Välisabiprojektid

1. Norra 2009.–2014. aasta finantsmehhanismist rahastatud programmi „Rahvatervis“ raames rakendatakse projekti„Nakkushaiguste ennetamise ja ravisüsteemi tugevdamine vanglates“. Programmi elluviija on sotsiaalministeerium, projekti viib ellu justiitsministeerium. Projekti eesmärk on vähendada nakkushaiguste levikut ja parandada nende ravivõimalusi vanglates, sh suurendada personali teadmisi. Projekti toetussumma on 800 000 eurot, sh Norra toetus 680 000 eurot. Projekti viiakse ellu 2013. aasta maist kuni 2015. aasta detsembrini. Lisainfot rahvatervise programmi kohta leiab sotsiaalministeeriumi võrgukodust ja e-posti aadressil Kristel.Kivimets@just.ee.

2. Eesti Noorsootöö Keskuse koordineeritava programmi „Riskilapsed ja noored“ raames viib justiitsministeerium koostöös sotsiaalministeeriumiga ellu projekti „Riskilaste ja ­noorte tugisüsteemi väljaarendamine”. Projektiga luuakse tulemuslik tugisüsteem, milles hinnatakse mitmekülgselt riskilaste ja -noorte probleeme, pakutakse tõhusaid teenuseid ja ühispädevusi sotsiaalhoolekande, haridusliku toe ja kuritegevuse ennetamise valdkonnas. Projekti eesmärk on töötada välja valdkondadeülene riiklik tugisüsteem, et vähendada lapsi ja noori mõjutavaid riskitegureid ning suurendada kaitsetegureid. Projekti eelarve on 2 663 016 eurot, millest 1 538 024 eurot on justiitsministeeriumi tegevuste elluviimiseks. Projekt kestab juunist 2013 kuni aprillini 2016. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil Kristel.Kraas@just.ee. 

3. Eesti Noorsootöö Keskuse koordineeritava programmi „Riskilapsed ja ­noored“ raames viib justiitsministeerium ellu kaht taotlusvooru: „Jätkutugi vanglast või erikoolist vabanenud noortele“ ja „Kogukondlik kuriteoennetus“.

Jätkutoega kaasnevad pikaajalised tegevused, mis aitavad luua, taastada ja säilitada vanglast või erikoolist vabanenud noorte suhteid oma sõprade ja perekonnaga. Avatud taotlusvooru raames toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda vastavaid teenuseid. 

Kuriteoennetuse taotlusvooru raames saavad toetust projektid, mille eesmärk on viia ellu kohalikke kogukondlikke kuriteoennetuslikke algatusi, et edendada ühiskoostöö võrgustikke, suurendada spetsialistide ja kodanikeühenduste teadmisi ja oskusi ning arendada haldusvõimekust strateegilise kuriteoennetuse elluviimiseks. Vanglast või erikoolist vabanenud noorte jätkutoe taotlusvoorule on eraldatud 474 650 eurot ja kogukondliku kuriteoennetuse taotlusvoorule 295 146 eurot. Lisainfot riskilapsed ja noored programmi kohta leiate noorsootöö keskuse veebilehel. Lisainfot justiitsministeeriumi koordineeritavate taotlusvoorude kohta saab e-posti aadressil Rainer.Rohtla@just.ee. 

4. Projekti „Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon“ eesmärk on luua integreeritud ja toimiv uimastiprobleemidega isikutele mõeldud ravi ja rehabilitatsiooni süsteem ning osutada ravi ja rehabilitatsiooni süüdimõistetud uimastiprobleemidega isikutele, kelle vangistus on asendatud ravi või rehabilitatsiooniga. Projekti administreerib justiitsministeerium. Peamised partnerid on sotsiaalministeerium ja tervise arengu instituut. Koostööpartnerite hulka kuuluvad ka prokuratuur, vanglad, kriminaalhooldusosakonnad ja Eesti psühhiaatrite selts. Projekti kogumaksumus on 1 117 647 Šveitsi franki, sh toetuse summa 950 000 Šveitsi franki. Projekti elluviimise aeg: august 2011 – detsember 2015. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt Triin.Saulep@just.ee.

5. Koostöös Eesti kohtuekspertiisi instituudiga viib justiitsministeerium ellu projekti „Meetmed piiride kindlustamiseks – kohtuekspertiisi ja kohtueelse menetluse suutlikkuse tõstmine ennetamaks kuritegevust ja tõstmaks hädaolukordadele reageerimise suutlikkust“. Info projekti kohta on kättesaadav kohtuekspertiisi instituudi võrgukodus. 

Lõpetatud projektid

6. Projekti „Vahistatute kaugülekuulamine“ käigus varustati enamik Eesti kohtumajasid tänapäevaste videokonverentsisüsteemidega. Eesmärk oli tõhustada kohtute tööd ning vähendada eelkõige kinnipeetavate ja ka teiste kohtuistungi poolte transpordikulusid. Politsei- ja piirivalveameti arestikambrite juurde paigaldati seadmed, mille kaudu kinnipeetavad saavad kiiresti ja operatiivselt osaleda kohtuistungitel. Justiitsministeerium viis projekti ellu koostöös registrite ja infosüsteemide keskusega. Projekti viidi ellu 2012. aasta veebruarist 2013. aasta juulini. Projekti kogumaksumus oli 647 059 Šveitsi franki, millest välistoetus 550 000 Šveitsi franki. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil Kaupo.Karuse@just.ee.

7. Justiitsministeerium viib Euroopa Komisjoni kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise (ISEC) programmi raames ellu projekti „Kannatanu toetamine kriminaalmenetluses: inimkaubanduse vastu võitlemise koolitus kriminaalõigussüsteemi praktikutele“. Projektil on mitu partnerit Eestist, Lätist, Leedust, Rootsist ja Bulgaariast. Projekt on mõeldud politseiametnikele, prokuröridele ja kohtunikele, kaudselt ka võimalikele inimkaubanduse ja perevägivalla ohvritele. Projekti eesmärk on suurendada spetsialistide teadmisi, kuidas ohvreid kriminaalmenetluses paremini kohelda ning kaitsta inimkaubanduse ja perevägivalla ohvreid. Selleks töötatakse välja koolitusprogramm, korraldatakse koolitusi, töötubasid ja õppevisiite. Samuti koostatakse ohvrite infovoldik ja juhised spetsialistidele. Projekt saab avapaugu aprillis rahvusvahelise koolitusega Eestis ja lõpeb meediakampaaniaga igas osalevas riigis. Projekti kestab 2013. aasta detsembrist 2015. aasta detsembrini. Projekti kogueelarve on 168 000 eurot, millest riigi kaasfinantseering on 16 825 eurot. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt Kerli.Palu@just.ee.

8. Euroopa Komisjon rahastab ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmist PROGRESS projekti „Kasvatades vägivallavaba põlvkonda” noortele mõeldud koolituste ja meediakampaania elluviimiseks. Projekt keskendub mõlemast soost noortele, et vältida nende sattumist vägivallamustrisse, et nad ei võtaks omaks ohvri ega vägivallatseja rolli. Projekti partnerid on sotsiaalministeerium, siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, Eesti naisteühenduste ümarlaud ja Eesti avatud noortekeskuste ühendus (ANK). Projekti raames korraldatakse koolitusi, interaktiivseid seminare maakondades, meediakampaania ning 2015. aastal ka rahvusvaheline konverents. Projekti kestab 2014. aasta jaanuarist kuni 2015. aasta juunini. Projekti kogueelarve on 226 360 eurot, sellest Eesti kaasfinantseering 46 000 eurot. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt Kerli.Palu@just.ee. 

9. Septembris 2014 algas justiitsministeeriumi eestvedamisel ning Euroopa Komisjoni kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise programmi (ISEC) toel projekt „Korruptsiooni vähendamine: keskendumine erasektori korruptsioonile“. Projekti eesmärgid on koguda infot erasektori korruptsiooni kohta, arendada korruptsioonioonivastase poliitika elluviimist ning parandada õiguskaitseorganite võimekust korruptsioonikuritegude uurimisel. Samuti on eesmärk suurendada ettevõtjate teadlikkust korruptsiooni ilmnemisest erasektoris ning tugevdada motivatsiooni ja valmisolekut selle vastu tegutseda.Projekti raames korraldatakse sotsioloogiline uuring Eesti ja Taani ettevõtjate hulgas, toimuvad õppereisid õiguskaitse praktikutele ning projekt kulmineerub 2015. aasta lõpus Eestis toimuva rahvusvahelise korruptsiooniteemalise konverentsiga.

Projekt kestab poolteist aastat kuud ja peale justiitsministeeriumi on kaastatud kaksteist Eesti ja välismaist partnerit. Projekti kogueelarve on 296 067 eurot, millest 10% ehk 29 607 eurot moodustab riiklik kaasfinantseering. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil Pilleriin.Lindsalu@just.ee.  

Lõpetatud projektid

10. Euroopa Komisjon rahastas ajavahemikul 01.10.2015–30.09.2016 justiitsministeeriumi juhitud e-Justice’i testamendiregistrite liidestamise projekti („Further developments in the area of interconnection of registers of wills“ JUST/2014/JACC/AG/E-JU/6966).

Projekti raames analüüsiti võimalusi tõhustada piiriülest pärimismenetlust infotehnoloogiliste vahendite abil. Peamise teemana keskenduti Euroopa Liidu kodanike testamentide elektroonilisele registreerimisele ning testamendi olemasolu fakti ja testamendi koopia edastamisele. Teema on äärmiselt oluline selleks, et tänapäeva globaalses ühiskonnas tagada Euroopa Liidu kodanike viimase tahte täitmine olenemata tema sünni-, elu- või töökohariigist. Projektis selgusid õiguslikud ja tehnilised takistused, mis ei võimalda õigustatud huvi korral kodanikul, tema esindajal või notaril teisest liikmesriigist teabele juurde pääseda. Tehtud põhjal koostati soovitused nii poliitilise kui ka tehnilise koosvõime ja info kättesaadavuse parandamiseks. Soovituste kohaselt tuleks selleks otstarbeks võimalikult suures ulatuses kasutada Euroopa e-õiguskeskonna portaali kui ühtset kontaktpunkti Euroopa Liidu kodanikele ja õiguspraktikutele. Nimetatud portaali jaoks loodi koos Euroopa Komisjoniga ka Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse dünaamilised veebis täidetavad vormid, mis lihtsustavad vormi täitmise ja tulevikus ka edastamise protsessi.

Kui Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse vormid tehakse kodanikele kättesaadavaks juba lähiajal, siis selliste tehniliste arenduste väljatöötamine, mis võimaldaksid kiiremat ja lihtsamat juurdepääsu testamendiga seotud teabele, on selle projekti järgmiste aastate jätkutegevus.

Projekt viidi ellu koostöös Euroopa testamendiregistrite võrgustiku ühingu (ENRWA), Euroopa Liidu notariaatide nõukogu, Eesti notarite koja ning Euroopa Liidu liikmesriikidega, kellest projekti panustasid Leedu, Ungari, Itaalia, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka ja Austria, kuid vastavas Euroopa Liidu Nõukogu e-Justice’i ekspertrühma töös osalesid 20 liikmesriigi esindajad.

Projekti kogumaksumus oli 194 742 eurot, millest 80% hüvitas Euroopa Komisjon ning 20% oli partnerite omafinantseering.

Projekti raames koostati:

• uuring (754.3 KB)
• soovituste dokument (157.9 KB)
• lõpparuanne (511.5 KB).

Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil Elen.Kraavik@just.ee.

11. Euroopa Liidu kriminaalõiguse programmis (JPEN) rakendati veebruarist 2011 kuni maini 2013 projekti „Kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste andmekogu”. Projekti eesmärk oli parandada süüdimõistetud isikute identifitseerimist karistusregistris, luues paberivaba infovahetuse vanglate infosüsteemiga. Euroopa Komisjon toetas projekti 422 251 euroga, justiitsministeeriumi omafinantseering oli 180 965 eurot.

12. Justiitsministeerium viis koos Eesti kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ning registrite ja infosüsteemide keskusega ellu Euroopa Komisjoni tsiviilõiguse programmist (JCIV) rahastatud rahvusvahelist projekti „Piiriülese täitemenetluse infosüsteemi arendamine“ („Cross-Border Enforcement Proceeding Tool“, JUST/2011/JCIV/AG/3384). Projekti olid kaasatud rahvusvaheline kohtutäiturite liit, Leedu kohtutäiturite koda ja Läti kohtutäiturite koda. Projekti elluviimise aeg oli veebruar 2013 – veebruar 2015.

Projekti eesmärk oli tõhustada kohtutäiturite tööprotsesse, luues Euroopa kodanikele ja ettevõtetele uue täisdigitaalse täitemenetluse infosüsteemi ja mitmekeelse piiriülese avaliku kasutajaliidese, mis võimaldab menetlusprotsessi alustada, jälgida menetluskulgu ning saata ja arhiveerida menetluse dokumente kohtuorganitele või kohtutäituritele teises Euroopa riigis. Projekti kogueelarve oli 1 438 442,10 eurot, millest 80% ehk 1 150 751,10 eurot hüvitas Euroopa Komisjon ning 287 691 eurot panustasid projekti partnerid. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt Siret.Kuhi@just.ee.

13. Euroopa Komisjon rahastas tsiviilõiguse programmist e-päringute analüüsiprojekti („Creating a unified environment for citizens to enquire personal data. Analysis project“, JUST/2012/JCIV/AG/3383). Projekti eesmärk oli koostada analüüs õiguslike ja tehniliste lahenduste kohta, et luua infotehnoloogiline keskkond, mille vahendusel saaksid inimesed pärida enda kohta käivaid ning justiitsvaldkonna andmekogudes ja registrites töödeldavaid isikuandmeid. Koos partneritega riigi infosüsteemide ametist, Leedu justiitsministeeriumist ja Leedu andmekaitseinspektsioonist analüüsiti võimalust muuta lahendus rahvusvaheliseks (Eesti-Leedu ja Leedu-Eesti suunal). Projekti viidi ellu 2013. aasta märtsist kuni 2014. aasta septembrini. Projekti kogumaksumus oli 144 742,50 eurot, millest Euroopa Komisjoni toetus 115 792,50 eurot. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressil Kairit.Kulm@just.ee.

14. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatavaid projekte „Õiguse kodifitseerimine“ ja „Õigusloome arendamine“ viib justiitsministeerium ellu prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tulemuste saavutamiseks“ raames. Tegevuste eesmärk on arukas õigusloome kodifitseeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine. Projekti „Õiguse kodifitseerimine“ raames jätkab justiitsministeerium õiguse asjakohastamise ja korrastamisega, mida alustati programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames, kuid mida ei jõutud kõikides vajalikes valdkondades lõpuni viia. Iga kodifitseerimisprojekt sisaldab aruka õigusloome tegevusi – lihtsustamine, ELi õiguse rakendamise analüüs, alternatiivide kaalumine, mõjude analüüs ja huvirühmade kaasamine. Projekti „Õigusloome arendamine“ raames korraldatakse koolitusi õigusloomejuristidele, tegeldakse õigusloomejuristide järelkasvu arendamisega ja õppereiside korraldamisega. Projektid kestavad 1. märtsist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Projekti „Õiguse kodifitseerimine“ eelarve on 1 740 000 eurot ja projekti „Õigusloome arendamine“ eelarve on 203 496 eurot. Lisainfot projektide kohta saab e-posti aadressilt Annika.Leevand@just.ee.

15. Justiitsministeerium viib ellu Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavat Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ tegevust 2.2.3 „Tugiteenus vanglast vabanejatele“. Tugiteenuse eesmärk on suurendada vanglast vabanejate osalust tööturul, tööturu- ja sotsiaalteenustel ning hariduses, samuti vähendada vanglast vabanejate retsidiivsust. Vanglast vabanejate tugiteenuse abil paraneb nende sotsiaalne kaasatus ja toimetulekuvõimalused. Tugiteenus hõlmab tugiisikuteenuse ja vajaduse korral nõustamisteenustega ajutise majutusteenuse pakkumist vanglast vabanejatele. Toetuse andmise tingimuste „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ abikõlblikkuse periood on 1.03.2014 – 31.03.2019 ja tegevuste kogumaht 1 824 956 eurot. Lisainfot toetuse andmise tingimuste kohta saab e-posti aadressilt Stanislav.Solodov@just.ee.

16. Justiitsministeerium viib ellu Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavat projekti „PRIS – uus prokuratuuri infosüsteem“
Projekti tulemusena saavutatakse ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste korraldus kohtueelses menetluses, mis hõlmab nii uurimisasutusi, prokuratuuri kui ka kohtusüsteemi ning olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. Projekti eesmärk on toetada kriminaalmenetluse tõhustamist läbi toimiva ja tõhusa infosüsteemi, et seeläbi hoida kokku kulusid kriminaalmenetlusele ning saavutada olemasolevate menetlusressursside säästlikum kasutus.
Eraldatud toetuse summa: 500 000 eurot.
Projekt elluviimise aeg: 20.06.2016–19.06.2018. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt Tarmo.Luup@just.ee.

Lõpetatud projektid

17. Õiguspoliitika osakond rakendab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat programmi „Parema õigusloome arendamine“. Programmi eesmärk on kodifitseerida sotsiaal-, keskkonna-, majandushalduse, ehituse ja planeerimise ning väärteomenetluse ja karistusõiguse valdkonna õigusaktid ja kujundada õigusaktide mõjude analüüsi süsteem. Programmi kogumaht on 2 769 056 eurot (43 326 316 krooni), millest 2 630 603 eurot (41 160 000 krooni) moodustab tõukefondide (Euroopa Sotsiaalfond) toetus ja 138 453 eurot (2 166 316 krooni) justiitsministeeriumi omafinantseering. Programmi elluviimise aeg: 2007 – september 2014. Lisainfot programmi kohta saab e-posti aadressilt Annika.Leevand@just.ee.

18. Euroopa Sotsiaalfond rahastas 2011. aasta maist kuni 2013. aasta juunini justiitsministeeriumi elluviidatavat projekti „Kogukonnapõhine kuriteoennetus ja vanglast vabanenute tugiisikuteenus Põhjamaades”. Projekti kogueelarve oli 34 708,60 eurot. Projekti kaasati partnerid justiits-, haridus- ja sotsiaalministeeriumist, Eesti noorsootöö keskusest, politsei- ja piirivalveametist, omavalitsustest (Mäetaguse, Rapla ja Kose vallavalitsus ning Viljandi ja Rakvere linnavalitsus) ning kodanikuühendustest (Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut) ja katusorganisatsioonidest (Eesti linnade liit). Projekti raames toimusid õppevisiidid Rootsi (2012), Norrasse (2012) ja Taani (2013), kus tutvuti kuriteoennetuslike praktikate ja rehabilitatsiooniteenustega. Projekti lõpukonverentsi materjalid ja õppevisiitide kokkuvõtted. Lisainfot projekti kohta saab e-posti aadressilt Anu.Leps@just.ee.