Sa oled siin

Vägivalla vähendamise arengukava

 

Arengukava eesmärk on vähendada ja ennetada vägivalda selle mitmesugustes vormides. Arengukavas on vaatluse alla võetud alaealistega seotud vägivald, perevägivald ja inimkaubandus. Käsitlemist leiavad vägivallaliigid ja situatsioonid, mis ohustavad enim haavatavaid sihtrühmi – lapsi ja naisi – ning mille riskitegurid on sageli seotud (nt lapsepõlves kogetud vägivalla mõju hilisemale vägivaldsele käitumisele).

Vägivallateod hõlmavad väga erinevaid vägivallaliike ja -vorme (vaimne, füüsiline, seksuaalne). Lubamatu on igasugune vägivald, sealhulgas sageli kodus ilmnev vägivald lähedastes suhetes olevate inimeste vahel. Kriminaalstatistika näitab, et kui naised langevad vägivalla ohvriks peamiselt kodus, siis avalikus ruumis rünnatakse sagedamini mehi.

Avalikus kohas ette tulev juhuslik ja tihti võõraste inimeste vaheline vägivald on Eestis võrreldes 1990. aastatega märgatavalt vähenenud; enamik vägivallajuhtumeid on seotud tuttavate, sugulaste või pereliikmetega. Vägivald kahe lähisuhetes oleva inimese vahel ei ole aga ainult üksikisiku, vaid kogu ühiskonna probleem. Peale kahju, mida vägivallaga tekitatakse ohvrile ja tema lähedastele, on sellel ka sotsiaalsed mõjud (nt väheneb ohvri töövõime ning suurenevad kulutused meditsiini- ja sotsiaalvaldkonnale). Ainuüksi vägivallakuritegude ennetamine ja menetlemine maksab aastas olenevalt kuriteost kuni 200 000 eurot.

Vägivald on laiapõhjaline probleem. Selle riskiteguritena on nimetatud bioloogilisi (inimese erivajadused, käitumishäired), individuaalseid, sotsiaalseid (perede toimetulek, sõltuvusainete tarbimine, sooline ebavõrdsus), kogukonnaga seotud jt tegureid. Alahinnata ei saa ka meedia rolli ega probleemide vägivaldset lahendamist soosivaid ja soolist ebavõrdsust pooldavaid hoiakuid. 

Eestis ei ole vägivallakäsitlust puudutavad seisukohad ja vägivalla vähendamise mudelid veel päris läbi kaalutud. Samas on selge, et ükski tegur pole iseenesest küllaldane, et ennustada vägivallatsejaks või ohvriks saamist, kuid mida rohkem riske on inimesega seotud, seda suurem on väärkohtlemise tõenäosus.

Rahvusvahelistele kogemustele tuginedes soovitatakse vägivallavastase tegevuse strateegia kujundamisel kasutada terviklikku lähenemist, mitte keskenduda kitsalt üht tüüpi vägivalla ennetamisele, ja integreerida selleks nii ennetustegevust, ohvrite tuvastamist ja abistamist kui ka kurjategijate rehabilitatsiooni. Riigi kohustus on kaitsta naisi ja mehi nii vägivalla kui ka vägivallaga ähvardamise eest ja selle kaudu tagada, et ka lapsed kasvavad turvalises ja hirmuvabas keskkonnas.

Arengukava kohaselt on vägivalla vähendamiseks oluline:

  • ennetada vägivalda, muutes selleks inimeste väärtushinnanguid, hoiakuid ja suhtumist vägivalda;
  • vähendada vägivalda soodustavate olukordade tekkevõimalusi;
  • parandada vägivallaohvrite juurdepääsu abistavatele ja toetavatele teenustele;
  • tagada kriminaaljustiitssüsteemi tõhusam sekkumine vägivallakuritegudesse, vähendades seeläbi korduvat ohvriks langemist ja kurjategijate retsidiivsust.

Arengukava meetmed ja tegevused on plaanitud aastateks 2010–2014. Meetmed ja tegevused on nimetatud arengukava sisupeatükkides; tegevuste täpsem kirjeldus, indikaatorid ja tähtaeg ning vastutajad on esitatud rakendusplaanis.

 

 

Viimati uuendatud: 26. November 2014