Sa oled siin

Konverents "Tuleviku õigusloome"

15. novembril kogunevad õigusloojad ja seaduseelnõude keele-toimetajad konverentsile „Tuleviku õigusloome“.

Konverentsi eesmärk on väärtustada õigusloomejuristi ja seadus-eelnõude keeletoimetaja elukutset. Konverentsiga soovitakse ärgitada mõtlema ja arutlema selle üle, kuidas tagada hea õigusloome, milline on õiguslooja roll riigi õiguspoliitiliste valikute elluviimisel ja millised ootused on talle seejuures seatud.

Konverentsi avab justiitsminister Raivo Aeg, tervitusega esineb riigisekretär Taimar Peterkop ja päeva juhib justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.  

Päeva esimese poole ettekanded Maive RuteltHent Kalmolt ja Innar Liivilt annavad inspiratsiooni pärastlõunasteks töötubadeks. Konverentsi lõpetab töötubade juhtide aruteluring teemal „Tuleviku õigusloome“.

 

 

 

 

 

 

Päevakava (278.72 KB)

Esinejad (894.37 KB)

 
  • Eesti Panga asepresident Maive Rute: „Kuidas panna finantsstabiilsuse hoidmine ühte jalga käima avatud ja rohelise pangandusega“

    Finantskriis tõi kaasa mahuka õigusloomeprotsessi Euroopa Liidus, mille eesmärgiks oli muuta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide majandus ning finantssüsteemid järgmistele kriisidele paremini vastupidavaks. Selle töö tegemisel on meil käised alles üles kääritud, kuid juba on meie teele veeretatud kliimamuutuste proovikivi. Vaid loetud kuudega on ka keskpankade ringis üheks enim kasutatavaks sõnaks saanud “roheline”. Rööbiti sellega kogeme finantssektoris tõelist tehnoloogia ja teenuste mitmekesistumise võidukäiku. Tehnouuenduste keerises on riigi ja sealhulgas ka keskpanga kohustus anda võimalus uudsete teenuste arenguks ja kasutamiseks. Teisalt  on meil vastutus tagada võrdne konkurents, teenuste usaldusväärsus ja kasutajate turvalisus. Paraku nõuavad taolised muudatused hulgaliselt uute õigusnormide kehtestamist, kuid nende tõhusamaks rakendamiseks saab oma abikäe ulatada jällegi tehnoloogia.
     

  • Õigusteadlane Hent Kalmo: „Jalutuskäik normitihnikus“

    Maailma tajumist vaid oma eriala vaatevinklist nimetatakse professionaalseks kretinismiks. Ettekanne kirjeldab, kuidas see nähtus avaldub ekspertide puhul, kes osalevad õiguse loomises ja tõlgendamises. Erialateadmiste rolli õigusloomes kiputakse kirjeldama kahel vastandlikul moel. Valdava käsituse järgi pakuvad eksperdid erapooletuid ja mittepoliitilisi hinnanguid. Õiguskirjanduses rõhutatakse aga üha enam ekspertide (sageli tahtmatut) kallutatust. Ettekanne vaatleb, kuidas selline kallutatus ähvardab katseid õigust valdkonniti kodifitseerida. Tehnilise moega eesmärkide nimel – õiguse ühtlustamine, lihtsustamine, ajakohastamine – võib teoks saada hoopis õiguskorra killustumine. Eriõigusharude (nt majandus-haldusõigus, sotsiaalkaitseõigus) tekkimisega kaasneb mulje, et need alluvad mingile eripärasele valdkondlikule loogikale. Õiguse tõlgendamine kujuneb sel juhul ekspertide konfliktiks, kus teiste õigusharude nõudeid tajutakse valdkonnavõõra häiringuna.

  • TTÜ andmekaeve dotsent Innar Liiv: „Suurandmed, masinloetavad seadused ja tõelised seosed“

    Tehnoloogia areng, ühiskonna andmestumine, töösuhete muutus ja inimeste oluliselt suurem liikumine toob palju uusi võimalusi, kuid ka uusi väljakutseid. Järgmise aastakümne jooksul peame arvestama, et seadusi hakkavad „lugema“ ka arvutiprogrammid, kellele seadused ongi andmed. Õigusloomes määratlemata õigusmõistetega kokku puutudes peaksime alati autonoomsete tehnoloogiate peale mõeldes esitama kaks küsimust: kas on ilmtingimata vaja jätta see määratlemata mõisteks ning kas meil ei ole võimalik sisustada seda innovatsiooni ja uudsete andmeallikate abil? Sama keeruline on ka ajalooliste mõistetega, mis peegeldavad ühiskonna kokkuleppeid ja sotsiaalset intuitsiooni ajast, kui tehnoloogiline ja suurandmetel põhinev sisustamine oleks olnud mõeldamatu.

         Ettekandes käsitletake kaht kohtukaasust, mille võtmeks on riigi ja isiku tõeliste seoste mõtestamine ja tähtsustamine, mis liigagi tihti väljendub primitiivselt peamiselt residentsusnõudena. Miks me nõuame uutelt kodanikelt 5-aastast paiksust? Miks mitte 3- või 7-aastast? Residentsusnõue ja
    -aeg on lihtsalt vahendajad rikkalikumatele ja sügavamatele juurtele – võib-olla on Eestil unikaalne positsioon kogu maailma raputada tõeliste seoste sisustamisel tehnoloogia ja suurandmete abil?
     

Töötoad

„Geopoliitiline Euroopa Liit“ – Klen Jäärats

Euroopa Liiduga on juhtunud see, et ta on muutunud misjonärist, kes tahab maailma oma näo järgi ümber kujundada, kloostriks, mis on pühendunud oma poliitilise projekti erandlikkuse kaitsmisele“ (Ivan Krastev, „Pärast Euroopat“). Õigusloomejuristi igapäevatöö eeldab riigisisese õiguse head tundmist, kuid tuleb üha rõhutada, et ka Euroopa Liidu õigus on meie õigus. Oma ülesandeid saab õigusloomejurist veel paremini täita, kui ta jälgib lisaks oma riigis toimuvatele ühiskondlikele protsessidele kas või väga üldisel tasemel ka Euroopa Liidu ja üleilmseid arengusuundi. Just seetõttu soovime kõnesolevas töötoas viimati nimetatud teemadel peatuda. Me ei räägi Euroopa Liidu töötoas direktiivide ülevõtmise tehnoloogiatest, vaid pigem prognoosime tulevikku ja üritame anda konteksti. Vaatame, milliseid suundumusi on uus Euroopa Komisjon võtmas. Koos Sandra Särava ja Lauri Tammistega arutleme kogu maailmas üha enam vastu kõlava kliimamuutuse teemal, uuetele tehnoloogiatele ülemineku teemal ning rahvusvahelisel tasandil seni aksioomiks peetud põhimõtete muutumise üle. Kas tulevikku tähistab „kestlik kahanemine“ või „singulaarsus“ või hoopis valitseb meie elu „džungel, mis kasvab tagasi“ ning mis koht on selles Eestil, inimesel ja õigusel?

„Infoajastu võimalused õigusloomes. Statistikaameti teenuste ja võimaluste näitel“ – Kaie Koskaru-Nelk

Hea õigusloome oluliseks osaks on nii mõjude eel- kui ka järelhindamine. Tänapäeval on võimalik andmeid hankida nii traditsiooniliselt küsitluste kaudu, erinevaid registreid omavahel sidudes kui ka näiteks veebi kammides. Tihti ei ole probleemiks andmete vähesus või puudumine, vaid keerukus seisneb eelkõige õige küsimuse esitamises. Töötoas arutame praktiliste näidete abil, kuidas esitada õigeid küsimusi, kuidas saame panna andmed hea õigusloome jaoks tööle, mis võimalused andmete paremaks kasutamiseks on juba olemas ja mis lähiajal veel tekkimas.

"Infoajastu võimalused õigusloomes" (3.79 MB)

„Õigusloome ja tööstus-revolutsioon 4.0“ – Gea Lepik

Käimas on neljas tööstusrevolutsioon, mis on toonud kaasa e-teenuste ja uute tehnoloogiate laialdase kasutuselevõtu nii era- kui ka avalikus sektoris. Kuidas tagada, et analoogmaailma jaoks kirjutatud seadused nendele arengutele jalgu ei jääks? Töötoas räägime koos Sten Tikerpe ja Thomas Auväärtiga praktiliste näidete ja harjutuste abil sellest, mis on tehnoloogianeutraalsus õigusloomes ja kuidas seda saavutada. Tehnoloogianeutraalsusel on siiski ka teine pool – kas peaksime püüdma uute tehnoloogiate kasutamist reguleerida või hoopis laskma neil omasoodu areneda? Arutleme selle üle tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogia näitel.

„Õiguslooja mitteõiguslik tegevus. Innovatsioon või anarhia?“ – innovatsioonitiim

Õigusriik rajaneb põhimõttel, et toimetatakse seaduste piires. Innovatsioon aga eeldab julgust – julgust katsetada ja toimetada seaduste äärealadel, julgust põruda. Innovatsioonitiim korraldab konverentsil töötoa, kus otsime probleemidele lahendusi mujalt kui seaduseelnõu koostamisest. Tugineme innovatsiooniprogrammi näidetele (käsitlemata ei jää ka rahunemispeatus kiiruseületajatele) ja otsime mitteregulatiivseid lahendusi avaliku sektori väljakutsetele.

„Ametniku tee selge keeleni: sile ja konarlik“ – Kaarel Eller

Seaduse tekst ja selle grammatiline tõlgendamine seab igasugusele muule tõlgendamisele piirid. Seega, kui seadusandja ennast segaselt väljendab, ei pruugi seadusesse kirja saada üldse see, mida ta tahab. Hiljem ei saa seda viga ei ajaloolise, teleoloogilise, süstemaatilise ega mõne muu tõlgendamismeetodiga kõrvaldada. Töötoas kuulame Lee Maripuu ülevaadet Praxise uuringust riigiasutustes selge keele kasutust takistavate ja soodustavate tegurite kohta ja Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Katrin Halliku ülevaadet selge keele algatusest ja selle arengust. Töötoas lahendame ka praktilisi ülesandeid ning arutame, milliste dilemmadega õigusloomejuristid ja keeletoimetajad norme kirjutades ja toimetades kokku puutuvad. Kuidas leida tasakaal, nii et õigusakti keel oleks selge, aga kõik vajalikud nüansid oleksid reguleeritud? Teisisõnu öeldes mõtleme sellele, kuidas täita saksa õigusteadlase Rudolf von Iheringi nõuet: „Seadusandja peab mõtlema nagu filosoof, aga kirjutama nagu talupoeg.“

Katrin Hallik. "Selge keel kui küpse ühiskonna tunnus" (3.46 MB)

Õiguskeele töötoa ülesanne (137.09 KB)

 

Viimati uuendatud: 29. November 2019