 2013 – veebruar 2015.

Projekti eesmärk oli tõhustada kohtutäiturite tööprotsesse, luues Euroopa kodanikele ja ettevõtetele uue täisdigitaalse täitemenetluse infosüsteemi ja mitmekeelse piiriülese avaliku kasutajaliidese, mis võimaldab menetlusprotsessi alustada, jälgida menetluskulgu ning saata ja arhiveerida menetluse dokumente kohtuorganitele või kohtutäituritele teises Euroopa riigis. Projekti kogueelarve oli 1 438 442,10 eurot, millest 80% ehk 1 150 751,10 eurot hüvitas Euroopa Komisjon ning 287 691 eurot panustasid projekti partnerid. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt Siret.Kuhi@just.ee.

12. Euroopa Komisjon rahastas tsiviilõiguse programmist e-päringute analüüsiprojekti („Creating a unified environment for citizens to enquire personal data. Analysis project“, JUST/2012/JCIV/AG/3383). Projekti eesmärk oli koostada analüüs õiguslike ja tehniliste lahenduste kohta, et luua infotehnoloogiline keskkond, mille vahendusel saaksid inimesed pärida enda kohta käivaid ning justiitsvaldkonna andmekogudes ja registrites töödeldavaid isikuandmeid. Koos partneritega riigi infosüsteemide ametist, Leedu justiitsministeeriumist ja Leedu andmekaitseinspektsioonist analüüsiti võimalust muuta lahendus rahvusvaheliseks (Eesti-Leedu ja Leedu-Eesti suunal). Projekti viidi ellu 2013. aasta märtsist kuni 2014. aasta septembrini. Projekti kogumaksumus oli 144 742,50 eurot, millest Euroopa Komisjoni toetus 115 792,50 eurot. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil Kairit.Kulm@just.ee.

euroliidu logo

EUROOPA LIIDU TÕUKETOETUSTEST RAHASTATAVAD PROJEKTID

13. „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ (2014-2019) ja "Vanglast vabananute jätkutugi" (2020-2023) on Euroopa Sotsiaalfondi finantseeritava Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ tegevus 2.2.3.

Eesmärk on suurendada vanglast vabanenute osalust tööturul, tööturu- ja sotsiaalteenustel ning seeläbi vähendada vanglast vabanejate retsidiivsust. Jätkutoe abil  parandatakse vanglast vabanenute sotsiaalset kaasatust ja võimalusi iseseisvaks toimetulekuks. Jätkutugi koosneb kahest teenusest: tugiisiku- ja koos nõustamisteenustega ajutisest majutusteenusest.

Tugiteenus vanglast vabanejatele eelarve: 1 806 701 eurot (sh ESF toetus 1 535 696 eur)

Vanglaste vabanenute jätkutugi eelarve: 2 341 000 eurot (sh ESF toetus 1 694 884 eurot)

Projektijuht: Stanislav Solodov (Stanislav.solodov@just.ee)

 

 

14. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatavaid projekte „Õiguse revisjon“ ja „Õigusloome arendamine“ (2014-2020) viib justiitsministeerium ellu prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tulemuste saavutamiseks“ raames. Tegevuste eesmärk on arukas õigusloome kodifitseeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine. Projekti „Õiguse revisjon“ raames jätkab justiitsministeerium õiguse asjakohastamise ja korrastamisega, mida alustati programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames, kuid mida ei jõutud kõikides vajalikes valdkondades lõpuni viia. Iga kodifitseerimisprojekt sisaldab aruka õigusloome tegevusi – lihtsustamine, ELi õiguse rakendamise analüüs, alternatiivide kaalumine, mõjude analüüs ja huvirühmade kaasamine. Projekti „Õigusloome arendamine“ raames korraldatakse koolitusi õigusloomejuristidele, tegeldakse õigusloomejuristide järelkasvu arendamisega ja õppereiside, sh konverentside, seminaride vms ürituste korraldamisega.

Projektide rakendusasutus on riigikantselei ja rakendusüksus on riigi tugiteenuste keskus.

Projekt „Õiguse revisjon“ kestab 01.04.2014–31.12.2021. Projekt „Õigusloome arendamine“ kestab 01.05.2014–31.12.2021 (õigusloomejuristide koolitused, järelkasv) ja 01.01.2015–31.12.2021 (õppereisid, konverentsid).

Projektide eelarve: projekti „Õiguse revisjon“ eelarve on 1 455 525 eurot (85% Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond, 15% riiklik kaasfinantseering) ja projekti „Õigusloome arendamine“ eelarve on 375 029 eurot (85% Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond, 4,49% riiklik kaasfinantseering, 10,51% omafinantseering).

Projektijuht: Annika Leevand, annika.leevand@just.ee, 620 8236 või info@just.ee.

Lõpetatud projektid

15. Justiitsministeerium viib ellu Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavat projekti „PRIS – uus prokuratuuri infosüsteem“
Projekti tulemusena saavutatakse ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste korraldus kohtueelses menetluses, mis hõlmab nii uurimisasutusi, prokuratuuri kui ka kohtusüsteemi ning olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. Projekti eesmärk on toetada kriminaalmenetluse tõhustamist läbi toimiva ja tõhusa infosüsteemi, et seeläbi hoida kokku kulusid kriminaalmenetlusele ning saavutada olemasolevate menetlusressursside säästlikum kasutus.
Eraldatud toetuse summa: 500 000 eurot.
Projekt elluviimise aeg: 20.06.2016–19.06.2018. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt Tarmo.Luup@just.ee.



16. Õiguspoliitika osakond rakendab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat programmi 
„Parema õigusloome arendamine“. Programmi eesmärk on kodifitseerida sotsiaal-, keskkonna-, majandushalduse, ehituse ja planeerimise ning väärteomenetluse ja karistusõiguse valdkonna õigusaktid ja kujundada õigusaktide mõjude analüüsi süsteem. Programmi kogumaht on 2 769 056 eurot (43 326 316 krooni), millest 2 630 603 eurot (41 160 000 krooni) moodustab tõukefondide (Euroopa Sotsiaalfond) toetus ja 138 453 eurot (2 166 316 krooni) justiitsministeeriumi omafinantseering. Programmi elluviimise aeg: 2007 – september 2014. Lisainfot programmi kohta saab e-posti aadressilt Annika.Leevand@just.ee.

 

VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TOETAMISE PROJEKTIDE (RITA2) RAAMES TEOSTATAVAD UURINGUD

Käimasolevad uuringud:

  • Õigusrikkujatele suunatud mobiilsete vaimse tervise alaste sekkumiste analüüs ja esialgne prototüüpimine. Eelarve: 70 000 eurot (sh ERF toetus: 42 000 eurot)

Valminud uuringud:

  • Noorte õigusrikkujate uuring: hindamine, reageerimine ja kohtlemine. Eelarve 105 000 eurot (sh ERF toetus 60 000 eurot)
  • Kuriteoohvrite kohtlemise ja kaitse uuring. Eelarve: 50 000 eurot (sh ERF toetus 25 000 eurot)
  • Hariduse valdkonna korruptsiooniriskide ja pettuste uuring. Eelarve: 40 000 eurot (sh ERF toetus 20 00 eurot)
  • Raskete kuritegude toimepanijate retsidiivsusriski hindamisvahendi valiidsuse uuring. Eelarve 38 000 eurot (sh ERF toetus 19 000 eurot)
  • Tõsiste käitumuslike probleemidega laste ja noorte ning nendele suunatud sekkumiste uuring. Eelarve: 25 000 eurot (sh ERF toetus 12 500 eurot)
  • Alkoholist põhjustatud tervisehäirete ja käitumisriskide vähendamine: alkoholi ja alkoholi surrogaatide tarvitamise tagajärjel tekkivate ainevahetusproduktide (metaboliitide) uuring. Eelarve 150 000 eurot( sh ERF toetus 75 000 eurot).
  • Õigusrikkujate vaimse tervise uuring. Eelarve: 37 288 eurot (sh ERF toetus 18 644 eurot).
  • Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Eelarve 20 000 eurot (sh ERF toetus 10 000 eurot)
  • Laste miinimumelatise analüüs. Eelarve 50 000 eurot (sh ERF toetus 25 000 eurot)

Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi poolt rahastatav projekt „Alaealiste erikohtlemise süsteem loomine“ (28.10.2019 – 30.04.2023)

Projekti eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöövorme ja –mudeleid ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmisi ja oskusi. Sedakaudu tõuseb noorte vastutustunne ning arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel väheneb korduvõigusrikkumiste toimepanek noorte seas.

Projekti eelarve: 4 704 982 eurot (sh Norra/EMP toetus 3 999 235 eurot)

Projektijuht: Laidi Surva (laidi.surva@just.ee)
                                       

 

Viimati uuendatud: 7. Oktoober 2021