Sa oled siin

Euroopa Prokuratuur

Euroopa Prokuratuur ehk EPPO (European Public Prosecutor’s Office) on iseseisev Euroopa Liidu asutus.

2017. aastal määrusega (EL) nr 2017/1939 loodud Euroopa Prokuratuur juhib ELi finantshuve kahjusta­vate kuri­tegude kohtu-eelset menetlust ja esitab liikmesriigi kohtus süüdistuse. Sel moel tagatakse kriminaalmenetluse sõltumatus liikmesriigi ametkondlikest ja poliiti­listest huvidest. Loomult ongi EPPO üleeuroopaline prokura-tuur, mille roll ja ülesanded kriminaalmenetluses on sarnased riigi prokuratuuriga. Euroopa Prokuratuur asub Luksemburgis.

Euroopa Prokuratuur uurib näiteks ELi toetustega seotud kelmusi, keerulisi piiriüleseid käibemaksupettusi, ELi eelarvet kahjustavaid korruptsioonikuritegusid jm. Septembris 2018 esitas Euroopa Komisjon teatise, et laiendada EPPO pädevus ka piiriülestele terrorismikuritegudele.

EPPOs ei osale kõik liikmesriigid, vaid üksnes EPPOga ühinenud 22 liikmesriiki: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa, Holland, Prantsus-maa, Austria, Hispaania, Malta, Küpros, Kreeka, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Tšehhi, Horvaatia, Belgia, Luksem-burg ja Sloveenia. EPPOs ei osale Ungari, Poola ja Rootsi (Suur-britannia, Iirimaa ja Taani ei osale üldjuhul ELi kriminaalõigusalase koostöö meetmetes). EPPOt rahastatakse valdavalt ELi eelarvest.

Euroopa komisjon on kõige kõrgemal tasandil lubanud, et EPPO alustab tööd 2020. aasta lõpus.

 

Struktuur
 

EPPO on detsentraliseeritud struktuuriga: kesktasand asub Luksemburgis, kohalik tasand liikmesriikides.

Kesktasandi moodustavad Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid (igast osalevast liikmesriigist üks, nende seast valitakse kaks peaprokuröri asetäitjat). Euroopa prokurörid moodustavad kolleegiumi, mis võtab vastu EPPO strateegilised otsused. Samuti moodustatakse Euroopa prokuröridest kolmeliikmelisi alalisi kodasid, mis juhivad konkreetseid kriminaalmenetlusi ja võtavad vastu olulisemaid menetlusotsuseid (nt süüdistuse esitamine, menetluse lõpetamine jm). Euroopa prokurörid juhendavad oma liikmesriigist pärit delegeeritud prokuröre konkreetses kriminaalasjas.

Kohaliku tasandi moodustavad Euroopa delegeeritud prokurörid (igast osalevast liikmesriigist vähemalt kaks), kes paiknevad oma liikmesriikides. Delegeeritud prokurörid juhivad oma liikmesriigis kriminaalmenetlust ning esindavad süüdistust liikmesriigi kohtus (piiratud juhtudel võib ka Euroopa prokurör osaleda kohtumenetluses).

2019. aasta märtsiks peavad liikmesriigid esitama kolm Euroopa prokuröri kandidaati, kelle seast valib valikukomisjon ühe kandidaadi, kelle nimetab ametisse nõukogu lihthäälteenamuse alusel. Kõik kolm liikmesriigi esitatud kandidaati peavad olema võrdsed ja kui valikukomisjon tunnistab ühe või mitu kandidaati sobimatuks, peab liikmesriik esitama uued kandidaadid (valikukomisjon peab alati tegema valiku kolme kandidaadi seast). Euroopa prokurörid peaksid olema ametisse nimetatud 2019. aasta teiseks pooleks. Pärast seda kui Euroopa prokurörid on paigas, nimetab kolleegium ametisse iga liikmesriigi delegeeritud prokurörid (kandidaadid esitab liikmesriik). See protsess peaks olema läbi 2020. aasta keskpaigaks.

 

Euroopa prokurör
 

Euroopa Liidu nõukogu 27.07.2020 rakendusotsusega (EL) 2020/1117 nimetati alates 29.07.2020 Euroopa prokuröriks Eesti esitatud kandidaat Kristel Siitam-Nyiri.  
 
Eestist ametisse nimetatud Euroopa prokurör juhendab Eestist nimetatud Euroopa delegaatprokuröri konkreetsetes kriminaalasjades. Euroopa prokurör allub vahetult Euroopa peaprokurörile. Euroopa prokuröri ametikohtu asub Luksemburgis ning tema ametiaeg kestab kuus aastat ja seda saab pikendada ühel korral kolme aasta võrra.
 
 

Euroopa prokurör ei ole päritoluriigi prokuratuuri liige. Tema töösuhet EPPOga reguleerivad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ning töötingimusi reguleerivad õigusaktid. Euroopa prokurör oleks oma staatuse poolest Euroopa Liidu ajutine ametnik.

 

Euroopa delegaatprokurör

 

Euroopa delegaatprokurörid on Euroopa Prokuratuuri liikmed, kes tegutsevad Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate kuritegude uurimisel ja süüdistuse esitamisel oma vastava liikmesriigi territooriumil. Euroopa delegaatprokuröri ülesannete hulka kuulub ka tiheda koostöö tegemine teiste riikide delegaatprokuröridega piiriülestes kriminaalasjades. Konkreetsetes kriminaalasjades juhendab Euroopa delegaatprokuröri Eestist ametisse nimetatud Euroopa prokurör. Euroopa delegaatprokurör esindab liikmesriigis Euroopa Prokuratuuri ja on samal ajal ka liikmesriigi prokuratuuri tegevliige ning võib osaliselt täita riigisiseseid ülesandeid. Eestist ametisse nimetatud delegaatprokurör nimetatakse delegaatprokuröri ametiajaks riigisiseselt riigiprokuröri ametikohale. Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa delegaatprokurör oma tegevuses Eesti prokuratuurist sõltumatu.
Eestist nimetatakse ametisse kaks Euroopa delegaatprokuröri ning kandidaatide leidmiseks on välja kuulutatud konkurss. Kandidaadilt eeldatakse: 
  • prokuratuuri või kohtusüsteemi tegevliikme staatust (v.a abiprokurör), sh vähemalt nelja-aastast töökogemust prokuröri või kohtunikuna
  • kogemust majanduskuritegude ja pettuste menetlemisel
  • praktilist kogemust piiriüleses kriminaalmenetluses ja häid teadmisi ELi kriminaalõigusest
  • valmisolekut töötada rahvusvahelises töökeskkonnas, teadmisi ELi otsustusprotsessidest ning orienteerumist keerulistes õiguslikes nüanssides, mis on seotud nii rahvusvahelise koostöö kui ka eri liikmesriikide õiguskorraga
  • väga head eesti keele oskust ja vähemalt ühe EL-i ametliku keele – soovitavalt inglise või prantsuse keele – suulist ja kirjalikku oskust tasemel, mida on vaja ametiülesannete täitmiseks
  • otsustusvõimet, sõltumatust, arenenud eetikameelt ja pühendumist organisatsiooni eesmärkidele
  • valmisolekut riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ette nähtud julgeolekukontrolli läbimiseks
 
Kandidaate hindab ja neist kaks valib välja justiitsministeeriumi juurde moodustatud konkursikomisjon. Kandidaadid esitatakse Euroopa Prokuratuurile ning Euroopa delegaatprokurörid nimetab Euroopa peaprokuröri ettepanekul ametisse Euroopa Prokuratuuri kolleegium. 
 
Ametikoht on tähtajaline (viis aastat pikendamisvõimalusega) ja see asub Eestis. Kui Euroopa delegaatprokurör soovib tagasi pöörduda oma senisele prokuröri või kohtuniku ametikohale, on tal õigus ilma konkursita asuda senisele ametikohale, kui see on vaba (ProkS § 52 lg-d 43-46 ja KS § 581 lg-d 2-4). Euroopa Prokuratuuri teenistuses oldud aeg loetakse prokurörina või kohtunikuna töötatud aja hulka (ProkS § 52 lg 5 ja KS § 581 lg 5). 
Euroopa delegaatprokuröri konkursikuulutuse ning täiendava informatsiooni leiad siit (kandideerimise tähtaeg on 18.09.2020).

 

 

 

Viimati uuendatud: 7. September 2020