Sa oled siin

Normitehnika käsiraamat

 

Sissejuhatus

Kui Riigikogu kodu- ja töökorra seadus sätestab seaduseelnõu menetlemise korra, siis käesolev „Normitehnika käsiraamat“ sisaldab selgitusi ja näiteid Riigikogu juhatuse 2011. aasta 27. detsembri otsusega nr 136 kinnitatud „Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ rakendamiseks. Käsiraamat ei asenda normitehnika õpikut, vaid piirdub õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise ja vormistamise üldnõuetega. Kui eelnõu ettevalmistamise ja mõju hindamise küsimused puudutavad esmajoones Vabariigi Valitsuse algatatavat eelnõu, siis normitehnika reeglid on ühtsed sõltumata algatajast.

Kuna Riigikogu juhatuse kehtestatud normitehnika eeskiri sisaldab ka Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud normitehnika eeskiri määruse eelnõu vormistamise nõudeid, on eeskirjade 1., 4. ja 5. peatüki, samuti § 51 sisu erinev.

Käsiraamatus järgnevad eeskirja sätetele selgitused, näited ja viited selgituse allikatele. Selgituste ja näidete aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, seadused, Riigikohtu lahendid ning Eesti õigusloome traditsioonile toetuv praktika. 

Mõjude hindamise süsteemi puudutav üksikasjaline teave ja abimaterjalid on Justiitsministeeriumi veebilehel, mistõttu seda teemat siin põhjalikult ei käsitleta.

Kui seni puudus „Normitehnika käsiraamatus“ eelnõu keeleküsimusi puudutav osa, siis praegune sisaldab ka sellealaseid olulisemaid põhimõtteid. Soovitusi lauseehituse ja muude üksikküsimuste kohta on võimalik leida Justiitsministeeriumi väljaannetest „Ametniku keelekäsiraamat“ (Tallinn: Juura, 2003) ja „Õiguskeel“.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaldatakse volikogu ja valitsuse määruse eelnõule Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist, ning volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. Eelkõige on kohaliku omavalitsuse määrusele kohaldatavad määruse ülesehituse ja vormistamise kohta käivad eeskirja sätted. Määruse menetlusele, seletuskirjale ja mõjude hindamisele kehtestatud nõuete rakendamine on kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse alusel omavalitsuse enda otsustada. Nii tagatakse õigusselguse huvides kohaliku omavalitsuse määruste vormistamise ühtsed metoodilised alused ja ühtne vorm.

Käesolev asendab Riigikogu Kantselei direktori 2001. aasta 12. märtsi käskkirjaga nr 11 kinnitatud „Selgitused ja näited Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja sätete juurde“ ja „Normitehnika käsiraamatu“ (Tallinn: Juura 2003).

Eeskirja ja käsiraamatu järgimine loob eeldused õigusakti eelnõu kvaliteedi ja akti toimivuse hindamiseks ning sellega ka stabiilsema õiguskorra ja õigusselguse juba kehtivate aktide rakendamisel.

Riigikogu Kantselei
Justiitsministeerium
Riigikantselei  

 

 

Sisukord

„Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri“

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (630.47 KB)

1. peatükk. Üldsätted

1. peatükk. Seaduseelnõu väljatöötamine ja seaduse mõju hindamine

2. peatükk. Seaduseelnõule esitatavad nõuded

1. jagu. Seaduseelnõule esitatavad põhinõuded 

2. jagu. Seaduseelnõu keel, vormistus ja ülesehitus

3. jagu. Seadust muutva ja kehtetuks tunnistava
seaduse eelnõule esitatavad nõuded

 

3. peatükk. Seaduseelnõu seletuskiri
 

4. peatükk. Riigikogu otsuse, avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõule esitatavad nõuded

4. peatükk. Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu

 

1. jagu. Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu põhinõuded

 

2. jagu. Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu seletuskiri
 

5. peatükk. Rakendussätted

5. peatükk. Rakendussätted

 

Viimati uuendatud: 10. Aprill 2017