Sa oled siin

Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030

Õigusloomepoliitika põhialuste ülesanne on kujundada hea õigusloome standard ja olla õigusloome pikaajaline poliitiline suunanäitaja.

Sel moel on võimalik tagada õiguspoliitiliste valikute suurem stabiilsus ja ettenähtavus. Samal ajal ei saa põhialustes paika panna väga konkreetseid tegevusi, sest need olenevad valitsuse ja riigikogu poliitilistest otsustest üksikküsimustes. See tähendab, et põhialustes sätestatu on küllaltki üldine, aga peab siiski olema võimalikult laialt läbi arutatud, toetust leidnud ja kokku lepitud. Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 on ideaalse õigusloome mõõdupuu, mis peab vastu pidama valitsuste vahetumisele ja riigikogu koosseisu muutumisele põhialuste kehtivusajal. Poliitika põhialused, mida toetab ainult valitsuskoalitsioon ja mis ei leia riigikogu opositsiooni osalistki toetust, ei saa olla üleriigiline visioon ja nende pikaajaline püsivus oleks kaheldav.

 

 

Arengudokumendi koostamiseks korraldati arvukalt kohtumisi sidusrühmade esindajatega, et arutada seniste õigusloomepoliitika arengusuundade rakendumist, olukorda ja arenguvajadusi. Kõik need kohtumised olid olulised ja väärtuslikud, et leida vajalikku tasakaalupunkti selle vahel, mis vajab õiguspoliitikas jätkamist ja mis uuendamist, arendamist.

Õigusloomepoliitika põhialustega on kokku lepitud Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ning üldistes suundades, mille alusel järgmise kümmekonna aasta jooksul koostatakse seaduseelnõusid, arendatakse õiguskeelt ja korraldatakse õigusloomet. Poliitikasuundade selge sõnastamine ja jõustamine on oluline ka huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt, et tagada õigusloomepoliitika ettenähtavus ja avatus.

Võrreldes õiguspoliitika arengusuundadega aastani 2018 ei muuda õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 olulisel määral juba võetud suunda. Endiselt on eesmärk jõuda sellise õigusloomeni, mis tugineb kaasava ja tõendusel põhineva hea õigusloome põhimõttele. Varasemast selgemalt on rõhutatud põhimõtet, mille kohaselt õigusloome pole mitte esimene, vaid viimane abinõu probleemi lahendamisel. Samuti on uutes põhialustes seatud eesmärk, et õigusloome maht peab vähenema. Kui aga eelistatakse õiguslikke meetmeid, suunatakse õigusloojad kaaluma valikuid muu hulgas uuenduslikke meetodeid kasutades. Õigusloomele esitatavad nõuded peavad tagama selle, et loodavad seadused on põhiseaduspärased, suurendavad konkurentsivõimet, heaolu ja turvalisust. Seejuures on oluline, et nende valdkondlike eesmärkide sõnastamise mõte ei ole asendada koalitsioonilepingut, vaid seada riigi õigusloomepoliitikas märksa üldisemal tasandil ja konsensuslikult suuremad koalitsiooniülesed sihid.

Edaspidi tuleb õiguspoliitikat kujundades lähtuda igas valdkonnas ja igal tasandil õigusloomepoliitika põhialustega seatud eesmärkidest.

 
 

Kontaktisik

Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse juhataja

Margit Juhkam (Margit.Juhkam@just.ee)

Ajakava

Riigikogu kiitis Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 heaks 12. novembril 2020. aastal.

 

Viimati uuendatud: 18. November 2020