Justiitsministeerium on võtnud südameasjaks hea õigusloome, eriti selles osas, mis puudutab varajast õigusloome planeerimist, analüüsil ja kaasamisel põhinevat õiguse kujundamist ning kehtiva õiguse toimimise järelhindamist. Justiitsministeerium seisab selle eest, et enne, kui otsustatakse õigusliku lahenduse kasuks ja hakatakse eelnõu koostama, oleks tehtud eelnõu väljatöötamiskavatsus, kus on selgelt näidatud probleem, selle lahendusteed ning lahendustega kaasneda võivad positiivsed ja negatiivsed mõjud. Väljatöötamiskavatsus on tähtis arutelu- ja kaasamisdokument, mille kooskõlastamise raames küsitakse probleemi ja lahendusvariantidega seotud huvirühmadelt, spetsialistidelt ja ministeeriumidelt nende arvamust.
Alles siis, kui on veendutud, et mingi õiguslik meede on probleemi lahendamiseks parim, on põhjendatud hakata seaduseelnõu välja töötama. Kui eelnõust on saanud kehtiv õigus, tuleb pidevalt andmeid koguda ja analüüsida, kas see avaldab ühiskonnas soovitud ja prognoositud mõju või mitte. Selline hea õigusloome protsess toetab tõenduspõhist, nii avalikkust kui ka valdkonna asjatundjaid kaasavat ning tegelikele vajadustele vastav otsustamist.
Siia veebilehele on koondatud õigusaktide mõjude analüüsi (ÕMA) ja teiste hea õigusloome osade seisukohast vajalikke abi- ja juhendmaterjale. Küsimuste korral on alati võimalik pöörduda justiitsministeeriumi allpool nimetatud kontaktisikute poole.
- Hea õigusloome põhimõtted ja nõuded on sätestatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas“. Mõjude eel- ja järelhindamist ning kaasamist puudutavad eelkõike selle paragrahvid 1, 46 ja 47.
- Riigisiseste küsimuste arutamiseks nõutava väljatöötamiskavatsuse koostamisel on abiks VTK vorm (206.55 KB). HÕNTE § 1 lg 2 kohaselt on VTK koostamine teatud juhtudel vajalik ka ELi õiguse rakendamiseks, ennekõike siis, kui ELi õigusakt jätab liikmesriigile kaalutlusruumi. Sellistes olukordades on toeks mõnevõrra lühendatud ELi VTK vorm (188.97 KB). (VTK vorme ajakohastati 2015. aasta detsembris.)
- Nii väljatöötamiskavatsuse kui ka eelnõu ettevalmistamisel aitab mõjusid hinnata Vabariigi Valitsuse reglemendi alusel kinnitatud mõjude hindamise metoodika (1.62 MB). Mõjude tuvastamisel on abiks kontrollküsimustik (316.31 KB). Seaduseelnõu seletuskirja mõjude osa koostamisel saab lähtuda eelnõu seletuskirja mõjude osa koostamise juhendist (451.03 KB).
- Kaasamise seisukohast olulised materjalid leiab riigikantselei kodulehelt.
- Õigusloome mahu vähendamise kava ja selle rakendusplaan
- Lisaks on eraldi dokumendina välja toodud mõjude valdkonnad ja ministeeriumid (235.93 KB). Lisaabimaterjalina on koostatud 2012. aastal jõustunud peamiste muudatuste lühikokkuvõte (254.78 KB), õigusaktide mõjude analüüsi koolituse e-õppematerjal ning aastatel 2007–2014 parema õigusloome arendamise programmi raames välja töötatud materjalid.
- Ministeeriumide tegevuse läbipaistvamaks muutmiseks on koondatud ka ministeeriumide õigusloomeplaanide ülevaated:
- Ministeeriumide seadusloomeplaanide ülevaade 2021 (247.43 KB)
- Ministeeriumide seadusloomeplaanide ülevaade 2020 (379.52 KB)
- Ministeeriumide seadusloomeplaanide ülevaade 2019
- Ministeeriumide seadusloomeplaanide ülevaade 2018 (684.13 KB)
- Ministeeriumide õigusloomeplaanide ülevaade 2017 (82.84 KB)
- Ministeeriumide õigusloomeplaanide ülevaade 2016 (93.93 KB)
- Ministeeriumide õigusloomeplaanide ülevaade 2015 (818.71 KB)
- Ministeeriumide tööplaanide õigusloomeliste algatuste ülevaade (2014) (76.72 KB)
- Ministeeriumide tööplaanide õigusloomeliste algatuste ülevaade (2013) (554.1 KB)
- Ministeeriumide tööplaanide õigusloomeliste algatuste ülevaade (2012) (416.41 KB)
Kontaktisikud justiitsministeeriumis
- Joel Kook Joel.Kook@just.ee, 620 8248
- Pilleriin Lindsalu Pilleriin.Lindsalu@just.ee
