Euroopa Prokuratuur ehk EPPO (European Public Prosecutor’s Office) on iseseisev Euroopa Liidu asutus.
2017. aastal määrusega (EL) nr 2017/1939 loodud Euroopa Prokuratuur juhib ELi finantshuve kahjustavate kuritegude kohtu-eelset menetlust ja esitab liikmesriigi kohtus süüdistuse. Sel moel tagatakse kriminaalmenetluse sõltumatus liikmesriigi ametkondlikest ja poliitilistest huvidest. Loomult ongi EPPO üleeuroopaline prokura-tuur, mille roll ja ülesanded kriminaalmenetluses on sarnased riigi prokuratuuriga. Euroopa Prokuratuur asub Luksemburgis.
Euroopa Prokuratuur uurib näiteks ELi toetustega seotud kelmusi, keerulisi piiriüleseid käibemaksupettusi, ELi eelarvet kahjustavaid korruptsioonikuritegusid jm. Septembris 2018 esitas Euroopa Komisjon teatise, et laiendada EPPO pädevus ka piiriülestele terrorismikuritegudele.
EPPOs ei osale kõik liikmesriigid, vaid üksnes EPPOga ühinenud 22 liikmesriiki: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa, Holland, Prantsus-maa, Austria, Hispaania, Malta, Küpros, Kreeka, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Tšehhi, Horvaatia, Belgia, Luksem-burg ja Sloveenia. EPPOs ei osale Ungari, Poola ja Rootsi (Suur-britannia, Iirimaa ja Taani ei osale üldjuhul ELi kriminaalõigusalase koostöö meetmetes). EPPOt rahastatakse valdavalt ELi eelarvest.
Euroopa komisjon on kõige kõrgemal tasandil lubanud, et EPPO alustab tööd 2020. aasta lõpus.
Struktuur
EPPO on detsentraliseeritud struktuuriga: kesktasand asub Luksemburgis, kohalik tasand liikmesriikides.
Kesktasandi moodustavad Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid (igast osalevast liikmesriigist üks, nende seast valitakse kaks peaprokuröri asetäitjat). Euroopa prokurörid moodustavad kolleegiumi, mis võtab vastu EPPO strateegilised otsused. Samuti moodustatakse Euroopa prokuröridest kolmeliikmelisi alalisi kodasid, mis juhivad konkreetseid kriminaalmenetlusi ja võtavad vastu olulisemaid menetlusotsuseid (nt süüdistuse esitamine, menetluse lõpetamine jm). Euroopa prokurörid juhendavad oma liikmesriigist pärit delegeeritud prokuröre konkreetses kriminaalasjas.
Kohaliku tasandi moodustavad Euroopa delegeeritud prokurörid (igast osalevast liikmesriigist vähemalt kaks), kes paiknevad oma liikmesriikides. Delegeeritud prokurörid juhivad oma liikmesriigis kriminaalmenetlust ning esindavad süüdistust liikmesriigi kohtus (piiratud juhtudel võib ka Euroopa prokurör osaleda kohtumenetluses).
2019. aasta märtsiks peavad liikmesriigid esitama kolm Euroopa prokuröri kandidaati, kelle seast valib valikukomisjon ühe kandidaadi, kelle nimetab ametisse nõukogu lihthäälteenamuse alusel. Kõik kolm liikmesriigi esitatud kandidaati peavad olema võrdsed ja kui valikukomisjon tunnistab ühe või mitu kandidaati sobimatuks, peab liikmesriik esitama uued kandidaadid (valikukomisjon peab alati tegema valiku kolme kandidaadi seast). Euroopa prokurörid peaksid olema ametisse nimetatud 2019. aasta teiseks pooleks. Pärast seda kui Euroopa prokurörid on paigas, nimetab kolleegium ametisse iga liikmesriigi delegeeritud prokurörid (kandidaadid esitab liikmesriik). See protsess peaks olema läbi 2020. aasta keskpaigaks.
Euroopa prokurör
Euroopa prokuröri kandidaadiks esitatakse inimene:
- kes on asjaomase liikmesriigi prokuratuuri või kohtusüsteemi tegevliige
- kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust
- kellel on oma liikmesriigis kõrgeimatele prokuröri või kohtuniku ametikohale nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon ning praktiline kogemus liikmesriikide õigussüsteemide, finantsrikkumiste uurimise ja kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise õigusalase koostöö alal
Euroopa prokurör ei ole päritoluriigi prokuratuuri liige. Tema töösuhet EPPOga reguleerivad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ning töötingimusi reguleerivad õigusaktid. Euroopa prokurör oleks oma staatuse poolest Euroopa Liidu ajutine ametnik.
Euroopa prokurörile esitatavad nõuded:
- ühe ELi liikmesriigi kodakondsus koos kõikide õiguste ja kohustustega
- on läbinud riigisisese õiguse järgi ette nähtud kaitseväeteenistuse
- ametiülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused
- ametiülesannete täitmiseks sobiv füüsiline vorm
- vähemalt ühe ELi ametliku keele põhjalik tundmine ning teise ELi ametliku keele valdamine tasemel, mis võimaldab ametialast tegevust
Euroopa prokuröri ülesannetest tulenevalt on tähtis, et Euroopa prokuröril oleks ulatuslik prokuröritöö kogemus ning praktiline kogemus raskete finantskuritegude ja korruptsioonijuhtumite uurimisel ja süüdistuse esitamisel, kriminaalasjades tehtava rahvusvaheline koostöö valdkonnas ja piiriülestes kriminaalasjades. Kasuks tuleb kogemus ELi finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisel.
Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama nõutava töökogemuse miinimumkestuse nii, et see tagab kõikide liikmesriikide Euroopa prokuröride võimalikult võrdse taseme ning kindlustab, et Euroopa prokurörina asuvad tööle kogenud prokurörid. Nõutava töökogemuse miinimumkestus peab arvestama prokuröride karjääri erijooni ja prokuratuuri struktuuri konkreetses liikmesriigis. Samuti peetakse oluliseks Euroopa prokuröride juhtimiskogemust, kuivõrd nende roll on teostada delegaatprokuröride üle järelevalvet ja edastada juhiseid.
Tähtis on võime töötada rahvusvahelises keskkonnas. Euroopa prokurör peab valdama võõrkeeli, sest muidu ei ole tal võimalik oma ülesandeid täita. Euroopa prokurör peab tundma ELi otsustusprotsessi ja orienteeruma keerulistes õiguslikes nüanssides, mis on seotud nii rahvusvahelise koostööga kui ka eri liikmesriikide õiguskorraga. Euroopa prokurör peab olema otsustusvõimeline, arenenud eetikameelega ja pühendunud EPPO eesmärkidele. Euroopa prokuröril peab olema juurdepääs ELi salajase taseme teabele (ja riigisaladusele).
Euroopa prokuröriks ei saa kandideerida näiteks abiprokurör, kuivõrd tema täidab oma ülesandeid suuresti ringkonnaprokuröri järelevalve all. Euroopa prokuröriks saab kandideerida nii tegevprokurör kui ka kohtunik.
- Euroopa prokuröri töökirjeldus (inglise keeles) (289.46 KB)