Justiitsministeerium on võtnud südameasjaks hea õigusloome, eriti selles osas, mis puudutab varajast õigusloome planeerimist, analüüsil ja kaasamisel põhinevat õiguse kujundamist ning kehtiva õiguse toimimise järelhindamist. Justiitsministeerium seisab selle eest, et enne, kui otsustatakse õigusliku lahenduse kasuks ja hakatakse eelnõu koostama, oleks tehtud eelnõu väljatöötamiskavatsus, kus on selgelt näidatud probleem, selle lahendusteed ning lahendustega kaasneda võivad positiivsed ja negatiivsed mõjud. Väljatöötamiskavatsus on tähtis arutelu- ja kaasamisdokument, mille kooskõlastamise raames küsitakse probleemi ja lahendusvariantidega seotud huvirühmadelt, spetsialistidelt ja ministeeriumidelt nende arvamust.
Alles siis, kui on veendutud, et mingi õiguslik meede on probleemi lahendamiseks parim, on põhjendatud hakata seaduseelnõu välja töötama. Kui eelnõust on saanud kehtiv õigus, tuleb pidevalt andmeid koguda ja analüüsida, kas see avaldab ühiskonnas soovitud ja prognoositud mõju või mitte. Selline hea õigusloome protsess toetab tõenduspõhist, nii avalikkust kui ka valdkonna asjatundjaid kaasavat ning tegelikele vajadustele vastav otsustamist.
Siia veebilehele on koondatud õigusaktide mõjude analüüsi (ÕMA) ja teiste hea õigusloome osade seisukohast vajalikke abi- ja juhendmaterjale. Küsimuste korral on alati võimalik pöörduda justiitsministeeriumi allpool nimetatud kontaktisikute poole.
- Hea õigusloome põhimõtted ja nõuded on sätestatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas“. Mõjude eel- ja järelhindamist ning kaasamist puudutavad eelkõike selle paragrahvid 1, 46 ja 47.
- Õigusloomepoliitika pikaajalised põhimõtted on kirjas õigusloomepoliitika põhialustes aastani 2030
- Riigisiseste küsimuste arutamiseks nõutava väljatöötamiskavatsuse koostamisel on abiks VTK vorm (206.55 KB).
Ka Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks on HÕNTE § 1 lg 2 kohaselt teatud juhtudel vajalik koostada väljatöötamiskavatsus, ennekõike siis, kui Euroopa Liidu õigusakt jätab liikmesriigile kaalutlusruumi. Sellistes olukordades on toeks mõnevõrra lühendatud ELi VTK vorm (188.97 KB).
- Nii väljatöötamiskavatsuse kui ka eelnõu ettevalmistamisel aitab mõjusid hinnata Vabariigi Valitsuse reglemendi alusel kinnitatud mõjude hindamise metoodika. (532.42 KB)
- Ministeeriumide vastutusvaldkonnad. (235.93 KB)
- Kui seaduse rakendamisega kaasnevad olulised mõjud, tuleb koostada mõjude analüüsi aruanne. Abistavaks materjaliks on mõjude analüüsi aruande sisunõuded. (121.99 KB)
- Järelhindamise planeerimisel on abiks järelhindamise juhis. (142.93 KB)
- Lühiülevaate (214.8 KB) mõjude hindamise valmistehnikatest.
- Seaduseelnõu seletuskirja mõjude osa koostamisel saab lähtuda eelnõu seletuskirja mõjude osa koostamise juhendist (451.03 KB).
- Kaasamist ja osalemist puudutav teave on leitav Riigikantselei kodulehel, sealhulgas kaasamise hea tava.
- Varasemad materjalid aastatest 2007-2014 ja õigusloome mahu vähendamise kava.
Ministeeriumide tegevuse läbipaistvamaks muutmiseks on koondatud ka ministeeriumide õigusloomeplaanide ülevaated:
- Ministeeriumide seadusloomeplaanide ülevaade 2021 (247.43 KB)
- Ministeeriumide seadusloomeplaanide ülevaade 2020 (379.52 KB)
- Ministeeriumide seadusloomeplaanide ülevaade 2019
- Ministeeriumide seadusloomeplaanide ülevaade 2018 (684.13 KB)
- Ministeeriumide õigusloomeplaanide ülevaade 2017 (82.84 KB)
- Ministeeriumide õigusloomeplaanide ülevaade 2016 (93.93 KB)
- Ministeeriumide õigusloomeplaanide ülevaade 2015 (818.71 KB)
- Ministeeriumide tööplaanide õigusloomeliste algatuste ülevaade (2014) (76.72 KB)
- Ministeeriumide tööplaanide õigusloomeliste algatuste ülevaade (2013) (554.1 KB)
- Ministeeriumide tööplaanide õigusloomeliste algatuste ülevaade (2012) (416.41 KB)
Kontaktisikud justiitsministeeriumis
- Joel Kook Joel.Kook@just.ee, 620 8248
- Pilleriin Lindsalu Pilleriin.Lindsalu@just.ee
- Eveli Voolens Eveli.Voolens@just.ee
- Merit Valge Merit.Valge@just.ee
- Uku-Mats Peedosk Uku-Mats.Peedosk@just.ee
