Sa oled siin

Korteriomand ja korteriühistu

 

Üldist

Korteriomand on kinnisasja kaasomanike kokkulepe selle kohta, et igaühel neist on kaasomandis hoone ühele osale – korterile – ainuõigus. Korteriks võib seejuures olla nii eluruum kui ka mitteeluruum. Korteriomandit reguleerib eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), vt KrtS-i täpsemaid selgitusi.  

Alates 1. jaanuarist 2018 majandatakse kõiki korteriomandite kaasomandi osi korteriühistu vormis. Kõik korteriühistud on kantud korteriühistute registrisse.

Kõige lihtsam on korteriühistut otsida tema seadusjärgse nime järgi korteriühistute registrist, sest selles nimes sisaldub kinnisasja aadress. Korteriühistu registrikood on kirjas ka iga kinnistusraamatusse kantud korteriomandi kinnistu registriosa pealkirjas. 

Notar on ühistu ja kohtu registriosakonna vahendaja

Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1). Notar informeerib ühtlasi, kui palju tuleb maksta riigilõivu. Kui Te soovite, et notar tõestaks avalduse, siis hõlmab tõestamistasu ka konsultatsiooni ja avalduse projekti koostamist.

Dokumentide vormistamisest

  • Registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu.
  • Registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.
  • Dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.
  • Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole:

    SWEDBANK EE062200221059223099
    LUMINOR BANK EE221700017003510302
    DANSKE BANK EE513300333522160001
    SEB EE571010220229377229

    Ülekannet tehes märkige kindlasti ühingu nimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (nt Korteriühistu „Aia 5“ registrikanne). Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number (see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkes), mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri ettevõtjaportaalis antud asutamisnumber. Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist.

Ühistu registriandmete muutmiseks tuleb esitada:

1) digitaalallkirjastatud või vähemalt ühe juhatuse liikme notariaalselt kinnitatud allkirjaga avaldus koos riigilõivu tasumise tõendiga;

2) avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga;
3) uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks on vaja tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidist (kui ta ei ole avaldusele alla kirjutanud);
4) põhikirja muutmise korral tuleb avaldusele, protokollile ja nimekirjale lisada põhikirja uus terviktekst, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige.

Registrimenetlus

Kui Te ei oska mõnd juriidilist küsimust lahendada, siis pöörduge notari poole (avalduse sisu tõestamise piires on nõustamine tasuta) või kasutage advokaadi vm õigusnõustaja abi. Registriosakond on kohtuasutus ega anna õigusabi.
Vastuvõetud dokumendid vaatab kohus läbi viie tööpäeva jooksul. Kohus teeb kande (avalduse rahuldamise korral) või kandemääruse (avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse mitterahuldamiseks). Kohus võib läbivaatamisaega pikendada.
Kui kanne on tehtud, saadetakse Teile ja Teid esindavale notarile registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrükk. Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Nimetatud määrus toimetatakse Teile kätte vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele. Kande ja määruse tegemist saate jälgida ka äriregistri lihtpäringu rubriigi „Menetlusteave“ abil.

Notari tasu korteriühistute toimingute eest

NB! Notari tasule lisandub käibemaks

  • ühe allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot
  • kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest 12,75 eurot
  • kandeavalduse projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonnale edastamine 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot
  • dokumendi ärakirja (sh digitaalse dokumendi ärakirja) või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot
  • korteriühistule tema kohta tehtud kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta

Riigilõiv korteriühistu registritoimingute eest

  • registrisse kantud andmete muutmise eest 7 eurot

  • ühistu aadressimuutus omavalitsusüksuse piires ning surnud juhatuseliikme andmete registrist kustutamine on ilma lõivuta

  •  

    kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 50 eurot

Majandusaasta aruande esitamine

Juhatus esitab kohtu registriosakonnale kinnitatud majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tuleb koostada ja esitada aruande koostamise ja esitamise keskkonnas, mis asub ettevõtjaportaalis. Aruanne tuleb kohtu registriosakonnale esitada kas digiallkirjastatult või PDF-vormingus, mille on allkirjastanud kõik korteriühistu esindusõiguslikud isikud.

Korteriühistu majandusaasta aruandes märgitakse lisaks muudele seaduses sätestatud andmetele ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus.

Korteriühistu ei pea majandusaasta aruannet esitama, kui korteriomanikud juhivad ja esindavad korteriühistut ühiselt vastavalt KrtS-i § 24 lg-le 3 ja 4 ning raamatupidamine on kassapõhine.
Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab kohtu registriosakonnale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. See notariaaltoiming maksab 25,55 eurot, millele lisandub ka käibemaks.

Tuletame meelde:

  • Korteriühistu juhatuse liikmed ja likvideerijad, kel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.
  • Korteriühistu võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, kuhu kohus saab toimetada ühistu menetlusdokumente. See aadress kantakse registrikaardile.
  • Korteriühistu andmete muutumise korral tuleb viitamata esitada registripidajale avaldus (siin peetakse silmas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamist ja tagasikutsumist, nende esindusõiguse muutumist ja ühingu lõpetamist jm)
  • Ebaõigete andmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib karistada juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga 200 eurot kuni 3200 eurot. Trahvimist võib korrata seni, kuni puudus on kõrvaldatud.
  • Kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.
  • Kui olete esitanud registriosakonnale kande tegemiseks dokumendid, siis võite kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta, kuid esitatud dokumente ei tagastata. 

 

Viimati uuendatud: 30. Detsember 2017