Kodanikujulguse aumärk

Kodanikujulguse aumärgiga autasustatakse isikuid, kes on oma käitumise või suhtumisega näidanud eeskuju teistele inimestele. Kodanikujulguse aumärki annab justiitsministeerium üle alates 2004. aastast.

Kodanikujulguse aumärke võib anda:

  • kuriteo ärahoidmise või selle toimepanemise takistamise eest;
  • kurjategija kinnipidamise eest;
  • kuriteoohvri abistamise eest;
  • või muu olulise panuse eest kaaskodanike turvatunde tõstmisel.

Kodanikujulguse aumärgi statuut

Kodanikujulguse aumärk

Kodanikujulguse aumärgi saajad

Eero Ergma. Märtsikuu alguses soovis üks naisterahvas võtta välja suurema summa raha Tallinna Lasnamäe Centrumi Swedbanki kontorist. Ta arvas end osalevat politseioperatsioonis, et tõkestada kelmide tegevust ja selgitada välja ebaausaid pangatöötajaid. Tegelikult oli ta ise sattunud kuritegeliku skeemi ohvriks ning kelmid püüdsid temalt säärase petulooga raha kätte saada. Swedbanki töötaja Eero Ergma märkas seda ning andis sellest politseile teada. Koostöös Eeroga peeti kinni nn politseioperatsiooni korraldanud lätlasest kelm, kes vahistati ja ootab nüüd oma karistust. Julge kodaniku aumärgile esitaja sõnul ei ole Eero Ergma vaid professionaalne ja initsiatiivikas töötaja. Ta on inimene, kellele läheb kelmuste takistamine tõesti korda. Eero on varemgi andnud oma olulise panuse politsei aitamisse. Nii aitab ta kaitsta inimeste vara.

Iti-Anett Papli. 2022. aasta mais ootas noor Iti-Anett Papli Tallinnas Balti jaama kiirtoidurestorani ootesaalis autobussi, millega koju sõita. Ühel hetkel sisenes ootesaali vanem meesterahvas. Tema järel kõndis turvatöötaja, kes lasi meesterahvale siseruumis korduvalt pipragaasi silma ning lõi teda korduvalt jalgadesse. Iti-Anett filmis olukorda oma telefoniga. Sellest videost on näha, kuidas hetkel, mil turvatöötaja on ruumist lahkunud, pakub Iti-Anett tollele vanemale meesterahvale vett ja küsib, kas ta vajab abi. Samuti on videost kuulda, kuidas kõrvalolijad sekkuvad ning küsivad, miks turvamees abitut meesterahvast lööb. It-Anett oli olukorrast häiritud ning tundis hirmu – turvatöötaja peaks olema inimene, kes hoolitseb teiste turvalisuse eest, mitte vastupidi. Koju jõudes rääkis nooruk juhtunust emale ning näitas videot, mispeale julgustas ema teda politseisse pöörduma. Nii tegigi Iti-Anett politseile avalduse ning andis hiljem kriminaalmenetluse käigus juhtunu kohta ütlusi.

Iti-Anett Papli julgus sekkuda on tema aumärgile esitaja sõnul imetlusväärne. Ta aitas juhtunut jäädvustada ning andis sellest hiljem politseile teada, kusjuures mitte ükski juhtunut näinud täisealine inimene ei pöördunud avaldusega politsei poole. Praeguseks endise turvatöötaja suhtes on nüüdseks jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, mille tõttu ei saa ta enam sellist tööd teha. Aitäh Iti-Anett Paplile, kes andis oma panuse kaaskodanike turvatunde suurendamisse.

Kirill Badikin. Kirill Badikin on aktiivne Eesti kodanik, kes võttis Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike aitamise oma südameasjaks. Ta panustab vabatahtlikuna Ukraina põgenike kogukonna Facebooki grupis „Ukraina sõbrad Eestis“ alates 2022. aasta märtsist. Grupis on 67 000 liiget, kellest veidi vähem kui pooled on Ukraina põgenikud. Kirill korraldab grupis infotunde, kus selgitab koos riigiasutuste ja organisatsioonidega kohalikku eluolu ja edastab olulist teavet – nii toetab ta põgenike kohalikku ühiskonda lõimumist ning aitab kaasa turvatunde loomisele. Kirilli korraldatud infotunnid ja tema jagatav teave aitab põgenikel kiiremini integreeruda Eesti ühiskonda, tutvuda meie seaduste ja tavadega. Selle kaudu vähendab ta võimalikke rahvuslikke pingeid ja mõjutab turvalist elukeskkonda ka laiemalt. Kirill on korraldanud üle 30 infotunni, mida on vaadatud kokku üle 100 000 korra. Põgenikud pöörduvad Kirilli poole abi saamiseks pea iga päev.

Kirill on aidanud tolles Facebooki grupis lahendada mitu olukorda. Tema abiga on lahenduse leidnud näiteks olukord, kus noor Ukraina neiu läks oma õega tülli ja jäi peavarjuta. Ta on nõustanud ka vägivaldses suhtes olnud ukrainlannat, aidates temal leida põgenemistee ja suunates naise varjupaika. Samuti on Kirill aidanud lahendada pettusi seoses eluaseme ja üürilepingutega, aga ka töölepingu ja -tasu küsimustes koos Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajatega. Koostöös ametnikega on ta suunanud ohvreid saama abi.

Samuti on Kirill sotsiaalkindlustusameti töötajana tegelenud riigimajutusel viibinud põgenikega ja lahendanud olukordi koostöös politsei, kiirabi ja teiste üksustega. Kirill toetab ka isiklikult paari noort Eestisse saabunud kurva saatusega noort põgenikku, kes on siin võõras keskkonnas üksinda. Üks nooruk oli Eestisse põgenenud emata, kuna ema sai Ukrainas rünnaku tõttu surma. Noormehel polnud rahalisi vahendeid ning tema psühholoogiline seisund oli kriitiline. Kirill aitas teda vahenditega, nõustas ja leidis spetsialistid, kes sõjakuriteoohvrit sügavamalt aitavad. Teine põgenik oli alaealine ja saabus Eestisse sugulaste juurde, kuid ei saanud nendega läbi. Kirill korraldas noormehele koostöös ametnikega elamispinna, aitas tal kohaneda ja suurendas põgeniku turvatunnet.

2022. aasta märtsis võttis Kirill vabatahtlikuna vastu sadu põgenikke, kes Tallinna vastuvõtukeskusesse pöördusid. Ta registreeris ja nõustas värskelt sõjakoldest saabunud ukrainlasi ja panustas rohkem kui ametnikelt eeldati. Aumärgile esitaja sõnul väärib Kirill tunnustust, kuna on andnud väärt panuse haavatava sihtgrupi abistamisel.

Leelo Howard. Swedbanki teadlik ja kogenud töötaja Leelo Howard aitas tabada kelmi ja hoidis ära 7000 euro suuruse kahju kannatanule. Nimelt oli tänavu kevadel sattunud üks vanem naine kelmuse ohvriks. Pettur oli temalt kolme nädala jooksul välja petnud 14 531 eurot, lubades raha eest eemaldada kannatanule ja tema perele peale pandud needuse. Kannatanu andis petturile raha veendumuses, et muidu juhtub tema ja ta perega õnnetus. Pettur oli varemgi kohtus samalaadsete kuritegude eest süüdi mõistetud.

Kuna kannatanu ühel aprillikuu päeval enam pangaautomaadist sularaha võtta ei saanud, suundus ta Magistrali keskuse pangakontorisse Tallinnas, et kelmile veel 7000 eurot välja võtta ja üle anda. Pangakontoris hakkas pangatöötaja Leelo Howard kahtlustama, et kannatanu on sattunud kelmuse ohvriks, kuna too oli automaadist lühikese aja jooksul suure summa raha välja võtnud. Leelo reageeris kiiresti ja kutsus kohale politsei. Tänu tema kõnele tabas politsei kelmi Magistrali keskuse juurest. Aruka ja kiire pangatelleri abiga sai alustatud kriminaalasi ka kohtumenetluses kiire lahenduse, mille käigus mõistis kohus kannatanu kasuks välja tsiviilhagi 14 531 eurot.

Reeglina on kelmuste menetlemine aeganõude. Paljud kannatanud tunnevad politsei poole pöördudes ebamugavust, kui saavad aru, et neid on petetud. Kuna Leelo Howard sekkus kiiresti ja teavitas kohe politseid, aitas tema häirekeskusesse tehtud kõne kriminaalasja kiiresti lahendada ja kannatanut aidata.

Rasmus Andresson. Uhke ema esitas kodanikujulguse aumärgile enda poja Rasmus Andressoni, kelle kiire tegutsemine aitas tema kodus vargil käinud mehed kätte saada.

Tänavu augustis tuli Rasmuse emal korraks Raplas poes ja enda ema juures käia, mistõttu jäi 8aastane Rasmus natukeseks üksinda koju nn telekamängu mängima. Teel linna märkas ema tee ääres kahte vastu kõndivat meest. Ehkki ema süda millegipärast kripeldas, rahustas ta end, et ilmselt mõtleb üle, kuna päevasel ajal ei saa ju lühikese ajaga midagi juhtuda. Jõudnud poest enda ema juurde, helises telefon. See oli poeg Rasmus. „Emme, tule ruttu, mingi võõras tüüp kõnnib meie majas ringi!“ hüüdis Rasmus. Ema oli šokis. Ta jooksis paljajalu autosse, et kodu poole kihutada. Jõudnud koju, tormas ema tuppa ja leidis hirmunud Rasmuse üksinda elutoa diivanilt. Mehed olid läinud, ent poiss oli juba jõudnud häirekeskusesse helistada ja kirjeldanud täpselt enda asukohta, juhtunut ning majja tunginud meest.

Pool tundi hiljem helistati Rasmusele politseist. Politseinik teatas, et tänu Rasmuse kiirele tegutsemisele ja täpsele kirjeldusele saadigi mehed koos varastatud kraamiga kätte. Politsei kiitis korduvalt väikest Rasmust imestades tema julguse, külma närvi ja teadliku kiire tegutsemise eest. Rasmus Andresson väärib tunnustust vapra ja kiire tegutsemise eest kaitstes oma kodu ja vara. Tänu temale sai politsei kiiresti vargad kätte.

Tiina Kümmel-Klooster. Tiina Kümmel-Klooster on ümbritseva suhtes tähelepanelik kodanik, kes oskab ohtlikku olukorda hinnates käituda õigesti, julgelt ja otsustavalt.

Tänavu juunis, kui Harjumaal Viimsi vallas Haabneemes soovis kelm panna tänaval ühe vanema naise suhtes toime kuritegu, tõttas Tiina talle appi ja päästis naisterahva kelmi käest. Kriminaalasjas alustati menetlust kelmuse katse tunnusel selle kohta, et üks välisriigi kodanik tuli kannatanu sõiduki juurde ja teatas, et ohver olevat põhjustanud liiklusõnnetuse ja kriimustanud kelmi sõidukit. Nõnda nõudis kelm proualt 500 eurot sularaha. Ehkki tegelikult ei olnud naine kelmi sõidukit kriimustanud, uskus ta seda siiski ja asus nõutud raha välja otsima.

Olukorda sekkus sündmust pealt näinud Tiina Kümme-Klooster. Ta nägi, et kaupluse parklas asus üks meesterahvas vanemaealise naisterahvaga agressiivselt käituma, karjus tema peale ja isegi haaras temast kinni. Kui proua hakkas käekotist rahakotti välja võtma, sai Tiina aru, et midagi on valesti ja proua vajab abi. Nii suundus Tiina nende poole ja hakkas toimuvat mobiiltelefoniga filmima. Olukorrast selgust saades ja mehe autot üle vaadates ei olnud näha ühtki kriimu. Kui mees nõudis raha edasi, keelas Tiina proual sularaha anda ja ütles, et niimoodi selliseid asju ei lahendata. Nii helistas Tiina politseisse. Seepeale hakkas meesterahval kiire, ta istus sõidukisse ja lahkus. Tänu Tiinale ei õnnestunud kelmil raha kätte saada ning mõne aja pärast saadi välismaalasest kelm kätte. Tiina lohutas ka vanemat prouat, kes oli vaimselt väga häiritud. Tiina tegi juhtunu kohta teiste hoiatamiseks sotsiaalmeedia gruppi ka postituse, kirjeldades juhtunut. Suure tõenäosusega ei olnud see ainuke tolle välismaalasest kelmiga juhtum.

Tänu Tiina Kümmel-Kloostri julgusele sekkuda tabati kelm ja ta saadeti riigist välja. Nii aitas Tiina suure tõenäosusega ennetada teisi samalaadseid juhtumeid.

Jelena Šimanskaja. Selle aasta 11. aprillil helistati ühele mehele väidetavalt Google’ist ettepanekuga osaleda operatsioonis ebaausate pangatöötajate väljaselgitamiseks. Mehe nimel võeti 6500 eurot laenu, millest 1000 eurot kandsid kelmid ise võõrale kontole üle. Ülejäänud 5500 eurot pidi ta kelmide juhendamisel sularahas välja võtma ja Lasnamäel Omniva postkontori kaudu rahvusvahelise finantsteenuste ettevõtte vahendusel Ukrainasse saatma. Postitöötaja Jelena märkas, et see lugu ei saa olla õige. Kahtlustades, et kodanikku on petetud, keeldus Jelena ülekannet tegemast ning veenis kontorisse tulnud meest, et kelmid proovivad temalt raha välja petta. Nii takistas Jelena kodanikule suurema kahju tekkimist.

Liisi Haljaku. Tänavu 14. veebruari õhtul tekkis elukaaslaste X ja Y vahel kodus konflikt. Y vihastus ning tungis kannatanule X kallale, pekstes teda pähe, näkku ja kehasse. Kannatanu põgenes kodust lähedal asuvasse tanklasse. Seal märkasid kannatanut Liisi Haljaku ja tema sõbranna. Nähes, et naine on ilmselgelt endast väljas, otsustasid nad sekkuda ning küsisid kannatanu käest, mis juhtus. Seejärel tõid tunnistajad kannatanule tanklast vigastuste leevendamiseks jääd ning uurisid, kas tal on võimalik kellegi poole pöörduda. Kuna tollel ööl polnud kannatanul kuhugi minna, pakkus Liisi välja, et lubab naise ööseks enda juurde. Enne seda mindi koos kannatanu kodust läbi, et ta saaks oma isiklikud asjad kaasa võtta. Kuigi kannatanu tahtis minna üksi, pakkus Liisi, et läheb ikkagi kaasa. Enne veel helistas Liisi kahtlustatavale ning rääkis talle selgelt ja enesekindlalt, et tuleb koos kannatanuga tema kodust läbi. Kannatanu kodus aitas Liisi kannatanu telefoni otsida. Kui kannatanu ja kahtlustatava vahel puhkes uus sõnelus, võttis Liisi otsustavalt kannatanu endaga kaasa ning nad läksid koos minema. Liisi viis kannatanu enda juurde, andis talle vahetusriided ning voodikoha. Hommikul kutsus Liisi kannatanule kriisiabi töötaja, koos soovitati kannatanul politseisse pöörduda. Kui kannatanu sellega nõustus, kutsuski Liisi kohale nii kiirabi kui politsei.
Kodanikujulguse aumärgi kandidaadi esitaja hinnangul on Liisi Haljaku musternäidis julgest kodanikust. Ta astus juurde, pakkus abi, küsis juhtunu kohta, viis kannatanu esmalt kodust läbi, pakkus ööbimiskohta ja vahetusriideid ning hommikul aitas kannatanul ennast koguda, kutsus kriisiabi, kiirabi ja politsei.

Tea Närap. Tartu valla elanik Tea näitas üles kodanikujulgust ja sekkus peksmisesse. Mullu 4. novembril nägi ta Kõrvekülas Hariduse tänaval pealt, kuidas üks noormees peksis jalaga kraavis lamavat Kõrveküla põhikooli õpilast vastu ülakeha ja pead. Tea sekkus kaklusesse. Kui peksja koos kannatanu telefoniga põgenes, võttis Tea porise kannatanu enda auto peale, sõitis peksjale järele ja nõudis telefoni tagasi. Peksja püüdis veel kannatada saanud õpilast lüüa, kuid Tea haaras poisil jopest ja takistas teda. Seejärel viis ta kannatada saanud õpilase bussipeatusesse, et laps saaks turvaliselt koju sõita. Naisterahva julgus ja järjekindlus võõra lapse kaitseks välja astumisel on tähelepanuväärne. Teise õpilase peksja kohta edastati kogu teave juhtunust politseile, Tea oli valmis ka politseile ütlusi andma. Noormees ise ja tema ema olid sekkumise ning lapse aitamise eest väga tänulikud. Kodanikujulguse aumärgi kandidaadi esitaja on rõõmus, et Tartu vallas on inimesi, kes märkavad, julgevad ja tahavad teiste kaitseks sekkuda.

Marco Kuusk. Veidi enne 13. mai südaööd sai politsei väljakutse Kadriorgu, kus esialgse info järgi varastas võõras noormees teataja telefoni ja pani sellega jooksu. Varga pidas kinni seltskond noormehi, kelle sõnul olid nad lähistel kuulnud, et keegi karjub vene keeles „Aidake!“. Hüüdmise peale jooksid Marco ja tema sõbrad isikule järele ning pidasid süüdlase kinni. Sama varast nähti piirkonnas ringi hulkumas ka varem, kus ta olevat katsunud majade välisuste linke. Marco kinni peetud mehe taskust tulid välja nii mustad kindad kui ka näomask, millel suu- ja  silmaaugud sees. Teataja sai oma telefoni tagasi ning tänu kodanikujulgele Marcole sai paljude inimeste turvalisust ohustanud mees kinni peetud.

Kaidi. Me loeme ja kuuleme uudistest, kuidas Laste (seksuaalse) väärkohtlemise vastu võitlevad inimesed räägivad sageli, kui oluline on kogukonnas märkamine ning teavitamine mistahes lapse (seksuaalse) väärkohtlemise kahtlusest. Tänu Kaidile oli võimalik avastada ühe lapse seksuaalne ärakasutamine. Seda tegi lapse lähedane, kellele on nüüdseks esitatud süüdistus ning laps on saanud talle hädavajaliku abi erialaspetsialistidelt. Kaidi teo tõstame esile seetõttu, et ta ei jäänud passiivseks, vaid tegutses lapse suhtes valitseva ohu kahtluse korral.
 

Äli Bergmann. Äli Bergmann viibis 1. märtsi õhtul Viljandimaal Võhmas enda korteris, kui kuulis trepikojast kostuvat kisa. Äli läks ta vaatama, mis juhtus ja selgus, et trepikojas oli kaks väikest vigastatud poissi, keda oli noaga rünnatud. Äli läks poiste juurde ning helistas kiiresti numbril 112. Äli tegutses häirekeskuse töötaja juhiste järgi, esitas poistele küsimusi ning proovis välja selgitada nende võimalikud vigastused. Äli oli häirekeskusega ühenduses kiirabi ja politsei saabumiseni. 

Nikolai Bõstrov. 25. juuli hommikul helistas hädaabinumbril Nikolai Bõstrov, kes ütles, et tõmbas äsja Valga vallas Sooru külas järvest välja sinna kukkunud väikelapse. Nikolai oli parasjagu järve ääres puid raiumas, kui kuulis plärtsatust. Pöörates pilgu järvele, ei uskunud ta oma silmi, sest järves oli väike laps, kes vajus vee alla. Mees jooksis talle järele, tõi lapse kaldale ja kutsus abi, järgides samal ajal juhiseid, mida meedik talle telefonis andis, sest laps oli vett kurku tõmmanud ja läkastas. Ühtki hingelist ümbruskonnas ei olnud ja mees märkis ka ise kõnes, et tal pole aimugi, kelle lapsega võiks tegu olla. Politsei selgitas välja lapse vanemad ning selgus, et nende korteriuks oli sel päeval lukust lahti ununenud ning 2-aastane laps oli enne teiste pereliikmete ärkamist välisuksest õue läinud. Oma teekonnal jõudis ta kilomeetri kaugusele kodust, selle sama järve äärde, kus ta vette kukkus ning kust Nikolai ta päästis.

Anna Nurste. 26. mai hommikupoolikul proovis 20-aastane naine Tallinna tänaval endal veene läbi lõigata. Juhtunut nägi pealt autoroolis olnud Anna Nurste, kes hetkegi kõhklemata peatus ja asus abivajajale esmaabi osutama. Autojuht võttis veritseva naise enda autosse ning sidus ta käe sidemesse. Kiirabi toimetas noore naise haiglasse. Sündmuskohale reageerinud Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinike sõnul oli säärane märkamine ja kohene tegutsemine väga tänuväärne.

Nadežda Šorokhova ja Alexey Finagin. 21. aprillil sisenes Narvas asuvasse kauplusesse mees, kes lõi seal viibivat müüjat Nadežda Šorokhovat noaga. Seejärel nõudis röövel noaga ähvardades müüjalt raha ja püüdis teda uuesti noaga lüüa, kuid Nadežda tõrjus rünnaku, lüües meest padjaga. Ründaja proovis seejärel kauplusest välja joosta ning Nadežda üritas teda takistada. Nadežda haaras mehel seljakotist ning riietest, kuid kukkus ise kaupluse ees asfaldile ja kurjategijal õnnestus eemale joosta. Nadežda juurde astus tänaval mööda kõndinud Alexey Finagin, kes küsis kannatanult, mis oli juhtunud ning jooksis seejärel põgenenud mehele järele, sai ta kätte, pidas kinni ning hoidis enda kontrolli all kuni politsei saabumiseni.

Röövi ohvri julge vastuhakk ning juhusliku mööduja kiire reageerimine aitasid tabada kurjategija, kes oleks muidu põgenenud. Selline käitumine kinnitab, et rikkumisi märgates on võimalik saada abi ka juhuslikult möödujalt.

Andres Mõis. 16. märtsi päeval jäi Andres Mõis võsa freesimisel traktoriga sõidutee äärde porisse kinni. Välja saamiseks tuli tal kutsuda puksiirabi. Andres istus traktorisse ning puksiirijuht alustas traktori väljatõmbamist. Ühel hetkel tundis Andres nõksatust ning üle õla vaadates nägi, et puksiirijuht oli enda sõiduki kõrval tee ääres pikali. Andres väljus traktorist ja läks puksiirijuhi juurde. Ta nägi, et mees hingas, kuid tema kõrvust, ninast ja suust tuli verd. Andres helistas kohe hädaabinumbrile, mille ajal lakkas puksiirijuhi hingamine. Tundus, et mees suri ning Andres andis sellest teada ka häirekeskusele. Pärast kõne lõpetamist torkas aga Andresele pähe keerata puksiirijuht külili, et tema hingamisteed vabastada. Nii hoidis Andres meest nõlval kinni, et ta sealt alla ei veereks ja kallutas tema pead tahapoole. Tänu sellele hakkas puksiirijuht uuesti hingama ning Andres helistas uuesti häirekeskusesse. Kiirabi saabudes aitas Andres kannatanule kaelalahast paigaldada ja vaakumkotiga meest nõlvast ülest viia. Kannatanu viidi kiirabiga ära. Selgus, et kannatanul oli kuklas umbes 10 sentimeetri pikkune lahtine haav, mis tekkis tõenäoliselt sellest, et mees sai pihta blokirattaga.

Kristin Rappu. 9. veebruaril nägi Kristin, kuidas üks noorem mees peksab tänaval vanemat meest. Juhtum leidis aset Pärnu kesklinnas, kus oli sel ajal tihe liiklus ja möödujaid palju, aga keegi ei sekkunud. Olles autoga liiklusvoos ei saanud ta koheselt peatuda, aga andis ründaja peletamiseks signaali ja pööras esimesel võimalusel ringi ning sõitis tagasi sündmuskohale. Ründaja peatamiseks sekkus Kristin toimuvasse ning tema otsene tegutsemine ja eemalt lähenev politseiauto sundisid ründajat lahkuma. Olenemata ärevast olukorrast õnnestus Kristinil teha lahkuvast ründajast ka foto, mis oli küll udune, aga aitas siiski politseil ründaja isik kindlaks teha. Pärnu maakohus mõistis mehe süüdi avaliku korra raskes rikkumises ja peksmises. Kristinile iseloomulik julgus ja otsustavus tegutseda ning soov aidata ka oma heaolu ohtu seades on imetlusväärne. 

Mattias Miljand. 9. augusti päeval oli Mattias Kohilas, Kapa männikus koertepargis õpilasmalevlastele korraldatud orienteerumisel. Ühel hetkel kuulis Mattias pargi lähistelt vaidlemist ning sinnapoole vaadates nägi, et üks mees lõi teisele klaasist õllepudeliga vastu pead ning seejärel purunenud pudeliga näkku ja jalaga kehasse. Mattias läks koos sõpradega sündmuskohale lähemale, et vaadata, mis seisus kannatanu on. Kuna ohvril jooksis peast verd, siis helistas samas seltskonnas viibinud Triinu hädaabinumbrile. Kuna kiirabi 5-7 minuti jooksul ei tulnud, otsustas Mattias minna ise lähedal asuvasse kiirabisse asja uurima. Kohale jõudes selgitas ta kiirabitöötajatele sündmuste kulgu ning ohvri vigastusi ning ootas seni, kuni kiirabi kannatanu juurde jõudis ning ta haiglasse toimetas. Seejärel näitas Mattias politseile kätte suuna, kuhu võimalik ründaja liikus ja politseil õnnestus ründaja kiirelt kinni võtta. Mattias aitas ohvril saada õigeaegselt meditsiinilist abi ning politseil teo toimepanija tabada. Mattias esindab väärtusi, mida lapsevanemad ning õiguskaitseasutused loodavad, et ühes noores eestlases leiduvad. Mattiase teo esiletoomisega tunnustame ka temaga koos viibinud kaaslasi, kes samuti kuritegu märkasid ja sekkusid.

Aino Värnik. 7. oktoobri õhtupoolikul tüütas ja hirmutas purjus mees Antsla linna COOPi poe juures väikest tüdrukut. Aino Värnik sekkus, aitas tüdrukul jalgratta ära parkida ja juhatas ta joobes mehe juurest ära. 

Taavi Valter. 28. juulil kella 23 ajal märkasid Taavi Valter ja tema sõbrad Tallinnas puu alla jäetud üksikut käru, millest kostus nuttu. Vankris oli kolmekuune beebi, kuid Taavi ja ta sõbrad ei leidnud silmapiiril ühtegi täiskasvanut, kes lapse enda omaks tunnistaks. Nii tegidki nad ainuõige kõne numbril 112. Õnneks oli lapsega kõik korras ning politsei tuvastas järgmiseks päevaks ka tema vanemad. Kriminaalmenetluse käigus selgus, et imiku isa tarbis samal õhtul alkoholi ning läks lapsevankriga jalutama. Ootamatult jäi ta nii purju, et ei suutnud enam meenutada, kuhu ta lapsevankri oli jätnud. Öösel avastas isa, et laps ei ole temaga kodus ja helistas ka ise politseisse. Kuid tänu Taavile, kes märkas esimesena üksikut lapsevankrit ja sellest politseile teada andis, päästeti beebi ööst üksinda õues. Taavi ja tema sõbrad väärivad tunnustust, sest hoidsid oma tähelepanelikkuse ja hoolivusega ära halvima. 

Hans. 22. veebruaril kutsus Haapsalu kortermajas elav naine appi oma naabrimehe Hansu, kuna tema korteris oli varas. Kurjategija oli kauba müümise ettekäändel eaka naise korterisse sisse saanud ja võtnud sealt kannatanule kuuluva rahakoti, milles oli sularaha ning pangakaart koos PIN-koodidega. Kuivõrd Hans sai aru, et lood on halvasti, siis otsustas ta seista ukse ette ja takistada vargal lahkuda. Samal ajal proovis ta korteri esikus oleva telefoniga helistada, et politsei kutsuda. Varas lõpetas kõne mitmel korral ning üritas Hansu ukse eest ära tõugata. See aga Hansu ei heidutanud. Lõpuks tulid kohale ka teised naabrid, kes helistasid 112 ning kutsusid politsei.  Vaatamata kõrgele vanusele ja käimisraskusele tuli Hans oma eakale naabrinaisele appi ning takistas kohati agressiivset kahtlustatavat kannatanu korterist väljumast kuni politsei saabumiseni.

Virgot Rägastik (postuumne). Virgot Rägastik teavitas 6. juuni õhtul telefonitsi Häirekeskust, et Lihulas Olerexi tankla juures sõidab kahtlase sõidustiiliga mootorsõiduk. Häirekeskusest antud juhiste järgi järgnes Virgot oma mootorrattal sõidukile, et takistada selle edasist liikluses osalemist. Mõne aja möödudes sõiduk peatus ja seda juhtinud mees tulistas talle järgi sõitnud Virgotit, kes suri sündmuskohal. Traagilises sündmuses hukkus veel üks inimene ning kaks last, vanur ja abipolitseinik said vigastada. Värske kaitseliitlasena käitus Virgo Rägastik viisil, mida ootame ja soovime igalt seadusekuulekalt kodanikult. Asudes jälitama sündmuskohalt põgenevat meest, astus Virgot välja ebaõigluse ja ülekohtu vastu, soovides omakasupüüdmatult panustada turvalise ühiskonna toimimisse. Kaitseliitlase soov aidata politseil kurjategijat tabada on tõeline näide kodanikujulgusest, mida tunnustada ja eeskujuks seada. Virgot maksis ülesnäidatud kodanikujulguse eest kõrgeimat hinda, kaotades heade kavatsuste nimel oma elu. 

Lilli Tarakanov. 9. septembri hommikusel tipptunnil hoidis Lilli Tarankov oma kiire ja vapra tegutsemisega ära raske bussiavarii ning päästis sellega 30 reisija ning ka bussijuhi elu ning tervise. Maaliini bussijuhti tabas Tartumaal Aruküla juures äkiline terviserike ja ta kaotas meelemärkuse. Selle tagajärjel kaotas buss juhitavuse ning kaldus vastassuunavööndisse. Lilli võttis kiirelt bussi juhtimise üle ning tal õnnestus see peatada ilma, et keegi reisijatest oleks viga saanud.

Assar Jõgar. 4. juulil sai politsei teate, et vaimsete häiretega mees võttis hommikul kaasa oma tuttava 6-aastase lapse ja sõitis temaga teadmata suunas minema. Meest ja poissi otsiti üle Eesti, kuid tulutult. Pärastlõunal märkas Assar Jõgar Tartumaal ohtlikke manöövreid tegevat ja ühest teeäärest teise sõitvat bussi ning andis sellest teda häirekeskusele. Kuni politsei saabumiseni sõitis ta bussil järel. Politsei peatas bussi ning selgus, et tegemist oli otsitavate mehe ja lapsega. Ekspertiis selgitas välja, et lapse kaasa võtnud mees oli narkojoobes. Seega päästis Assar oma kodanikukohustust täites nii lapse kui ka mehe elu.

Heinar Tolpats. 18. mail oli Heinar Tolpats enda kodus Pudiveres, kui kuulis väljas karjumist ja otsustas minna vaatama, mis toimub. Heinar nägi tee peal pikali karjuvat naist, keda puresid neli suurt koera. Heinar haaras esimese puukaika, mis käeulatuses oli ja tõttas naisele appi ning ajas koerad minema. Kohale jõudnud kiirabi osutas kannatanule esmaabi. Hammustusjälgi oli kogu kehal, suuremaid vigastusi sai üks jalg, kus meedikutel oli tarvis haavu õmmelda. Hiljem lubati naine kodusele ravile. Tänu Heinari julgele sekkumisele pääses naine kergemate vigastustega, mis on tänaseks paranenud. Kõrvalise abita oleks juhtum võinud lõppeda surmaga. Koeraomanikuga on politsei tegelenud ja ta on karistuse saanud.

Bronislav Škaperin. 11. aprilli viimastel minutitel nägi Bronislav Škaperin Harjumaal juhuslikult pealt, kuidas üks mees lasi teisele ammuga noole pähe. Kuna kurjategijal oli käes ka teine laetud amb, reageeris abipolitseinike  ridadesse kuuluv Bronislav kiiresti ja jooksis laskja pikali. Pärast seda aitas Bronislav kannatanut ning suhtles häirekeskuse töötajatega, kuni kohale jõudsid politsei ja kiirabi. Kannatanu sai raske tervisekahjustuse, kuid jäi tänu Bronislavi kiirele ja oskuslikule tegutsemisele ellu. Kohus mõistis laskjale karistuseks reaalse vangistuse.

Dmitri Melnikov. 11. septembril veidi enne kella üht päeval nägi Dmitri Melnikov, kuidas üks mees lõhkus Kohtla-Järvel Jaaniku tänavas asuva maja kahe akna klaasid ning lahkus pärast vandaalitsemist. Selline tegu ei jätnud Dmitrit ükskõikseks. Ta otsustas teavitada politseid ning  järgnes ise samal ajal aknaid lõhkunud mehele. Dmitril õnnestus lõhkuja kinni pidada ning sellest politseile teada anda. Patrulli saabumiseni hoidis Dmitri meest kinni. Aknaid lõhkunud mehele oli eelnevalt kutsutud politsei seoses perevägivalla juhtumiga, millele järgnes aknaklaaside lõhkumine. Dmitri julge sekkumisega peatas agressiivse mehe edasised plaanid ning politsei viis ta Jõhvi arestimajja kainenema. Piirkonna inimeste turvatunde hoidmisel on oluline teada, et meie hulgas on inimesi, kes ei pööra sellistes olukordades pead ära, vaid tegutsevad.

2018. aasta 27. detsembri öösel kell veerand neli helistas kümneaastane Bruno hädaabinumbrile 112 ning teatas oma ema ja isa rängast tülist. Hoolimata hirmust isa ees oli lühikestes pükstes ja särgi väel poiss jooksnud pimedal talveööl kodunt eemale abi otsima. Ise muretsedes, et ega ta politseid kutsudes midagi valesti tee, selgitas ta häirekeskuse töötajale oma kodu ja iseenda asukohta piisavalt täpselt, nõnda et politsei ja kiirabi jõudsid kiiresti sündmuskohale. Politsei pidas vägivallatsejast isa kinni ja toimetas ta arestimajja. Maakohus mõistis mehe kiirmenetluses oma elukaaslase ja laste emale valu tekitamises süüdi ning karistas teda tingimisi vangistusega. Bruno väärib tunnustust, sest tegi helistades ja abi kutsudes ainuõigesti.

Me ei avalikusta Bruno päris nime, sest tegu on tema väga isikliku looga ning esmatähtis on tema turvalisus nii praegu kui ka tulevikus.

Roland Burk. Tänavu suve algul nägi Roland, kuidas Kuusalu tanklas istus tugevasti purjus mees autorooli ja hakkas sõitma. Roland tõkestas oma autoga tema tee ja kutsus politsei ning jäi olukorda jälgima. Roolijoodik tegi mitu katset ära sõita, kuid Roland takistas teda ligi tund aega politsei saabumiseni. Selgus, et mehel oli kriminaalne joove.

Mullu veebruaris aga märkas Roland Rakvere kaubanduskeskuses ränga terviserikke tõttu kokku kukkunud meest, kes oli teadvuseta ega hinganud. Roland oli ainus, kes appi läks ja alustas elustamist, sellal kui mehe naine suhtles kiirabiga, kelle tulekuni kulus veel mõnda aega. Ka kiirabi saabudes aitas Roland pikka aega kannatanut elustada. Lõpuks suudeti elu ja surma vahel vaakuv mees viia kiirabiautosse ja edasi haiglasse. Hiljem helistas kannatanu naine, et tema abikaasa elas haigushoo üle ja tänu Rolandi tegevusele tema elu päästeti.

Elje Kahju. Augusti algul sisenes Saaremaal Leisi kauplusse mees, kes ladus poekorvi alkoholi ja toitu täis ning jooksis kauba eest tasumata minema. Müüja Elje läks kohe vargale järele ja nägi, et tollel on kaasosaline. Sellegipoolest Elje ei kohkunud, vaid läks kartmatult auto juurde ja nõudis varastatud asju. Selline söakus ehmatas ka varast, kes andiski kõik tagasi. Selgus, et tegu oli paadunud kurjategijaga, kes ootab nüüd kohut kahe mootorsõiduki ärandamise ja kaheksa varguse eest.

Sulev Kallavus. Päästeameti töötaja Sulev Kallavus ei taganud kaaskodanike turvalisust ainult ameti korras, vaid ta astus alati teiste inimeste ja avaliku korra kaitseks välja. Nii juhtus ka 2018. aasta 8. detsembri esimestel tundidel, kui Sulev tähistas Kuressaare südalinnas oma sünnipäeva, mida tuli häirima üks vägivallatseja. Sulev asus kurjategijat korrale kutsuma, mispeale ründas too Sulevit, kes hukkus kohapeal noavigastustesse. Politsei pidas roimari kiiresti kinni.

Merli Kaunissaar on endine suhtevägivalla ohver. Merli ei vaikinud oma jõhkrast suhtest, kuhu kuulusid ka tapmisähvardused, vaid hakkas pidama päevikut ja asutas vägivallaohvritele suhtlusmeedias kinnise rühma, kus naised saavad oma loo ära rääkida ja sellest politseile teada anda, aga ka üksteist toetada. Merlist on kujunenud naiste nõuandja ja tema blogil on tuhandeid lugejaid. Ta on võitnud sedavõrd paljude usalduse tänu sellele, et julgustab naisi oma looga avalikkuse ette tulema ja politseisse pöörduma ning sel moel vägivallale vastu astuma.

Rein Kõivisto. Mõne aasta eest ründas kolm hulkuma pääsenud koera Häädemeeste vallas Kabli külas eakat naisterahvast, kes sai raskesti viga, enne kui Rein talle appi tuli ja ta hullemast päästis.

Hasso Laansalu. Juuni hilisõhtul viibis Hasso koos sõpradega Tartus ühe toidukoha juures, kui sinna saabunud autost väljus ilmselt purjus juht, kes ostis kaasa mitu purki õlut ja kavatses uuesti rooli istuda. Hasso asus koos sõpradega teda takistama, filmides samal ajal sündmust telefoniga ja andes asjast politseile teada. Purjutaja ei jätnud jonni, istus autosse ja käivitas mootori. Hasso üritas süütevõtit kätte saada, aga kui see ei õnnestunud, hüppas autosse, misjärel andis joobes juht lõpuks alla ja kõndis minema. Kohale jõudnud politseinikud said juhi isikukirjelduse, mille abil nad ta kõrvaltänaval kinni pidasid. Juht anti kohtu alla ning tänu Hasso Laansalu ütlustele ja salvestisele mõistis maakohus ta süüdi.

Käthlin Lahe ja Gregor Matthias Kulasalu. Mullu detsembris kuulsid elukaaslased Käthlin ja Gregor ühel ööl kell pool neli, et kusagil nende kortermajas toimub tüli: kostis naise karjumist ja asjade loopimist, aga ka mütsatus, justkui oleks inimene kukkunud. Gregor ja Käthlin selgitasid tüli toimumispaiga välja. Pääsenud korterisse, nägid nad paanikas kannatanut, kelle sõnul oli mees teda kägistanud ja löönud peadpidi vastu põrandat. Mees oli silmanähtavalt purjus. Noored kutsusid politsei ja jäid ise korterisse, et uusi rünnakuid ära hoida. Käthlin läks naisega teise tuppa ja rahustas teda, Gregor aga jäi mehe juurde kuni politsei saabumiseni.

Roman Lan. Tänavu ühel suveõhtul kuulis Roman kodu lähedal justkui kassi kisa, ja arvates, et see võib olla tema enda lemmik, läks asja uurima. Varsti nägi ta kaht noorukit kaikaga looma peksmas. Kui nood teda märkasid, panid nad jooksu. Selgus, et tegu oli hoopis hinge vaakuva siiliga, kes veidi hiljem paraku suri. Roman asus poisse otsima, leidiski lõpuks ühe neist üles ja kutsus kohale politsei, kes tuvastas hiljem mõlemad pahategijad. Tänu hooliva kodaniku sekkumisele said noorukid omal nahal tunda, et ühiskond ei lepi säärase jõhkrutsemisega.

Mikk Maasik. Mikk ootas kodumaja ees taksot, kui märkas läheduses rüselemas kolme meest, kellest kaks, mask nägu varjamas, surusid kolmanda, verise näoga mehe jõuga valgesse autosse. Mikk istus saabunud taksosse, helistas häirekeskusse ja palus juhil valgele autole järele sõita. Mõne aja pärast nägi Mikk, et autos istub tema naabermaja elanik ja hüüab appi. Samal ajal andis Mikk politseile infot. Vahepeal õnnestus kahtlasel autol küll silmist kaduda, ent lõpuks leidis Mikk koos taksojuhiga selle ühest hoovist ja teavitas kohe politseid, kes mehed kinni pidas. Meestele esitati kahtlustus ebaseaduslikus vabaduse võtmises.

Andres Märtin. Saaremaa politseinik Andres Märtin märkab ja aitab ka tööst vabal ajal. Tänavu kevadel kukkus kümneaastane poiss jalgrattaga sõites nii õnnetult, et kaotas hamba. Andres sattus õnnetust nägema ning asus poissi ja tema vanemat abistama ja juhendama. Ta leidis kaotatud hamba ja juhatas poisi koos lapsevanemaga kiiresti hambakliinikusse, andes seejuures asjalikku nõu. Kliinikus tehtigi kõik võimalik, istutati hammas oma kohale ja määrati edasine ravi. Tänu Andres Märtini oskuslikule tegutsemisele on poisil endistviisi julge naeratus suul.

Urmas Oja. Tänavu 18. mail kuulis Urmas Võrumaal eemalt naise kisa ja lapse nuttu ning arvas, et tegu võib olla peretüliga. Jooksnud häälte suunas, nägi ta autot, mille lähedal oli šokiseisundis naine väikese lapsega ja neist pisut eemal mees. Urmas sai aru, et mees on purjus ja et just tema oligi autot juhtinud. Seetõttu läks Urmas auto juurde, lülitas mootori välja ja võttis võtme enda kätte ning asus naist rahustama. Peagi jõudis kohale ka naise kutsutud politseipatrull. Selgus, et mees oli kihutanud autoga naise ja lapse poole ning seejärel ähvardanud mõlemad ära tappa. Mees tunnistati süüdi ähvardamises ja korduvas joobes juhtimises.

Andres Peet. Ühel talvisel pärastlõunal nägi Andres Viljandis kaht tänaval urineerivat meest. Selline avaliku korra rikkumine oli väga häiriv, seda enam, et väljas liikus palju lapsi. Andres palus meestel kohatu tegevus lõpetada, mispeale hakkasid nood tüli norima. Üks neist hiilis Andrese selja taha ja lõi ta pikali ning seejärel peksid kurjategijad kannatanut käte ja jalgadega ning lõid teda ka pudeliga pähe. Andrese elukaaslane märkas aknast toimuvat ja helistas hädaabinumbrile. Kui mehed lõpuks Andrese juurest lahkusid, asus kannatanu neid abivalmis kaaskodaniku autoga jälitama, sama tegi jalgsi Andrese elukaaslane, kes nägigi varsti kurjategijaid ning juhatas saabunud politseipatrullile nende asukoha kätte. Politsei vahistas kurjategijad.

Marko ja Merje Tedre. Mullu juulis nägid Marko ja Merje Kuremäe parklas, kuidas kaks tugevas joobes meest istusid autosse ja hakkasid sõitma. Marko ja Merje asusid neid oma autoga jälgima ning nägid, et purjus juht tekitas tihedas liikluses ridamisi avariiohtlikke olukordi. Abikaasad teatasid asjast politseile ja jätkasid auto jälgimist. Lõpuks jäi sõiduk mõneks ajaks ühe maja juures seisma ning kui juht proovis uuesti sõiduteele keerata, tõkestasid abikaasad väljasõidutee oma autoga. Marko läks purjutajatega rääkima, et politsei saabumiseni aega võita. Mehed aga pöörasid auto ringi ja sõitsid eemale. Mõne aja pärast saabunud politseil, kellele Marko suuna kätte näitas, õnnestus purjus juht tabada. Hiljem sai mees kriminaalkorras karistada.

Hanna Toomla, Martin Metsjärv, Veiko Viirlo, Külly Oras. 2018. aasta viimase päeva varahommikul nägid Hanna, Martin, Veiko ja Külly ühes Tallinna bensiinijaamas, et sinna saabunud mopeedautost väljub kaks silmanähtavalt purjus alaealist. Noored teavitasid ohtliku juhiga ringi vuravast sõidukist politseid. Mõne aja pärast istus joobes juht taas rooli ja sõit jätkus. Noored järgnesid neile, jagades samal ajal telefonitsi politseile täpset teavet sõiduki asukoha kohta. Tänu sellele õnnestus politseil ohtlik õigusrikkuja kinni pidada.

Timo Võhmar. Septembris palus üks meesterahvas Valga Selveris näidata lähemalt videokaamerat. Mehe veidravõitu käitumine äratas tähelepanu poe saalitöötajas Timos, kes jäi teda jälgima. Ühel hetkel tormas mees kalli videoseadmega poest välja ja jooksis Läti piiri poole. Timo reageeris kiiresti ja asus varast taga ajama ning jõudis talle vahetult enne riigipiiri järele. Timo haaras mehe jopest ja pärast mõningast rüselemist sai kaamera kätte, vargal aga õnnestus ilma jopeta üle piiri pageda. Vargaga tegelesid edasi kahe riigi korrakaitsjad.

Väino Välja. Septembris nägi Väino tanklapoes, kuidas kaks purjus meest üritavad kohvi osta. Kuna nad ei saanud sellega hakkama, asus üks neist kohvimasinat taguma. Väino kutsus mehe korrale ja õpetas teda aparaati kasutama. Kui mehed olid tasunud ja tanklast väljunud, nägi Väino, et mehed kavatsevad kaubikuga ära sõita. Väino läks neid takistama ja võttis autovõtme enda kätte ning helistas politseisse, misjärel ründasid mehed teda. Väino tõkestas kallaletungi ja põgenemiskatse. Mõne aja pärast saabunud politseinikud tuvastasid kaubikujuhil kriminaalkorras karistatava joobe.

Gervet Väät. Varakevadel märkas Gervet Keilas kaubanduskeskuses kahtlaselt käituvat inimest, kes liikus väärtusliku alkohoolse joogiga riietuskabiini, kust väljus ilma pudelita. Kuna olukord tundus Gervetile kahtlane, vaatas ta riietuskabiini, aga ei näinud seal pudelit. Gervet peatas varguses kahtlustatava ja andis ta üle kaubamaja turvatöötajatele, kes kutsusid kohale politsei. Mees oli peitnud pudeli riiete alla ja plaanis selle varastada. Selgus, et kinnipeetu oli kogenud õigusrikkuja.

2018. aastal said kodanikujulguse aumärgi 8-aastane Casandra, 10-aastane Karoliine, 14-aastane Aston, Tiina Leitmaa, Mona Sõukand, Sergei Dayneko (postuumselt), Argo Toming, Kersti Mäevälja, Inga Talmet, Liisi ja Imre Kuusk, Anni Paaret, Ants Kukk, Sandor Saare, Siim Kikerpuu, Ljubov Mossijenko, Mihhail Boltušin, Ove Kreutzwald, Aleksei Iljenko, Karl Paas, Stanislav Beredinov, Hedi Seeman, Andrus Tiitus, Veigo Schapel, Kristo Kuusmann, Arnold Aljaste ja Ragnar-Heini Landsov.

Arnold Aljaste

Arnold Aljaste on tegus ja aktiivne kodanik, eeskuju paljudele kaitseliitlastele ja abipolitseinikele. Abipolitsei ridades on ta tegutsenud üle 15 aasta, osalenud paljudes politseireidides, tabanud patustanud sõidukijuhte, patrullinud Haapsalus ja Läänemaal ning taganud suurüritustel korda. Ta on aidanud peatada noorukite kuritegu. Arnold on kaitseliidu liige aastast 1992 ja üks Lääne maleva taastajaid. Kaitseliitlasena aitab Arnold alati meeleldi korraldada isamaalisi üritusi, mille puhul peab ta muu hulgas tähtsaks noorsoo väärtuskasvatust. Arnold Aljaste on oma vabatahtliku tegevusega aidanud tublisti tugevdada kaaskodanike turvatunnet.

Mihhail Boltušin

Juulikuus märkas Mihhail Narvas, kuidas tänaval peksab üks mees prussiga teist. Mihhail ajas agressiivse peksja maas lamava kannatanu juurest eemale, seisis nende vahele, helistas häirekeskusse ja hoidis lööjat patrulli saabumiseni kinni. Tänu julge kodaniku sekkumisele peeti lööja sündmuskohal kinni ja kannatanule anti kiiresti arstiabi.

Casandra

Oktoobris kuulis Kuressaare tüdruk Casandra, et kaks poissi olid võtnud kolmanda kotist rahakoti ja seda uurinud. Kui Casandra neid poisse noortekeskuses nägi, läks ta julgelt nende juurde ja ütles, et nii ei tohi teha. Selle peale näitas üks poiss Casandrale taskunuga. Casandra helistas aga politseisse, kes tuli kohale ja pidas noaga poisi kinni. Casandra on tüdruk, kes märkab ja aitab.

Sergei Dayneko (postuumselt)        

Mullu detsembri algul läks Sergei Dayneko abikaasa ja sõpradega Kohtla-Järve piljardibaari aega veetma. Peagi hakkasid baarikülastajaid häirima üks mees ja naine, kes klaarisid vihaselt ja valjult suhteid. Sergei ja tema abikaasa pöördusid mitu korda viisakalt tülitsejate poole, paludes neil kisa ja lärm lõpetada. Kui Sergei ja Valentina läksid õue, järgnes neile tülitsejast mees, kes lõi Sergeid tema abikaasa silme all noaga kõhtu. Sergei suri hiljem vigastustesse. Lööja kannab nüüd 8-aastast vangistust.

Üks Ida-Virumaa valusamaid probleeme on nõrk kogukonnatunne, ükskõiksus ümbritseva vastu. Ei astuta välja kannatanute kaitseks ega kaaskodanike rahu tagamiseks. Sergei Daineko aga näitas üles kodanikujulgust ja väärikust ning kaitses rahumeelsel viisil õiguskorda ja kogukonna rahu. On äärmiselt kurb, et õiguskorda kaitsev inimene võib kaotada elu. On aga väga tähtis, et inimesed ikkagi julgeksid seda teha. Sergei Daineko julges ja väärib seetõttu tunnustust.

Karoliine

14. veebruari õhtul helistas kümneaastane Karoliine Pärnumaal hädaabinumbrile 112 ja teatas, et tema perekonnal külas olev meesterahvas ründab oma kasupoegi. Hoolimata pingelisest olukorrast – Karoliine viibis vägivallatsejaga samas ruumis ja kõne taustal oli kuulda vägivallatseja karjumist – andis Karoliine häirekeskuse töötajale toimuva kohta piisavalt infot. Kohale saabunud patrullpolitseinikud pidasid vägivalda kasutanud mehe kinni ja Pärnu maakohus karistas teda hiljem tingimisi vangistusega. Ilma Karoliine otsustava sekkumiseta oleks vägivallatseja võinud pääseda karistuseta ja jätkata lubamatut tegevust. Karoliine julgus ja otsustav sekkumine väärib tunnustamist tiitliga „Julge laps“.

Siim Kikerpuu

6. oktoobril pidas Siim koos kaaslastega Vinni vallas kinni ohtlikke manöövreid teinud sõiduauto, mille roolis oli purjus ja juhtimisõiguseta mees. Siim võttis juhilt autovõtmed ära, kutsus politsei ega lasknud purjutajal edasi sõita.

Ove Kreutzwald

Ove sõitis öösel Paldiskis suvilasse ja nägi kahtlast autot. Arvates, et tegu on vargaga, järgnes ta autole ja helistas politseisse, kuid läheduses polnud ühtki politseipatrulli. Sellegipoolest järgnes Ove kahtlasele autole ning andis selle asukoha ja kahtlase sõidustiili kohta pidevalt infot, kuni politsei kohale jõudis. Juht peatas auto ja põgenes metsa, kuid püüti kinni. Selgus, et juhti oli korduvalt purjuspäi juhtimise eest karistatud ja seegi kord tuvastati tal kriminaalne joove.

Ants Kukk

Oktoobri esimese päeva pärastlõunal läks 77aastane mustamäelane Ants poest koju, aimamata, et üks noormees passib sobivat hetke teda röövida. Antsu kodutrepikoja ukse ees kurjategija ründaski teda ja üritas talt rahakotti ära võtta. Ants on küll lüheldast kasvu, kuid südi: ta osutas ligi kahemeetrisele ja 25aastasele röövlile vastupanu, mispeale andis kurjategija talle rahakoti tagasi. Seejärel tõkestas Ants röövli põgenemistee ja hoidis teda trepikoja vahekoridoris kinni, kuni saabusid politseinikud. 

Liisi ja Imre Kuusk

12. juuli õhtul nägid abikaasad Liisi ja Imre Saaremaal teel vingerdavat väikebussi. Nad sõitsid pidevalt ohtlikke manöövreid teinud sõidukil järel, kuni see pidi ristmikul seisma jääma. Hetke ära kasutades jooksis Imre bussi juurde ja võttis süütevõtmed enda kätte. Samal ajal helistas Liisi politseisse ja andis juhtunust teada. Selgus, et väikebussi juht oli kriminaalses joobes. Tänu Liisi ja Imre julgele teole kõrvaldati liiklusest väga suur ohuallikas.

Ragnar-Heini Landsov

Möödunud talvel sõitis Tallinnas autot ostmas käinud naine Tartusse kodu poole, kui tema autol läks rehv katki. Värske autoomanik ei osanud seda vahetada, mistõttu jäi ta pimedal ja tuisusel maanteel teeveerde seisma. Kuna ka tema telefon oli tühjaks saanud, ei saanud ta abi kutsuda. Ta oli sunnitud tükk aega auto juures külmetama ja ootama, enne kui tema juures peatus Ragnar-Heini Landsov, kes pakkus küsimata abi, vahetas katkise rehvi ning aitas naisel turvaliselt koju sõita.

Tiina Leitmaa

Septembri keskel tungiti Viljandis ja Viiratsis viide elumajja, kust varastati üle 5000 euro väärtuses sularaha ja väärisesemeid. Sündmuskohtadelt ei leitud piisavalt tõendeid. 17. septembril võttis politseiga ühendust Tiina Leitmaa, kes oli märganud ühel hommikul oma kodu lähedal Viljandi lähistel Leedu sõiduautot, mille juures viibis kaks meest. Tiina oli julge ja filmis kahtlast sõidukit ning andis salvestise politseile, kes arvab nüüd, et sõidukit kasutasid needsamad vargad, kes murdsid Viljandimaal elamutesse. Samuti leiti kahtlase auto parkimiskohast esemeid, mida saab kriminaalmenetluses seostada auto ja selles viibinud isikutega. Tänu Tiina tähelepanelikkusele ja nutikusele oli võimalik talletada tõendeid ning saavutada kriminaalasjas oluline läbimurre. Tiina Leitmaa on julge kodanik, kes hoolib kogukonna turvalisusest.

Aston Maksimilian

19. oktoobril pöördus Rakvere politseijaoskonda 14aastane Aston, kes oli mures, et tema naaber kohtleb oma pooleaastast kutsikat väga julmalt. Aston oli märganud naabri jõhkrust juba varem, kuid viimasel ajal koer lonkas ja niutsus valust. Kuna naabrid ei olnud koera arsti juurde viinud ega paistnud kavatsevatki seda teha, viis Aston koos isaga looma Rakvere loomakliinikusse, kus koeral tuvastati sääreluu murd. Nüüd on loota, et koerale leitakse uus ja armastav kodu. Astoni siiralt hooliv käitumine annab eeskuju. Ta ei jäänud kõrvalt vaatama ega piirdunud politseile teatamisega, vaid aitas koera kohe. 

Ljubov Mossijenko

12. septembril kuulis narvalanna Ljubov koju jõudes naaberkorterist kähmluslärmi ja tulistamist meenutavat heli. Kui Ljubov helistas naabrinaisele ja asja uuris, palus too kutsuda politsei. Ljubovi kõne peale saabusidki kohe kiirreageerijad, kes pidasid mehe kinni. Kuna kasutati tulirelva, oli oht, et sündmus lõpeb traagiliselt. See juhtum näitab, et telefonikõne võib päästa elu.

Kersti Mäevälja ja Inga Talmet

Septembri lõpul helistas Kersti Mäevälja häirekeskusse, et on Raplamaal Kehtna alevikus pidanud kinni joobes mootorratturi. Mootorrattur oli tiirutanud kaupluse ümber ja sõitnud seejärel väga ebakindla stiiliga mööda kõnniteed lasteaia poole. Kui juht lõpuks kukkus ja üritas mootorratast jälle püsti ajada, takistas Kersti Mäevälja tal ratast käivitamast. Kerstile tuli appi lähedal viibinud Inga Talmet, kes võttis võtme enda kätte. Mees ei allunud naiste korraldustele, vaid hakkas sõnakalt vastu, oli agressiivne ja tahtis joostes põgeneda. Visad naised hoidsid joobes mootorratturit kuni politsei saabumiseni kinni.

Anni Paaret

28. juunil võõrustas Anni Märjamaal kodus oma elukaaslasega sõpru. Koosviibimise ajal kuulis seltskond valvesignalisatsiooni heli. Anni ei jäänud ükskõikseks, vaid avas akna ja nägi, et häiret annab samas majas asuv toidupood, ning nägi eemale jooksvat meest, kel oli midagi käes. Anni jagas infot seltskonnaga ning ta elukaaslane ja sõbrad sõitsid autodega kahtlast meest otsima, Anni aga teavitas juhtunust häirekeskust. Pagenud meest küll ei leitud, kuid seltskond märkas sõidukit, mille andmed edastati politseile. Tänu Anni kiirele reageerimisele ja tema tuttavate taiplikkusele õnnestus politseil varas mõne päeva pärast tabada. Kuna Anni nägi, kuhu varas põgenes, leiti üles ka osa põgenemisel maha kukkunud kaupa.

Karl Paas, Aleksei Iljenko ja Stanislav Beredinov

Karl, Aleksei ja Stanislav pidasid jaanuari lõpus Tallinnas kolmekesi kinni purjus mehe, kes tungis bussis kallale kahele nigeerlasele. Kui kannatanud bussist väljusid, haaras korrarikkuja taskust noa ja ähvardas neid ka sellega, kuni Karl, Aleksei ja Stanislav kurjategija jõhkrutsemise lõpetasid.

Sandor Saare

Mullu suvel ähvardas purjus mees mitme väikelapse juuresolekul noaga oma lapseootel elukaaslast. Üks väike poiss jooksis nuttes 18aastaselt Sandorilt abi paluma. Sandor läks kohe appi ja väänas vägivallatseja käe koos noaga naise kaelalt eemale, sundis mehe naisest lahti laskma ja tõukas ta eemale. Vägivallatseja mõisteti kuriteos süüdi.

Veigo Schapel ja Kristo Kruusmann

2017. aasta eelviimasel päeval toimus Harjumaal Ääsmäe-Haapsalu maanteel liiklusõnnetus, kus BMW sõitis teelt välja. Kohe tõttasid appi mööda sõitnud Veigo ja Kristo, kes tõstsid kannatanud, teiste seas ka imiku, autost välja, aitasid nad oma autosse sooja ning jäid ootama meedikute ja politseinike saabumist.

Hedi Seeman

Hedi nägi Tallinnas pealt röövi, teatas kiiresti toimuvast häirekeskusse, jooksis kannatanu juurde ja andis talle oma telefoni, et ta saaks politseid instrueerida. Politseipatrull jõudis kiiresti kannatanu juurde, kes istus politseiautosse ja hakkas politseiga ümbruskonnas ringi sõitma. Varsti leitigi röövimises kahtlustatav koos kannatanu telefoni ja rahaga. Tänu Hedi operatiivsele tegutsemisele peeti röövel kinni ja kannatanu sai röövitud vara tagasi.

Mona Sõukand

16. jaanuari pärastlõunal nägi Mona Sõukand Tartus Annelinnas pealt röövi: noorem meesterahvas tõmbas vanema naise käest käekoti, nii et kannatanu kukkus ja kurjategija jooksis tema käekotiga minema. Mona teatas juhtunust häirekeskusele ning kurjategijale järgnedes nägi, kuhu too koti viskas ja edasi läks. Tänu Mona Sõukandi ennastsalgavale tegevusele õnnestus politseil röövimises kahtlustatav kinni pidada. 

Andrus Tiitus

Septembris tungis kaks noormeest Pärnus kallale kahele teisele noormehele. Üht kannatanut löödi korduvalt rusikaga näkku ja kägistati, teist peksti pesapallikurikaga. Oma koduaknast peksmist näinud Andrus Tiitus läks sündmuspaigale, lahutas kakluse ning kutsus kiirabi ja politsei.

Argo Toming

Mullu augustis üritati Narvas röövida ameeriklastest kolledžitudengeid, kel õnnestus siiski eemale joosta. Mõne aja pärast nägid noaga vehkivat noormeest Argo Toming ja tema sõber Andrus Tamm, kes otsustasid talle järgneda, ning Argo helistas ka politseisse. Samuti aitas Argo fotode järgi kurjategijaid ära tunda ja osales juhtumi pealtnägijana menetluses tunnistajana.

2017. aastal pälvisid aumärgi 28 julget kodanikku: Sten.Eric, Larissa Šmatkova, Ilmar Münzer, Rene, Vahur Rämman, Marius Viitkar, Armando Jõerand, Aleksander ja Rihard, Allan Rooden, Aart Nõmm, Juri, Errit Kuldkepp, Margus, Almar Pikkoja, Ainar Riisimäe, Bruno Kärtner, Tarvo Tsetsin, Gerdo, Ainar, Timory, Mark Tenin, Jaanus Lippasaar, Armand Mäekallas, Meelis Ränk ja veel 3 isikut, kes ei soovinud nime avaldamist.

Sten-Eric

Tänavu augustis nägi 12-aastane Sten-Eric ühes Pärnu pargis, kuidas üks mees lõi teist noaga. Sten-Eric helistas kohe hädaabinumbrile ja kirjeldas üksikasjalikult nii pussitamisele eelnenud olukorda kui ka lööjat. Tänu tema kirjeldustele õnnestus kurjategija tabada, anda kohtu alla ja süüdi mõista. Julge noormehe ütlused olid kriminaalasja lahendamisel äärmiselt olulised, sest ta oli juhtunu ainus neutraalne pealtnägija.

Larissa Šmatkova

9. jaanuaril 2016 peksid kaks meest Tallinnas Balti jaama ees kolmandat palju kordi jalgade ja rusikatega vastu pead, tekitades talle hulganisti eluohtlikke tervisekahjustusi. Ehkki peksmisel oli palju pealtnägijaid, ei sekkunud keegi, enne kui sündmuskohale jõudis Larissa Šmatkova. Larissa ajas kurjategijad minema, hakkas möödakäijaid appi hüüdma ja helistas häirekeskusse. Seejärel keeras ta kannatanu külili, pani oma valge jope kannatanule peale – oli talve külmim päev – ning ootas ära politsei ja kiirabi saabumise. Tänu Larissa Šmatkova julgele sekkumisele jäi kannatanu ellu.

Ilmar Münzer

Tänavu uusaastaööl nägi Ilmar Münzer Pärnus, et kesklinna silla tornil istub noormees, kes plaanib vette hüpata. Ilmar hakkas suitsiidimõtteis noormehega vestlema ja veenis teda usalduslikult, kuni kohale jõudis politsei. Ilmari aruka ja empaatilise jutu mõjul ronis nooruk alla. Tänu Ilmar Münzerile õnnestus noore inimese hukk ära hoida.

Rene

27. augustil sattus Rene suhtlema internetiportaalis neiuga, kes tundus ilmselgelt hädas olevat. Neiu usalduse võitnud Rene saigi teada, et too on kannatanud pikka aega peresisese seksuaalvägivalla all. Rene veenis neiut, et sellisest asjast tuleb tingimata rääkida, ja sai temalt nõusoleku edastada info politseile. Rene toetas tütarlast ka kogu menetluse aja, et too saaks endas kindel olla. Rene aitas päevavalgele tuua raske kuriteo ja kurjategijale määrati pikk vanglakaristus.

Vahur Rämman

4. veebruaril nägi Vahur Rämman Tallinnas, et toidupoe ees hüüab müüja appi. Vahur läks poodi sisse, kus nägi põrandal vedelevaid kaupu ja matšeetega meest, kes lõhkus hullunult kassaaparaati. Röövel pööras pilgu Vahuri poole ja vehkis ähvardavalt matšeetega, millest V. Rämman sai aru, et see inimene on väga ohtlik. Vahur väljus kauplusest ning seisis ukse ette, et röövel ei saaks põgeneda, kuni saabus politsei ja kurjategija kinni võttis.

Marius Viitkar ja Armido Jõerand

Mullu 15. novembri õhtul märkasid Marius ja Armido Põlvas põlevat puukuuri, mis ähvardas süüdata ka elumaja. Nad hakkasid ustele-akendele koputama, Marius helistas samal ajal häirekeskusse. Mõne aja pärast tuli majast välja kaks väga ehmunud inimest, keda noormehed kohe abistama asusid: palusid autod majast eemale parkida ja väärtuslikumad asjad kokku pakkida, aitasid garaaži alt mootorrattad ära viia ning majast asju välja tõsta. Marius ja Armido päästsid kaks elu.

Aleksander ja Rihard

21. novembril 2016 avas kurjategija ühes Tallinna parklas võrra auto ukse, pihustas juhile näkku kõrvetavat vedelikku, haaras kõrvalistmelt käe- ja majapidamiskoti ning põgenes. Autoomanik jooksis röövlile järele ja hüüdis appi. Appihüüdeid kuulsid Kuristiku gümnaasiumi 9. klassi õpilased Aleksander ja Rihard, kes järgnesid mehele. Nad nägid meest autosse istumas ja minema sõitmas. Rihard salvestas sõiduki numbri telefoni, misjärel läksid nad parklasse tagasi. Seal kohtasid nad kannatanut, kelle kaudu edastati autonumber politseile. Tänu poiste tublile tegutsemisele tuvastati röövel kiiresti.

Allan Rooden

7. septembril toimus Jõhvis politseioperatsioon, et tabada narkootikumide müüja ning ostja. Ostja tabatigi, kuid müüjal õnnestus autoga minema kihutada. Politsei asus teda jälitama. Narkokaubitseja liikus Jõhvi linnas suurel kiirusel, kuni lõpuks takistas kihutavat autot Allan Rooden oma sõidukiga ja pidurdas põgeneja seisma. Politseinikud blokeerisid auto ja pidasid kurjategija kinni. Allan Rooden, riskides oma sõiduki lõhkumisega, takistas kurjategijal põgeneda ja hoidis ära ohtliku olukorra kandumise kesklinna, kus sel oleksid võinud olla rängad tagajärjed.

Aart Nõmm

30. juulil nägi Aart Nõmm Rakveres, kuidas kullapoest väljus esmalt mees ja õige pea ka müüja, kes ütles, et poest varastati kullast käekett. Kuna Aart oli märganud, kuhu varas liikus, läks ta teda autoga otsima. Aart jälitas varast pikka aega, palus appi ka teel kohatud kaaslinlase, helistas politseisse ja tegi patrulliga varast otsides koostööd. Lõpuks õnnestuski patrullpolitseinikul varas kinni võtta. Oma sihikindla tegevusega aitas Aart kurjategija kiiresti tabada.

Juri

Mullu 20. oktoobri õhtul kuulis Karjamaa põhikooli 7. klassi õpilane Juri Tallinnas naise appihüüdeid. Temast mööda jooksnud kannatanu palus Juri abi kotivarga kinnipidamisel. Juri nägigi meest, jooksis talle järele, ja saanud ta kätte, tegi ettepaneku helistada politseisse, et koti omanik kindlaks teha. Kui kurjategija tahtis ära minna, tõmbas Juri koti enda kätte ja viis selle kannatanu töökohta. Ehkki kurjategijal õnnestus osa röövsaagiga põgeneda, sai kannatanu tänu Jurile ülejäänu veel samal õhtul tagasi.

Errit Kuldkepp

25. mail nägi pärnulanna Errit Kuldkepp, kuidas üks jalgrattal liikuv mees varastas tänaval paiknevalt müügiletilt rahakarbi. Errit haaras rattasadulast ja takistas kõigest väest lahkuda püüdval vargal põgeneda. Seejärel sekkusid rüselusse teisedki kohalolijad ja üheskoos hoiti jalgratturit kinni kuni politsei saabumiseni. Omanik sai rahakarbi ja raha tagasi. Ilma Erriti kiire ja julge sekkumiseta oleks varas koos rahaga põgenenud.

Margus

10. septembril märkas Margus Pärnumaal Are vallas, kuidas purjus mees istus autorooli ja alustas sõitu. Margus sõitis talle oma autoga järele ja kui ta oli veendunud, et ees sõitev juht ei suuda autot oma suunavööndis hoida ega tule juhtimisega toime, otsustas ta sõiduki kinni pidada. Kui mõlemad autod olid peatunud, väljus Margus, et purjus juhiga vestelda. Sel ajal sõitis purjutaja Marguse sõidukile tagant otsa. Margus tegutses otsusekindlalt ja julgelt ning kõrvaldas liiklusest väga suure ohuallika.

Almar Pikkoja

23. juulil märkas Viru vanglas töötav Almar tööle sõites teel vingerdavat sõiduautot ja otsustas sellele järgneda. Veidi aja pärast nägi vanglaametnik, et vastassuunda kaldunud sõiduk liigub otsejoones teeservas kõndivate ajateenijate poole. Almar, kes oli juba helistanud häirekeskusse, hoiatas ajateenijaid signaaliga, ent kahjuks ei jõudnud üks neist reageerida ja sai sõidukilt löögi (õnneks pääses ta kergelt). Õnnetuse põhjustaja üritas sündmuskohalt lahkuda, ent Almar pidas oskuslikult tegutsedes narkojoobes ja korduvalt karistatud mehe kinni ning andis politseile üle.

Ainar Riisimäe

4. veebruari õhtul tabas Ainar teolt mehe, kes oli tunginud tema koju vargile. Ainar käsutas kurjategija majast koos varastatud asjadega välja. Kui mehed tänaval patrulli ootasid, ähvardas varas Ainarit noaga. Ka see ei hirmutanud Ainarit ega kõigutanud tema õiglustunnet, vaid ta hoidis kurjategijat politseinike saabumiseni kinni. Staažikas varas võeti vahi alla.

Bruno Kärtner

5. veebruari öösel nägi Bruno Kärtner oma koduaknast Rakveres pealt röövi, mille käigus peksti rängalt kaht meest. Bruno sekkus, helistas häirekeskusse ja läks õue, kus juhatas saabunud politseile kätte röövlite põgenemissuuna, ning läks politseiga kaasa. Röövlid saadigi kätte. Bruno andis kohtus väärtuslikke tunnistusi, sest röövlid eitasid kõike. Bruno Kärtneri sekkumine peatas peksmise ja kannatanud said arstiabi.

Tarvo Tsetsin

2016. aasta kevadel varastati Viljandimaal lühikese aja jooksul ehitusjärgus majadest rohkesti tööriistu. Ehkki sarnase käekirjaga vargusi toimus teisteski maakondades, ei edenenud nende kuritegude uurimine. Läbimurre toimus siis, kui uurija sattus ühe sündmuskoha lähedal kokku Tarvo Tsetsiniga, kes pakkus abiks oma kodu turvakaamerate salvestisi. Tarvo oli väga koostöövalmis ja otsis välja ammused salvestised, millel oli näha kurjategijate auto. Tänu Tarvole hakkas lugu hargnema ning avastati veel viies maakonnas toime pandud vargused.

Gerdo, Ainar, Timory

26. septembril nägid Suure-Jaani noormehed Gerdo, Ainar ja Timory, kuidas poe ette sõitnud autost väljus väga purjus mees. Nad helistasid politseisse ja andsid nähtust teada. Kui mees tahtis mõne aja pärast uuesti sõitma minna, takistasid noormehed teda kuni politsei saabumiseni. Meest oli joobes juhtimise, juhiloata sõitmise ja politseiametnikule altkäemaksu pakkumise eest korduvalt karistatud ning ta oli katseajal.

Mark Tenin

Patrullpolitseinik Mark Tenin nägi töövälisel ajal Tallinnas mehe ja naise tüli. Mees oli agressiivne ja vägivallatses. Ehkki tülitsejate tuttavad käskisid Margil eemale hoida, näitas ta töötõendit ja tutvustas ennast politseinikuna ning palus korrarikkumine lõpetada. Sel ajal kui ta teda takistada üritanud inimestega vestles, lõi mees naist, kes kukkus maha ja jäi sinna lebama. Mark jooksis kannatanu juurde, aitas ta püsti ja viis oma autosse, helistades samal ajal häirekeskusse. Kuni politsei saabumiseni pidi Mark agressiivseid ähvardajaid vaigistama ja kannatanust eemal hoidma.

Mullu 25. oktoobril nägid kaks tallinlast, kuidas üks mees lõhub nende kodumaja ette pargitud sõiduauto rehve. Nad teatasid sellest auto omanikule, kes tundis lõhkujas ära samas majas elava inimese. Kolmekesi mindi lõhkujat korrale kutsuma, mispeale too lähenes neile, vehkis noaga, ähvardas nad ära tappa ja põgenes seejärel sündmuskohalt. Kolmik asus lõhkujat jälitama, juhatades samal ajal politseid, kes õigusrikkuja lõpuks kinni pidas.   

Jaanus Lippasaar

6. aprillil nägi Jaanus Lippasaar Rakveres, kuidas roller sõitis ette teisele rollerile ja jalgrattale ning jätkas sõitu, kuni kukkus järgmisel tänaval ümber. Jaanus sõitis rolleri juurde, ja saanud aru, et juht on purjus, helistas politseisse ning hoidis purjutajat korrakaitsjate saabumiseni kinni.

Armand Mäekallas

8. augustil sõitis Armand Mäekallas jalgrattaga Kuressaares, kui temast möödus ohtlikult liikuv auto, mis kaldus mitut puhku vastassuunda ja oleks peaaegu avarii põhjustanud. Kui auto jäi ühe kortermaja juures seisma, sõitis Armand auto kõrvale ja nägi, et selle juht, vanem mees, on roolile vajunud. Armand helistas häirekeskusse ja kutsus kiirabi, arvates, et tegu on terviserikkega. Hiljem selgus, et mees oli alkoholijoobes.

Meelis Ränk

18. veebruari õhtupoolikul käitusid kaks meest ühes Tallinna poes agressiivselt, mistõttu kutsuti kohale politsei. Korrakaitsjate saabudes otsustasid mehed põgeneda, politseinikud asusid neid jälitama. Sündmuskohast sattus mööda sõitma Meelis Ränk, kes sai aru, et politsei vajab abi, peatas auto ja võttis ühe politseiniku peale, samal ajal kui teine korrakaitsja jätkas jälitamist jalgsi. Autoga sõideti meeste juurde, nad peeti kinni ja viidi jaoskonda.

2016. aastal said aumärgi Alanna, Elis-Lennely, Kristo, Mario, Gregor-Jan, Rayan, Boriss Gritsjuk, Janno Elmi, Nikolai Koluntajev ja Andres-Kenno Õunap, Kaarel Koger, Werner-Erich Kulla, Irina Martšenko, Jaanus Nestra, Timmo Ordjas, Krista Roolaid, Aleksandr Tjurin, Erko Tuhkanen, Tarmo Uibopuu. 

Alanna, Elis-Lennely, Kristo, Mario, Gregor-Jan, Rayan

Suvel nägid kolmeteistaastased Tallinna noored, kuidas kaks meest ronivad ühe kooli sööklaaknast välja, käes arvuti. Noored helistasid häirekeskusse ja sündmuskohale kiirustasid politseinikud, kelle auto sireene kuuldes viskasid mehed arvuti maha ja jooksid ära. Politsei teenistuskoera abiga leiti nad aga üles ning noorukid kinnitasid korrakaitsjatele, et just need mehed olid püüdnud arvutit varastada. Tänu noorte julgele käitumisele saadi vargad kätte.

Boriss Gritsjuk

15. septembri pärastlõunal nägi Boriss Gritsjuk abikaasaga Kohtla-Järvel pealt tänavaröövi. Boriss peatas auto ja jooksis kurjategijale järele. Pärast pikka tagaajamist ja korduvat jõukasutamist sai ta süüdlase kätte, kuid kurjategijal õnnestus uuesti joosku pista ja ta asus teda jälitavat Borissi noaga ähvardama. Boriss teatas toimuvast politseile, kes ründaja kinni pidas. Samal ajal oli Borissi naine jäänud kannatanu juures. Tänu Borissile ja tema abikaasale tabati kurjategija ning aidati kannatanut, kes ilmselt poleks suutnud ise röövlit tuvastada.

Janno Elmi

17. septembril sai Janno Elm kõne sõbralt, kes oli just näinud pealt oma auto ärandamist. Läheduses elav Janno läks kohe maantee äärde, kus üsna varsti märkaski kihutavat autot, ja asus oma autoga kurjategijat jälitama. Samal ajal jagas ta politsei juhtimiskeskusele toimuva kohta pidevalt asjatundlikku infot. Selle põhjal võttis politseipatrull ärandatud sõiduki jälgimise Jannolt üle, peatas teesulu abil sõiduki ja vahistas kurjategija. Tänu Janno Elmi kaalutletud tegutsemisele ei kulunud kurjategija vahistamisele poolt tundigi.

Nikolai Koluntajev ja Andres-Kenno Õunap

Juulis pussitas Tallinna-Vilniuse bussis üks reisija tema ees istunud kaasreisijat, tekitades talle ohtliku kaelavigastuse. Seda märkas Nikolai Koluntajev, kes tegutses kiiresti ja otsustavalt: tõmbas noaga mehe tähelepanu endale ja surus ta põrandale. Appi tuli Andres-Kenno Õunap, kes aitas rabelevalt ja agressiivselt ründajalt noa ära võtta ja ta käed kinni siduda. Nikolai hoidis ründajat kinni, kuni saabus politsei, Andres-Kenno aga andis kannatanule kuni kiirabi tulekuni esmaabi.

Kaarel Koger

3. märtsil nägi Kaarel oma naaberkorterist väljumas võõrast inimest. Mõni hetk hiljem väljus sealt veel kaks meest, kel olid käes mustad prügikotid. Kaarel aimas halba ja pidas kahtlase mehe kinni, teised kaks jõudsid põgeneda. Politseijaoskonnas selgus, et mees, kelle korteriühistu esimees oli kinni pidanud, oli staažikas korterivaras.

Werner-Erich Kulla

Veebruaris tülitas joobes klient ühes Tallinna poes teisi inimesi ja nõudis talle tundmatult vanemalt naiselt agressiivselt raha. Ainsana sekkus kohe kaheksateistaastane Werner, kes sundis mehe jõuga taanduma ja hoidis olukorda politsei saabumiseni kontrolli all. Korrakaitsjad viisid vägivallatseja kainenema, Werner aga andis jaoskonnas tunnistusi, et avaliku korda rikkunud mehe tegevus saaks tõendatud.

Irina Martšenko

12. juuli varahommikul leidis Irina Martšenko Narvas Peetri platsil koti, milles olid dokumendid, mobiiltelefon, riided ja võtmed ning üle nelja tuhande euro sularaha. Irina võttis kohe ühendust politseiga ja andis leiu üle. Selgus, et koti omanik oli välismaalane, kes oli sõitnud Narva oma pulmi korraldama ja bussilt maha tulles pagasiga askeldades unustanud ühe koti tänavale. Tänu valvsale ja seaduskuulekale kodanikule ei pidanud ta pulmi edasi lükkama.

Jaanus Nestra

4. märtsi õhtul nägi Tartus väikese pojaga jalutanud Jaanus Nestra, kuidas üks nooruk lõi prügikasti ümber. Jaanus ütles avalikku korda rikkunud noorukile, et ta paneks prügikasti oma kohale tagasi. Selle peale lõi nooruk jalaga Jaanust näkku ja teine nooruk lõi teda pudeliga vastu pead. Jaanus Nestra julge sekkumine korrarikkumisse kutsus esile laia avaliku arutelu kodanike ühiselu ja kodanikukohuse üle.

Timmo Ordjas             

Ühel 2015. aasta novembriõhtul nägi Timmo Ordjas Tallinnas, kuidas mees peksab raudkangiga tänaval lamavat naist. Timmo sekkus ja käskis kurjategijal peksmise lõpetada, mispeale lõi too ka Timmole kangiga pähe, tekitades talle lahtise haava. Ehkki ründaja oli ilmselgelt vägivaldne ja ohtlik, ei kartnud Timmo temast kinni haarata ja talt kangi ära võtta. Kui kurjategija pääses rüseluse käigus põgenema, kutsus Timmo maas lamavale kannatanule kiirabi ja teatas süüdlase tundemärgid politseile.

Oma elu ja tervisega riskides lõpetas Timmo rünnaku, mis oleks võinud lõppeda inimese surmaga. Timmo Ordjase ütlused, tänu talle kätte saadud raudkang ja tema riietele jäänud kuriteojäljed aitasid kuritegu avastada ja süüdlase välja selgitada.

Krista Roolaid

Ühel veebruarihommikul nägi Krista Roolaid Tallinnas, kuidas mees lõi vanemat naist näkku ja peksis maha kukkunud naist jalgadega edasi. Kui Krista helistas häirekeskusse, et abi paluda, hakkas ründaja, kirves käes, Krista poole liikuma. Kristal õnnestus peituda autode vahele ja mehe tähelepanu alt pääseda. Krista asus meest jälitama, pidas samal ajal häirekeskusega ühendust ning andis infot mehe välimuse ja liikumissuuna kohta. Mees küll kadus kaubanduskeskuse poole liikudes silmist, kuid lõpuks selgitati välja, et Krista antud tunnusmärkidele sarnanev mees oli juba varem samal hommikul üht naist rünnanud. Politsei pidas kirve, torutangide, haamri ja kahe noaga relvastatud mehe kinni.

Aleksandr Tjurin

Aleksandr Tjurin viibis abikaasaga kaubanduskeskuses, kui nägi üht väljakutsuvalt käituvat noormeest teist löömas. Aleksandr sekkus ja jäi sündmuskohale, kuni appi jõudsid turvatöötajad, kes juhtumit edasi lahendasid.

Erko Tuhkanen          

Tänavu 19. septembri pärastlõunal kuulis Pärnus oma koduhoovis askeldanud Erko Tuhkanen tänavalt hüüdeid. Asja uurima läinud, nägi ta, kuidas üks mees ajab taga tema eest pagevat poissi. Kui poiss oli jõudnud bussipeatusse ja istus pingile, hakkas mees teda haamriga vastu pead lööma. Õnneks kandis üheteistaastane poiss jalgrattakiivrit, mis küll löökide tagajärjel purunes. Erko ei kõhelnud hetkegi, vaid läks kohe appi. Ta hoidis meest kinni ja palus kõrvalseisjatel kutsuda politsei, kes viis mehe psühhiaatriahaiglasse.

Tarmo Uibopuu         

14. märtsi õhtul aitas Tarmo Uibopuu Viljandimaal Holstre külas kinni pidada poodi sisse murdnud mehed.

Taavi Alliku

8. juuni õhtul märkas Taavi Alliku Kuressaares oma vastasmaja akendel inimesi, kes hüüdsid ehmunult: „Poiss, mine tuppa!“, ja vaatasid Taavi maja ülemiste korruste poole, samal ajal kui maja ees hoidsid seitsme- ja kümneaastane tüdruk enda vahel tekki ning hõikasid üles: „Me püüame su kinni.“ Taavi läks kiiresti välja ja nägi neljanda korruse avatud aknal seisvat kuueaastast poissi, kes Taavi käsu peale siiski tuppa tagasi astus. Taavi teatas asjast politseile ja asus tüdrukuid otsima, käskides sel ajal ka taas aknale roninud poisil jälle tuppa minna; Taavi elukaaslane aga ruttas poisi koduukse taha. Selgus, et poiss oli luku taga ja tahtis minna õue sõpradega mängima. Kuni Taavi andis ühe ülesleitud tüdruku üle tema emale ja saabusid päästjad, kiirabi ja politsei ning poisi ema, vestles Taavi elukaaslane poisiga läbi ukse, et ta rahuneks ega roniks jälle aknale. Kiiresti tegutsenud Taavi hoidis ära ränga õnnetuse.

8. oktoobri öösel, kui väljas olid juba külmakraadid, oli Taavi oma taksoga tööl. Kella kolme paiku nägi ta kõnniteel kergelt riietatud üksikut poisikest, kel olid käes kaisuloomad. Ta peatas auto ja tundis ära sellesama lapse, kes oli suvel tahtnud aknast välja hüpata, et sõpradega mängima minna. Poiss rääkis nuttes, et ärkas öösel üles ja avastas, et ema ei ole kodus, ning läks seepeale ema töökohta – umbes kilomeetri kaugusel asuva poe juurde – teda otsima. Taavi käis poisiga tema koduukse taga ja veendus, et kedagi pole kodus, ning hoidis külmetavat last autos soojas, kuni saabus politsei. Tänu Taavi osavõtlikkusele jäi seegi kord halvem juhtumata.

Vladimir Krasnov

11. aprilli õhtul sõitis Vladimir Krasnov koos abikaasa Olgaga Jõhvi linnas, kui märkas jooksvat meest, kellele järgnes nuttev ja hirmunud tütarlaps. Vladimir peatus tüdruku juures, et asja uurida, ja sai teada, et pagenud mees oli röövinud 13-aastaselt tüdrukult mobiiltelefoni. Vladimir ja tema abikaasa võtsid tütarlapse autosse ning asusid röövlit jälitama. Varsti märkasidki nad meest, kelles tüdruk tundis ära teda röövinud isiku. Vladimir väljus autost, lähenes rahulikult mehele ja pidas ta kinni. Kätte saadi ka röövitud telefon. Olga teatas juhtunust politseisse, kes võttis röövli enda hoolde.

Jelizaveta (10aastane) ja Ruslan (9aastane)

31. augusti keskpäeval märkasid Kiviõli lapsed Jelizaveta ja Ruslan, kuidas üks mees ronib esimese korruse akna kaudu korterisse. Lapsi hakkas lugu huvitama ja nad jäid seda jälgima. Mõne aja pärast ronis sama mees aknast pungil seljakotiga välja, peitis midagi põõsastesse ja lahkus. Seejärel saabus teine mees, kes võttis põõsastest sinna peidetud asjad. Samal ajal koju jõudnud korteriperenaine kuulis lastelt juhtunust ja palus neil võõra asukoht välja uurida. Lapsed tegidki kindlaks, kuhu varguse kaasosaline läks, ja näitasid ta mõne aja pärast saabunud politseile kätte. Mees peeti varastatud kraamiga sealsamas kinni.

Gert Miltop

17. oktoobril ründasid Tallinnas naine ja mees teist meest, lükkasid ta pikali ja peksid teda jalgadega ning üks ründaja lõi teda viis korda noaga õlga ja selga. Rüselust nägi Gert Miltop, kes hakkas sündmust mobiiltelefoniga filmima ja nõudis, et peksjad lõpetaksid tegevuse. Kui naine oli lamajat veel kord noaga löönud, ründajad eemaldusid kiirustades. Gert helistas häirekeskusse ja järgnes kurjategijatele, kuid kaotas nad mõne aja pärast silmist. Kohale saabunud politseipatrull võttis Gerdi ühes teise tunnistajaga patrullautosse ja koos asuti ründajaid otsima. Varsti nad tabatigi. Gert Miltop aitas lõpetada raske kuriteo toimepanemise, kurjategijad kinni pidada ning hankis filmides väärtuslikku tõendusteavet.

Nikolai Kondratov

11. augustil juhtus Narvas liiklusõnnetus, kus sõiduauto sõitis vastu puud. Autojuht hukkus sündmuskohal. Õnnetust nägi pealt Nikolai Kondratov, kes asus kohe abi osutama ning lõhkus aknaklaasi ja aitas süttimisohtlikku autosse jäänud naisel pääseda.

Aile Tammistu

24. märtsil tungis kamp noorukeid Tallinnas Musumäel kallale 14-aastasele poisile, peksid teda ja tahtsid teda röövida. Noormehe appihüüdu kuulis Viru tänava lillekaupluses töötav Aile, kes läks olukorda uurima ja ajas noorukid minema. Seejärel kutsus Aile politsei ja abistas kannatanut oma lillekioskis.

Kevin Uke

12. septembri õhtul juhtus liiklusõnnetus Tallinn-Tartu maanteel Ardu alevikus, kus vastassuunavööndisse kaldunud sõiduauto põrkas kokku kolme sõidukiga. Õnnetuses sai viga kuus inimest, kellest neli viis kiirabi haiglasse. Tänu sündmuskohal olnud ja kiirelt tegutsenud inimestele õnnestus olukorda tõhusalt lahendada. Eriline tänu kuulub kaitseväelasele Kevinile, kes häirekeskusega ühenduses olles osutas kuni meedikute saabumiseni vigastatutele esmaabi, rahustas kannatanuid ja aitas politseid sündmuskohal.

Ragne Kuusemäe, Valerija Musakko ja Emma

2014. aasta 17. augusti õhtul peksid kaks meest Rakveres rusikate ja jalgadega kolmandat, tekitades talle surmavaid vigastusi. Selles, et süüdistatavad hiljem vangi mõisteti, oli kaalukas osa tunnistajatel Ragne Kuusemäel, Valerija Musakkol ja Emmal. Tüdrukud nägid peksmist pealt ja helistasid politseisse ning juhatasid politseinikud sündmuskohale.

2014. aastal said aumärgi Boriss Timofeev, Villi Martinson, Aivar Sarapuu, Gennadi Simulask, Gunnar Tilk, Tõnis Lõhmus, Maksim Bugajenko, Joel Veskilt, Maiko Heinsalu, Aleksandr Jevdokimov.

Boriss Timofeev viibis 7. jaanuaril koos naise ja lapsega Narvas juveelipoes, kui nägi sisenemas kaht maskis ja relvastatud meest. Mehed lähenesid letile, ähvardasid poemüüjat relvaga ja nõudsid raha. Boriss ei jäänud kõrvalt vaatama, vaid astus kurjategijatele ette ja takistas neid. Mehed ründasid Borissi, pekstes teda jalgade ja relvadega. Boriss osutas kurjategijatele vastupanu ning üritas päästa poes viibivate inimeste elu ja vara. Samal ajal õnnestus poemüüjal ja Borissi lähedastel peita ennast turvalisse kohta. Lõpuks andsid kurjategijad alla ja põgenesid sündmuskohalt, Boriss aga viidi kehavigastustega haiglasse. Boriss Timofeevi kiire, julge ja otsustav sekkumine aitas ära hoida raskemaid tagajärgi.

Villi Martinson märkas 7. juunil märkas Tallinnas autoga sõites bussipeatuse lähedal maas lebavat naist. Arvates, et naisel on terviserike, otsustas ta abi pakkuda. Villi peatus ja sai naiselt teada, et too oli langenud röövi ohvriks. Otsekohe hakkas Villi majade vahele jooksnud meest esmalt autoga ja hiljem joostes taga ajama. Villi sai mehe kätte ja võttis temalt ära röövitud kaelaketi, kuid röövlil õnnestus lahti rabelda. Villi pöördus politseisse ning tänu tema tunnistusele ja auto pardakaamera salvestisele õnnestus politseil mõni päev hiljem röövel tabada. Röövel tunnistas üles veel mitu kuritegu.

Aivar Sarapuu ja Gennadi Simulask aitasid kaasa kelmide tabamisele 19. augustil sõidutas taksojuht Aivar Sarapuu Haapsalus panka ühe eaka, talle nägupidi tuttava naisterahva, kellega oli kaasas noorem mees, keda kogenud taksojuht polnud varem linnas märganud. Naine oli ilmselgelt endast väljas ja noormees käitus kahtlaselt. Kui Aivar oli kliendid kohale viinud, rääkis ta juhtunust telefonitsi oma politseiuurijast abikaasale. Koos sõitsid nad panka, kus naine ootas järjekorras, et raha välja võtta. Naisega vestelnud uurija sai kohe aru, et vanur võib olla langenud pettuse ohvriks. Kelm aga oli selleks ajaks panga juurest lahkunud. Veidi hiljem tuli Aivarile uus väljakutse, kliendiks osutus varem nähtud võõras noormees. Kui klient oli taksost lahkunud, kirjeldas Aivar meest kriminaalpolitseinikele ja palus ka teistel teda nägevatel taksojuhtidel politseid teavitada. Samal päeval tundiski taksojuht Gennadi Simulask ühe kliendina ära Aivari kirjeldusele vastanud mehe. Gennadi sõitis takso helistanud meestest algul mööda ja andis samal ajal politseile toimuvast teada. Seejärel sõitis ta tagasi klientide juurde, võttis nad peale ja sõitis meelega aeglaselt, et politseinikud jõuaksid talle järele. Peagi saabunud korrakaitsjad pidasidki kahtlusalused kinni. Kelmusi toime pannud noormehed on vahistatud.

Gunnar Tilk märkas 3. juuni õhtupoolikul märkas Tallinna-Pärnu maanteel pideval sõidurajalt kõrvale kalduvat ja ohtlikke olukordi tekitavat veoautot. Ta teatas asjast politseile ning asus ise koos kaasliiklejatega kahtlast autot peatuma sundima. Mõne aja pärast see õnnestuski ning veoautost väljus purupurjus juht, keda Gunnar Tilk jäi politsei saabumiseni valvama. Veokijuhi peatamisega hoidis Gunnar ära rasked tagajärjed.

Tõnis Lõhmus aitas kaasa röövli tabamisele, nimelt 23. märtsi pärastlõunal ründas kurjategija Tartus Pauluse surnuaial naist, röövis talt käe- ja kilekoti ning jooksis minema. Kannatanu appihüüdeid kuulnud Tõnis Lõhmus asus röövlit jälitama ja kutsus appi veel ühe mehe, kes vahendas kurjategija liikumist politseile. Tänu Tõnise julgele tegevusele pidas politseipatrull röövli kinni. Kurjategija oli juba jõudnud röövitud esemed ära visata, aga Tõnis oli seda näinud ja aitas röövitud koti üles leida. Röövel vahistati ja kannab vanglas karistust.

Maksim Bugajenko aitas kannatanut ja sekkus ühte kuriteojuhtumisse, milles 12. oktoobri õhtul ründas Tallinnas Astangu tänava kergliiklusteel üks mees lihahaamriga 56-aastast naist, kes kukkus ja hakkas appi hüüdma. Toimuvat nägi Maksim Bugajenko, kes jooksis naisele appi ja hakkas haamriga meest eemale tõmbama. Ründaja lõi ka Maksimi vähemalt kaks korda vastu pead. Tänu Maksimi sekkumisele pääses naine põgenema ja sai abi kutsuda. Politsei on ründaja tabanud.

Joel Veskilt ja Maiko Heinsalu takistasid poeröövleid, nimelt 4. veebruari õhtul oli Joel Veskilt Rakveres poes. Kassa juures nägi ta väga ärritunud ja valjult sõnelevat meest, kes ühtäkki pani käe taskusse, tõmbas välja noa ja ründas kaupluse naistöötajat. Joel reageeris kiiresti ja lükkas ostukäru nende vahele, et rünnakut takistada. Seepeale ründas mees Joeli, kes aga lükkas mehe ostukäruga pikali ja üritas temalt nuga kätte saada. Olukorda sekkus Maiko Heinsalu, kes aitas Joelil agressiivse mehe relvituks teha. Noaga mees osutas ägedat vastupanu, kuid Maiko suutis teda politsei saabumiseni kinni hoida. Tänu Joeli ja Maiko kiirele reaktsioonile ja julgusele õnnestus hullem ära hoida.

Aleksandr Jevdokimov märkas 19. veebruaril märkas Narvas, et tema naabri autol on aken katki löödud ja juhiistmel toimetab tundmatu noormees, kes üritab automakki välja tõmmata. Aleksandri hüüatuse peale hüppas tundmatu autost välja ja jooksis minema. Aleksandr reageeris kiiresti, istus oma autosse ja järgnes põgenevale kurjategijale, teavitades samal ajal juhtunust politseid. Varsti õnnestuski Aleksandril kurjategija kinni pidada ja teda politsei saabumiseni paigal hoida. Tänu Aleksandri julgusele peeti kurjategija kinni ja naabri vara sai päästetud.

2013. aastal said aumärgid Boriss Blinov, Raigo Sooär, Riho Muhuste, Maiko Arras, Arti Mustkivi, Kaupo Kurberg ja Reimo Harma.

Boriss Blinov märkas kõrvaltrepikojast, kuidas akna kaudu tungiti Tartus, Kalda teel asuvasse korterisse. Kui kurjategijad olid korterisse sisenenud, läks Boriss rõdu alla neid ootama, paludes samal ajal oma emal esmalt politseisse helistada ja anda seejärel korteri uksekella. Nagu Borissi oli arvanud, otsustasid ehmunud vargad rõdu kaudu pageda. Seal aga tabas nad Boriss, kes hoidis neid politsei saabumiseni kinni.

Raigo Sooär märkas Kuressaare kesklinnas parklas kaklust. Raigo lahutas selle ja aitas kannatanutel lahkuda. Peagi aga märkas ta, et ründajad on asunud kannatanuid jälitama. Raigo järgnes neile uude peksmiskohta, kuhu oli kogunenud juba ka umbes kakskümmend pealtvaatajat. Ta sõitis autoga rahvahulga keskele ja lõpetas taas peksmise. Kuna oli karta, et kannatanud võivad jälle ohvriks langeda, võttis ta nad oma autosse ja blokeeris peksjate auto, et need ei saaks enne politseid lahkuda. Politsei saabudes näitas Raigo neile peksjad kätte, ise aga viis kannatanud haiglasse.

Riho Muhuste märkas autoroolis Pärnus kõnniteel kaht kahtlaselt käituvat meesterahvast, kes Rihot nähes eemaldusid tänaval lamava inimese juurest. Riho peatas auto ja läks asja uurima. Saanud aru, et tegu võib olla kuriteoga, sest lamaja oli verine ja kontaktivõimetu, teatas ta juhtunust politseisse ja kiirabisse, ning asus sündmuskohalt lahkuvaid mehi autoga jälitama. Kui röövlitel õnnestus Riho eest põgeneda, pöördus ta tagasi aitama kannatanut, kes lamas detsembriööl ilma jalanõudeta tänaval. Ta näitas kohalejõudnud politseipatrullile sündmuskoha lähedale naasnud kahtlustatavaid ja aitas neid kinni võtta: kui üks röövel põgenes politseiautost, järgnes Riho talle ja hoidis teda politsei tulekuni kinni. Samuti leidis ta röövlite liikumisteelt üles kannatanu rahakoti ja jalanõud. Tänu Riho sekkumisele ja abile õnnestus kinni pidada kaks mitu korda kriminaalkorras karistatud meest, kes mõisteti tänavu suvel röövimises süüdi.

Maiko Arras ja Arti Mustkivi märkasid Tallinnas Aia tänaval kahe mehe tüli. Mõne hetke pärast üks mees lahkus, teine paistis olevat viga saanud ja palus abi möödujalt, kes aga ei vaevunud räsitud välimusega inimest aitama. Mehed läksid vigastatu juurde ja nägid, et teda on noaga löödud. Maiko helistas politseisse, asus kurjategijat jälitama, sai ta kätte ning hoidis teda politsei saabumiseni kinni. Arti jäi kannatanu juurde. Hiljem selgus, et kannatanu vigastus oli eluohtlik.

Kaupo Kurberg ja Reimo Harma sattusid Pärnus peale kaklusele, mille ohver oli saanud näkku lõikehaava, ründaja aga kiirustas sündmuskohalt lahkuma. Mehele järgnedes nägid nad, kuidas ta viskas jooksu pealt midagi rohu sisse. Nad pidasid mehe kinni ja andsid ta üle politseipatrullile. Selgus, et mees oli noaga rünnanud ja vigastanud kaht kodanikku. Kaupo ja Reimo näitasid patrullile kätte ka koha, kuhu kurjategija oli noa visanud, aidates nii leida kaaluka asitõendi. Tänu kahe noore mehe otsustavale tegutsemisele tabati kuriteos kahtlustatav kohe pärast tegu.

2012. aastal said aumärgid Mati Tammeleht, Gustav Martin, Karel Sootalu, Rauno Prikk, Sander Kalju, Ralf Toomel ja Harri Valge, samuti andsime välja postuumselt tänukirja Arkadi Barinovile. 

Mati Tammeleht, Gustav Martin, Karel Sootalu ja Rauno Prikk aitasid teolt tabada Tallinnas tegutsenud röövli. Gustav, kes oli tol päeval lõunale minemas, nägi maski ja lahtise spordikotiga meest juveelipoest välja jooksmas. Tema ja samas majas töötav Mati asusid röövlile järgi jooksma. Samal ajal teised mehed, Karel ja Rauno, märkasid tänaval mööda sõites kahtlast olukorda ja asusid kaubikuga varast jälitama. Nelja mehe koostöös saadi röövel koos saagiga kätte ja anti politseile üle. Meeste tunnistuste ja tegutsemise põhjal avastati ka sama inimese poolt toime pandud varasem kuritegu.

Sander Kalju märkas öösel peolt koju minnes meest ja naist rüselemas ja läks naisele appi, rebides ründaja naisest eemale. Selle käigus ründaja põgenes. Kannatanuga politsei ära oodanud, läks Sander iseseisvalt ründajat otsima, leidis mehe üles ning hoidis teda politsei saabumiseni kinni.

Ralf Toomel läks appi puksiirautojuhile, kes oma tööülesannet täites sattus purjus autoomaniku vägivalla ohvriks. Ralf Toomel märkas oma töökoha juures parklas toimuvat vägivalda ja seda, et ohvrit püütakse kägistada ning viimane ei suuda enam korralikult hingata. Ralf tõttas ohvrile appi ja lõpetas rünnaku.

Harri Valge märkas öösel kahtlast liikumist naabrite põllul ja aimates, et tegu võib olla vargusega, läks asja uurima. Vargad püüdsid noormeest nähes põgeneda, ent Harril õnnestus esialgu kinni püüda üks neist. Politsei kutsumise ajal ründas teine varas noormeest, tekkis rüselus, mille käigus õnnestus mõlemal põgeneda. Vargad tabati siiski tänu Harri põhjalikule isikukirjeldusele ja varaste poolt kaotatud mobiiltelefoni leidmisele.

Käesoleva aasta 11.augustil toimus Tallinnas, Rahumäe kalmistul jõhker kuritegu. 22-aastane röövel tungis kallale Arkadi Barinovile ning ühele naisterahvale. Kui vanemal proual õnnestus kallaletungist eluga pääseda, siis Arkadi Barinovil kahjuks nii hästi ei läinud. Röövel lõi teda pähe ning Arkadi hukkus. Käesolevas juhtumis kriminaalmenetlus alles käib ning rünnakus kahtlustatav mees on vahi all – seega ei saa me täna veel täie kindlusega väita, mis täpselt tol saatuslikul õhtul Rahumäel juhtus. Küll aga võimaldavad esialgsed andmed arvata, et Arkadi osutas kohapeal ründajale vapralt vastupanu, ning kes teab – võib-olla just tänu temale õnnestus 76-aastasel proual eluga pääseda. Justiitsministeeriumi tänukirjaga avaldatakse Arkadi Barinovile postuumselt tänu osutatud vapruse eest. Tänukirja anti üle Arkadi pojale – Andrus Barinovile.

2011. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Vallo Viitmannile, Arnold Laasule, Elena Lukinale, Elina Jelisejevile, Ain Soonele, Leonid Tsvetkovile, Aita Arengule, Sten Taklajale, Andrus Pilnikule ja Hannes Õunale.

Vallo Viitmann ja Arnold Laasu sattusid peale kaupluseröövile, mille käigus röövel pussitas müüjannat. Vallo Viitmaa teatas röövist politseisse ning pidas seejärel kurjategija kinni ning hoidis teda paigal kuni politsei saabumiseni. Arnold Laasu aitas samal ajal kannatanut ning hoolitses tema eest kuni esmaabi saabumiseni.

Elena Lukina sai märtsis telefonikõne „libapolitseinikult“, kes küsis naiselt altkäemaksuks 18 000 eurot, et vaikida maha Elena poja väidetav inimkannatanutega lõppenud autoavarii. Elena sai aru, et tegemist on valega ning olles meediast kuulnud „libapolitseinike“ kuritegudest, hoidis meest telefoniliinil ja helistas ise samal ajal mobiiltelefonilt politseile. Tänu Elena Lukina tegevusele peeti kurjategija kinni. Samuti lõppesid analoogsed rünnakud venekeelse vanemaealise elanikkonna suhtes. Elina Jelisejev sattus peale mõrvaritele, kes polnud jõudnud veel sündmuskohalt lahkuda. Kurjategijad ähvardasid Elinat ning käskisid tal juhtunust vaikida, kuid sellest hoolimata teatas ta sündmusest oma klassijuhatajale ning Pärnu noorsoopolitseinikele. Tänu Elina otsustavale ning kartmatule tegevusele said kurjategijad kiiresti politsei poolt kinni peetud.

Ain Soone märkas jaanuaris Tartu-Räpina maanteel ebakindla sõidustiiliga liikuvat autot ning otsustas sellele järgneda. Auto sõitis lähedal oleva kaupluse ette ning autost väljusid ilmsete joobetunnustega mehed, kes suundusid kauplusesse. Kuna ka juht tuli korraks autost välja, siis sai Ainile selgeks, et ka autojuht on joobes ning otsustas sellest politseile teada anda. Kui mehed olid kauplusest väljunud ning istunud autosse, et minema sõita, otsustas Ain Soone oma autoga roolijoodiku auto tee blokeerida. Saades teada, et politseil võtab kohale jõudmine aega, otsustas ta roolijoodiku auto võtmed kuni politsei saabumiseni enda kätte hoiule võtta. Oma otsustava käitumisega pidas Ain Soone kuni politsei tulekuni kinni ohtliku roolijoodiku, kes oleks oma tegevusega võinud seada ohtu teiste inimeste elu ja tervise.

Leonid Tsvetkov otsustas aidata kaasa kurjategijate tabamisele ühel juuni õhtul, kui tema elukaaslane märkas maja ees seisva auto juures autorehve lõikuvaid mehi. Naise hüüatuse peale mehed lahkusid, kuid Leonid Tsvetkov otsustas neile märkamatult järgneda ning helistas samal ajal politseile. Kõik neli isikut peeti kahtlustatavatena kinni. Öisel ajal suure kamba jälitamine on tavakodaniku poolt tõeline julgustükk, kuid politseile väga suureks abiks. Samal ööl lõhuti Tartus mitmete sõidukite rehvid.

Aita Areng andis oma eluga riskides 11. augustil kaitseministeeriumis toimunud relvastatud ründe ajal telefoni teel politseile infot, samal ajal kui kurjategija majas liikus. Arengu poolt telefoni teel antud detailne info oli üheks sisendiks politseitegevuse edasisel planeerimisel. Lisaks korraldas Aita Areng hoones ka teiste inimeste hoiatamist.

Sten Taklaja märkas, et tema kodu naabermaja hoovist, mis kuulus tema emale, väljuvad asju täis kottidega võõrad mehed. Saades aru, et tegemist võib olla korterivarastega, otsustas 14-aastane Sten meestele järgneda, helistades ise samal ajal politseisse. Poiss järgnes kurjategijatele ka liinibussi, olles ise pidevalt telefoni teel politseiga ühenduses. Sven Taklaja ja politsei tubli koostöö tulemusel õnnestus politseinikel vargad bussi pealt kätte saada. Tänu Sven Taklaja kiirele ja läbimõeldud tegevusele peeti kurjategijad koos varastatud esemetega politsei poolt operatiivselt kinni.

Andrus Pilnik sisenes märtsis kauplusesse ning kuulis seal poe tagaruumist rüselust ning kaupluse müüja appihüüdeid. Edasi minnes nägi Andrus Pilnik, et ühe naisterahva kasukas oli verega määrdunud ja et kaks meesterahvast maadlevad kaupluse põrandal ning ühel neist on nuga käes. Andrus Pilnik võttis noaga mehel kapuutsist kinni, tiris ta põrandale ning hoidis teda politsei tulekuni kinni.

Hannes Õuna poolt juhitud liinibussi sisenes ühel septembri õhtul relvaga mees, kes asus teda püssist sihtima. Bussiroolis olnud Hannesel õnnestus relvast haarata ning see endast eemale suunata. Samal ajal vajutas kurjategija päästikule. Tänu Hannese otsustavale sekkumisele läks lask ohutusse suunda ning teda ennast ega kaasreisijat ei vigastanud. Hannes Õun väänas kurjategijal relva käest, surus ta maapinnale kõhuli, sidus käed kinni ja kutsus kohale politsei.

2010. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Andrey Fedotovile, Denis Spiridonovile, Henri Metsavasele, Marko Haruojale, Jüri Rootsile ja Artur Männile.

Artyur Mänd ja Henri Metsavas pidasid tänu oma julgele ja sihikindlale tegutsemisele kinni narkojoobes meesterahva, kes röövis ühelt vanaproualt kilekotitäie asju ning mõni hetk hiljem üritas tõmmata teise vanema naisterahva käest käekotti.

Tänu Andrey Fedotovi vaprale ja ennastsalgavale käitumisele õnnestus kinni pidada maskis meesterahvas, kes tuli relva ähvardusel kauplust röövima.

Deniss Spiridonov näitas üles silmapaistvat abivalmidust ja mehisust, kui aitas röövi ohvriks langenud naisel üles leida teda rünnanud mehe ning hoidis kurjategijat politsei saabumiseni kinni.

Jüri Roots aitas oma julge tegutsemisega distsiplineerida tervet seltskonda noori korrarikkujaid, kes laste mänguplatsil alkoholi tarbimisid ja valju häälega ropendasid.

Tänu Marko Haruoja kiirele reaktsioonile ja sihikindlusele õnnestus tabada kaks roolijoodikut.

2009. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Aino Kangurile, Svetlana Pritulinale, Jaak Madismäele, Raivo Reinumäele ja Raimo Karjusele.

Aino Kangur aitas ennastsalgava ja kartmatu tegutsemisega politseil leida kurjategijad, kes proovisid hilisõhtusel ajal röövida naisterahvalt käekotti.

Tänu Svetlana Pritulina kiirele reaktsioonile ning vaprusele õnnestus politseil kinni pidada meesterahvas, kes varastas eakalt naiselt käekoti.

Jaak Madismäe näitas üles silmapaistvat mehisust, minnes appi kahele naispoemüüjale, kes olid kinni pidanud varga. Tänu Madismäele peeti agressiivne varas kinni ning mõisteti süüdi.

Raivo Reinumäe ja Raimo Karjus aitasid oma julge tegutsemisega kinni pidada ning süüdi mõista mehe, kes oli käinud nende naabruses asuvas majas vargil.

2008. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Sulev Saarnale, Jaagup Pungale, Ingemar Osile, Kristo Koskinenile, Meelis Kelderile ja Viktor Kušnerjovile.

Jaagup Pung, Ingemar Osi, Kristo Koskinen, Meelis Kelder näitasid üles julgust ja meelekindlust, kui aitasid politseinikel tabada vanainimeselt käekoti varastanud mehe. Võru 10–13-aastased noormehed leidsid üles ka näpatud koti, mille varas oli põõsasse visanud.

Sulev Saarna pidas kinni tema majanaabrit, eakat naisterahvast haamriga rünnanud meesterahva. Saarna hoidis ründajat kinni kuni politsei kohalejõudmiseni.

Viktor Kušnerjov sai hakkama julge teoga, kui aitas kinni pidada röövi väga tähtsa tunnistaja. Tänu tema tegevusele on tuvastatud ka röövi toime pannud isik, kes on nüüdseks vahistatud.

2007. aastal pälvisid kodanikujulguse aumärgid Marten Riisenber, Bert Roostik, Heikki Reidla, Silver Roostik, Anna Saksing, Danel Saksing ja Valdeko Saksing.

Marten Riisenberg, Bert Roostik, Heiki Reidla ja Silver Roostik näitasid üles suurt vaprust ajaperioodil 26.04-10.05 Tallinna kesklinna piirkonnas toimunud korrarikkumiste tõkestamisel, paigaldades piirdeaedu Tõnismäe, Toompea ja Kadrioru piirkondadesse. Oma suhtumise ja tegutsemisega näitasid nad kriitilistel hetkedel üles suurt isiklikku vaprust ja tahet aidata politseid, andes sellega tõhusa panuse rahutuste tõkestamisel.

Tänu Anna Saksing´u, Danel Saksing´u ja Valdeko Saksing´u julgele tegutsemisele jäi vargus elumajja lõpule viimata, kannatanule suurem kahju tekitamata ja samuti saadi kätte üks kuriteo toimepanijatest.

2006. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Juhan Hindovile, Tõni Kivimakerile, Ilmi Saalile, Taivo Karrasele, Rainer Miltopile, Sulev Vainulale ja Urmas Kivinukale.

Ilmi Saali abiga tabati 2 tagaotsitavat inimest; Taivo Karrase, Sulev Vainula ja Urmas Kivinuka abiga tabati vargad; Rainer Miltop aitas politseid enesetappu proovinud inimeste allatoomisel telefonimasti otsast ning Juhan Hindov ja Tõni Kivimaker aitasid kaasa kurjategija tabamisele, kes tulistas nende kolleegi.

2005. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Tõnu Timmale, Gennadi Kullale, Ingrid Lepale, Ahty Juurikule, Gustav Urbasele, Kristjan Pütsepale ja Rita Parelile.

Tänu Timma, Kulla, Urbase ja Pütsepa julgele tegutsemisele tabas politsei vargad; Ahty Juurik pidas ise kinni mitmeid autosid ärandanud kurjategija. Ingrid Lepp sai autasu politsei tööle kaasa aitamise eest Pärnus mitmeid naisi ahistanud isiku tabamisel ning Rita Parel olulise panuse eest kuriteoennetuslikku tegevusse - Tallinna vanalinnas tegutseva kunstisalongi juhatajana on ta organiseerinud mitmete poepidajate infovahetuse taskuvaraste teemal ning tegeleb aktiivselt turistide hoiatamisega vargusohu eest.

2004. aastal anti kodanikujulguse aumärgid Urmas Riielile, Marko Uibole, Ahto Pärnametsale, Ando Pärnametsale, Tõnis Vaikmaale, Kuno Kuusikule, Aare Paulbergile kurjategijate kinnipidamise eest; Margus Pissarevile, Erik Schattschneiderile, Aare Veedlale, Zlata Rajevskajale olulise panuse eest kaaskodanike turvatunde tõstmisel.

Viimati uuendatud 12.02.2024