Sa oled siin

Karistusseadustiku muudatused

Karistusseadustiku (KarS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõuga muudetakse karistusseadustikus üle 200 paragrahvi, tunnistatakse kehtetuks 47 koosseisu ja lisatakse 17 koosseisu. Väärteokoosseise muudetakse 126 haruseaduses.

Karistusseadustiku terviktekst koos muudatustega (516.03 KB)

 

Lühidalt peamistest muudatustest

1. Karistusseadustiku üldosa

Korduv väärtegu ei muutu iseenesest kuriteoks. Seni oli mõne teo eest ette nähtud krimi­naal­karistus üksnes seetõttu, et sama teo eest oli varem kohaldatud väärteokaristust. See ei ole põhjendatud, sest varasem väärtegu ei muuda uut väärtegu olemuselt raskemaks. Väärteo tunnustega teo eest saab määrata kriminaalkaristuse ainult siis, kui on olemas selged krimi­naliseerivad tunnused, nt oluline kahju, suur ulatus vms. Teatud tegude, näiteks varguse eest säilib siiski kriminaalvastutus süstemaatiliselt toime pandud rikkumise eest.

Miinimumpäevamäär tõstetakse 10 eurole. Praegu on miinimumpäevamäär 3,2 eurot ehk 50 krooni, nagu kehtestati 2001. aastal. Sellest ajast alates on miinimumpäevamäära ja palga alammäära suhe vähenenud ligi kolm korda (2001. aastal moodustas 3,2 eurot 1/32 palga alammäärast, aastal 2013 aga 1/100). Muudatusel on kaks peamist mõju:

1)   tõuseb varavastast väärtegu ja kuritegu eristav lävi. Kui seni oli kriminaalmenetluse algatamise piir 64 eurot, siis edaspidi 200 eurot, aga süstemaatilist rikkumist käsitletakse nagu ennegi kuriteona, olenemata varastatu väärtusest;

2)   miinimumpäevamäärast oleneb kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse päevamäära suurus: üldjuhul arvestab kohus isiku tegelikku sissetulekut, kuid arvestuslik päevamäär ei tohi olla väiksem kui miinimumpäevamäär.

Pannakse selgelt paika süüteoga tekitatud kahju suurus ja ulatus. Praegu on kahju suurus­järgu arvutamine seotud palga alammääraga, mis kehtestatakse valitsuse määrusega: oluliseks loetakse kahju, mis ületab palga alammäära ühes kuus kümme korda. Et kuriteokoos­seisu tunnus ei oleks seotud täitevvõimu aktiga, pannakse kahju määrad karistusseadustikku kirja: oluline kahju on üle 4000 euro, suur kahju üle 40 000 euro ja eriti suur kahju üle 400 000 euro.

Laieneb juriidilise isiku vastutus. Juriidiline isik vastutab kõikide süütegude eest, mida juriidilisel isikul on võimalik toime panna, kui teo on toime pannud juriidilise isiku juht või pädev esindaja juriidilise isiku huvides. Kui juriidiline isik on teinud kõik, et pädeva esindaja toime pandud tegu vältida, siis ta süüteo eest ei vastuta.

Raskendav asjaolu on edaspidi isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul ning ka süüteo toimepanemine endise või praeguse pereliikme vastu.

Karistuste mõistmise, asendamise ja täideviimise kord muutub paindlikumaks. Näiteks muudetakse tundide arvu, mille alusel asendatakse vangistus üldkasuliku tööga: seni vastas ühele vangistuspäevale kaks tundi, edaspidi üks tund tööd. Alaealise enne tähtaega vabastamisel on eritingimused: vabastamine on kohustuslik, kui ta on ära kandnud vähemalt pool teise astme kuriteo karistusest. Enne tähtaega vabanemise piir on edaspidi 6 kuu asemel 4 kuud.

2. Isikuvastased süüteod

Kehalise väärkohtlemise all (§ 121) tuuakse eraldi välja perevägivald. Kuna sageli on lähisuhte­vägivald varjatud ja korduv, karmistati karistusi lähi- või sõltuvussuhtes kehalise väärkohtle­mise eest.

Uue paragrahvi (§ 1191) järgi karistatakse kuni viieaastase vangistusega kakluses osalemise ja kallaletungis osalemise eest, kui selle on toime pannud mitu isikut ja sellega on kaasnenud raske tervisekahjustus või surm. See on mõeldud nendeks juhtumiteks, kus kannatanu on surnud, kuid ei õnnestu välja selgitada, kes täpselt surma põhjustas.

3. Süüteod perekonna ja alaealise vastu

Seni on kriminaalvastutus ette nähtud nii lapse kui ka vanema ülalpidamise kohustuse rikkumise eest. Kuna aga lapse huvide kaitsel peab olema suurem kaal, siis muutub vanema ülalpidamise kohustuse rikkumine väärteoks. Lapse elatise maksmisest kõrvalehoid­mise koosseisus asendatakse sõnad kuritahtlik kõrvalehoidmine sõnadega teadev kõrvalehoidmine – see lihtsustab nende kuritegude tõendamist.

Eestkoste- ja hooldusõiguse kuritarvitamise paragrahvi (§ 170) lisatakse tunnus kui sellega põhjustati oht hooldatava või eestkostetava elule või tervisele või oluline varaline kahju. Seetõttu ei saa enam lugeda kuriteoks juhtumeid, kus vanem lubab lapsel koolist ühe päeva põhjuseta puududa või kasutab makstavast elatisest ühe euro enda tarbeks.

Alaealisele julmuse eksponeerimine (§ 180) muudetakse väärteoks ja kaitstava isiku vanusepiir on 14 aastat.

4. Rahvatervisevastased süüteod

Kehtetuks tunnistatakse eraldi paragrahvina keelatud kauba salakaubavedu (§ 392), sest enamiku seal loetletud tegude eest on võimalik karistada muude paragrahvide alusel. Edaspidi ei ole kuritegu väikeses koguses narkootilise aine üle piiri toimetamine edasiandmise eesmärgita, v.a siis, kui see toimub süstemaatiliselt. Ravimi ebaseaduslik üle piiri toimeta­mine on edaspidi kuriteona karistatav üksnes siis, kui see plaanitakse edasi anda.

Dopingu kasutamisele kallutamise eest nähakse ette raskendavad asjaolud: kui tegu on toime pandud korduvalt või alaealise isiku vastu, nähakse ette kuni kolmeaastane vangistus.

5. Varavastased süüteod

Kelmuse paragrahvile (§ 209) lisatakse varalise kahju tekitamise tunnus. Praegu karistatakse pettuse teel varalise kasu saamise eest, kuid oluline on just kahju tekitamine.

6. Majandussüüteod

Lisandub altkäemaks majandustegevuses (§ 4023–4024). Euroopa Nõukogu otsused kohustavad kriminaliseerima erasektori altkäemaksu, kui see puudutab majandustegevust. Karistatav on nii sellise altkäemaksu võtmine kui ka andmine.

Pankrotiavalduse esitamata jätmise kuritegu tunnistatakse kehtetuks (§ 385-1). Samas täpsustatakse teisi pankrotikuritegude koosseise, et tagada vastutus pahatahtliku rikkumise eest.

Ühtegi maksukuritegu ei dekriminaliseerita, kuid maksude maksmisest kõrvalehoidmine suures ulatuses (§ 389¹) ja maksukelmus suures ulatuses (§ 389²) liidetakse, sest neid on keeruline eristada.

7. Ametialased süüteod

Pistise võtmine, andmine ja vahendamine (§ 293, § 285 ja § 297) tunnistatakse kehtetuks ja viiakse kokku altkäemaksu koosseisuga. Seni eristati pistist ja altkäemaksu: vahe oli selles, kas ametiisiku lubatud või tehtav tegu on seaduslik (pistis) või ebaseaduslik (altkäemaks). Neid aga on tihti võimatu eristada ning ka nende karistused ei erinenud kuigivõrd.

Täpsustakse mõjuvõimuga kauplemist (§ 298¹). Karistatav on nii tasu küsimine ja vastuvõtmine kui ka lubamine ja andmine.

Riigihangete nõuete rikkumise (§ 300) sõnastus muudetakse selgemaks. Vastutus järgneb üksnes sellise rikkumise eest, mille eesmärk on anda hankemenetluses osalejale eelis, ehk tegu peab olema kavatsetud.

Lisatakse piinamise paragrahv (§ 290¹) – kui ametiisik põhjustab ütluste saamise, karistamise vm põhjusel suurt või järjepidevat kehalist või hingelist valu. Piinamise senine määratlus ei vastanud rahvusvahelisele käsitlusele.

8. Avaliku rahu vastased süüteod

Kaotatakse omavoli paragrahv (§ 257), sest selles loetletud tegude eest on võimalik karistada muude paragrahvide alusel, omavoliline sissetung (§ 266) muudetakse väärteoks. Praegu on näiteks salaja üle naabri aia ronimine kuritegu. Kuriteoks jääb eluruumi tungimine ja vägivalla kasutamisega sissetung. Raskendavate asjaolude hulgast jääb välja rühmaviisilisus – see säästab alaealisi, kes võivad üheskoos mõtlematult tegutseda.

Võimuesindaja vastase vägivalla paragrahvist (§ 274) jäetakse välja mõiste avalikku korda kaitsev muu isik, sest see on sisustamata. Raskendava asjaoluna lisatakse grupi ja korduvuse tunnus ja relva kasutamine ning tõstetakse sanktsiooni alammäära: rahaline karistus kaotatakse. Võimuesindaja solvamine (§ 275) muudetakse kuriteost väärteoks.

9. Õigusemõistmisevastased süüteod

Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise sätet täpsustatakse, lisades sinna ka vangistusest kõrvalehoidumise (§ 329). Sellega kaotatakse ebavõrdne kohtlemine, kus on võimalik karistada rahalise karistuse täitmisest kõrvalehoidjat, kuid mitte vangistusest kõrvalehoidjat.

Kuna pole mõistlik hinnata kuriteoks kohtu solvamist (§ 305), siis on edaspidi sel juhul tegu väärteoga.

10. Riigivastased süüteod

Karistust põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomise ja sellesse kuulumise eest (§ 235) suurendatakse 6 aastalt 5–15 aastani või eluaegse vangistuseni. Kuna selline ühendus ei ole terroristlikust ühendusest (§ 2371) vähem ohtlik, on karistused edaspidi võrdsustatud.

Kõrge riigiametniku (§ 244) ja rahvusvaheliselt kaitstud isiku vastase ründe (§ 246) eest ette nähtud vastutus eristatakse teo raskuse järgi. Praegu näeb seadus neile isikutele tervise­kahjustuse tekitamise või nende tapmise eest ette kuni eluaegse vangistuse. Edaspidi võib tervisekahjustuse tekitamise eest karistada kuni 5-aastase ja muude raskete tagajärgede eest kuni 20-aastase või eluaegse vangistusega.

11. Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod

Seni eraldi olnud valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine (§ 162) ja hääle ostmine (§ 164) liidetakse ning uueks paragrahviks saab valimisvabaduse rikkumine. See hõlmab muu hulgas hääle ostmist ja valija mõjutamist ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust kasutades.

12. Keskkonnavastased süüteod

Keskkonnakaitseloata tegutsemise sättele (§ 363) lisatakse kitsendav tunnus: oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht loodusele. Sellega seoses karmistatakse karistust.

13. Intellektuaalse omandi vastased süüteod

Intellektuaalse omandi koosseise kitsendatakse, mitmele sättele lisandub kutse- või majandustegevuse tunnus või peab vastutuse järgnemiseks olema tekitatud kahju või saadud kasu vähemalt 200 eurot.

14. Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod

Lisatakse uus paragrahv (§ 1023): lapse sunduslik kaasamine relvakonflikti. Lapse õiguste konventsiooni lisaprotokolli kohaselt peab riik tagama, et alla 18-aastaseid ei kaasataks vahetusse sõjategevusse ega värvataks sunduslikult relvajõududesse.

15. Liiklussüüteod

Uus paragrahv on korduv sõidukijuhtimine ilma juhtimisõiguseta (§ 4231). Seni oli see kuritegu üksnes siis, kui juhtimisõiguse oli ära võtnud kohus.

16. Üldohtlikud süüteod

Lisatakse uued paragrahvid, mis käsitlevad strateegilise kauba ebaseaduslikku vedu ja stratee­gilise kaubaga seotud teenuse ebaseaduslikku osutamist (§ 4211) ning keelatud strateegilise kauba vedu ja strateegilise kaubaga seotud teenuse ebaseaduslikku osutamist (§ 4212). Strateegilise kaubaga seotud tegevus eristatakse tavalisest majandustegevusest ja korrastatakse vastutuse küsimus strateegilise kaubaga seotud rikkumiste korral. Erikorda on vaja, sest strateegilise kauba, eriti aga sõjalise lõppkasutuse või massihävitusrelvadega seotud kauba piiriülene liikumine võib ohustada Eesti ja rahvusvahelist julgeolekut.

Seaduse rakendamine

Seadusel on kergendava seaduse tagasiulatuv mõju: vaadatakse üle vangis olevate isikute karistus ning (1) seda vähendatakse uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani või (2) kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse vangistusest.

 

Viimati uuendatud: 16. Detsember 2014