Sa oled siin

Õiguspoliitika arengusuunad

Eesti Vabariigi õiguspoliitika ja õigusliku mõtte alusdokument on põhiseadus, mis määrab kindlaks riigi poliitilised põhijooned ja eesmärgid. Seetõttu tuleb õiguspoliitika kujundamisel esmajoones lähtuda põhiseaduse sätetest, mis tagavad üksikisiku õigused ja riigikorralduse. Üksiti on põhiseadus ka õigusloome kvaliteedi esmane mõõdupuu. Nii kujundavad põhiseaduse teises peatükis sätestatud põhiõigused raami, milles seadusandja peab tegutsema. Seega sisaldub põhiseaduses miinimumstandard, millele teised seadused peavad vastama.

Riigi tõhusaks juhtimiseks peab aga seaduste kvaliteeti hinnates minema põhiseadusest kaugemale. Pöörates õigusaktide kvaliteedile suuremat tähelepanu, on võimalik mõjutada riigi konkurentsivõimet, viia poliitilisi eesmärke ellu eesmärgipärasemalt ja tõhusamalt ning hoida kokku nii riigi kui ka erasektori kulusid.
 

Pärast iseseisvuse taastamist Eestis toimunud pidevate ümberkorralduste ja seadusemuudatuste tõttu ei olnud pikka aega võimalik poliitilisel tasemel kujundada tervikpilti, missuguste põhimõtete kohaselt peaksime oma õiguskorda kujundama ja kuidas peaks uus õiguskord lõppkokkuvõttes välja nägema.

Kuivõrd kiire riigiehitusliku õigusloome periood on jõudnud lõpule, peab parlament arutlema lähiaastate õiguspoliitika eesmärkide üle. Need eesmärgid, vahendid, kasutatav metoodika ja oodatavad tulemused ongi koondatud õiguspoliitika arengusuundadesse.

jõigusloojad suruvad kätt

 

 

Viimati uuendatud: 12. Detsember 2017