Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ja koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja riigikohtust:
arutab kassatsioonkaebusi ja
|
|
Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas ja Tartus ning
|
|
Halduskohtud Tallinna ja Tartu halduskohtu
|
Maakohtud Neljal maakohtul – Harju, Pärnu,
|
Maa-, haldus ja ringkonnakohtud on justiitsministeeriumi haldusalas, ministrile annab haldamisel nõu riigikohtu esimehe juhitav kohtute haldamise nõukoda. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta.
Riigikohus on esimese ja teise astme kohtutest eraldatud, tal on eraldiseisev eelarve ja struktuur. Riigikohtu pädevuses on mõned kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike valik ja kohtunike koolituse korraldamine. Riigikohtu üldkogu teeb vabariigi presidendile ettepaneku nimetada ametisse esimese ja teise astme kohtunikud (riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul ja riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul).
Kohtute kontaktandmete, õigusvaidluste kohtuvälise lahendamise, tsiviil- ja haldusasja ning väärteo ja kuriteo kohtuliku menetlemise, kohtudokumentide vormistamise jms kohta pakub põhjalikku teavet kohtute võrgukodu.