Sa oled siin

Õiguse revisjon ja õigusloome arendamine

Justiitsministeerium viib projekte „Õiguse kodifitseerimine“ ja „Õigusloome arendamine“ ellu riigisekretäri 19.12.2014 käskkirja nr 42 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tulemuste saavutamiseks“ alusel. Tegevuste eesmärk on arukas õigusloome kodifitseeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine.

Eestis on mitu eri õigusvaldkondade olulist reformi lõpule jõudnud. Samas on hulk valdkondi, kus õigusloome areng on toimunud kiirustades ja Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega ühtlustamine on segi paisanud õigusaktide esialgse süsteemi.

Ühe valdkonna õigusaktide ja -normide killustatus pärsib nende mõistmist. Sellist killustatust esineb paljudes õiguse valdkondades ja selle tulemusena on muutunud lihtsamaks kehtivate seaduste muutmise asemel välja töötada üha uusi seadusi, mis reguleerivad ainult kitsast valdkonda. Põhjuseks on olnud kiired reformid õiguskorras, varasemate ja hilisemate aktide ebaühtlus, ELi õigusest tulenevate muudatuste tõttu tehtud mööndused süsteemsusele jne.

Suurema selguse ja süsteemsuse loomiseks õiguskorras on Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvates riikides kasutatud kodifitseerimist. Kodifitseerimise mõte seisneb eeskätt õiguskindluse ja selguse loomises, muutes regulatsiooni leidmise õiguse rakendajale lihtsamaks ja andes samal ajal ülevaatlikuma pildi sellest, mis on kehtiv õigus.

Uuel perioodil jätkab justiitsministeerium õiguse asjakohastamise ja korrastamisega, mida alustati programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames, kuid mida ei jõutud kõikides valdkondades lõpuni viia. Iga kodifitseerimisprojekt järgib konkreetset töökorraldust, tööetappe ja kodifitseerimismetoodikat. Iga kodifitseerimisprojekt sisaldab aruka õigusloome tegevusi – lihtsustamine, ELi õiguse rakendamise analüüs, alternatiivide kaalumine, mõjude analüüs ja huvirühmade kaasamine –, mis peavad projekti lõpuks kajastuma eelnõu seletuskirjas. Toetuse tulemusena on kodifitseeritud valdkondades arukas õigusloome, st selgem, lihtsam, teadmistepõhisem ja kaasavam kui kehtiv õigus.

Õigusloome arendamise raames korraldatakse koolitusi õigusloomejuristidele, tegeldakse õigusloomejuristide järelkasvu arendamisega ja õppereiside korraldamisega.

Õigusloome kvaliteedi parandamiseks tuleb süsteemselt tegeleda õigusloomejuristide oskuste arendamise, taseme ühtlustamise ja järelkasvu tagamisega. Õigusteadust õpetavate ülikoolide õppekavad ei paku õigusloome perspektiivist piisavalt valikuvõimalusi ja koolitusturul pakutav on mõeldud eelkõige õigust rakendavatele juristidele ega kata õigusloomejuristide vajadusi. Spetsiaalselt õigusloomejuristidele mõeldud koolitusi toimub harva, asutused korraldavad neid eraldi, kuid üldine koolitussüsteem praegu puudub ja järelkasvu ei arendata. Seda tühimikku plaanib justiitsministeerium täita õigusloomejuristidele keskse koolituste korraldamise ja järelkasvu arendamisega – nii tagatakse parem tulemus, väärtustades ühist tööpraktikat ja koostöökogemust ning seades suuremaid nõudmisi kompetentsusele. Koolituste vahetu tulemus on õigusloomejuristide õigusalaste teadmiste ajakohastumine ja kinnistumine ning järelkasvuprogrammi vahetu tulemus õigusloomejuristide järelkasvu tagamine.  Toetusega luuakse eeldused kvaliteetsema õigusloome kujundamiseks, mis väljendub õigustloovate aktide kvaliteedi paranemises.

Õppevisiidid annavad meile lisavõimaluse suurendada õigusloomejuristide või teiste õigusloomega tegelevate isikute pädevust ja üldisemalt Eesti õigusloome kvaliteeti. Võimalus tutvuda teiste riikide õiguslike lahendustega ja vahetada teiste riikide ekspertidega kogemusi annab meile läbimõelduma ja kaalutletuma õigusloome. Seejuures tuleb rõhutada, et võrdlemine ei tähenda automaatselt teiste riikide õigusnormide ülevõtmist, vaid õpitu ja kogetu tuleb ümber panna just Eesti konteksti. Ka see on väärtus, kui mujal nähtu tulemusena kinnistub arusaam, et konkreetse riigi valitud lahendused ei pruugi Eestile sobida. Iga ühiskond on ainulaadne ja ühes toimivad lahendused ei pruugi teises sugugi sobivad olla. 

Lisainfot leiab rahandusministeeriumi võrgukodus

Vaata lähemalt:

 

Projektide rakendusasutus on riigikantselei ja rakendusüksus on rahandusministeerium.

Projekt „Õigusloome kodifitseerimine“ kestab 01.04.2014–31.12.2020

Projekt „Õigusloome arendamine“ kestab 01.05.2014–31.12.2020 (õigusloomejuristide koolitused) ja 01.01.2015–31.12.2020 (õppereisid)

Projektide eelarve: projekti „Õigusloome kodifitseerimine“ eelarve on 1 573 496 eurot ja projekti „Õigusloome arendamine“ eelarve on 370 000 eurot. Projekte rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Projektijuht: Annika Leevand, annika.leevand@just.ee, 620 8236

 

 

 

Viimati uuendatud: 9. Mai 2017