Sa oled siin

Seadusenimetuste lühendamise põhimõtted

Millal lühendit kasutada?

Seadusnimetuste lühendid on asjakohased eelkõige ametkondlikus tarvituses, nagu põhikirjalistes aktides, kohtupraktikas, trahvimäärustes, ametkondlikus kirjavahetuses jm. Üldisemas tarvituses (ajakirjanduses jm) tuleks lühendeid võimalikult vältida. Kui neid on siiski vaja kasutada, tuleks esmakasutusel tingimata ära näidata nimetuse täielik kuju, nii nagu see on üldine tava muudegi lühendite puhul. Seadusnimetuste lühendite loetelu leiab Riigi Teatajast

 

Lühendamise põhimõtted

Lühendamise võimalusi on palju. Õigusterminoloogiakomisjon kinnitas 1995. aastal seadusnimetuste lühendamisel alusena Rein Kulli väljatöötatud põhimõtted. Avaldame need koos mõningaste täiendustega uuesti.

  • Lühendamisel tuleb lähtuda akti nimetuse põhiosast, jättes kõrvale täiendosa Eesti Vabariigi ja sekundaarsed sõnad, nt kohta, ja, ning jms (Eesti Vabariigi põhiseadus = PS).
  • Tuleb kasutada suurtähtlühendeid, mis moodustatakse nii, et võetakse sõna (sh liitsõna moodustavate sõnade) algustäht (asjaõigusseadus = AÕS).
  • Pikema nimetuse puhul tuleb lähtuda kõige iseloomulikumate sõnade algustähtedest (enamsoodustusrežiimi tollimaksu seadus = ETMS). 
  • Kokkulangevate lühendite eristamiseks tuleb appi võtta lisatähed, s.o täiendada suurtähtlühendit mõne väiketähega. Tavaliselt on see suurtähele järgnev väiketäht (haridusseadus = HaS, söödaseadus = SöS, mahepõllumajanduse seadus = MPõS). Otstarbekas on sel juhul kasutada väljakujunenud täheühendeid, nagu notariaadiseadus = NotS, tsiviilseadustiku üldosa seadus = TsÜS, veterinaarkorralduse seadus = VetKS, raudteeseadus = RdtS.
 

Pikkade nimetuste lühendamisest

Ideaalne lühend on lühike, läbipaistev ja suupärane. Niisugust on võimalik moodustada hästi vormistatud nimetusest. Raskusi tekitavad pikad, keerukalt sõnastatud, sageli koguni lühikest teemaarendust sisaldavad pealkirjad. Nendest enam-vähem vastuvõetavat lühendit moodustades tuli teha valik oluliste ja vähem oluliste mõistete vahel või otsustada dominantmõiste alusel. Nagu iga valik, on see sageli tunnetuse ja tõlgenduse asi, paljuski meelevaldne ja vaieldav. Sel viisil moodustatud lühendite puhul ei saa olla kindel, et neid innukalt kasutama hakatakse.

Näited

  • Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadus – IORTS (intellektuaalse omandi rikkumiste tõkestamise seadus)
  • Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus – NRAPS (nimetatavate riigiametnike palkade seadus)
  • Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seadus – KrVKS (kriminaalvastutuse korra seadus)
  • Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus – OkupS
  • Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus – PorTS

 

Viimati uuendatud: 9. Aprill 2014