Elatise maksmine ja lapsega suhtlemine eriolukorras

Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsil Eestis eriolukorra. Muutunud olukord mõjutab meid kõiki ja sellega kohanemine on raske. Ka laste ja nende vanemate suhtlus ei pruugi eriolukorra ajal enam tavapärasel viisil võimalik olla. Lisaks on paljud inimesed kaotanud töö ja sattunud majandusraskustesse. Püüame seetõttu abiks olla ja selgitada, kuidas eriolukorra tingimustes elatise maksmist ja lapsega suhtlemist korraldada. 

 

Elatis

 

Kuigi elatise maksmine võib nüüd olla lahus elava vanema jaoks palju keerulisem, on siiski oluline silmas pidada, et eriolukord ei pruugi tähendada, et lapse vajadustega seotud kulud oleks vähenenud. See võib olla hoopis vastupidi – lapsed on rohkem kodus ja võrreldes senisega võivad olla suurenenud kulud toidule. Kriisi ajal võib vähenenud olla ka last peamiselt kasvatava vanema sissetulek.

Tihti on elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võetud ka seda, kui palju laps teise vanema juures viibib. Hetkel võib vanema haigusest või haiguse kahtlusest tulenevalt olla ka lapsega koos veedetav aeg tavapärasest erinev (vt suhtluskorra osas selgitusi allpool).

Kui elatist maksva vanema sissetulek väheneb või kaob, siis on oluline, et vanemad püüaksid kõigepealt omavahel ajutiste lahenduste osas kokku leppida – sõltuvalt vanemate ja lapse vajadustest ajutiselt elatist suurendada või vähendada, tasuda elatist muul moel kui rahas (näiteks toiduainetes) jms.

Kui kuidagi kokkuleppele ei saada, siis tuleb käituda vastavalt sellele, millisel alusel elatist tasutakse:

1) Elatise maksmise kokkulepe (sh notariaalne):

  • kui elatist maksval vanemal ei ole kokkuleppe täitmine enam jõukohane, tuleb selle kokkuleppe muutmiseks teha avaldus teisele vanemale. Kohtusse sellise kokkuleppe muutmiseks pöörduda ei saa.
  • kui last peamiselt kasvatav vanem ei ole nõus kokkuleppe muutmisega (elatise vähendamisega), peab ta lapse nimel esitama kohtule avalduse elatise väljamõistmiseks kohtulahendiga. Kohtumenetluse ajal on võimalik lapsel taotleda riigilt elatisabi kuni 100 eurot kuus, kui kohus määrab  menetluse ajaks ajutiselt elatise suuruse. Elatisabi taotlemise kohta loe lähemalt siit.

2) Elatis on välja mõistetud kohtulahendiga:

  • eriolukorra väljakuulutamine iseenesest ei peata kohtulahendi täitmise kohustust. Kui seni on kohtulahendit täidetud vabatahtlikult, st ilma kohtutäituri osaluseta ja nüüd on selle senises mahus täitmine raskendatud, tuleks esmajoones püüda saavutada kokkulepe teise vanemaga. Kui see ei õnnestu, siis tuleb vajadusel pöörduda kohtu poole elatise vähendamiseks
  • eriti keerulise majandusliku olukorra tõttu saab vanem taotleda kohtult hagi esitamisel õigussuhte esialgse reguleerimise kaudu koheselt elatise vähendamist. Kui kohus taotluse rahuldab, kehtib kohtu poolt määratud väiksem elatise summa kuni elatise asjas lõpliku kohtulahendi tegemiseni.
  • kui elatise sissenõudmiseks on juba algatatud täitemenetlus, siis tuleks samuti esmalt püüda saavutada kokkulepe teise vanemaga (kes on täitemenetluses sissenõudja ehk elatist saava lapse esindaja). Kohtutäitur ilma sissenõudja nõusolekuta täitmist peatada ei saa. Seaduses on siiski ette nähtud kaitsemehhanismid, mis tagavad, et võlgnikule jääb ka pärast sissetuleku arestimist alles piisav sissetulek oma vajaduste rahuldamiseks. Ka kohtutäituri poolt täitmisel oleva kohtulahendi muutmiseks saab pöörduda kohtusse elatise summa vähendamiseks.

Justiitsministeerium ei pea õigeks vähendada juba välja mõistetud elatise summade suurust seadusemuudatusega, kuna see mõjutaks väga suurt hulka väga erinevaid Eesti peresid ning võimalikud muudatused peavad olema väga põhjalikult läbi mõeldud. Justiitsministeerium on ette valmistamas seadusemuudatust elatise väljamõistmise korra osas, mis tugineb Tartu Ülikooli poolt läbi viidud lapse ülalpidamise uuringule, kuid seda regulatsiooni ei saa muuta kiirkorras. Seadusjärgse miinimumelatise muutmine ei mõjutaks ka suuremat osa juba välja mõistetud elatise summasid, vaid oleks pigem tulevikku sunnatud mõjuga.

 

Lapsega suhtlemine

 
  • Suhtluskorra kokkulepped ja selle kohta tehtud kohtumäärused kehtivad edasi ka eriolukorras, kuid nende täitmisel tuleb lähtuda eriolukorra tõttu kehtestatud piirangute eesmärgist. Kui teine vanem või mõni tema pereliige on haige või haiguse kahtlusega, siis tuleks vältida nende uusi kokkupuuteid kõigi isikutega. Samuti kui haige on vanem, kelle juures lapsed juba on. Sellisel juhul tuleb järgida eriolukorra reegleid ja seda ka suhtluskorra asjades ehk haiged ja haiguse kahtlusega isikud peavad olema isolatsioonis kaks nädalat või kuni tervenemiseni ning vältima teiste isikutega kokkupuuteid, sh oma lastega. Soovitame sellises olukorras lapsega kontakti säilitamiseks kasutada suhtlust telefoni ja interneti teel.
  • Igal juhul tuleb vältida vanavanemate abi kasutamist laste hoidmisel, sest lapsed võivad viirust kanda ka ilma haigusnähtudeta ning vanemaealised inimesed on viiruse poolt enim ohustatud.
  • Haigestumiste või karantiini tõttu muutunud suhtluskorra tagantjärgi täitmine ei ole suhtluskorra põhimõtetega kooskõlas ja kui eriolukord lõppeb, peaks püüdlema selle poole, et taastada elukorraldus samasugusena, nagu see varem oli.
 

Kutsume vanemaid üles mõistlikule koostööle laste ja nende lähedaste tervise kaitseks ning palume, et vanemad lähtuksid ka eriolukorras laste huvidest. Lapse huvides on nii eriolukorras kui ka väljaspool seda vanemate sujuv koostöö last puudutavates asjades, kontakti säilimine mõlema vanemaga ning piisav ülalpidamine, ilma et ülalpidamiskohustuse täitmise tõttu kumbki vanem majanduslikult häviks.

 

Viimati uuendatud: 31. Märts 2020