Sa oled siin

Konkurentsivõime 2.0

Konkurentsivõimelisem ärikeskkond

Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime kasvatamiseks tehtud ettepanekud

 

Eesti Panga hinnangul iseloomustab Eesti majanduse väljavaateid väike välisnõudluse kasv, võimalik sisetarbimise vähenemine ja palgakasvu aeglustumine tootlikkuse vähenemise tõttu. Samas tõdeb Eesti Pank, et SKT kasv võiks olla kuni 4%, mis tuleneks suuremast tootlikkusest ja tööhõivest ning investeeringutest. 

Justiitsminister kutsus 2015. aasta sügisel kokku juhtrühma, mis koosnes ettevõtjatest ning neid koondavatest organisatsioonidest ja ühendustest, et selgitada välja ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad või teha riigile ettepanekuid, millega soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu. Juhtrühma ülesanne oli koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raport. Selle pani juhtrühma esitatud ettepanekutest kokku justiitsministeerium.

Juhtrühma liikmed esitasid 123  ettepanekut ärikeskkonna arendamiseks. Aruandes on neist esile toodud 64.

 

Majanduskasvu huvides tuleb aruande järgi keskenduda neljale olulisele valdkonnale.

  • Esiteks on vaja luua võimalused kujundada paindlikud töösuhted. Üle tuleb vaadata töölepinguseadus, et osalistele oleks tagatud võimalus kasutada moodsaid töötamisvõimalusi ning ajakohastamist vajab ka töötute tööturule naasmist ja seal püsimist soodustav süsteem. Ühtlasi tuleb noorte tööturul osalemise võimalusi laiendada ja piiranguid leevendada.
  • Teiseks tuleb ajakohastada maksukeskkonda: tööjõu maksustamine peab toetama nüüdisaegset ettevõtlust. Sotsiaalmaksu tasumine peab olema paindlikumalt reguleeritud (miinimum- ja maksimummäära kehtestamine). Kaotada tuleb erisoodustusmaks töötajate töökohta transportimise ning neile tehtud tervishoiu- ja spordikuludelt.
  • Kolmandaks peab riik tõmbama kokku bürokraatiat, vähendama ettevõtjate halduskoormust eelkõige e-keskkonna uudsete lahenduste abil. Avalikud teenused ja aruandlus peavad olema digitaliseeritud, ettevõtete aruandlust tuleb lihtsustada eeltäitmise abil. Ettevõtjaportaali kui ühtse kontaktpunkti võimalusi tuleb pidevalt uuendada ning ebamõistlikult koormava riikliku järelevalve regulatsiooni teostamise vajadust tuleb kriitiliselt hinnata ja norme ajakohastada.
  • Neljandaks peab riik toetama ausat ettevõtjat ja tema omandit ehk tagama neile õiguskaitse. Tagada tuleb õigusnormide selgus, uue regulatsiooni vajaduse kriitiline hindamine ja õiguslike mõjude parem analüüs. Ajakohastada tuleb ühinguõigust ja maksejõuetusõigust, tagada ettevõtjasõbralikum riigihanke menetlus ja majanduskuritegude uurimise parem võimekus.

Riigi konkurentsivõimet tuleb käsitleda laiapõhjalise poliitikavaldkonnana ja poliitilisi otsuseid tuleb hinnata tõenduspõhiselt konkurentsivõime aspektist. Vaid nii saab lähema kolme aasta jooksul edu loota.

Konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raporti on heaks kiitnud ning selle kohta oma arvamuse andnud ka justiitsministeeriumi juures tegutsev justiitsministri õigusloome nõukoda, kes tegi ettepaneku luua peaministri eesistumisel konkurentsivõime komisjon ning leppida kokku eraldi tegevuskava eesmärkide elluviimiseks, rõhutades, et oluline on saavutada peaministri ja asjasse puutuvate ministrite kindel toetus.

 

Juhtrühma liikmeteks olid Marko Udras kaubandus-tööstuskojast, Piret Treiberg majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Lemmi Oro ja Kristel Mesilane rahandusministeeriumist, Kristi Hunt väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonist, Toomas Tamsar tööandjate keskliidust, Valter Võhma teenusmajanduse kojast, Riho Roopõld pangaliidust ning Karin Madisson advokatuurist. Enim ettepanekuid tuli väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonist, advokatuurist ja kaubandus-tööstuskojast.

Viimati uuendatud: 18. Mai 2016