Sa oled siin

„Kasvatades vägivallavaba põlvkonda“ – esinejad

  • Laidi Surva on üle viia aasta tegelnud vägivallaennetusega, eelkõige perevägivalla ja naistevastase vägivalla ennetusega. Justiitsministeeriumis töötades oli ta seotud perevägivalla poliitika kujundamisega strateegiate koostamise ja koordineerimise kaudu. Samuti on ta analüüsinud vägivalla levikut Eestis ning korraldanud nii Eestis kui ka välismaal praktilisi tegevusi, projekte ja koolitusi. Laidi Surva foto

  • Christian Veske töötab võrdõiguslikkuse vallas 2006. aastast. Kui ta oli Tartu Ülikooli Euroopa uuringute sotsiaalpoliitika seminaris kritiseerinud Eesti riigi leiget huvi võrdõiguslikkuse arendamise vastu, soovitas kursusekaaslane tal kandideerida tööle Sotsiaalministeeriumi. Seal jõudis Christian töötada tööturu osakonnas ja soolise võrdõiguslikkuse osakonnas. Pärast viit aastat ministeeriumis läks ta esialgu vabasektorisse ja 2012. aastal Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti. Christian on üleeuroopalise valge lindi kampaania elluviija. Christian Veske foto

  • Vappu Sunnari on Oulu ülikooli professor ja lektor, kes kirjutas doktoritöö Soome õpetajakoolituse soolistest struktuuridest ja protsessidest 19.–20 sajandil. Hiljem on ta uurinud ka vägivalla, kiusamise ja vägivallatuse eeldusi haridusmaastikul ning loonud nendele teemadele keskendunud uurimisrühma. Selle rühma loomise taga oli kaks tegurit.

    Esimene neist oli eelkõige naiste-, aga mõnel määral ka meestevastane seksuaalvägivald. Täiskasvanute seas ja eriti lähisuhetes esinev seksuaalvägivald pani Sunnari küsima, mida peaksid tegema koolid, et õpilaste suhted nii sookaaslastega kui ka vastassoo esindajatega oleksid ohutud, õiglased ja võrdõiguslikud. Teine tegur oli kõiki eluvaldkondi mõjutav neoliberaalne globaliseerumine. Üks selle tagajärgi on rahvusvaheline seksiäri ning naistega kaubitsemise ja muu inimkaubanduse kasv.

    Sunnari on sugude- ja vägivallaalase Euroopa võrgustiku ning rahvusvahelise koolivägivalla vaatlusvõrgustiku liige, osales aastatel 1999–2002 Barentsi mere piirkonna kriisikeskuste võrgustiku projektis ja juhtis aastatel 2001–2004 rahvusvahelist võrgustikku nimega „Sooline vägivald koolis ja õpetajakoolituses Barentsi mere piirkonnas“. Vappu Sunnari foto

  •  

    Darrick Jolliffe on Londoni Greenwichi ülikooli kriminoloogiaprofessor. Ta on avaldanud kirjutisi vägivalda ajendavatest psühholoogilistest käitumismehhanismidest ja vägivallailminguid vähendavatest meetoditest. Dr Jolliffe aitas eksperdina Suurbritannia siseministeeriumil välja töötada viisi, kuidas hinnata koduvägivalla tõttu seatud lähenemiskeelu avaldusi. See uuenduslik käsitlusviis korduvate koduvägivalla vähendamiseks pani aluse paljude kriminaalõiguslike sekkumisviiside hindamisele. Darrick Jolliffe'i foto

  • Jane Callaghan on psühholoog, kelle töö keerleb soolise identiteedi, marginaliseerumise ja vägivalla ümber. Teda huvitavad vaimse tervise, heaolu ja toimetuleku teemad. Tema värskeim projekt „Agentsuse ja toimetulekustrateegiate mõistmine“ uurib koduvägivalla oludes elavate laste kogemusi. Selles näidatakse, et lapsed ei ole passiivsed pealtnägijad, ning uuritakse nende agentsus-, toimetuleku- ja vastupanuvõimet. See on suurim kvalitatiivne uurimus laste koduvägivallaga seotud kogemustest ja sisaldab intervjuusid enam kui saja lapsega neljast Euroopa riigist. Jane Callaghani foto
  • Helena Morais Maceira on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja naistevastase vägivalla ekspert. Ta on soolise võrdõiguslikkusega ja selle arendamisega tegelenud üle kümne aasta ning liitus hiljuti Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudiga. Tal on bakalaureusekraad politoloogias ja haldusjuhtimises ning kaks magistrikraadi, rahu-uuringute ja inimõiguste ning naisuuringute ja soolise võrdõiguslikkuse alal. Praegu omandab ta doktorikraadi soouuringutes. Helena Morais Maceira foto
  • Sami Nevala töötab Euroopa Liidu põhiõiguste agentuuri (FRA) statistika- ja uuringuosakonna juhina. Ta juhtis ka FRA tööd naistevastase vägivalla uurimisel 28 Euroopa Liidu riigis. Praegu on ta hõivatud FRA teistkordse immigrantide ja vähemusrahvuste olukorda puudutava uuringuga ning agentuuri tulevase põhiõiguste uuringuga. Enne FRA-ga ühinemist 2007. aastal töötas Sami Euroopa kriminaalpreventsiooni ja -kontrolli instituudis (HEUNI) rahvusvaheliste küsitlusuuringute ja kuritööstatistika vallas, olles ka ÜRO narkomaania ja kuritegevuse büroo (UNODC), ÜRO regioonidevahelise kuritegevuse ja õigusküsimuste instituudi (UNICRI) ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ameti (OHCHR) konsultant. Sami Nevala foto
  • Anna Markina on Tartu ülikooli avaliku õiguse instituudi õppejõud. Tema uurimisvaldkonnad on inimkaubandus, alaealiste õigusrikkumised, kuritegevuse kontroll ja ennetus. 2014. aastal viis ta Eestis läbi rahvusvahelise laste hälbiva käitumise uuringu ISRD-3, mille raames uuriti põhjalikult laste vägivallaohvriks langemise probleemistikku. Lisaks uurimistööle võtab Anna Markina aktiivselt osa kuriteoennetusest: ta on riikliku inimkaubanduse ümarlaua ja kriminaalpreventsiooni võrgustiku liige, peale selle kuulus ta kaheksa aastat Harku ja Murru vangla vanglakomisjoni. Alates 2015. aastast on ta süüteoennetuse nõukogu liige. Anna Markina foto
  • Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor. Tema peamised uurimisteemad on vägivald inimsuhetes ja inimõigused. Ta on ellu viinud mitmeid uurimisprojekte, mis on keskendunud naistevastasele vägivallale, perevägivallale, seksuaal- ja riskikäitumisele ning laste ja perede heaolule. Praegu loeb ta ülikoolis bakalaureuse- ja magistriastme üliõpilastele vägivallateemalisi kursuseid ning teeb koostööd naisorganisatsioonide ja naiste tugikeskustega. Kadri Soo foto
  • Elo-Maria Roots on Tallinna ülikooli kasvatusteaduste magister. Tallinna ülikoolis hakkas tegelema soolisuse teemaga, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas on ajalooliselt välja kujunenud arusaamad mehelikkusest ja naiselikkusest ja kuidas need väljenduvad tänapäeva Eesti koolis. Tema varasemad uurimused Tartu ülikoolis olid seotud haridusõiguse ja kasvatusteaduslike teooriate võrdlemise ja analüüsiga. Elo-Maria on osalenud mitmes uurimisprojektis: 2012. aastal Euroopa Sotsiaalfondi projektis „Kas õpilased või poisid ja tüdrukud?“ ning uurimuses „Eesti õpetajate ja haridustöötajate valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja kasvatamiseks”, samuti osaleb ta käimasolevas uurimuses „Sooaspekti integreerimine õpetajaharidusse ja täiendkoolitusse“. Elo-Maria Rootsi foto
  • Marijke Malsch on Hollandi kuritegevuse ja korrakaitse uuringute instituudi (NSCR) vanemteadlane. Tema uurimisvaldkonnad on jälitamine ja seda puudutav õigus, kaasistujate kaasamine kriminaalõigussüsteemis ja kuriteoohvrite õiguslik seisund. Samuti töötab ta Põhja-Hollandi ringkonnakohtu ja Den Boschi apellatsioonikohtu rahvakohtunikuna. Marijke Malschi foto

  • Margit Pärn on alates 2000. aastast Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör, kes on varem töötanud noorsoopolitseinikuna ja majanduskuritegude menetlejana. 2004. aastal spetsialiseerus ta lähisuhtevägivallale ja alaealistele, seda nii kannatanute kui ka kurjategijate vaates. Margiti praktikas on olnud juhtumeid, kus vägivallaohvrist kannatanu küsib temalt nõu, et vägivallaringist välja saada, keeldudes samal ajal kriminaalasja alustamiseks ütlusi andmast. Nõu küsima on tulnud ka inimesed, kes arvavad, et neil ei ole millegagi võimalik vägivalda tõendada ja tunnevad end seetõttu ebakindlana. Margit Pärna foto

  • Helen Sööl töötab neljandat aastat sotsiaalministeeriumis võrdsuspoliitikate osakonnas naistevastase vägivalla (sh seksuaalvägivalla) ja perevägivalla peaspetsialistina. Tema põhiülesanne on naistevastase vägivalla ennetamine, poliitikate kujundamine, naiste tugikeskuste töö koordineerimine ja osalemine rahvusvahelises koostöös. Peale selle töötab Helen pereterapeudina, mistap on tal kogemus vägivalla all kannatanud inimeste nõustamise ja abistamisega. Helen Sööli foto

  • Kadri Ann Salla on kümmekonna riigiasutustes töötatud aasta jooksul tegelnud vägivalla- ja ennetusteemadega mitmel moel, omandades nii sotsioloogi, pedagoogi kui ka politseiniku kogemusi ja vaatenurga. Praegu on ta siseministeeriumis vägivallaennetuse poliitika kujundaja ning seisab selle eest, et ennetus keskenduks senisest enam noortele. Kadri-Ann Salla foto

  • Sabrina Reggers on õppinud kliinilist psühholoogiat Brüsseli Vrije ülikoolis ja omandanud ka õpetajakraadi. Pärast aastaid õpetajatööd asus ta tööle projektis, mis keskendus võõrkeelte õppimisele ja keeleteadlikkusele. Alates 2013. aastast on ta osalenud mitmes laste ahistamist ja koduvägivalda puudutavas projektis. Sabrina Reggersi foto

  •  

    Eha Reitelmann on üleriigilise naisteühenduste katusorganisatsiooni Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) üks asutajaid, aastast 2003 selle peasekretär ja ühtlasi naistevastase vägivalla vastase töörühma juht. ENÜ tegevuse üks põhisuund on võitlus naistevastase vägivalla kõigi vormidega. ENÜ on algatanud ja toetanud naiste varjupaikade süsteemi loomist, et tagada võrdsel tasemel abi kättesaadavus kõigile vägivalda kogenud naistele ja lastele üle Eesti. Tagajärgedega tegelemise kõrval peetakse ülioluliseks naistevastase vägivalla ennetust, eelkõige haridussüsteemi ja spetsialistide koolitamise kaudu, mistõttu on ENÜ algatanud soolise vägivalla ainekursuse loomise Tartu ülikoolis. Samuti on koolitatud õpetajaid märkama soolist ebavõrdsust ja naistevastast vägivalda, et lastel kujuneksid juba koolis ja lasteaias vägivallavabal suhtlemisel põhinevad hoiakud. Alates 2010. aastast on peagu kõigis maakondades korraldatud jõustamiskoolitusi tüdrukutele, et ennetada nende sattumist vägivalla ohvriks. 2015. aastal alustati teadlikkuse suurendamise koolitused poistele. Eha on ka Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine, Eurpean Women’s Lobby naistevastase vägivalla seirerühma Eesti ekspert ja Women Against Violence Europe’i nõuandva kogu liige. 

  • Sass Henno on Eesti kirjanik, koolitaja ning õppejõud, kes on kümme aastat korraldanud loova kirjutamise kursusi koolides ja ettevõtetes, aga ka Tartu vanglas. Tema eesmärk on panna inimesed ja organisatsioonid rääkima oma lugu, tehes seda viisil, et seda lugu ka kuulatakse. Julgus rääkida olulistel ja tundlikel teemadel ning võime käsitleda kõikvõimalikke valupunkte on Sassi arvates nii isiksuse kui ühiskondliku arengu alustala. Igapäevatööna juhib ta reklaamiagentuuri Spring, kus töötas 2014. aastal välja vägivallavastase reklaamikampaania „Ava silmad“, mille eesmärk oli tuua lähisuhte ja naistevastase vägivalla probleemistik jõuliselt avalikkuse tähelepanu alla. Peale selle on ta ellu kutsunud võrgustiku „Mehed vägivalla vastu“, juhtinud Eesti ettevõtjate arutlusringi „Mehed võrdse palga eest“ ja võtnud sõna mitmel naistevastase vägivalla konverentsil. Ta teeb tihedat koostööd naiste varjupaikade liiduga ja naiste tugitelefoniga 1492. Just sellest koostööst on sündinud kümneid emotsionaalseid artikleid ja sõnavõtte, mis aitavad avalikkusel mõista naistevastase vägivalla olemust selle kogu räiguses. 

  • Amna Abdullatif on kogukonnapsühholoog, kes on tegelnud kogukondade, laste ja naistega üle kümne aasta. Praegu töötab ta riiklike koolide suhtlusspetsialistina Suurbritannia heategevusorganisatsioonis Women’s Aid, mis keskendub koduvägivallale ning naiste ja laste abistamisele. Amna juhib projekti „Ohutum tulevik”, mis edendab ja toetab koduvägivallaalast haridust ja terviklike suhete väärtustamist noorte seas, pakkudes kohalikele teenuseosutajatele koolitusi, materjale ja toetust. Peale selle tegutseb ta naiste õiguste eest võitlevas kampaanias, keskendudes ennekõike Lähis-Ida piirkonnale. Ta on avaldanud oma diplomitöö ajakirjas Journal of Social Science Education. Amna Abdullatifi foto

Laidi Surva     Elo-Maria Roots     Christian Veske     Marijke Malsch     Margit Pärn     Vappu Sunnari     Helen Sööl     Kadri Ann Salla         Darrick Jolliffe     Sabrina Reggers     Jane Callaghan     Eha Reitelmann     Helena Morais Maceira     Sami Nevala     Sass Henno     Anna Markina     Amna Abdullatif     Kadri Soo

 

Viimati uuendatud: 4. November 2015