Sa oled siin

Notarid ja vandetõlgid

Üks justiitsministeeriumi ülesandeid on korraldada 
notariaadi ametitegevust ja õigusteenust ning vandetõlgiteenust

notari pitser

Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid.

Notar ei ole riigiametnik ega ettevõtja, ta on vaba elukutse esindaja, kes peab notariametit oma nimel ja vastutusel. Notar nimetatakse ametisse eluks ajaks. Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister. Notari tööpiirkonnaks on maakond.

Põhjalikum info notarite koja võrgukodus.

Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon

Kohtutäiturite, notarite ja pankrotihaldurite 2015. aasta riikliku järelevalve aruanne (515.73 KB)

Kohtutäiturite, notarite ja pankrotihaldurite 2014. aasta riikliku järelevalve aruanne (139.08 KB)

Kohtutäiturite, notarite ja pankrotihaldurite 2013. aasta riikliku järelevalve aruanne (423.45 KB)

 

NB! Kui varem tegelesid ametlike tõlgete väljastamisega nii notarid kui ka vandetõlgid, siis alates 1. jaanuarist 2020 on ametliku tõlke koostamise pädevus ainult vandetõlkidel. Peale Eesti vandetõlgi tõlke on Eesti ametiasutused kohustatud aktsepteerima ka dokumendi tõlke kinnitust, mille on teinud välisriigi vandetõlk, notar või muu vastava pädevusega ametiisik.

 

 

Vandetõlk on tõlkija, kellele riik on andnud ainupädevuse teha ametlikke tõlkeid. Tema tõlgete kvaliteeti ja usaldusväärsust on riik varem kontrollinud. Vandetõlk täidab ka muid tõlkimisega seotud ülesandeid.

11. aprillil 2012 asutati vandetõlkide koda, mille eesmärk on ühendada Eesti vandetõlgid kutseorganisatsiooniks, kaitsta vandetõlkide õigusi, esindada nende huve ja edendada Eesti õigustõlget. Koja veebilehelt leiate infot nii vandetõlgi ameti kui ka tõlke tellimise kohta, näiteks tõlke õigsuse kinnitamise, vandetõlgi tasu ja apostilli kohta.

 

 

Viimati uuendatud: 9. Juuni 2021