Sa oled siin

Kriminaalpoliitika arengusuunad

Kriminaalpoliitika arengusuundadega määratakse kriminaalpoliitika pikaajalised eesmärgid. See on visioonidokument, mis kehtib kuni 2018. aastani ja aitab riigikogul suunata valitsuse kriminaalpoliitilisi otsuseid. Ainult pikaajalise plaanimisega on võimalik saavutada tänapäevane kriminaalpoliitika, mida iseloomustab arusaam, et kriminaalõigus üksi mõjutab kuritegude ennetamist vähesel määral. Pikaajalised arengsuunad aitavad tagada valdkonna süsteemse arengu ja loovad maksumaksjale selguse, milliste eesmärkide elluviimiseks tema raha kulutatakse.

Kriminaalpoliitika eesmärk on tagada ühiskonna turvalisus. Samasugune siht on ka turvalisuspoliitikal ja riigi julgeolekupoliitikal, ent nende võimalused erinevad. Turvalisuspoliitika on kriminaalpoliitikaga võrreldes laiem, hõlmates igasugust avaliku korra tagamist (liiklusohutust, tuleohutust jms), julgeolekupoliitika aga tegeleb pigem Eesti territoriaalse terviklikkuse ja sõltumatuse tagamisega.

 

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030. Eelnõu (455.04 KB)

Eelnõu seletuskiri (1.68 MB)

 

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 (31.99 KB)

Seletuskiri (814.56 KB)

Justiitsminister Rein Langi ettekanne riigikogus 9. juunil 2010 arengusuundade tutvustamisel

Arengusuundade täitmise aruanded

 

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010      

Estonian Guidelines for Development of Criminal Policy until 2010 (39.86 KB)

Kriminaalpoliitika arengusuundade muutmine

Arengusuundade täitmise aruanded

 

Viimati uuendatud: 31. August 2018