Sa oled siin

Õigusloome mahu vähendamise kava

Justiitsministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks õigusloome mahu vähendamise kava. Kava on koostatud koostöös riigikantseleiga ning selle on ette valmistanud justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas, õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ja õigusloome korralduse talituse juhataja Ebe Sarapuu.

Kava põhineb Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu kokkuleppe „Valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialused“ punktil 4.2. Kõnesolev punkt näeb ette järgmist:

„4.2. Hoidume ülereguleerimisest ja seaduste ületootmisest. Uue normatiivakti väljatöötamise tingimuseks on ultima ratio põhimõte ehk selle vajalikkuse veenev põhjendamine ja rakenduspraktika analüüs. Toetame selge ja lihtsa õigus- ja ametikeele kasutamist. Käivitame laiapõhjalise parlamentaarse protsessi eesmärgiga kujundada bürokraatia vähendamisele suunatud õiguskultuuri.“

Kava koostamisel on lähtutud 2011. aasta 23. veebruaril riigikogus vastu võetud „Õiguspoliitika arengusuundadest aastani 2018“ (ÕPAS) ja 2014. aasta 12. juunil valitsuses heaks kiidetud „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas 2014–2016“ sätestatud põhimõtetest.

Lisaks on kava koostamisel arvestatud 2015. aastal OECD koostatud Eesti ja Soome riigivalitsemise korralduse ja piiriüleste e-teenuste arendamise aruande soovitustega. OECD riigivalitsemise aruande soovituste rakendamise tegevuskava üheks peamiseks tegevussuunaks on seatud õiguskeskkonna ja õigusloome kvaliteedi parandamine.

 

Ka Euroopa Komisjon on seadnud mõjude hindamise ja kaasamise oluliseks ülesandeks ning kavandab selles vallas hulganisti uuendusi ja arendustegevusi. Käesoleva aasta 19. mail avaldas komisjon parema õigusloome tegevuskava, millega soovitakse avatuma ja läbipaistvama Euroopa Liidu poliitikakujundamise protsessi tulemusena parandada Euroopa Liidu õigusaktide kvaliteeti. Teatis COM(2015) 215 hõlmab kogu Euroopa Liidu õigusloometsüklit ning selles pööratakse tähelepanu nii võimalustele tuua Euroopa Liidu otsustusprotsess kodanikele lähemale kui ka viisidele paremini hinnata uute õigusaktide mõju enne nende vastuvõtmist.

Teatise läbivad teemad on:
1) rohkem läbipaistvust ja konsulteerimist;
2) parem mõjude hindamine ja kvaliteedikontroll;
3) kehtiva õigusliku raamistiku eesmärgile vastavuse hindamine;
4) parem institutsioonide koostöö.

Euroopa Komisjon rõhutab, et parema õigusloome eesmärgi saavutamise nimel peavad selles protsessis osalema kõik Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid. Näiteks leiab Euroopa Komisjon, et liikmesriigid peaksid hoiduma Euroopa Liidu õigusaktide riigisisesesse õigusesse ülevõtmisel põhjendamatust ülereguleerimisest ning ülereguleerimise korral selgitama selle põhjusi. Teatises COM(2015) 216 esitabki Euroopa Komisjon parema õigusloome eesmärkide saavutamiseks omapoolse ettepaneku institutsioonide vahelise parema õigusloome kokkuleppe kohta.

Eesti peab Euroopa Liidus toimuva parema õigusloome arenguga ühte sammu astuma ning tagama, et meie õigusloomeprotsessis järgitaks mõjude hindamisel, läbipaistvuse ja avalike konsultatsioonide asjus kõige kõrgemaid standardeid.

Parem õigusloome ja mõjude hindamine on prioriteet kogu maailmas. Valitsused keskenduvad ühtviisi nii mõjude hindamise institutsioonilisele ülesehitusele, kvaliteedikontrollile, hindamismeetoditele kui ka rahvusvahelisele koostööle.

 

Kava eesmärgid on:
1) vähendada õigusloome mahtu ja bürokraatiat;
2) kehtestada põhjalikumalt läbimõeldud reegleid;
3) arvestada õiguse kujundamisel sellega kaasnevat mõju ja huvirühmade seisukohti;
4) vähendada Eesti ja EL-i õigusega kaasnevat ettevõtjate ja kodanike halduskoormust.

Nende eesmärkide saavutamiseks on pakutud välja konkreetsemad tegevused ehk sammud õigusloome mahu vähendamiseks.

Sammud õigusloome mahu vähendamiseks

1. Hindame kriitiliselt iga õigusakti vajalikkust ja pöörame suurt tähelepanu õigusloomeprotsessi järgimisele ning õigusaktide kvaliteedile.
2. Suurendame huvirühmade kaasatust võimalikult varases poliitika kujundamise etapis.
3. Ettevõtjatele ja kodanikele halduskoormust lisades seame eesmärgiks vähendada nende halduskoormust mõnes teises valdkonnas.
4. Valitsuse poliitika kujundamisel Euroopa Liidu õiguses ning selle ülevõtmisel arvestame õigusloome kvaliteedi parandamise ja mahu vähendamise põhimõtet.
5. Suurendame justiitsministeeriumi vastutust õigusloome kvaliteedi tagamisel ning sellega tegelevate ametnike ettevalmistamisel ja arendamisel ning õigusloome tööplaanide ühtlustamisel. Justiitsminister teeb ettekande õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta juba aasta alguses.
6. Töötame läbi võimalikud alternatiivid ühise õigusteenistuse loomiseks ministeeriumide ühismajas.
7. Suurendame seaduseelnõu pealkirja informatiivsust poliitiliselt oluliste eelnõude puhul.
8. Muudame ühtsemaks valitsuse seisukohtade esindamise eelnõude menetlemisel riigikogus.
9. Arvestame haldusreformi elluviimisel ka õigusloome mahu vähendamise kava.

Vabariigi Valitsus arutas õigusloome mahu vähendamise kava 30. juuni kabinetinõupidamisel, kus see põhimõtteliselt heaks kiideti. Samas anti justiitsministeeriumile ülesanne korraldada õigusloome mahu vähendamise kava avalik konsultatsioon ja teha pärast avalikku konsultatsiooni ettepanekud muuta asjassepuutuvaid õigusakte ja teisi dokumente (nt „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“, „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, „Vabariigi Valitsuse reglement“, „Mõjude hindamise metoodika“, seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse vorm).

 

Viimati uuendatud: 10. Aprill 2017