KKK: sulgemistega seotud rahalised nõuded – riigivastutus õiguspärase kahju eest

Justiitsministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selgitavad, millal hüvitab riik eriolukorra tõttu suletud ettevõtetele õigusvastase kahju.

 

 

Milline on riigi piirangute ja keeldude tõttu kaasnenud kahju hüvitamise üldpõhimõte?

Riik hüvitab õigusvastase kahju, õiguspärase kahju erandina vaid siis, kui ebaõiglus konkreetse ettevõtte puhul on ilmselge.

Millistest seadustest õiguspärase kahju puhul lähtutakse? 

Eriolukorra ajal lähtutakse esimesena hädaolukorra seadusest (HOS § 42), muul juhul riigivastutuse seadusest (RVastS) ja Põhiseaduse §-st 25.

RVastS § 16 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusaktiga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses.

RVastS § 16 lg 3 sätestab, et hüvitise määramisel arvestatakse kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid.

Millised eeldused peavad olema täidetud, et kahju hüvitamist nõuda (kahju hüvitamise nõude eeldused)?

Nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:

  • on välja antud õiguspärane haldusakt või sooritatud toiming (näiteks valitsuse või peaministri korraldus);
  • on tekkinud varaline kahju (näiteks ettevõtte saamata jäänud tulu);
  • isiku põhiõiguseid või vabadusi on erakordselt piiratud (näiteks äri on suletud kolm kuud ja tulemuseks on pankrot);
  • isiku põhiõiguste või vabaduste erakordse piiramise ja kahju tekitamise vahel on olemas põhjuslik seos (näiteks kahju ei tekkinud klientuuri vähenemise tõttu, vaid ainult eriolukorra piirangu tõttu).

Millistel juhtudel ei saa hüvitist nõuda?

RVastS § 16 lõike 2 kohaselt ei saa hüvitist nõuda ulatuses, milles:

  • põhiõiguste või -vabaduste piiramise põhjustas isik ise või see toimus tema huvides;
  • isikute eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega;
  • isikul on hüvitist võimalik saada mujalt, sealhulgas kindlustuselt;
  • hüvitise maksmise küsimus on reguleeritud muude seadustega.

Nende asjaolude puudumine tuleb tuvastada. Näiteks on eriolukord ja piirangud vähemalt inimeste huvides, eriline piirav kohtlemise on sätestatud mõnes seaduses – see ei saa olla juhuslik.

Kahju hüvitamist ei saa nõuda, kui kahju on või oleks olnud võimalik ära hoida või kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega (eelkõige muutes haldusakti, näiteks korraldust, või sooritades toiming).[2]

Mida tuleb nõuet esitades tõendada?

Nõuet esitades peab isik tõendama:

  • kas ja milline kahju tekkis (kõik tegemata kulud maha arvestades);
  • kas kahju on tingitud vahetult riigi piirangust (või oleks see tekkinud klientuuri vähenemise tõttu nagunii);
  • mida ettevõte tegi, et kahju suurenemist ära hoida;
  • milline on kahju tegelik mõju;
  • miks on ettevõtte jaoks ilmselgelt ebaõiglane, kui kahju ei hüvitata.

Mida peab ettevõtja nõudes põhjendama?

Ettevõte esitab riigi vastu nõude, milles ta peab:

  • põhjendama, et meede oli erakordselt piirav;
  • ära näitama tekkinud kahju. Kahjust tuleb maha arvutada kõik kulutused, mis jäid tegemata;[3]
  • näitama ära põhjusliku seose erakordse piiramise ja kahju tekitamise vahel.

NB! Tutvu kõrvaltulbas näitega, kus nõude põhjendamine on lahti selgitatud.

 

Miks võib ettevõtlust piirata?

Arvestatakse kaitstavate õiguste ja hüvede ning piirangutega mõjutatud õiguste ja vabaduste olemust. Elu ja tervis ning ühiskonna toimepidevus on eriolukorras Põhiseaduse järku  kaitset vääriv, ettevõtlusvabadus aga lihtsa seadusereservatsiooniga, mida on lubatud piirata mistahes mõistlikul õigustusel, mis pole Põhiseadusega vastuolus.

Kes eriolukorras vastutavad?

Praegu lähtutakse eriolukorra kontekstist, kus solidaarselt vastutab nii avalik kui ka erasektor. See tähendab, et erasektor talub ühiskonna hüvanguks ning suure osa elanike elu ja tervise kaitseks tema suhtes rakendatud õiguspäraseid piiranguid.

Piiranguid talutakse siiski piirini, kuni see on erasektori suhtes ilmselgelt ebaõiglane.[1] Siis pole omandiõiguse riive ehk vara vähenemine proportsionaalne (PS § 32).

Millal peaks ettevõtja tegutsema?

Kõikidel eriolukorra korraldustel on kirjas selle vaidlustamise võimalus (ühe kuu jooksul). Oodata ja lasta kahjul suureneda ei tohi. Riigikohus on öelnud, et esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise tagajärjeks ei saa olla ühe poole rikastumine.[4]

Millega veel arvestada?

Tuleb arvestada, et vormiliselt õiguspärane korraldus, mille mõju on ebaproportsionaalne, võib kohtus vaidlustades osutuda ebaseaduslikuks. See võib tuua kaasa kahju hüvitamise.

Näide.

Eriolukorra juht sulgeb korraldusega kaheks kuuks

  1. kõik Eesti jõusaalid (eesmärk ära hoida viiruse levik);
  2. kõik poed, mis asuvad haiglatest 300 meetri kaugusel (eesmärk ära hoida viiruse levik patsientideni ja meditsiinipersonalini, et tagada riigi toimepidevus).

Ettevõte esitab riigi vastu nõude, milles ta peab:

põhjendama, et meede oli erakordselt piirav.

Mida tähendab jõusaali jaoks kaheks kuuks sulgemine, mida väikese või suure poe jaoks? Kas seda aega saab või sai kasutada muudeks tegevusteks? Millised on ettevõtte kohustused? Kas on võimalik viia kulud miinimumini? Kas oligi kavas töökatkestus näiteks remondi tõttu?

ära näitama tekkinud kahju.

Praegu ei saa aluseks võtta tavaolukorra tulusid ja kulusid, vaid peab püüdma prognoosida klientide, tellimuste, külastuste jm arvu vähenemist eriolukorra objektiivses olustikus. Ka riigi piiranguta minnakse viiruse leviku tõttu vähem või ei minda näiteks jõusaali, spaasse, kinno. See on äririsk. See-eest toidupoe klientide arv ei vähenenud ka viiruse levides. On võimalik, et klientide arv ja läbimüük isegi suureneb, sest et inimesed ostavad varusid.

Kahjust tuleb maha arvutada kõik kulutused, mis jäid tegemata.[5]

näitama ära põhjusliku seose erakordse piiramise ja kahju tekitamise vahel – riik ei vastuta mitte igasuguse kahju eest, vaid üksnes selle eest, mis on põhjuslikus seoses tema tegevusega. Kas näiteks klientuur oleks ise vähenenud? Kas ettevõttel oligi plaanis teenuse osutamine peatada (näiteks tootmise ümberkorraldamine, tootmishoone kapitaalremont, tootmise vastavusse viimine tuleohutuse, tööohutuse, tervisekaitse vm nõuetega Tööinspektsiooni, Päästeameti või mõne muu ettekirjutuse alusel)?

Haiglate lähedal asuva poe sulgemisega hoitakse ära viiruse jõudmine haiglasse. See kasu ühiskonnale on väga suur – hoitakse nii patsientide elu ja tervist kui ka ühtlasi tervishoiu toimepidevust. Sellisel juhul pigem on õigustatud kahju osaliselt hüvitada. Kuna suleti ainult need poed, mis asuvad haiglate lähedal, koheldakse poode erinevalt. Keeluala poed panustasid kõige rohkem ühiskondliku probleemi lahendamisse ning kandsid kahju.

Jõusaali sulgemisega hoitakse ära viirus levimine inimeselt inimesele – sellega kaasneb ühiskonnale kasu, suurus sõltub sellest, kui paljud kliendid loobusid jõusaalist vabatahtlikult ning kui paljud just piirangu tõttu. Tuleb kaaluda äririsk ja riigi tegevuse mõju.

 

 

[1] RKHKo, 3-3-1-55-12.

[2] „Kahjunõue võib olla välistatud või vastutus võib olla piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud, kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi.“ RKHKo 17.06.2002, 3-3-1-32-02

[3] „Saamata jäänud tulu suuruse arvutamiseks tuleb tulust, .. lahutada tulu saamiseks vajalikud kulutused, mis jäid kandmata. .. Tulu võib aga saamata jääda ka tulenevalt hooaja lõppemisest, turukonjunktuurist, ettevõtja majanduslikust olukorrast ja muudest teguritest.“ RKHKo 17.06.2002, 3-3-1-32-02.

[4] RKHKo 3-3-1-2-10, p 20.

[5] „Saamata jäänud tulu suuruse arvutamiseks tuleb tulust, .. lahutada tulu saamiseks vajalikud kulutused, mis jäid kandmata. .. Tulu võib aga saamata jääda ka tulenevalt hooaja lõppemisest, turukonjunktuurist, ettevõtja majanduslikust olukorrast ja muudest teguritest.“ RKHKo 17.06.2002, 3-3-1-32-02.

 

Viimati uuendatud: 30. Märts 2020