Sa oled siin

Vandetõlgi pädevus

Vandetõlgi poole tuleb pöörduda, kui Eesti või välisriigi ametiasutusele on vaja esitada mõne dokumendi – nt diplomi, registri väljavõtte, kohtulahendi, notariaalakti vms  ametlik tõlge. Vandetõlk teeb ametlikke tõlkeid ja täidab muid tõlkimisega seotud ülesandeid, nt Riigi Teatajas avaldatud seaduste võõrkeelde ja Riigi Teatajas avaldatavate välislepingute eesti keelde tõlkimine avaliku ülesande korras.

Vandetõlgi pädevuses on ka kinnitada tõlke raames väljatrükke ja ärakirju (nt kui lisaks tõlkele on vaja esitada äriregistri väljatrükk vm dokument) ning korraldada tõlgitava dokumendi või tõlke apostilliga kinnitamine notari juures. Seega võib vandetõlk teha peaaegu kõiki toiminguid, mida on vaja selleks, et dokumendi tõlke saaks esitada ametiasutusele.

 
  • Kui varem tegelesid ametlike tõlgete väljastamisega nii notarid kui ka vandetõlgid, siis alates 1. jaanuarist 2020 on ametliku tõlke koostamise pädevus ainult vandetõlkidel. Peale Eesti vandetõlgi tõlke on Eesti ametiasutused kohustatud aktsepteerima ka dokumendi tõlke kinnitust, mille on teinud välisriigi vandetõlk, notar või muu vastava pädevusega ametiisik.
  • Kui Eesti ametiasutusele on vaja esitada võõrkeelsed dokumendid koostõlkega, kuid vastava tõlkesuuna vandetõlki Eestis pole, siis tuleb tõlge kinnitada välisriigi pädeval ametiisikul. Kui see ei ole võimalik, tuleb dokument tõlkida kõigepealt mõnda enim kasutatavasse keelde (nt inglise, saksa, vene vms) ja seejärel eesti keelde.

Vandetõlk ei tegele suulise tõlkega, tema kutsepädevusse kuulub üksnes kirjalik tõlge. Vandetõlk võib pakkuda suulist tõlget väljaspool kutsetegevust, kuid sellist kohustust tal ei ole.

Vandetõlgi kutsetegevuse kohta saab lugeda vandetõlgi seadusest, vandetõlgi määrustikust ja artiklist „Kes on vandetõlk uue vandetõlgi seaduse tähenduses?“ (376.38 KB).

Vandetõlkide tegevust tutvustav voldik (819.53 KB)

Viimati uuendatud: 20. Jaanuar 2020